Lahingud Läänerindel: · Luksemburgi hõivamine Saksamaa poolt ja sissetung Belgiasse · Prantsusmaa vägede koondamine läänerindele, jättes vasaku tiiva kaitseta (seda eksitust kasutasid ära sakslased, kuid prantslaseid tulid kaitsma inglased) · 21. 25. august 1914 piirilahing, milles said Prantsusmaa ja Inglismaa lüüa A.Schlieffen Saksamaa kindralstaabi ülem, sõjaplaani koostaja J.J.Joffre Prantsuse armee ülemjuhataja P. von Hidenburg idarinde juhtkonna ülem F.Ferdinand Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog, atendeeriti Sarajevos A.Brussilov Venemaa idarinde juhataja, kindral G.Princip üliõpilasest terrorist, kes tappis F.Ferdinandi Von Luddeendorf läänerinde esimestes lahingutes silma paistnud kindral, kellest sai idarinde staabiülem Suhtumine sõtta esialgselt suhtuti sõtta, kui romantilisse, hiilgavasse ja ülevasse tegevusse, sõtta lausa sooviti minna, kuid hiljem selline suhtumine muutus
Aasta1944 Sõda jõuab taas Eestisse. Jaanuar 1944 algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung. Saksa väekoondised taandusid kiiresti Eesti poole. Punaarmee juhtkond kavandas mitte üksnes Narva vallutamist, vaid ka kiiret edasitungi Tallinna suunas. Võitlus Narva pärast kestis ligi 7kuud. 30jaan. kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, mida asusid toetama ka rahvuslikud ringkonnad. Peaminister Jüri Uluots kutsus raadio kaudu rahvast üles astuma, relv käes, vastu sissetungivatele punavägedele. Kokku tuli umbes 40 000 meest
1866. aastal osales Hindenburg võidukas Königgrätzi lahingus ning sõdis ka Saksa keisririigi rajamiseks peetud Preisi-Prantsuse sõjas 18701871. Hindenburg sai 1903. aastal kindrali aukraadi. Aastal 1911 läks ta erru. 1914, kui puhkes Esimene maailmasõda, kutsuti Hindenburg teenistusse tagasi ning määrati koos Erich Ludendorffiga Idarinnet juhtima. Üheskoos võitsidki nad Tannenbergi lahingu ning kindlustasid Venemaa pealetungi peatamise. Novembris 1914 määrati Hindenburg Idarinde juhatajaks ning ta sai feldmarssali aukraadi. Aastatel 19141916 saavutati tema juhtimisel Esimeses maailmasõjas olulisi võite. 1916. aasta 30. augustil määrati Hindenburg Saksamaa keisririigi sõjavägede Peastaabi ülemaks . Aastal 1919 läks ta uuesti erru ning plaanis avalikust elust täielikult tagasi tõmbuda. Siiski naases ta taas avalikuse ette 1925. aastal toimunud presidendivalimistel. Ei leidunud ühtegi tugevat kandidaati ning lõpuks
sõjaväeasutused. Seejärel tekitati suuri purustusi Tartule, Tapale ja Jõhvile. 9. märtsi ööl pommitati Tallinna, kus hävitati osa vanalinnast ja kolmandik linna elamupinnast, surma sai üle 900 inimese, sealhulgas nõukogude sõjavange. Oma eesmärke pommitamised ei täitnud: vaatamata tohututele kaotustele ei suutnud Punaarmee Eestit vallutada ka oma uute pealetungioperatsioonide käigus 1944. aasta suvel. Olukorra järsu halvenemise tõttu Idarinde teistes lõikudes otsustas Saksa ülemjuhatus siiski väed Eestist välja tõmmata. Taganemine algas 17. septembril. Saksa vägede lahkudes tegid eesti rahvuslikud ringkonnad katse taastada Eesti Vabariik. 18. septembril määras Eesti viimane peaminister J. Uluots, kes põhiseaduse alusel võttis enda kanda presidendi ülesanded, ametisse vabariigi valitsuse eesotsas Otto Tiefiga. Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas Nõukogude-
Idarindel ei toimunud positsioonisõda. Sellega arvestades tahtis Saksamaa 1915.aastal Venemaa lõplikult purustada, kuid esialgne edu ei toonud kaasa läbimurret. Samal aastal stabiliseerus rinne RiiaDaugavpilsPinskTsernovtsõ joonel. 1917.aastal toimunud Veebruarirevolutsiooniga kukutati tsaarivalitsus ja sellele järgnenud Ajutine Valitsus täitis edutult liidukohustusi. Saksamaa vallutas samal aastal Riia ja okupeeris Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa. Peale lääne ja idarinde sõdisid Balkanil Serbia ja AustriaUngari. Pärast Bulgaaria sõttaastumist Keskriikide poolel 1915.aastal kaotas Serbia sõja. Samal aastal kuulutas AustriaUngari ka Itaaliale sõja. Alguses ei saavutanud kumbki edu, kuid 1917.aastal tulid AustriaUngarile appi Saksa väed ja sõjasaatus oli otsustatud. Saksamaa vallutas Camporetto ja alles hiljem InglisePrantsuse väed taastasid rindejoone. 1914.aastal astus Saksamaa Jaapani vastu ja vallutas mitu
