Külm sõda - mõisteid (0)

1945 – Harry Truman , võimekas ja kaugelenägev, valiti tagasi '48. Trumani doktriin - seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise
1952 – Dwight D. Eisenhower , Trumani doktriin tema meelest liiga passiivne, lubas ikestatud rahvast vabastamiseks aktiivseid samme (jäi lubaduseks). 56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne . Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht
1960 – John F. Kennedy , noor demokraat , leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases.
1963 – Lyndon B. Johnson , asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64
1969 – Richard Nixon , alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74.
1974 – Gerald Ford , ilmetu president
1977 – Jimmy Carter, ebakindel president
1981 – Ronald Reagan , majpol aluseks oli arusaam, et sotsprobleemide lahendamine vaid tulude ümberjaotamise abil pidurdab maj arengut. Kärpis sotsprogramme, makse. Tugines rohkem eraalgatusele ja turumaj- algul suur tööpuudus , seejärel kiire majandustõus. 84 valiti tagasi.
külma sõja olemus - kujutas end Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastuseisu , mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. „Külm“ kuna otsest sõjategevust ei toimunud. Avaldus: võidurelvastumine , luuramine, kriisid, propaganda , võistlemine pea igas eluvaldkonnas
raudne eesriie - Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega nt üritas eraldada end muust maailmast (tuntuim Berliini müür 1961–1989)
Marshalli plaan - 1847. pakkus USA välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ette Euroopa taastamist ja USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele
Trumani doktriin - 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu e eri riikide kommunistlike rühmituste vastu, kes üritasid relvajõuga võimule pääseda seadis (USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamine)
võidurelvastumine – võisteldi relvastuses, et teist riiki hirmu all hoida. Pidevalt täiustati võidu massihävitusrelvade liike. . 1950. aastail hakati Nõukogude Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette, mis võisid saata tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka. Kasutusel rohkem tuumajõudu
pingelõdvendus – sõlmiti leping, millega NSVL , USA ja GB kohustusid mitte katsetama tuumarelvi kolmes keskkonnas: atmosfääris, kosmoses ja vee all. (maa all lubatud) 1960. aastate lõpus hakati taotlema pingelõdvendust Ida-Lääne suhetes. NSVL esines vaid propagandalike algatustega võidurelvastumise pidurduseks (1970ndate alguses hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi kukutamiseks puudub Läänel jõud ning tuleb õppida sellega koos eksisteerima)
kommunistliku süsteemi kujunemine ida-euroopas – peale II maailmasõda punaarmee kontrolli all olevad riigid viidi kommunistlikku võimu.
NSVL sise-ja välispoliitika – poliitiline elu allutatud kommunistliku partei kontrollile
NSVL liidrid
Jossif Stalin (18. 12. 1878– 5. 03. 1953)
Lavrenti Beria (29. märts 1899 - 23. detsember 1953) – tehti temast riigireetja, kõik Stalini-aja kuriteod aeti tema kaela. Hukati.
Nikita Hruštšov (15. aprill 1894 - 11. september 1971 ) – pehmendas valitseva režiimi vägivallapoliitikat, tühistas piiranguid ühiskonnaelu valdkondades. 1956. pidas partei kongressil Stalini kuritegusid paljastava ettekande, mis aitas ühiskonnaelu edasisel libereerimisel (st sulaaeg )
Leonid Prežnev (1906 – 1982) – edutult proovis teha uuendusi ja ümberkorraldusi, edutult. tugevnesid tagurdavad jõud
stagnatsioon – 1970. aastatel ilmus poliitilise režiimi mandumine ning suutmatus normaalselt toimida. Ühiskonnaelu kõigis valdkondades toimuv seisak.
inimõiguste küsimus – hakati demokraatia peale mõtlema, tekkisid teisitimõtlejad, dissentlik liikumine
perestroika – majandusliku arengu kiirendamine sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise kaudu
glasnost – salastuste vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine, tsensuurireeglite pehmendus
NL lagunemine – peale riigipöördekatse läbikukkumist (riigid hakkasid iseseisvust nõudma , 26. dets 1991 Ülemnõukogu teade NL laialisaatmisest)
idabloki lagunemine – NL „vabade käte poliitika“ viis kommunismi lagunemiseni ida euroopas
berliini müüri langemine – Saksa DV Erich Honecker ei läinud kaasa Ida-Euroopa uunemisprotsessidega, püüdis valitsevat režiimi kindlustada. poliitilised muutused teistes riikides vallandasid ida-saksamaal 1989. aastal ulatusliku massiliikumise, 1989 okt astus Honecker tagasi ja 9. nov lõhkus rahvamass Berliini müüri.
