Kokkuvõte:Ainevahetus · Ainevahetusprotsesside kaudu organism seotud keskkonnaga. Keskkonnast saab inimene toitaineid ja eritab sinna jaakaineid. Toiduained inimtoiduks m6eldud taimse (teravili, puuviljad, taime61i jne) v6i loomse (Iiha, kala, munad, piim jne) paritoluga ained. · Toitained toidu koostisosad, mida organism kasutab kudede Ulesehitamiseks ja uuendamiseks ning mis annavad eluks vajalikku energiat. · Toidu energeetiline vaartus ehk kalorsus energia hulk kalorites, mis vabaneb toidus leiduvate toitainete 16plikul 16hustumisel. · Ensuumid eriliste ollladustega valgud, mis kindlustavad ol'gallismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jaades ise samal ajal muutLlmata. · Vitamiinid orgaanilised uhendid, mis ensuumide koostises osalevad ainevahetuses. P6hiliseks vitamiinide allikaks illimesele toit. · Organismi ainevahetuse kiirus s61tub mitmetest teguritest, Ilaiteks vanusest, keha temperatuurist, toitai...
* Silelihaskudepaikneb elundite seintes, kontraheerub automaatselt, aeglasemad kui vöötlihaskude. Tahtele allumatu * Südamelihaskude paikneb südames, tahtele allumatu 5. Nimetage kude, milledel on regeneratsioonivõime. Epiteelkude, lihaskude, sidekude, närvikude. 6. Selgitage mõisted: Düstroofia e. degeneratsioonid on rakkude ja nende vaheaine kahjustused e. väärastused, mis on tekkinud ainevahetusprotsesside häirete tagajärjel, ning tingitud ainevahetuskomponentide (valkude, rasvade, süsivesikute, pigmentide, mineraalide) kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest muutustest. Atroofia elundi või koemahu vähenemine, millega kaasneb funktsiooni langus Nekroos on rakkude suremine koes, mis põhjustab koe kärbumist Kasvaja e. neoplasma e. blastoom on genoomimuutusest tingitud proliferatsiooni ja diferentseerumishäire (s.o
Patoloogia test/ /22.09.20 1. Loetlege põletiku tunnused / miks tekib iga tunnus? (6+6) 1-Punetus (rubor) – põletikukolde värvus on põletikulise hüpereemia tõttu erepunane 2-Turse (tumor) – põletikukolde maht on eksudaadi kogunemise ja sidekoe vohamise tõttu tõusnud 3-Temperatuuri tõus (calor) – põletikukolde temperatuur on arteriaalse hüpereemia ja ainevahetusprotsesside aktiveerumise tõttu tõusnud 4-Valu (dolor) – põletikukolle on valuretseptorite ärrituse tõttu valulik 5-Funktsioonihäire (functio laesa) – põletikulise elundi või kehaosa talitus on häiritud 6-Põletikuline eksudaat – veresoontest väljunud valgurikas hägune vedelik 2. Hüperergiline põletik tähendab, et… (1) tekib organismi kõrgenenud tundlikkus ja see on ülitugev põletiku reaktsioon. 3
anorgaanilistest ainetest – Nt taimed ja mõned bakterid. Heterotroofid – organismid, kes saavad energiat ja aineid toidust. Nt – Loomad, inimesed, seened ja mõned bakterid. Paljunemisvõime - suguline ja mittesuguline paljunemine [vegetatiivne] Arenemisvõime – otsene ja moondeline areng Biomolekulide esinemine – Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleotiidhapped, vitamiinid. Molekulid, mis moodustuvad organisimis metabolismi (ainevahetusprotsesside) käigus. Reageerimine ärritusele – Aju registreerib ärritusele ning tegutseb vastavalt vajadusele. Keerukas organiseerituse tase – Molekulaarne, rakuline, isendiline,liigiline, ökosüsteemne ja biosfäärne tasand, kus elusorganismi erinevad osad on vastastikulises koostöös. Kindel eluiga Eluslooduse organiseerituse tasemed suuruse järjekorras + igaühe kohta konkreetsed näited. Organiseerituse tasemed (alustades väiksemast):
Kui sa treenid üle, siis juhtub kaks asja – esiteks, saad sa vähem kasu oma treeningutest; teiseks, sinu saavutuskõver hakkab langema. Mõiste– vastuolu treeningukoormuse ja selle taluvuse vahel. Olemus– sportliku töövõime ja tulemuste langus vaatamata energilisele treeningule. Närvisüsteemi erutuvus kasvab ja ainevahetus kiireneb. Viimased asjaolud tingivad treenitud organismile omase ainevahetusprotsesside ökonoomia kadumise. Avaldumine– ülekoormused ei avaldu kogu organismis üheaegselt seepärast, et erinevate elundite ja kudede vastupanuvõime on suuresti erinev. Organismi kohanemisvõime piiride ületamine võib tekkida üheainsa koormuse ajal, mille tagajärjeks on äkiline ülepingutus. Kui ülepingutus kujuneb järk-järgult ja pikaajaliselt treeningute käigus, siis avaldub see paljude elundite kahjustusena, kusjuures üks avaldusvorme ongi ületreening.