ja Soome.) 25. Millise riigid sõdisid I maailmasõja käigus Balkanil? (Kes kelle vastu, kes kelle liitlane?[lk 85]) 26. Kirjelda Jüüti merelahingut. (31. mai 1916 Taani ranniku lähistel Põhjameres, Saksamaa püüdis purustada Inglismaa laevastikku ja murda mereblokaad, kuid ei saavutanud edu ja loobus plaanist purustada Inglismaa laevastik.) 27. Kuidas arenesid sündmused läänerindel peale idarinde sulgemist? (1918. a kevadel koondas Saksamaa sinna 80% oma vägedest ja sooritas märtsist juunini 4 suurt pealetungi, kuid edutult; Antant alustas pealetungi 1918. a septembri lõpul; Saksamaa ei suuda vastupanu osutada; Saksamaa variseb sõjaliselt kokku.) 28. Mis tingis Saksamaa sõjalise kokkuvarisemise? (Siseriiklik kurnatus, kriis ja rahva ülestõus; sõjaväe kurnatus; Saksamaa liitlaste (Bulgaaria, Austria- Ungari, Türgi) väljumine sõjast;) 29
Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa ja nõukogude vahel. Kasutades olukorda, et Euroopas ei olnud 1942. aastal teist rinnet, võttis Saksa kindralstaap ette pealetungi Idarinde lõunaosas ning koondas sinna 2 väegruppi. Midway lahing oli 4. juunist kuni 7. juunini 1942 Vaikse ookeani Midway saartel USA ja Jaapani vahel toimunud heitlus, mis lõppes jaapanlaste lüüasaamisega. Tulemused- Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Eesti rahvastik vähenes ligi 200 000 inimese võrra
38. AASTA 1944 SÕDA JÕUAB TAAS EESTISSE 1944 aasta jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldsepealetund. Vastase löögist vapustatud suures vähemuses Saksa väekoondised taandusid kiiresti Eesti poole. Punaarmee juhtkond kavandas mitte üksnes Narva vallutamist, vaid ka kiiret edasitungi Tallinna suunas. Tegelikult vältas võitlus Narva pärast ligi seitse kuud. Esialgu näis olukord kujunevat katastroofiliseks. Saksa väejuhatusel piisas võitlusvõimelisi üksusi ainult Jaanilinna tugiala hoidmiseks, mitte aga kogu Narva jõe kaitseliini mehitamiseks
Sakslased tungisid edasi ka Kaukasuses, Elbrusele heisati Saksa sõjalipp. See oli Saksamaa ja tema liitlaste edu haripunkt. 1.3 Stalingradi lahing Stalingradi lahing oli kõige verisem lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 kuni 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel. Lahingu käigus sai surma enam kui 1,5 miljonit inimest. Kasutades olukorda, et Euroopasei olnud 1942. aastal teist rinnet, võttis Saksa kindralstaap ette pealetungi Idarinde lõunaosas ning koondas sinna 2 väegruppi (umbes 900 000 meest, üle 17 000 suurtüki ja miinipilduja, 1260 tanki, 1640 lennukit), kes pidid vallutama Doni ja Kubani ala ning Kaukaasia. Saksa väed jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. september linna ja vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle nelja ja poole kuu, eriti ägedalt võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast. 19
Midway lahing 1942.a. juunis toimunud lahingus Midway atolli juures suutsid ameeriklased jaapanlasi tagasi tõrjuda. Guadalcanali lahing 9. veebr. 1943 - USA väed maabusid 1942.a. sept-s Guadalcanali saarel, jaapanlased taandusid sealt 9. veebr. 1943, see oli jaapanlaste esimene suur lüüasaamine ning pöördepunkt sõjategevuses Vaiksel ookeanil. Kurski lahing 1943.a. juulis-augustis . Saksa väed alustasid suurt pealetungi idarinde keskosas. Pealetungi eesmärgiks oli löögiga põhjast ja lõunast sisse piirata ja hävitada Kurski piirkonda koondunud Nõukogude väed. Kurski lahing lõppes Saksa vägede lüüasaamisega ning jäi sakslaste viimaseks suurpealetungiks . M is põhjustas m urrangu? Hitlerile ja Saksa väejuhatusele oli algusest peale selge, et nende ainsaks võimaluseks võita maailmasõda on välksõda Blitzkrieg. • Pikaajaliseks sõjaks ei olnud Saksamaal piisavalt ei
inimesi.Holokausti käigus hävitati pea täielikult kohale jäänud juudid,tapeti kõik mustlased. Tuhanded eestlased-lätlased-leedulased liitusid vabatahtlikult 1941.a. Saksa armeega. Eestis nimetati soomepoisteks neid,kes ei liitunud Saksa armeega ja suhtusid sellesse eitavalt, need mehed põgenesid. 1944.a. Punaarmee murdis läbi sakslaste kaitseliinid Leningradi all ja jõudsid Narva alla. Eesti ja läti üksused etendasid suurt rolli selles,et idarinde põhjaosas peatati Punaarmee pealetung peaaegu pooleks aastaks.2.septembril 1944 astus sõjast välja Soome ja Hitler oli sunnitud andma korralduse Saksa väed Eestist tagasi tõmmata. Hitler käskis väegrupil Nord taanduda Kuramaale. Punaarmee eest põgenesid Balti riikidest sajad tuhanded inimesed.18.septembril 1944 astus Tallinnas ametisse Otto Tiefi juhitud valitsus. 22.september hõivasid Punaarmee tankid Tallinna.