saksamaa taasühinemine – 3. okt 1990 jõuti lõpule poliitilise ühinemisega, mille pidid heaks kiitma teise maailmasõja võitjariigid. ühendus kulges kiirelt
Berliini blokaad - 1948. alustas NSVL takistama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini, NL sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist
Korea sõda – 1950. peetud verine sõda Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Põhja toetasid Hiina ja NSVL, Lõunat USA ja teised lääneriigid. Olukord sama, suri ligi 3 mln
Ungari ülestõus - oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. (1956)
Suessi kriis - oli sõjaväeline rünnak Egiptusele Suurbritannia , Prantsusmaa ja Iisraeli poolt, mis algas 29. oktoobril 1956.
Kuuba kriis – 1950. lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre , võimu haaras Fidel Castro , hakkas kehtestama saarel kommunistlikku diktatuuri. Sõlmis NK liiduga salajase leppe, selle alusel toodi saarele tuumalõhkepeadega raketid . USA kuulutas saarele sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vaheline vastasseis ähvardas puhkeda tuumasõjaks. Lahenes rahumeelselt, raketid viidi välja.
Vietnami sõda – 1954. oli Vietnam jagatud Põhja-Vietnamiks (NSVL ja Hiina) ja Lõuna-Vietnamiks (USA, Prantsusmaa). Kahe riigi vahel tekkisid vastuolud, Lõuna-Vietnami valitsuse vastu hakkasid võitlema vietkongid, keda toetas Põhja-Vietnam. Ameerika aitas Lõunat, toimusid pommitamised. Sõja tulemuste nägemise peale Ameerikas protestid, avalikkuse survel 1973 kirjutati alla sõja lõpetamise lepingule. Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. Sõda mõttetu.
Berliini müüri rajamine – 1961 ehitati müür, mis eraldas Ida-Berliini Lääne-Berliinist. Saksa DV piirivalvuritel kästi tappa kõik, kes riigist põgeneda üritasid.
Praha kevad -oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968. aasta jaanuarist augustini .
Afganistani sõda – 1979. NSV liit viib oma väed Afganistani, juhtkond üritas seal kehtestada endale meelepärast valitsust. Ei olnud edukas, said aru et nende jõud pole piiramatud.
ÜRO (ühinenud rahvaste organisatsioon ) - Koostöös Hitleri-vastasesse organisatsiooni kuulunud NSV Liidu ja lääneriikide vahel teise maailmasõja päevil äratas lootust, et peale sõda saab luua hea ja õiglane maailmakorraldus. Nende lootuste väljendamiseks loodi ÜRO . 1945. aastal toimus Hitleri-vastaste riikide vahel konverents , viimasel päeval kirjutas 51 riiki alla ÜRO põhikirjale. Eesmärk: ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamine, rahvusvahelise koostöö arendus.
NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ) – Lääneriikide tähtsaim sõjaline ja poliitiline liit, loodi 1949, aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja-Atlandi pakt. Asutajaliikmeid 12.
VLO ( Varrsavi Lepingu Organisatsioon) – loodud 1955 NSV Liidu ja Ida- Liitlastega . Moodustatud vastukaaluks NATO-le. Sellega seadustati Nõukogude vägede viibimine Ida-Euroopas.
Euroopa Liit – Integratsiooni tahtsid luua Prantsusmaa ja Saksamaa, et vältida sõja puhkemist Euroopas loodi kahe riigi eestvedamiselt 1951 Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg , Holland . Selle alusel hakkas kujunema Euroopa Liit – Euroopa riike ühendav majanduslik ja poliitiline organisatsioon.
Euroopa Nõukogu - on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur.
OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ehk OSCE (inglise Organization for Security and Co- operation in Europe ) on organisatsioon, mis asutati 1975. aastal NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide poolt ühiselt.