rasvu, vere surnuaed,mürkide lagund.vere puhast.glükoosi vara), kõhunääre(lagundab suhkrut) Kusiaine uriini ja higi koostises olev mürgine aine Email-ehk vaap kaitseb hammast mikroobide ja kulumise eest Sapp-muudab rasvad seeditavaks.Maks toodab. Neerukehake-eraldab uriini ja filtreerib seda.neerus miljon. Lümf-moodustub verest.läbipaistev kehavedelik, mis voolab lümfisoontes, ei sisalda erütrotsüüte · Ainevahetusprotsesside kaudu on organism seotud keskkonnaga. Keskkonnast saab inimene toitaineid ja eritab sinna jääkaineid. Toiduained on inimtoiduks mõeldud taimse või loomse päritoluga ained. · Toitained on toidu koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mis annavad eluks vajalikku energiat. · Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis
Neerutorukestes toimub esmasest uriinist vajalike ainete (nt. glükoos) ja osa vee tagasiimendumine verre toimub jääkainetest lõpliku uriini moodustamine. Uriin, mille peamised koostisosad on vesi ja kusiaine, koguneb läbi kusejuhade kusepõide ja väljutatakse kusiti kaudu. Kuseteed Kusejuhad ja Kusepõis Kusejuhad lihaselised torukesed, mis juhivad uriini neerudest kusepõide. Kusepõis lihaseline elund, mille ülesandeks on uriini kogumine KOPSUD Rakkudes toimuvate ainevahetusprotsesside käigus moodustub jääkainena süsihappegaas, mis verega transporditakse kopsudesse ja hingatakse sealt välja. NAHK Nahas paiknevates higinäärmetes moodustub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest, kusiainest jt ainevahetusjääkidest. SOOLESTIK Seedimata toiduosised kogunevad jämesoolde. Väljaheide koosneb põhiliselt seedimata toidujääkidest, baktermassist ja veest. Sagedasemad kroonilised neeruhaigused
Eluvormilised organismide rhmad on samuti nt. viburlased ja viburloomad, ambid, algloomad, eeltuumsed. 2.)Inimese kui imetaja iseloomulikud tunnused: Gaasivahetus kopsudes. Sda on 4-osaline. Esineb suur ehk kehavereringe ja vike ehk kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Rakuhingamisel toimub lhustumissaaduste dissimilatsioon energia saamiseks. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne sisekeskkond ja psiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ja organismi talitluste ja homostaasi neuraalne ja homoraalne regulatsioon. Biosnteesiprotsesside kigus kehaomaste ainete valmistamine. Jlainete (uriini) eritusprotsessid neerudes. Info saamine vliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus. Krgem nrvitalitlus. Inimene organism on kui isereguleeruv ssteem. Organism on terviklik ssteem- kik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi
Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika(aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse käsitlev füüsikaaru) 1919.a teostas Rutherford esimese tehisliku tuumareaktsiooni. 1930.aastal avastati tehisraadioaktiivsus(Irene ja Frederic JoliotCurie)maailma esimene tuumareaktor pandi tööle 1942.a Usas. Töötati ka tuumapommi loomise kallal. Keemikud õppisid looma kindlate omadustega tehisaineid(sünteetilised ained). Tehti kindlaks valkude ehitus ning alustati ainevahetusprotsesside uurimist. Saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel. Meditsiiniarengule tõid keemikute avastused suurt kasu. Need muutsid haigete ravimise tunduvalt tõhusamaks. 2.Sidevahendite areng(massimeedia vahendid) Tänu elektrile arenes jõudselt sidetehnika, eriti raadio. Enamus riigijuhte mõistsid raadio pakutavaid võimalusi inimeste meelsuse mõjutamisel. Seetõttu alustati paljudes riikides 1920.aastail regulaaarsete ringhäälingusaadetega. 1920
reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust. Tsitraaditsükkel on organismide ainevahetusraja keskne protsess, sest tsükli käigus oksüdeeritakse enamik sahhariidide, rasvu ja valke. Selle käigus vabaneb suur osa organismi elutegevuseks vajalikust energiast. Samuti on tsitraaditsükkel mitmete oluliste anabolismireaktsioonide eelduseks. (nt. teatud aminohapete süntees). Anabolism- Anabolism organismis asetleidvate ainevahetusprotsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja ainet. Vastandprotsess katabolism
Perekond Homo e. inimene Sugukond Hominiidid e. inimlased Selts primaadid Klass imetajad Hõimkond keelikloomad Riik loomad 2. Inimese kui imetaja tunnused · Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Hea mälu ja arenenud meeled. · Gaasivahetus kopsudes · Süda on 4-osaline · Esineb kehavereringe ja kopsuvereringe · Pidev energiavajadus · Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel · Organism on terviklik süsteem kõik elundkonnad on omavahel seotud 3. Inimese liigi tunnused · Suur aju · Kahel jalal liikumine · Aeglane areng, mittesessoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg · Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist · Keerukas kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne
anorgaanilistest ainetest Nt taimed ja mõned bakterid. Heterotroofid organismid, kes saavad energiat ja aineid toidust. Nt Loomad, inimesed, seened ja mõned bakterid. · Paljunemisvõime - suguline ja mittesuguline paljunemine [vegetatiivne] · Arenemisvõime otsene ja moondeline areng · Biomolekulide esinemine Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleotiidhapped, vitamiinid. Molekulid, mis moodustuvad organisimis metabolismi (ainevahetusprotsesside) käigus. · Reageerimine ärritusele Aju registreerib ärritusele ning tegutseb vastavalt vajadusele. · Keerukas organiseerituse tase Molekulaarne, rakuline, isendiline,liigiline, ökosüsteemne ja biosfäärne tasand, kus elusorganismi erinevad osad on vastastikulises koostöös. · Kindel eluiga 1.2. Eluslooduse organiseerituse tasemed suuruse järjekorras + igaühe kohta konkreetsed näited.
DÜSTROOFIAD Margit Olvi HO16perh DÜSTROOFIAD EHK DEGENERATSIOONID Need on rakkude ja nende vaheaine kahjustused ehk väärastused, mis on tekkinud ainevahetusprotsesside häirete tagajärjel, ning tingitud ainevahetuskomponentide (valkude, rasvade, süsivesikute, pigmentide, mineraalide) kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest muutustest. VALKDÜSTROOFIAD Rakkude ja nende vaheaine kahjustused, mis on tingitud liht- ja liitproteiinide muutustest. Sõmerjas ehk granulaarne düstroofia Ainevahetushäire, mis avaldub valgulise päritoluga graanulite kogunemises maksa-, südamelihas-, ja neerurakkudesse.