septembril vaherahukõnelusi, 7.-9. novebril levis üle Saksamaa revolutsioon ning keiser astus tagasi. 11. novebril kirjastati Compiegne'i metsas vaherahu. 6. Miks Saksamaa kaotas sõja? Kuna tema tagala hakkas lagunema. Saksamaal levis revolutsioon. Keiser astus tagasi. Isegi Saksa väejuhataja palus oma valitsuselt rahukõnelusi. 7. Nimed a) Schliefen tema plaan oli, et Saksamaa ründab Prantsusmaad Belgia kaudu b) Hindenburg sai pärast Gumbinneni lahingut idarinde juhiks Saksa armees; hävitab tannenbergi lahingus Vene armee c) Ludendorff Saksa vägede ülemjuhataja; palus oma valitsuselt, et hakatks pidama rahukõnelusi d) Joffre Prantsuse vägede ülemjuhataja; palus Venemaal oma tegevust intensiivistada, et sakslased osa oma vägedest läänerindel viiksid idarindele e) Petaine Prantsusmaa kindral, kes juhtis kaitset Verdun'i lahingus f) Nivelle - 1916
1915, esimeses õhurünnakud öösel Pariisile ja Londonile.1916: Verduni ja Soome lahing 26 juun- 26 okt. Jüüti merelahing. 1917 astus sõtta USA. S paiskas oma mehed IT rindele.24-27okt Capporetto lahing.21 märts algas S pealetung St Quentini. 9-25 apr Armentieresi lahing.27mai-15juuni Reimsi lähedal. 29 sept palus vaherahu Bulgaaria. 30 okt kapituleerus Türgi. 3nov kirjutas vaherahule alla AU. 26sept nõudis S rahuläbirääkimisi. 7- 9nov S revolutsioon, keiser astus tagasi. IDARINDE SÕJATEGEVUS: 17 aug 1914 alustasid V armeed sissetungi Ida Preisimaale.1916 Isonzo lahing. 1917 veebruarirev, enamlaste riigipööre, väljaastumine sõjas (V) 1918 Bresti rahu Si ja V vahel. MUU RINNE: 23.aug 1914 astus sõtta Jaapan. 1914 algas Läänerindel positsioonisõda , eeldused : 1. väga suurte armeede olemasolu2. meeste varustatus(toit, relvad jne)3.uued relvad 4 uut tüüpi kaitseehitised. Kaasnesid tohutud inimkaotused
suundumus, mis kaldus üle tähtsustama Saksa sõjaväe rolli ja alahindama kodanikuühiskonna panust sõjapidamisse. Võib öelda, et sõda oli tegelikult kaotatud juba suveks 1942, mil kõik plaanid idarindel olid läbi kukkunud, aga puudus igasugune idee, mida edasi teha ja kuidas katastroofi vältida. Hilisemad lahingud ei olnud enam käsitletavad pöördepunktidena. Üksikuid ideid esines üksikutel kindralitel, näiteks von Manstein pakkus välja kogu idarinde tegevust koordineeriva idarinde ülemjuhataja ametikoha loomise, et veidigi paremini sealset strateegiat kavandada, kuid kuna ta ei olnud parasjagu soosingus, kukkus see ettepanek läbi. Veelgi enam, ilmselt veendus ka Hitler ise hiljemalt septembriks 1942, et sõjaline ebaedu on pöördumatu, kuid nagu öeldud, toimivaid lahendusi ei olnud ja olemasolev süsteem takistas nende väljatöötamist. 12. Millised olid II MM järgsed majanduslikud,poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed ? Kokku hukkus sõjas ligi 60 milj
Saksamaa sai lüüa ja oli sunnitud loobuma mõttest purustada Inglise laevastik. Hõivati ka Saksa kolooniad Aafrikas, Aasias ja Okeaanias. Sõja lõpp ja tagajärjed Saksamaa kokkuvarisemine 1917. aasta riigipöörde tagajärjel tulid Venemaal võimule bolsevikud e. enamlased. Sõlmiti idarindel olevate sakslastega vaherahu. 1918. aasta alguses alustas Venemaa uuesti pealetungi, kuid juba märtsis sõlmisid bolselviku Saksamaa ja tema liitlastega rahu. Nüüd oli Saksamaal võimalik idarinde sõjamehed samuti läänerindele appi saata. 1918. oli läänerindes juba pea 80% sõduritest. Sama aasta märtsist juulini võtsid sakslased ette 4 suur pealtundi. Antant organiseerib eduka kaitse ja 1918. septembris alustas vastupealetungi. Compiegne'i vaherahu Antandile ei suudetud vastupanu osutada, see tõi kaasa sisepoliitilise kriisi, mis kasvas üle revolutsiooniks. Saksamaa varises sõjaliselt kokku. 11.november.1918 kirjutati Compiegne'i metsas alla vaherahule, mis lõpetas Esimese
liikusid Paldiskisse ja Haapsallu; Ibroska juures üle piiri tulnud üksused suundusid Võru, Pärnu ja Virtsu kaudu Saare-ja Hiiumaale. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisimaks südmuseks baltisakslaste lahkumine. Eestist lahkus 12 660 baltisakslast, mistõtti lakkas baltisaksa rahvusgrupp olemast. Demokraatia juurde tagasipöördumist ei olnud mõtet lähiajal oodata. Kehtima jäid kaitseseisukord, pol tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur jt piirangud. AASTA 1944 1944.a jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung. Punaarmee juhkond kavandas Narva vallutamist, mis kestis ligi 7 kuud. Sakslased tõid kodumaale Eesti väeosad ning 30.01 kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. EV viimane peaminister Jüri Uluots kutsus rahvast üldmobilisatsiooni toetama, saades kokku u 40000 meest. Märtsi alguseks õnnestus vastane Narvast põhja pool jõue taha tõrjuda, nende lahingutes oli väljapaistev roll eestlastel
