Keskaegne-, Renessanss, Barokk, Klassitsistlik muusika - kokkuvõte (0)

KESKAEG 5-14 saj
AJASTU ÜLD- ISELOOMUS-TUS:
Kiriku võim; ideaaliks päevad läbi palvetav pühak; ristisõjad; oluline inimese päritolu; askeetlikud elulaadid ; rüütlimoraal (aus võitlus); Gregoorius Suur ühtlusab kirikuliturgia; Euroopa rahvuste sünd, riikide teke, keelte kujunemine, valdavalt suuline kultuur; alusepanek kultuuriväärtustele; katkud ja sõjad; ebahügieenilisus; usk
MUUSIKA ISELOOMUSTUS:
vaimulik, monotoonne, saateta, kindel taktimõõt puudub, ladinakeelne , ühehäälne (10.-11. saj hakkab tekkima 2-häälsus; mitmehäälne muusika à burdoon – taustajoru; parafoonia – meloodia dubleerimine; heterofoonia – suvaline mitmehäälsus); põhiintervallid kvart, kvint
ŽANRID:
Vaimulikus: gregooriuse koraal , organum, liturgiline draama, motett .
Ilmalikus: rüütlilaul, instrumentaalne tantsuvorm estampii.
RENESSANSS 14 – 16 saj
AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS:
Antiigi taassünd; humanism ; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; lapsi kasvatati nagu väikseid täiskasvanuid; vastuoluline mood; linnade ehitamisel peetakse silmas ka kaitsesüsteeme; maadeavastused , astronoomilised avastused; oluline on inimese päritolu + isiklikud omadused; eesmärkide saavutamine vahendeid valimata; harmoonia otsingud; mehed kannavad korsetti ja lõhnastavad; trükikunsti kasutuselevõtt
MUUSIKA ISELOOMUSTUS:
uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia
ŽANRID:
Ilmalikus: motett, madrigal , caccia, šansoon, frottola, villanella , balletto
Vaimulikus reekviem , madrigal, motett.
HELILOOJAD : Giovanni Pierluigi da Palestrina(Itaalia), Orlando di Lasso (sündinud Belgias)
BAROKK 17 saj – 18 saj I p
AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS:
Kujundipeenus, ornamentaalsus, sümbolistlik väljendusviis; vastandite ühtsus; kirjanduses skeptilisus, pessimism; Väikestest detailidest moodustatakse suurejooneline tervik. On kontsertstiili ja generaalbassi ajastu; tunnete ülepaisutamine; tundeküllasus; lopsakus
MUUSIKA ISELOOMUSTUS:
Väga kontrastne dünaamika, tekstikujundite jäljendamine muusikas; looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides; muusikas sai tähtsaks inimlik, maine aspekt; sooloaariad ja duetid, teosed soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele; iseloomulik rõhutatult tundeline , kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ent võeti üle ka kirikumuusikas; meloodiat toetav harmooniasaade; pingeline harmoonia; rõhutatult aktiivne rütm
ŽANRID:
Tantsusüit, Kontsert , Prelüüd ja fuuga , Ooper , Kantaat , Oratoorium , Passioon
HELILOOJAD: Claudio Monteverdi: ‘Orpheu’
Antonio Vivaldi ‘Aastaajad’
GEORG FRIEDRICH HÄNDEL (1685-1759) Händel sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgi-habemeajaja jõukas perekonnas. Kuigi eakas isa oli poja muusikakarjääri vastu, lisandusid juurastuudiumile siiski muusikaõpingud. Händel õppis orelit , klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Tema ooperite peategelased olid antiikmaailmast ning süžees oli peaaegu alati armastuskolmnurk. Händel oli geniaalne meloodiameister ning tema vokaalnumbrid olid väga voolavad . Kirjutanud üle 40 ooperi - „Julius Caesar “.Kõige paremini avaldub Händeli talent oratooriumižanris, mille loojaks ja esindajaks ta oli. Need olid edukad juba helilooja eluajal. Tema oratooriumid olid ooperlikud ja dramaatilised, suur osa oli kooridel. Kirjutanud üle 30 oratooriumi – „Messias“.
JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima. Bachil oli oma aja kohta küllaltki hea humanitaarne ja teoloogiline põhiharidus. Bach oli oma aja parimaid organiste. Ta töötas kirikuorganistina, õukonnakapelli kontsertmeistrina ja õukonna kapellmeistrina. Bachi teosed on polüfoonilise muusika kõrgpunkt. Tema teoste hulka kuuluvad näiteks vaimulikud teosed „ Johannese passioon”, „Matteuse passioon” või instrumentaalmuusika loetelust „Hästitempereeritud klaviir”.Bachi viimaseks teoseks jäi lõpetamata “ Fuugakunst ”
KLASSITSISM 18. saj IIp – 19. saj I veerand
AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS:
Valgustus, Napoleoni sõjad, seisusliku korra muutumine; vormiselgus, korrapärasus; au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus; välditi segast, juhuslikku, korrapäratut; toetus antiigi esteetikale, ranged reeglid; rangelt hoiti lahus madal ja ülev, traagiline ja koomiline; lahutas vastandid; renessanssi tagasipöördumine; hariduse väärtustamine; õukond ja kirik kaotavad juhtrolli; nooditrükindus; kontserdid muudetakse avatud üritusteks; heliloojate isikupära suurenemine;
MUUSIKA ISELOOMUSTUS:
Homofoonia ; kindel helistik ; dünaamika järk-järguline muutumine; selge, puhas, dissonantsideta, hea kõlaga; kasutatakse palju heliredeleid ja kolmkõlasid; eelistatakse instrumentaalmuusikat
ŽANRID:
Klassikaline sümfoonia-Sonaat- Keelpillikvartett -Kammermuusika-Kontsert-Instrumentaalmuusika-Reekviem Avamäng
HELILOOJAD:
FRANZ JOSEPH HAYDN ( 1732 -1809):Sündis Alam- Austrias Rohrau külas. Töötas klaveriõpetajana/saatjana. Oma esimese sümfoonia kirjutas alles 1759 aastal. Ta on maailmas kõige rohkem sümfooniaid kirjutanud, kokku 104 sümfooniat! 1761 Temast sai Eisenstadtis vürst. Ezterhazy õukonnas kapellmeister. Ta kirjutas kontserte, sonaate, missasid , oratooriume( „Loomine” ja „Aastaajad”)
WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791)
Tema isa oli oma aja parimaid viiuldajaid ja muusikapedagooge. Märgates poja annet hakkas ta teda õpetama ja viis kontsertreisidele Euroopasse. Esimesed loomingulised katsetused tegi Mozart nelja-aastaselt üheksa-aastaselt kirjutas esimese sümfoonia ja aasta hiljem esimese ooperi; ta tegutses algul vabakutselisena, aga hiljem õukonnamuusikuna On kirjutanud üle kuuesaja teose:ooperid(„ Figaro pulm”, „Don Giovanni”, „Võluflööt”) sümfooniad, sonaadid, kontserdid, serenaadid, missad, reekviem jne.
LUDWIG VAN BEETHOVEN (1770–1827)
Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast imelast teha. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglane ja vähem mahukas, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad . Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Kõige enam meeldib mulle tema klaveripala Elisele.