Need vedelikud moodustuvad seega keskkonna kus rakud toimivad. Organismi normaalse talituse tagab sisekeskkonna suhteline stabiilsus,muutlikkus vaid piiratud ulatuses.Suuremad nihked seisekeskkonnas häirivad organismi talitust,kahjustades sealhulgas kehalist töövõimet. Ainevahetuse regulatsioon on suunatud organismi sisekeskonna stabiilsuse säilitamisele.Seda on pidevalt muutuvates oludes võimalik saavutada üksnes ainevahetusprotsesside täpse ja tundliku reguleerimise teel. Olulisemad on kaks organisüsteemi-närvisüsteem ja endokriinsüsteem. Inimese keha kasutab väliskeskkonnast saadud aineid nii oma struktuuride ülesehitamiseks kui ka energiavajaduse rahuldamiseks. Seega on aine-ja energiavahetus omavahel lahutamatult seotud,õigupoolest on nad ühe ja sama nähtuse mõnevõrra erinevad ilmingud.Energiakuluga on seotud inimese liikumine ja liigutuste sooritamine
Need vedelikud moodustuvad seega keskkonna kus rakud toimivad. Organismi normaalse talituse tagab sisekeskkonna suhteline stabiilsus,muutlikkus vaid piiratud ulatuses.Suuremad nihked seisekeskkonnas häirivad organismi talitust,kahjustades sealhulgas kehalist töövõimet. Ainevahetuse regulatsioon on suunatud organismi sisekeskonna stabiilsuse säilitamisele.Seda on pidevalt muutuvates oludes võimalik saavutada üksnes ainevahetusprotsesside täpse ja tundliku reguleerimise teel. Olulisemad on kaks organisüsteemi-närvisüsteem ja endokriinsüsteem. Inimese keha kasutab väliskeskkonnast saadud aineid nii oma struktuuride ülesehitamiseks kui ka energiavajaduse rahuldamiseks. Seega on aine-ja energiavahetus omavahel lahutamatult seotud,õigupoolest on nad ühe ja sama nähtuse mõnevõrra erinevad ilmingud.Energiakuluga on seotud inimese liikumine ja liigutuste sooritamine
muudatuse vees elavate organismide liigilises koostises, paljud org hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed (h.keskk suhtes resistentsed org) NOx (lämmastikoksiidid) õhu koostises es peamiselt N2O, NO ja NO2 mida tähistatakse happeliselt NOx. NO moodustub sisepõlemismoototi silindris Ta ühineb õhuhapnikuga, andes NO2. N2O tekib lämmastikväetistest mikroorganismide elutegevusel. NO ja NO2 äärmiselt mürgised Bioakumulatsioon organismide ainevahetusprotsesside ning keskkkonnas olevate ainete koosmõju telemusena jälgitav nähtus, mille korral raskelt lagunevad või keemiliselt organismi kudedega seonduvad ained kogunevad teatud organismidesse ja nende osadesse. Bam. võib ilmneda ka pideva reostusallika demasdul (??:S) ainete puhul, mille püsiva seondumise võime organismi kudedega on väike. Näiteks võivad bensiinitankla lekkivad mahutid põhjustada põhjavee kaudu või
kilokalorist soojusest. Higistamine on ainus füsioloogiline mehhanism, mis annab võimaluse normaalselt temperatuuri säilitada keskkonnas, kus temperatuur on kõrgem kui inimkehal – troopilises kliimas või saunas. Eelkõige higi aurustumine võimaldab stabiliseerida kehatemperatuuri ja tänu sellele säilitada sooritusvõimet kehalisel tööl. Vajaliku koguse vett saab inimene peamiselt jookide ja toiduga, mida ta tarbib. Vett tekib inimese kehas ainevahetusprotsesside tulemusena. See veekogus on siiski võrdlemisi väike, ligikaudu 300 – 400 ml ööpäevas. Inimene kaotab vedelikku peamiselt uriiniga, higistamise teel ja kopsude kaudu veeauruna. Vedelikubilanss peab 7 tasakaalus olema ja kaotatutud vedelik tuleb asendada. Vedelikukaotus kehalisel tööl sõltub oluliselt koormuse mahust ja intensiivsusest ning klimaatilistest tingimustest.
järel). 3. Joo palju vett, 1,5- 2 liitrit ööpäevas. 4. Vähenda rasvade, soola ja suhkru söömist. 5. Suitsutatud ja väga pika säilivusajaga tooted oodaku - nad on liiga kantserogeensed ja keemilised, et neid lapsele pakkuda. 6. Toidu valmistamisel vältida liigset praadimist, vürtsitamist jms, mis muudab toidu raskesti seeditavaks. 7. C-vitamiin - vajalik nii Sulle endale kui lapsele ainevahetusprotsesside toimumiseks, organismi vastupanuvõime arenemiseks, luude ja hammaste arenguks. C-vitamiini allikad: marjad, puu- ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul. 8. Kaltsium on samuti eluliselt vajalik südame, lihaste ja närvide arengus ja vereloomes. Kui Sa ei võimalda lapsele piisavat hulka kaltsiumi, sööb ta hõredaks Su luud ja hambad. Kaltsiumi allikad: lehtkapsas, mandlid, brokkoli, till,
kompleksühendeid. Kroomvärvained annavad püsiva ja ereda värvuse, nendega värvitakse peamiselt villa ja kapronit. Kroomi kasutatakse ka naha parkimisel. Kroom inimorganismis Inimorganismis on kroomi sisaldus väike. Vaatamata väikestele kogustele on selgunud, et kroomi puudumisel pidurdub katseloomade kasv, lüheneb eluiga, haigestuvad silmad, toimub kehakaalu suurenemine, vere kolesteroolitaseme tõus ja tekivad süsivesikute ainevahetusprotsesside häired. Arvatakse, et kroomi ainevahetushäirete puhul tekib suhkruhaigus. Kroom ja selle ühendid võivad põhjustada mitmesuguseid tervisekahjustusi. Kroomiühendid võivad põhjustada naha ja limaskesta söövitusi. Nina limaskestal võivad tekkida erosioonid ja põletikulis-kõhetuslikud muutused, nina vahesein võib kõverduda või selle kõhreline osa mulgustuda. Nahal võivad tekkida väikesed haavandid, mis ilmnevad sagedamini sõrmedel ja labakätel ning meenutavad linnusilmi. Peale
motivatsioon kuid seda annab parandada. Eesmärk: Täiendada õpilaste teadmisi ja oskusi jõusaalitreeningutest. Teada saada jõusaalitreeningute kasulikkusest ning kuidas mõjub tervisele. 1. Kehaliste harjutuste mõju organismile ja adaptatsioonimehhanismid Kehaliste harjutuste süstemaatilisel kordamisel kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, ainevahetusprotsesside täiustumist ja ökonomiseerumist, organismi funktsionaalsete võimete suurenemist ning elutalitlusprotsesside ja liigutuste koordinatsiooni täpsustumist. Küllaltki ilmne on nende muutuste vahetu seos teovõime ja tervise paranemisega. Seega on peamiseks füsioloogiliseks mehhanismiks, mille kaudu kehaliste harjutuste süstemaatiline sooritamine tervist parandab, organismi adaptatsiooni- ehk kohanemisvõime tõhustamine koos selleks vajalike varude suurenemisega.