Tasapisi taandus eestlaste saksameelsus nii seoses eelpoololevate punktidega kui ka sellega, et sakslased ei tunnustanud rindel eestlastest sõdureid ning ei lubanud neil luua omaette väeüksust. Samuti hakkasid paljudele tasapisi kohale jõudma natside poliitika varjukülg. Väga suurt pahameelt tekitas saksapoolne sundmobilisatsioon, kuna rahvusvaheline õigus keelustas okupeeritud riigi kodanike mobiliseerimise. Aasta 1944 1944 jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung, mis sundis Saksa väekoondised taanduma Eesti poole. Punaarmee kavandas siitpeale mitte ainult Narva, vaid ka Tallinna vallutamist. 30. jaanuaril kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, mida sedapuhku asusid toetama ka rahvuslikud ringkonnad. Jüri Uluotsa sõnavõtt motiveeris mehi- kokku tuli u 40 000 meest. Venelaste rünnak Narvale oli äge ja ajalooline Narva hävitati õhurünnaku tagajärjel täielikult. Ka
oli kaksikuteuurija. Temal aga olid Mengelele suured plaanid varuks. Ta vajas Mengelet, et aretada üliinimesi. Tema andis Mengele poja, Rolfi arvates, Mengelele tegeliku tõuke minna Auschwitzi. Auschwitz Verschuer avas peagi Mengelele võimaluse maailma ainulaadsesse uurimisparadiisi. 30. mail 1943, asus Mengele koonduslaagris tööle. Mengele tahtis tegutseda ja karjääri teha. Auschwitzi koonduslaager asus Edela- Poola kolkapiirkonnas, idarinde nii öelda tagahoovis. Tapatööstus tegutses 1943. ja 1944. aastal täistuuridel. Seal toimisid viis krematooriumit ja gaasikambrit. Päeva jooksul tapeti ja põletati kokku üle 9000 inimese. Kui Mengele saabus, oli laagris juba 130 000 vangi. Inimesed, kes olid vaid luu ja nahk, sorteeriti arstide poolt välja ja saadeti gaasikambrisse. Iga päevaga saabus rongiga uusi vange Euroopast. Nende üle otsustati raudteeplatvormil
Sellest pidi saama Rootsimaa näidislinn, kuningriigi teine pealinn ja Ingerimaa administratiivne keskus. Õitseng jäi aga lühikeseks. Põhjasõjas (1700-1721) leidsid Narva all aset kaks otsustava tähtsusega lahingut, millest esimeses võidutses Rootsi kuningas Karl XII mitu korda suurema vene väe üle, kuid teise võitis Venemaa tsaar Peeter I. Peale sõda läks nii Narva kui terve Eesti Venemaa tsaaririigi koosseisu. Ka Teises maailmasõjas ei jäänud linn puutumata. Narva all oli Idarinde suurim tulejõu kontsentratsioon ning sõjategevuse käigus pommitati 6. märtsil 1944. aastal praktiliselt inimtühi linn maatasa. Tänapäeval meenutavad Vana- Narvat vaid raekoda ja kindlus. Peale sõda algas linnas uus elu uute inimestega. 3 Siinkandi suurtööstusele pandi alus juba 1857. aastal, kui valmis tolle aja Euroopa suurimaid tööstusettevõtteid Kreenholmi manufaktuur. Narva kosele ehitati tol hetkel maailma võimsam vesiratas
(1942.a. Vaiksel ookeanil Midway atolli lähedal) USA merevägi purustas suurema osa Jaapani lennukikandjaid. See võimaldas haarata ameeriklastel enese kätte initsiatiiv õhus ning alustada Vaikse ookeani saarestike tagasivallutamist ning Jaapani saarte lauspommitamist. Stalingradi lahing (1942.a.-1943.a. vahetusel) Lõppes sakslaste edukas pealetung idarindel. Saksa väekoondis Stalingradi all piirati sisse ja purustati; ligikaudu 130 000 meest langes vangi. Algas NSVL vägede pealetung idarinde kõikides lõikudes ning sakslased alustasid taganemist. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste edasitung. Mõlemal poolel sõdis u. 1 miljon meest. Kurski lahing (1943.a.suvi) Luhtus sakslaste viimane suurpealetung idarindel, kus üritati võtta Kurski piirkonnas kotti nõukogude väegruppi. See oli II maailmasõja suurim tankilahing. Punaarmee (NSVL) võitis. Kestis järjest 50 päeva, osales kokku 2, 25 miljonit meest!
Juunis leiab Hitler, et on aeg NSVL'ile kallale tungida: Barabarossa plaan ?22.06 rünntakase ootamatult NSVL'i ?NSVL'ile ei olnud see uudiseks palju spioone venelased ei ava vastutuld, sest neile pole käsku antud. ?Stalin tunnistas, et Hitler kavaldas ta üle. ?Jõutakse sügavale Venemaale, juuli alguseks ollakse Eestimaa piiridel. Moskva taga peatutakse. ?Stalin oli 1937 aastal konkurenti vältimiseks hävitanud kõik NSVL'i sõjalise juhtkonna ja suur punaarmee oli ilma juhtideta. Idarinde juhiks saab G. Zukov. ?Leningradi blokaad ?Leningrad on blokaadirõngas ja ei alistu ?blokaad kestab 900 päeva, 640000 surnuks nälginut ?Tee üle Laadoga oli ainus, kust sai toitu vedada, kuid seda ainult talvel. ,,Elutee." ?Moskvat ei tohtinud jätta, sest oli valik, kas surra oma mehe käe läbi või sakslate käe läbi. Sakslased suudeti Moskva alt välja tõrjuda. ?Püütakse läheneda lõunast. Stalingradi lahing 1943, mille Sakslased kaotavad, Teljeriikide edu on lõppenud.
Olukord muutus 1944. aastal, mil Punaarmee murdis läbi sakslaste kaitseliinid Leningradi all ja jõudis Narva alla. Nüüd leidsid ka Eesti ja Läti rahvuslikud ringkonnad, et tuleb Saksa vägede koosseisus kommunistliku terrori tagasitulekule vastu hakata. Loodeti, et nii õnnestub üles ehitada oma armee ja kui saabub sobiv võimalus, taastada iseseisvus, toetudes muu hulgas Atlandi hartale (vt järgmine lk). Eesti ja läti üksused etendasid olulist osa selles, et idarinde põhjaosas peatati Punaarmee pealetung peaaegu pooleks aastaks. 2. septembril 1944 astus sõjast välja Soome ning Hitler oli sunnitud andma korralduse Saksa väed Eestist tagasi tõmmata. Kuna selleks ajaks oli Punaarmee vallutanud ka suurema osa Leedust, käskis Hitler väegrupil Nord taanduda Kuramaale, kus jätkati vastupanu Saksamaa kapituleerumiseni 1945. aasta mais. Punaarmee eest põgenesid Balti riikidest sajad tuhanded inimesed. Kasutades Saksa vägede taandumist, tehti Eestis 1944
Punaarmee pealetung peatati Eesti piiridel kaheksaks kuuks. Sinimägedes toimunud lahingud, kus osalesid parimad eestlastest koosnevad väeosad, olid veriseimad, mida kunagi Eesti pinnal peetud. Augusti alguses oli Punaarmee ülekaal raskerelvade ja isikkoosseisu osas mitmekordne. Kuid ka Punaarmee kaotused olid kümme või rohkem korda suuremad kui nende vastas olnud Saksa mundris eestlaste, sakslaste ja teiste väel. Olukorra järsu halvenemise tõttu idarinde teistes lõikudes otsustas Saksa ülemjuhatus siiski väed Eestist välja tõmmata. Taganemine algas 17. septembril. Vangi langes 30004000 Saksa armees teeninud eestlast. Punaarmee Mõni päev pärast sõja algust alustas Nõukogude Liit, Eestis oma tagala julgestamiseks ja ,,põletatud maa" taktika rakendamiseks hävituspataljonide loomist. Neisse kuulus arvatavalt 3000 5000 Eesti meest.
lähedal) saarestike tagasivallutamist ning Jaapani saarte lauspommitamist. · Stalingradi lahing Lõppes sakslaste edukas pealetung idarindel. Saksa (1942.a.-1943.a. väekoondis Stalingradi all piirati sisse ja purustati; vahetusel) ligikaudu 130 000 meest langes vangi. Algas NSVL vägede pealetung idarinde kõikides lõikudes ning sakslased alustasid taganemist. · Kurski lahing Luhtus sakslaste viimane suurpealetung idarindel, kus (1943.a.) üritati võtta Kurski piirkonnas kotti sinna koondatud nõukogude väegruppi. · Teise rinde avamine Liitlasvägede (britid, prantslased, poolakad ja USA ning (Põhja-Prantsusmaal teiste riikide üksused) maabumine Prantsusmaal sundis Normandias 6
Sõjatööstus, keemiatööstus, masinaehitus-veeti saksamaalt välja. NSVL annab lubaduse alustada sõjategevust Jaapani vastu. 1945 Nürnbergi protsess- Rahvusvaheline sõjatribunal. Mõistis kohut Saksamaa sõja-ja riigijuhtide üle. Neid süüdistati inimsuse vastastes kuridegudes. Mõistis neist 12-nele surmanuhtluse. Jaapani sõjakurjategijate üle mõisteti kohut Tokyos. 9.Sõja lõpp. Saksamaa vastu moodustavad läänerinde Liitlasväed ja idarinde Punaarmee. Piiravad Berliini sisse. 1.8.mai 1945 Saksamaa kapituleerub-Sõda Euroopas oli lõppenud. Saksa kirjutab alla kapituleerumislepingule tingimusteta. Tsehhis toimus viimane sõjategevus. 2.NSVL alustab sõda Jaapani vastu-P-Hiinasse viib väed-Mandzuuriasse.3.USA 6.aug Himosimo ja9.aug Nagasaki-USA saadab sinna aatompommid(hukkus 300000 in.). 2 sept 1945 Jaapan kapituleerub. Teine maailasõda lõpeb!!!. Manhattan-plaan, aatompommi väljatöötamiseks, mida juhtis R.Oppenheiner
Sellest pidi saama Rootsimaa näidislinn, kuningriigi teine pealinn ja Ingerimaa administratiivne keskus. Õitseng jäi aga lühikeseks. Põhjasõjas (1700-1721) leidsid Narva all aset kaks otsustava tähtsusega lahingut, millest esimeses võidutses Rootsi kuningas Karl XII mitu korda suurema vene väe üle, kuid teise võitis Venemaa tsaar Peeter I. Peale sõda läks nii Narva kui terve Eesti Venemaa tsaaririigi koosseisu. Ka Teises maailmasõjas ei jäänud linn puutumata. Narva all oli Idarinde suurim tulejõu kontsentratsioon ning sõjategevuse käigus pommitati 6. märtsil 1944. aastal praktiliselt inimtühi linn maatasa. Tänapäeval meenutavad Vana- Narvat vaid raekoda ja kindlus. Peale sõda algas linnas uus elu uute inimestega. Siinkandi suurtööstusele pandi alus juba 1857. aastal, kui valmis tolle aja Euroopa suurimaid tööstusettevõtteid Kreenholmi manufaktuur. Narva kosele ehitati tol hetkel maailma võimsam vesiratas. Lisaks odava veejõu