3)eferentsete neuronite kehad on ganglionites, mis on selja- ja peaaju närvide lähtekohtade läheduses. Somaatiline NS: 1)info suunamine KNSist skeletilihastele 2)vastavate neuronite kehad paiknevad KNSis, nende aksonid ulatuvad närvide kaudu neuromuskulaarsetesse sünapsitesse. Autonoomne NS: 1)info suunamine KNSist silelihastele, südamelihastele, näärmetele. Sümpaatiline NS: 1)troofiline mõju siseelundite talitlusele ainevahetusprotsesside intensiivsuse ja funktsionaalse seisundi regulatsioon. 2)funktsionaalne mõju avaldub vaid veresoonte seinte silelihaste suhtes 3)sümpaatilise aktiivsuse suurenemine: südame kokkutõmmete sagenemine, veresoonte laienemine, kopsude veresoonte ja bronhide laienemine, kõhuõõne elundite ja veresoonte ahenemine. Parasümpaatiline NS: 1)peamine funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele 2)parasümpaatilise aktiivsuse suurenedes on mõjud vastupidised sümpaatilise NSi omadele.
süsivesikud lipiideks, valk ainult valgust) Energiavahetuseks kasutatavad mõõtühikud on kilokalorid ajaühikus ja Si- süsteemi mõõtühik J (džaul). Üks kCal võrdub 4187 J, mis teeb 4,187 kJ (kilodžauli). Põhiainevahetuse (PAV) mõiste ja määramistingimused Põhiainevahetus ehk PAV on energiahulk ööpäevas täielikus puhkeolekus. See on energia, mis kulub organismi elutegevuse kindlustamiseks.( Nende ainevahetusprotsesside kindlustamiseks, mis kogu aeg toimuvad) Siia alla ei kuulu füüsiline ega vaimne töö. PAV alla kuulub isegi see energia, mis kulub seedimisele ja omastamisele. Seda energiat nimetatakse toitainete postprandiaalseks toimeks ehk toitainete spetsiifilis-dünaamiline toime – see energiat, mis kulub pärast söömist seedimisele ja omastamisele – moodustab kogu üldisest energiast u 7%. Kõige suurem energiahulk kulub valkude omastamiseks, kõige väiksem süsivesikute omastamiseks
Ensüümid .. on bioloogilised katalüsaatorid, mille peamiseks ülesandeks elusorganismis on keemiliste reaktsioonide kiirendamine. .. on valgud ..ei saa käivitada termodünaamiliselt võimatut protsessi .. ei mõjuta reaktsiooni kulgemise suunda Ometi ensüümid kontrollivad ainevahetusprotsesside üldist suunda, sest nende aktiivsus sõltub organismi vajadusest ja ühed reaktsioonid ei kesta kogu aeg vaid muutuvad. Ensüümide katalüüsivõime aluseks on nende omadus alandada reaktsioonide aktivatsioonienergiat. Aktivatsioonienergia on energia, mis on vajalik reageerivate ainete ergastamiseks. Ensüümidele on iseloomulik spetsiifilisus: Stereokeemiline spetsiifilisus (eristatakse D- ja L-isomeere)
müraspektrist, toime iseloomust, kestvusest Kuulmiskahjustus Areneb kuulmisrakkude ainevahetuse häirete baasil Kujuneb Cort´i organi piirkonnas närvirakkude degeneratsioon Pöörduv kuulmiskahjustus- taastumine 16 h Vähene kuulmisläve langus- taastumine võimalik 2-3a Pöördumatu kuulmiskahjustus I faas- aeglane, 4-12 aastat II faas kiire- kuulmisläve nõrgenemine 1 aasta Audiomeetria Mürastress Sümpaatilise närvisüsteemi kahjustus Ainevahetusprotsesside intensiivistumine Kõrgvererõhutõbi Insult Infarkt Mao- soole peptilised haavandid Veresuhktu taseme tõus Mürastress Immuunsüsteemi pidurdus Mineraalide ja veeainevahetuse muutused Hematoentsefaalbarjääri läbitavuse tõus Skeleti- lihassüsteemi probleemid Hirm, ärevus, psühholoogilised probleemid Vägivald Stressihormoonide üleproduktsioon Mürastress Ajurakkude kahjustus Õppimise ja mälu halvenemine Mõjutab limbilist süsteemi Eesajukoore väljlülitumine, tagaajukoore
väljendajaks. Inimene vajab energiat eluprotsesside kulgemiseks (põhiainevahetus), toitainete omastamiseks (toitainete spetsiifilis-dünaamiline toime), kehaliseks ja vaimseks tööks (tööenergia). Täiskasvanud töövõimelise inimese energiavajadust mõjutab kõige rohkem füüsilise töö raskus ja neuropsüühiline pinge. Vastavalt kehalise töö osatähtsusele ja raskusele kõigub tööinimese päevane energiavajadus 168 ... 222 kJ (40 ... 53 kcal) kehamassi l kg kohta. Seoses ainevahetusprotsesside madalama intensiivsuse, väiksema kehamassiga jm. sooliste iseärasustega on naistöötajatel energia üldkulu umbes 15 madalam kui meestel, kuid arvestuses l kg ideaalse kehamassi kohta soolised erinevused praktiliselt puuduvad. Ainevahetuse toidus ja tootmistegevuse oluline muutumine pensioni-, eriti aga vanurieas vähendavad märgatavalt organismi energiavajadust. Lapseeas seoses intensiivse arenemisega, milleks kulub rohkesti kudede ehituseks vajalikke aineid ja energiat, on kalorite