Need neli meest on olnud kangelased nii sakslaste kui ka eestlaste silmis. Ilma nendeta oleks sõda võinud tunduvalt varem lõppeda. 11 Lõpetuseks Eesti meeste otsuseid, mis tehti II maailmasõja ajal kummagi poole kasuks ei saa ei hukka mõista ega kiita. Venemaa kasuks võitlemine tähendas Eesti alade vallutamist, Saksamaa kasuks võitlemine tähendas neile kaotust. Küll aga oli Eestlastel Saksa armees meeletult suur roll Baltimaade ja Idarinde hoidmisel ja oma kodumaa kaitsmisel. Eestlaste osatähtsus oli II maailmasõjas Saksa armees küll suhteliselt väike, kuid oma osavuse, meeletu julguse ja oskustega saadi kuulsaks ka rindest kaugemal. Seda näitavad meile autasud, mida on eestlastele jagatud. See on hea näide sellest, et eestlane ei vali, kuidas ta saab oma kodu kaitsta, vaid ta kasutab kõiki võimalusi, mis talle pakutakse, isegi, kui see pole meeldiv. Need
9 Murrang Vaiksel ookeanil 1942.a teine pool oli otsustav Vaikse ookeani sõjatandril, kus ameeriklased saavutasis suures merelahingus Midway saarestiku lähedal võidu Jaapani laevastiku üle ning asuti hõivatud alasid tagasi vallutama. 1944.a. sügisel alustasid ameeriklased Filipiinide vabastamist. 4.10 Punaarmee suurpealetung idarindel 1944.a. Punaarmee alustas rünnakutega nii nii põhja- kui lõunatiival, murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all jäi pealetung seisma, millest sai idarinde kõige ,,kuumem" koht, skslased võitsid isegi mõned kaotatud alad tagasi. Eesti rahvuslik vastupanuliikumine kutsus liituma Saksa armeega, et hoida Punaarmee Eestist eemal ning luua eeldused iseseisvuse taastamiseks. Punaarmee saavutas edasi edu Ukrainas, jõuti välja Rumeenia piirini. Juunis piiras Punaarmee ümber Saksa üksused, tungis Poolasse ja liikudes edasi Varssavi poole. 1.augustil alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu, et seada ametisse oma rahvuslik valitsus. Punaarmee
ookeanil Midway alustada Vaikse ookeani saarestike tagasivallutamist atolli lähedal) ning Jaapani saarte lauspommitamist. Stalingradi Lõppes sakslaste edukas pealetung idarindel. Saksa lahing (1942- väekoondis Stalingradi all piirati sisse ja purustati; 1943 vahetusel) ligikaudu 130 000 meest langes vangi. Algas NSVL vägede pealetung idarinde kõikides lõikudes ning sakslased alustasid taganemist. Kurski lahing Luhtus sakslaste viimane suurpealetung idarindel, (1943) kus üritati võtta Kurski piirkonnas kotti sinna koondatud nõukogude väegruppi. Teise rinde maabumine Prantsusmaal sundis sakslasi suve avamine (Põhja- lõpuks Prantsuse ja Belgia alad loovutama ja
rindejoon. 2. Stalingradi lahingu eel Operatsiooni Barbrossa ebaõnnestumine tõi kaasa Wehrmachti jõuetuse ning ressursside nappuse. See tähendas seda, et nii laiahaardelist pealetungi enam korraldada ei saanud. 1942. jaanuariks oli Wehrnacht kaotanud idas võideldes umbes miljon võitlejat. Armeegrupp Süd kaotas ligikaudu pool oma meeskonnast ning Nord ja Mitte umbes 35%. Soomusmasinate kadu ulatus 4200-ni ja sama aasta märtsi lõpuks oli 16 idarinde tankiüksuses keskmiselt 140 kasutuskõlblikku tanki. Wehrmacht kaotas ka üle 100 000 mootorsõiduki ning ligikaudu 200 000 hobust, mis kõik mõjutasid märkimisväärselt nii liikuvust kui logistikat (Antill 2009: 11,12). Olukord muutus veelgi kehvemaks kui jaapanlased ründasid Pearl Harbori. See tähendas seda, et USA liitub riikidega, kes sõdivad II maailmasõjas. See oli suur oht Saksamaale, sest see võis tekitada olukorra, kus sakslased peavad sõdima kahel rindel. Sellise
11 Adolf Hitler (3) 3.8 Teine maailmasõda 939. aastal kasvasid militarismist, natsionalismist ja territoriaalküsimustest tekkivad pinged, mis vallandusid 1. septembril välksõjas Poola vastu. Kaks päeva hiljem kuulutasid britid ja prantslased sakslastele sõja ning Teine maailmasõda oligi alanud. 22. juunil 1941 avas Saksamaa Idarinde tungides Nõukogude Liitu. Sellega oli mittekallaletungileping murtud. Peatselt pärast seda, kui Jaapan ründas Ameerikat Pearl Harbouris, kuulutas Saksamaa sõja ka USA-le. Sõda Euroopas lõppes 1945. aasta 8.mail kui Saksamaa kapituleerus. Pärast sõda sai Saarland Prantsuse protektoraadiks 194756. Natsi reziimi ajal hukati umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 46 miljonit juuti (holokaust). Kogu Euroopas on Teine Maailmasõda vastutav 35 miljoni surma eest.