Ennetamine?! · Dutribalance on tasakaalustatud söödalisandite kompleks lindudele ja loomadele, mis on mõeldud erinevate haiguste profülaktikaks. Kompleks koosneb järgmistest toodetest: Polyvit, Nurtifoscal, Cuprosol, IntestinalRecup ja IntestinalControl. Preparaatide kasutamise eesmärgiks on loomade mao ja soolte töö normaliseerimine, krooniliste põletikuliste protsesside ravimine, soolestiku häirete ennetamine, luukoe tugevdamine, ainevahetusprotsesside reguleerimine, hemoglobiini tootmise tõhustamine ja veresoonte elastsuse parandamine. · Peamised omadused: · reguleerib stressiseisundis olevate lindude ainevahetusprotsesse; · kompenseerib vitamiinide puudust söödas; · soodustab tootlikkusnäitajate paranemist. · Dutribalance on tasakaalustatud söödalisandite kompleks, mis on mõeldud lindudele ja loomadele haiguste ennetamiseks. Elektrolüüdid / hobused
laktaadi verest eemaldamise võime laktaadi verest tarbijad- süda, maks ja inaktiivsed lihased Ökonoomsus Energiakulu mingil kindlal intensiivsusel töötades Mida väiksem on energiakulu seda parem töövõime Hinnatakse omastatud hapniku hulga järgi kas anaeroobse läve või VO2max kiirusel Ökonoomsuse arvelt on võimalik töövõime kasv kui sportlane on jõudnud oma VO2max laeni Ökonoomsus paraneb: Läbi ainevahetusprotsesside täiustumise, mida kõrgemal intensiivsusel saavad ülekaalu energiatootmises anaeroobsed protsessid, seda parem on ökonoomsus Läbi sporditehnika täiustumise Vastupidavusaladel soodustab ökonoomsuse teket: Suurem aeglaste lihaskiudude osakaal Madal kehamass Väike kasutatavate liigutuste arv sooritusel Madal psühhoemotsionaalne stress Ökonoomsus langeb väsimuse kuhjudes, sest:
põhimõtteliselt sarnased biokeemilised ainevahetuse reaktsioonid (metabolism). Ainevahetusena kirjeldatakse kahte teineteisega tihedalt seotud protsessi: anabolismi ja katabolismi. Mikroob muudab toitaineid endale sobivaks katabolismi reaktsioonidega ja ehitab anabolismi reaktsioonides üles mikroobiraku. Mikroobide toitumine toimub energia neeldumisega. Rohkem kui teised elusolendid sõltuvad mikroobid oma elutegevuses väliskeskkonna tingimustest. Mikroobide ainevahetusprotsesside ulatus ja kiirus on tagatud: võimalike energiaallikate laia diapasooniga; paljude ensüümide olemasoluga erinevateks ainevahetusprotsessideks. Mikroobid jaotatakse energiaallikate alusel organotroofideks, litotroofideks, fototroofideks ja paratroofideks (tabel 2). Tabel 2 Mikroobide energia ja süsiniku allikad. Mikroobigrupp Süsiniku allikas Energia allikas
?le maailma esimene tuumareaktor(Chicago Pile No1).See valmis E.Fermi juhtimisel. S?ja t?ttu ja tuumapommi loomist silmas pidades toimus kogu ehitus ja selle katsetamine range salastatuse tingimustes. Ei lubatud isegi fotografeerimist. Kogu aparatuuri ?mbritses ? hupallimaterjalist kate, mille ?ks k?lg k?ll katse ajal avatud oli. F??sikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ?ra astronoomid, keemikud ja bioloogid.Teadlaste avastused olid kasulikud meditsiinile.Alustati ainevahetusprotsesside uurimist.Tehti kindlaks valkude ehitus.Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kunstlikul teel.T?nu sellele muutus inimeste ravimine kergemaks ja paremaks ning surijate arv v?henes. Diktaatorid olid k?ige rohkem huvitatud uute relvaliikide loomisest ning n?udsid seda teadlastelt.Kindlasti valmistusid m?ned riigijuhid s?jaks.Kuid veel oodati v?ga teadlastelt, et nad t?estaksid kehtiva riigikorra ainu?igust.Selleks loodi erilised ,,teooriad'' ja ,,teadused'', n
Nende energiavahetus suureneb ja sellega välditakse keha temp. langust. Kaladel ja roomajatel aga soojusproduktsioon on väiksem ja nende keha temperatuur erineb vähe ümbruse temperatuurist (poikilotermsed olendid). Kõik keemilised reaktsioonid ka ainevahetusprotsessid sõltuvad temperatuurist. Soojusproduktsioon temperatuuri säilitamiseks: Liikumisaparaadi aktiivne tegevus. mittetahteline rütmiline lihaste aktiivusus külmad värinad. Ainevahetusprotsesside intensiivistumine. 80. Kuidas mõõdetakse ainevahetust (kaudselt ja otseselt)? Otseselt mõõdetakse ainevahetust nahakiirguse kaudu ja kaudselt c'c= (Tt-Tn) / (Tt Tn) 81. Kuidas toimb organismi soojusvahetus väliskeskkonnaga? Kuum keha annab soojust, külm keha võtab vastu. Üks osa keha sisemuses produtseeritud soojusest jõuab keha pinnale kudede soojusjuhtivuse teel, enamik aga verega transporteeritud ja konvektsiooni teel.Soojusjuhtivus toimub
Põletiku protsesside kulg sõltub organismi seisundist: A. üldistest faktoritest: (1) üldisest vastupanuvõimest (2) immuunsüsteemi seisundist; B. kui ka lokaalsetest faktoritest: (1) kahjustuse lokalisatsioon; (2) haigustekitajate sissepääsuvärat. Põletiku kliinilised tunnused 1) punetus (rubor) = põletikukolde erepunane värvus põletikulise hüpereemia tõttu; eemiast ja ainevahetusprotsesside aktiveerumisest; 3) paistetus (tumor) = p/kolde mahu suurenemine eksudaadi kogunemisest ja sidekoe vohamisest; 4) valu (dolor) = p/kolde valulikkus valuretseptorite ärritusest; 5) häirunud funktsioon (functio laesa) = põletikulise elundi või kehaosa talitluse häirumine; Põletikuprotsessi morfoloogilised tunnused ja kulg: Äge põletik: Koekahjustus > Vaskulaarsed reaktsioonid > Rakulised
talitleb erituselundina eritab higi ja rasu kaitseb UV kiirguse eest nahk toodab pigmenti melaniin. Päikese toimel melaniini kogus suureneb. Dvitamiin sünteesitakse UV kiirguse toimel naharakkudes. talitleb hingamiselundkonnana osaleb termoregulatsioonis Termoregulatsioon Inimene pärineb Aafrikast ning seetõttu on kohastunud sooja kliimaga. Inimese normaalne kehatemperatuur on umbes 37 kraadi. Kõikumine ühe kraadi piirides. Inimese kehas toodetakse soojust ainevahetusprotsesside käigus. Kehatemperatuuri kontrolli põhiline roll kuulub hüpotaalamusele. Hüpotaalamus kontrollib pidevalt: 1. vere temperatuuri kehas 2. nahas olevad termoretseptorid saadavad hüpotaalamusele infot välistemperatuuride muutuste kohta Signaal temperatuuri muutustest liigub ka tahtelist tegevust kontrollivasse aju piirkonda. Inimene muudab vastavalt sellele oma käitumist. Väga tihti korrigeerib inimene oma käitumist enne kui hakkaksid toimima füsioloogilised protsessid
skeletilihastele. Vastavate neuronite kehad paiknevad kesknärvisüsteemis, aksonid aga ulatuvad närvide kaudu neuromuskulaarsetesse sünapsitesse. Perifeerse närvisüsteemi motoorse osa autonoomne närvisüsteem suunab potentsiaale kesknärvisüsteemist silelihastele, südamelihasele, näärmetele. Autonoomse närvisüsteemi osa sümpaatiline närvisüsteem avaldab siseelunditele peamiselttroofilist mõju st. reguleerib nende ainevahetusprotsesside intensiivsust ja funktsionaalset seisundit.Funktsionaalset mõju (st. talitlust esilekutsuvat toimet) avaldab ta vaid veresoonte silelihastele. Sümpaatilise närvisüsteemi talitluse aktiivsuse suurenemise tulemuseks on: südame kokkutõmmete sagenemine ja tugevnemine, bronhide laienemine, südame veresoonte laienemine, kopsude veresoonte laienemine, siseelundite (kõhuõõnes) ja naha veresoonte ahenemine. Sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine
Substraadi oksüdeerumisel seob samuti kaks elektroni, kuid kahe prootoni kujul, taandatud vorm FADH2 . 3. NADP+ - nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat, osaleb anaboolsetes reaktsioonides taandajana. 4. Ac-CoA atsüülide kandja koensüüm-A (CoA-SH) 6. Rasvlahustuvad vitamiinid - bioloogiline roll, esindajad. A-vitamiini roll nägemisfunktsiooni tagamisel; D-vitamiini roll; nende lähteühendid. 7. Metaboolsete radade regulatsiooni kolm peamist võimalust. Ainevahetusprotsesside reguleerimine: 1. Ensüümide kogus; 2. Ensüümide aktiivsus; 3. Substraatide kättesaadavus. 1. Ensüümide süntees ja lagundamine. Näiteks reguleeritakse ensüümi kodeeriva geeni transkriptsioonikiiruse muutmisega. 2. Ensüümide katalüütilist aktiivsust kontrollitakse mitmel viisil: · Pöörduv allosteeriline kontroll esimest raja sünteesi kontrollitakse raja lõpp-produkti kaudu (inhibeeriv tagasiside): ·
Vitamiinid reguleerivad organismi ainevahetust ensüümide kaudu, nad on ensüümide koostisosad . Ensüümid kiirendavad ja reguleerivad meie ainevahetust hoides organismi funktsioone vajalikul tasemel. Ensüümid kui biokatalüsaatorid määravad inimorganismis biomolekulide muundumisprotsesside kiiruse ja suuna, see tähendab nende tegevus on organismi talitluse aluseks. Vitamiinide mistahes defitsiit tekitab nende koeensüümse rolli tõttu keerulisi probleeme ainevahetusprotsesside normaalses kulgemises. Vitamiinide allikad · toit; · seedekulgla mikrofloora; · vitamiinipreparaadid. Vitamiinide defitsiit Defitsiidi tekkepõhjused: toitumuslik-olmelised; organismi teatud haiguslikud seisundid; füsioloogilised (nt. rasedus). Osaline (ajutine) defitsiit - hüpovitaminoos - üldisemat laadi nähud: väsimus, kehakaalu langus, töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, liigeste valulikkus.