põrandaaluse Eesti Vabariigi Rahvuskomiteega. Vaatamata saksavastasusele pidas ka rahvuslik vastupanuliikumine vajalikuks vastupanu pealetungivale Punaarmeele. 1944. aasta septembris, sakslaste lahkumise ajal, moodustas Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots Vabariigi Valitsuse Otto Tiefi juhtimisel. Pärast Eesti okupeerimist Punaarmee poolt arreteeriti Eestisse jäänud vastupanuliikumise liikmed ja saadeti vangilaagrisse. 3.4 Aasta 1944 1944.a. jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung. Sakslased taandusid Eesti poole. Võitlus Narva pärast kestis 7 kuud. Sakslased tõid kodumaale Eesti väeosad ning 30.01 kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Eesti Vabariigi viimane peaminister Jüri Uluots kutsus rahvast üldmobilisatsiooni toetama kokku tuli umnbes 40 000 meest. Märtsi alguseks õnnestus vastane Narvast põhja pool jõe taha tõrjuda, nende lahingutes oli väljapaistev roll eestlastel
riigitegelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa vajadustele. Kultuuripoliitika eesmärgiks sai eestlaste saksastamine.. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada Eesti omariikluse tunnustamine Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal novembris 1918. Ajutine Valitsus asus taas tööle 11. novembril 1918. 2. Aasta 1944 Sõda jõuab taas Eestisse. 1944. a jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung. Sakslased taandusid Eesti poolele. Võitlus Narva pärast kestis 7 kuud. Sakslased tõid kodumaale Eesti väeosad ning 30.01 kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Eesti Vabariigi viimane peaminister Jüri Uluots kutsus rahvas üldmobilisatsiooni toetama. Kokku tuli umbes 40 000 meest. Märtsi alguseks õnnestus tõrjuda vastane Narvast põhja poole jõe taha. Võitlused Narva alla
tegemist oli tsiviilisikutega, polnud formeeritud väeosi jne. Sakslased marssisid lihtsalt ida poole edasi ilma vastupanu kohtamata. Saadi suurem osa Valgevenest, Ukrainaga oli erisituatsioon, seal oli loodud rahvusväeosi, valitud oli Ukraina Raada ja kuulutatud Ukraina Rahvavabariigi jne. Sm ja Ukraina rahvavabariik tegid lepingu 28.jaan, rahvavabariik lubas Saksa sõjaväed oma riigi territooriumile. Oli enam-vähem ainus võimalus, kuidas Punaarmee välja ajada. Üheaegselt pealetungiga idarinde põhjaosas alustas Saksa armee ka Ukraina territooriumi oma kontrolli alla võtmist. Märtsi alguseks jõuti välja Kiievi piirkonda, Kiievi linn langes sakslaste kätte. Ukrainas jätkasid saksa väed edasiliikumist kogu 1918 suve jooksul, mai lõpus-juuni alguses jõuti Doni jõeni välja. Skoropadski sai saksameelse valitsuse etteotsa. Enamlased, nähes saksa vägede edasitungi, pöördusid tagasi rahuläbirääkimiste juurde. Sakslased lasid veidi omas mahlas praadida
Hukati umbes 78000 Eesti elanikku. Represseerituid süüdistati: *Propagandakirjanduse levitamine *Juudiks või mustlaseks olemine *Töötamine nõukogude organites *Saksa sõjaväevõimude koostööd keeldumine Majandusolud: *Põllumeestele määrati kohustuslikud müüginormid *Natsionaliseeritud varade mittetagastamine *Üldine elatustase langes *Eesti Rahva Ühisabi eesmärk abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid 1944.a Eesti pinnal Jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung. Punaarmee juhtkond kavandas peale Narva vallutamise ka Tallinna vallutamist. Võitlus Narva pärast vältas 7 kuud. Punaarmee pealetung Virumaal peatati sakslaste ülbmobilisatsiooniga 58000 meest. Aasta teisel poolel ei suudetud enam rinnet hoida, sest teise rinde avamisega Euroopas liitlaste poolt Saksamaal pidi osavägesid idarindelt ära tõmbama. See andis võimaluse Punaarmeele edasi tungida
Vaiksel ookeanil õhus ning alustada Vaikse ookeani saarestike tagasivallutamist Midway atolli ning Jaapani saarte lauspommitamist. lähedal) 57* Stalingradi lahing Lõppes sakslaste edukas pealetung idarindel. Saksa (1942.a.-1943.a. väekoondis Stalingradi all piirati sisse ja purustati; ligikaudu vahetusel) 130 000 meest langes vangi. Algas NSVL vägede pealetung idarinde kõikides lõikudes ning sakslased alustasid taganemist. 58* Kurski lahing Luhtus sakslaste viimane suurpealetung idarindel, kus üritati (1943.a.) võtta Kurski piirkonnas kotti sinna koondatud nõukogude väegruppi. 59* Teise rinde avamine Liitlasvägede (britid, prantslased, poolakad ja USA ning teiste
Saksa relvajõududes Teises maailmasõjas üle 60000 Eesti kodaniku. Sõja lõppedes oli Relva-SS-is teenimine probleemiks ka Läände pääsenud meestele (takistused kõrgkooli astumisel, mõnele ametikohale asudes). Enamik vabatahtlike ja mobiliseerituid lähtus eesmärgist võidelda kommunistliku reziimi vastu, nad olid sunnitud seda tegema teise totalitaarse riigi sõjaväes. 1944. aasta Eestis · Sõda jõuab taas Eestisse. 1944. aasta jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung. Võitlus Narva pärast vältas ligi seitse kuud. · 30. jaanuaril kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsioon, mida sedapuhku asusid toetama ka rahvuslikud ringkonnad. EV viimane seaduslik peaminister Jüri Uluots kutsus raadio kaudu rahvast üles astuma, relv käes, vastu sissetungivatele punavägedele, rõhutades, et Eesti kaitsmine kommunismi eest on esmajärgulise