Spoore iseloomustavad paksud kestad, vähe vett, aeglustatud/pidurdatud ainevahetus -> erakordne vastupidavus. Spoore saab hävitada vaid steriilimisega (pastöörimine spoore ei hävita). 3. Suhe hapnikusse a) Anaeroobid nende jaoks on hapnik mürk (elavad nt järvede põhjamudad, soolestikus) b) Aeroobid hapnik vajalik (elavad nt mulla pindkiht, nahk) c) Vahepealsete omadustega võivad elada hapnikuga, kui ka hapnikuta. 4. . Ainevahetusprotsesside suhteline kiirus päristuumsetega võrreldes u 10-15 korda kiiremad. 5. Muutlikus. Bakterirakkudes tekib küll vähem mutatsioone, kuid see korvatakse nende kiire paljunemise ja mutatsioonide avaldumisega. 6. Bakterid on levinud kõikjal seal, kus levib elu (kus on elu piirid). Bakterite laia leviku põhjustavad: a. Väiksed mõõtmed b. Kiire paljunemine c. Vastupidavus erinevatele tingimustele d
kutsutakse toksikoloogiaks. Et aru saada, kuidas mürgid looduses muutuvad ja levivad, on vaja ökoloogilisi teadmisi. Ökotoksikoliigia on nende küsimustega tegelev toksikoloogia aru. Mürgid jõuavad looma või inimese kudedeni erinevaid teid pidi. Suurema osa same toidu kaudu, aga mürgid võivad kopsudeni ja sealt verre jõuda ka sissehingatud õhuga või pääseda organismi läbi naha. Bioakumulatsioon- organismide ainevahetusprotsesside ning keskkonnas olevate ainete kosmõju tulemusena jälgitav nähtus, mille korral raskelt lagunevad või keemiliselt organismi kudedega seonduvad ained kogunevad teatud organismidesse või nende osadesse. Bioakumulatsioon võib ilmneda ka pideva reostusallika olemasolu ainete puhul, mille püsiva seondumise võime organismi kudedega on väike. Nt võivad bensiinitankla lekkivad mahutid põhjustada põhjavee kaudu nii
jämesoole bakterite ensüümide poolt. Monososahhariidide imendumine toimub peensooles, imenduvad verre (glükoos, galaktoos, fruktoos - need on monosahhariidid). Glükoosi nii nagu fruktoosigi kasutab organism kudedes energia saamiseks oksüdatsiooni protsesside käigus (toimub hapniku juuresolekul, tavaliselt aeroobses faasis saadakse hapniku juuresolekul 38 ATP molekuli väärtuses energiat). Osa energiat läheb rakkudes 1 endis ainevahetusprotsesside kindlustamiseks, osa energiat aga kulub keha temperatuuri hoidmiseks. Ülearune glükoos muudetakse maksas ja lihastes glükogeeniks ning põhiliselt rasvkoes triglütseriidideks(rasvhapped ja glütserool), mis kujutab enesest varu e depoorasva. Vajaduse korral aga organism suudab triglütseriide ja glükogeeni taas muuta glükoosiks ning kasutada ära energia saamiseks. Rasvhappeid glükoosiks ei muudeta.
fotosünteesi käigus hapnikku. Tsüanobakterid on veekogudes väga levinud ja võivad sobivate tingimuste juures põhjustada veeõitsengut. Selline vesi on ohtlik nii joomiseks kui ka suplemiseks. Fotosünteesivad purpur ja rohebakterid kasutavad fotosünteesil vee asemel väävelvesinikku ja hapniku ei eraldu. Mikroobide toitumine toimub energia neeldumisega. Rohkem kui teised elusolendid sõltuvad mikroobid oma elutegevuses väliskeskkonna tingimustest. Mikroobide ainevahetusprotsesside ulatus ja kiirus on tagatud: *võimalike energiaallikate laia diapasooniga *paljude ensüümide olemasoluga erinevateks ainevahetusprotsessideks. Mikroobid jaotatakse energiaallikate alusel organotroofideks, litotroofideks, fototroofideks ja paratroofideks. Mikroobide toitumiseks on vajalikud ligi 30 elementi, millest 6 ainet suuremas hulgas: süsinik , lämmastik , vesinik , väävel ja fosfor. Neist kõige tähtsam on süsinik.
liikuvuse ja püsivuse suurenemine, liigutus- ja vegetatiivsete funktsioonide seoste ratsionaalsus. Keh treeningu tulemusena kujuneb treenitus organismi pikaajaline adapteerum keh koormustega, millega kaasneb saavutusvõime tõus Treenituse tekke mehhanism. Organismis kujuneb ulatuslik kompleks muutusi: 1.Ümberkorraldused rakustruktuurides 2.Energiavarude juurdekasv 3.Ainevahetusprotsesside täiustamine ja ökonoomsemaks muutumine 4.Organismi funktsionaalsete võimete suurendamine 5.Liigutuste koordinatsiooni paranemine Energiavarude juurdekasv. Kehalisel tegevusel kehtib superkompensatsiooni seadus: töö ajal energiavarud vähenevad, järgneva puhkuse ajal nad taastuvad mitte ainult lähtetasemeni, vaid sellest kõrgemale. Treeningu efekt e EP suurenemine tekib siis, kui uus koormus langeb organismile eelmisest tingitud SK ajal
TROOFILISEL TASEMEL ANTUD ÖKOSÜSTEEMIS Toiduahel: rohttaimed jänes rebane ENERGIAPÜRAMIIDID NÄITAVAD, KUI PALJU ENERGIAT LÄBIB IGA TROOFILIST TASET AJAÜHIKUS. NEILT SAAB NÄHA, MILLISE EFEKTIIVSUSEGA MUUDETAKSE PRODUTSENTIDE POOLT SEOTUD ENERGIAT TEISTEL TASEMETEL. KESKMISELT ON ENERGIA ÜLEKANDE EFEKTIIVSUS ÜHELT TASEMELT TEISELE 10%, KUID ON ERINEVUSI: bioakumulatsioon organismide ainevahetusprotsesside ning keskkonnas olevate ainete koosmõju tulemusena jälgitav nähtus, mille korral raskelt lagunevad või keemiliselt organismi kudedega seonduvad ained kogunevad teatud organismidesse või nende osadesse. B. võib ilmneda ka pideva reostusallika olemasolul ainete puhul, mille püsiva seondumise võime organismi kudedega on väike. Näiteks võivad bensiinitankla lekkivad mahutid põhjustada põhjavee kaudu nii joogivees, toidus kui ka selles piirkonnas
1) ÜLEKANDEAINETE e MEDIAATORITE kaudu - saadavad närvirakud infot kiiresti ja väga täpselt just õigesse kohta - mõne millisekundiga vabastavad närvirakud aksoni lõpuosas ülekandeaine, nii jõuab info kas lihasrakuni, näärmeni või teise närvirakuni 2) HORMOONIDE abil - NS toodab hormoone, mis levivad verega ja edastavad sedasi info organismi osadesse 3) TROOFILISE toime tõttu - närvirakkude troofiline toime - nad reguleerivad elundi ainevahetusprotsesside kulgu ja funktsionaalset seisundit KNS-i ORGANID: PEAAJU ja SELJAAJU on suured närvikoe (närvirakkude: neuronite, neuronijätkete ja neuroliiga) kogumikud ● kummaski eristatakse hallollus ja valgeollus HALLOLLUS ● koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), tuumad (keskused) peaajus, sealjaajus ● suurajukoor e korteks CORTEX CEREBRI - hallolluse kiht peaaju suurte poolkerade pinnal VALGEOLLUS
Oskus valmistada ja kasutada tööriistu tuleneb eelkõige suurest ja keerukast ajust ning käte ja silmade kooskõlastatud tegevusest. Inimest iseloomustab sõltuvus asjadest. Inimese põhilised elutalitlused: Gaasivahetus kopsudes. Süda on 4-osaline. Esineb suur e kehavereringe ja väike e kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem.