nenele aladele. Venemaa kohustus mitte sekkuma nende siseasjadesse. Kogu selle piirkonna tuleviku määramine jäi Saksa valitsuse asjaks. Halduskorraldus: Baltimaade sõjaväeline valitsus, AOK 8, korpusepiirkonnad. Eesti mandriosas kehtestati tegelikult sõjaväeline diktatuur. Kõik võimuliigid, nii täidesaatev- kui kohtuvõim läksid Saksa sõjaväelaste kätte. Juhtisid Eesti ala oma käskkirjadega. Kõige kõrgemaks instantsiks oli Saksa idarinde ülemjuhatus (Ober-Ost). Idarinde ülemjuhatajaks oli Baieri prints Leopold. Eesti ja Põhja-Läti vallutanud 8.armee juhatus (AOK 8), eesotsas Kircbach, kes vahetati varsti välja Hugo von Katheni vastu (jalaväekindral). Tähtsad kindralid ei hakanud enda elu keeruliseks tegema sellega, et oleksid Eesti ja Läti elu juhtinud. Kõik korraldused vajasid nende allkirju. Tegelikult moodustati 8.armee staabist tsiviilhaldusosakond, mis administreeris allutatud alasid. Nende tööd koordineeris 8.armee staabiülem major Franz. 8
Ööl vastu 4. märtsi lahkusid kõik Punakaartlased Narvast ja sakslased hõivasid Narvast. 19.09.12 3. märstil 1918 sõlmitud Bresti rahu määras ära Saksa okupatsiooni olemuse. Veebruari 1918 hõivatud alad - endine Liivimaa ja Eestimaa kubermang, nende suhtes säilis Venemaa suveräniteet - need jäid Venemaa riigi osaks - vene väed tuli ainult sealt välja viia ja asendada Saksa politseivägedega. Ober-Ost - saksa keelne lühend (idarinde ülemjuhataja, siin ei tähenda isikut, vaid idarinde juhatusele allutatud hõivatud piirkonda). Ühine kõigile allutatud aladele. Ober-Ost jagunes 2 piirkonnaks: varem hõivatud piirkonnad (Kuramaa, Riia ja Saaremaa) allutati Baltimaade riigikomissarile, kelleks oli Alfred von Gossler. Seevastu Eestimaa- ja Liivimaa kubermangudes hakkas kehtima tõeline Saksa sõjaväeline diktatuur, kus kõik korraldused tulid otseselt saksa sõjaväelastelt. Eesti- ja Liivimaa kubermangude üle kehtis 8. Saksa armee võim (AOK 8)
Seejärel tekitati suuri purustusi Tartule, Tapale ja Jõhvile. 9. märtsi ööl pommitati Tallinna, kus hävitati osa vanalinnast ja kolmandik linna elamupinnast, surma sai üle 900 inimese, sealhulgas nõukogude sõjavange. Oma eesmärke pommitamised ei täitnud: vaatamata tohututele kaotustele ei suutnud Punaarmee Eestit vallutada ka oma uute pealetungioperatsioonide käigus 1944. aasta suvel. Olukorra järsu halvenemise tõttu Idarinde teistes lõikudes otsustas Saksa ülemjuhatus siiski väed Eestist välja tõmmata. Taganemine algas 17. septembril. Saksa vägede lahkudes tegid eesti rahvuslikud ringkonnad katse taastada Eesti Vabariik. 18. septembril määras Eesti viimane peaminister J. Uluots, kes põhiseaduse alusel võttis enda kanda presidendi ülesanded, ametisse vabariigi valitsuse eesotsas Otto Tiefiga. Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas
Saksa rauamaagi tarneid Rootsist, raskemasse olukorda oleks sattunud Saksamaa liitlane Soome, suur tähtsus sõjamajandusele oli ka Eesti põlevkivil. Eestisse paisati teistelt rinnetelt hulk lisavägesid, sealhulgas 20. Eesti SS-diviis, mida mobiliseeritutega pidevalt täiendati. Veebruarist aprillini peetud veristes lahingutes suudeti Punaarmee edasitung Narva rindel peatada ja lahingutegevus soikus kuni juulini. Punaarmee viis osa vägesid Soome vastu, samal ajal kujunes idarinde võitluste raskuspunktiks Valgevene, kuhu Narva rindelt viidi mitu Saksa diviisi, mis asendati värskelt formeeritud eesti väeosadega. Juuli lõpus jätsid sakslased Narva rindelõigu maha ja taandusid ca 25 km läände Sinimägedes ettevalmistatud positsioonidele. Punaarmee katsed Sinimägedes läbi murda tõrjuti väga ohvriterohke võitluse tulemusena. Augusti alguses alustas Punaarmee pealetungi Kirde-Lätis ja tungis kuu lõpuks Emajõeni, kus rinne stabiliseerus.
saama. Tänu heale viiulimängu oskusele õnnestuski K. Larenil majanduslikult toime tulla. Ta käis asendusmängijaks mitmetes restoranides, kõige sagedamini Mustas Kassis ja Glorias. Ühe suve töötas Pirita Rannahoones ja ka juhuslikele pidudele oli tal tihti pakku-misi. Sageli oli tema partneriks koolivend Ilmar Laaban, kes tema hinnangul oli päris hea džässpianist. Koos Laabaniga olid nad ka 1942. aastal ühe rindetrupi koosseisus, lõbustades paari nädala vältel idarinde võitlejaid. Eespool mainitud H. Speegi orkestri Plaza-kontsertide ajal oli ta juba orkestri põhikoosseisus. Lühikese Soome-perioodi järel, millest oli eespool juba juttu, esines ta Rootsis nii koos E. Raudsepa kvintetiga kui ka mitmesuguste muude koosseisudega, sageli teenis leivaraha ka nn kõrtsimuusikuna koos Ilmar Laabani või kohalike muusikutega. 1944 asus ta Stockholmi ülikoolis majandust õppima, 1946 siirdus edasi Ameerikasse, kus
annaabi.ee 