annavad bioloogilistele struktuuridele tugevuse ja vastupidavuse; *Katalüütiline: ensüümv on katalüütilise toimega, osalevad pea kõikides reaktsioonides; *Transpordi: on võimelised spetsiifiliselt siduma erinevaid molekule ja ioone ning neid toimetama ühtedest kudedest teistesse (hemoglobiin), *Kontraktiilsed valgud tagavad organismile võime kokku tõmbuda, kuju muuta ja liikuda; *Regulatoorne tagab organismi ainevahetusprotsesside koordineerituse; *Kaitsef võime ära tunda võõraid aineid ja suudavad nad kahjutuks teha, osalevad vere hüübimisprotsessides ja on vastupidavad mehaanilistele mõjutuste suhtes; *Varuf kasut arenevate organismide toiduks, *Energeetiline nende energeetilist varu kasut alles pärast pikaajalist ja kurnavat kehalist koormustkui on ammendatud SV-te energia; *Toite- ja ladestuvad v on tähtsad toitained. Nälgimisel valkude kasutam energiaallikana siiski suureneb tunduvalt
Degeneratsioon - e. väärastus. Muutub maksarakkude struktuur ja keemiline koostis, millega koos halveneb ka maksa talitlus. 3. Nekroos on osa surnud maksakude. Maksakoel suur regeneratsiooni- ja kohanemisvõime. Maksapuudulikkus (insufficientia hepatis) maksa võimetus normaalseks ainevahetusreaktsioonideks ja teisteks funktsioonideks. Tekib maksaparenhüümi raskete kahjustuste tagajärjel, mis viivad lõpuks maksa kõigi funktsioonide kokkuvarisemiseni ja areneb maksakooma. Põhjused: · Ainevahetusprotsesside koormamine loomade kõrge toodangu, intensiivse nuumamise, tiinuse ja laktatsiooni korral · Mürgistused (ravimid, taimsed mürgid, alkaloidid) · Puudushaigused (hapnikunälgus verevarustuse vähenemisel) · Infektsioonid (bakterid, viirused, spiroheedid) · Allergilised reaktsioonid (liigivõõras valk, seerumid, toiduallergeenid) Maksaensüümid vabanevad maksarakkudest nende kahjustumise korral (tehakse vereteste):
suurem, mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal. Oluliseks kujuneb see tagasihoidliku väetamise ja pestitsiidide kasutamise korral. 7. Idanemiskeskkonna mõju seadus Kultuuride saagikus sõltub olulisel määral idanemiskeskkonna tingimustest. Puudujääke seemne idanemisfaasis pole võimalik täielikult korvata taime edasises kasvus ja arengus. 6. Soojusreziim ja sademed taimede kasvu ja arengu mõjutajana Taimede kasv ja areng on pidev ainevahetusprotsesside ahel. Need protsessid kulgevad kõrgematel taimedel optimaalsel temperatuuril 20...30 C, temperatuur üle 35C kahjustab taimi ning alla 10 C takistab fotosünteesi protsessi. Efektiivsed temperatuurid on ööpäeva keskmised temperatuurid, mis on > + 50C. Lisaks on taimekasvatuses kasutusel ka mõiste ,,efektiivsete temperatuuride summa" (taimedele kasulik soojuse hulk) summeeritakse vegetatsiooniperioodil temperatuurid üle +5 °C.
(angerjas, 15oC) 8 Hüpoksia - hapnikku alla 2 (talvel jää all see väga hea)-3 mg/l. Anoksia - hapnik puudub. Piir tegelikult erinev, meres kasutatakse 4-5 mg/l . Kui kudemine tagatud, siis piirid korras. Füsioloogilised muutused selle korral: südamerütm aeglustub, kuid löögimaht suureneb; lõpuseid läbiva vere koguse suurenemine; punaliblede arvu suurenemine veres (EPO abil); anaeroobsete ainevahetusprotsesside käivitamine ja aeroobsete prts vähenemine (kogred ilma hapnikuta võimelised elama mingi aja, kui glükogeeni maksas palju on ja külmad kraadid on), vertikaalne ja horisontaalne migratsioon. Võivad ka õhuhapnikku hingata- Obligatoorsed õhuhingajad- peavad tulema vee pinnale, et hingata, jää on neile paha. Sekundaarsed õhuhingajad-lõpused paremini arenenud ja ei pea vee peal hingama. Hüpoksia esineb: väikesed, madalad veekogud- 1,5 m, eutroofsed järved, korallriffid,
A. üldistest faktoritest: - üldisest vastupanuvõimest - immuunsüsteemi seisundist B. kui ka lokaalsetest faktoritest: - kahjustuse lokalisatsioon; - haigustekitajate sissepääsuvärat Põletiku kliinilised tunnused Celsus´e (30. e.kr.- 38 p.kr.) Galenos´e ( 130-200 p.kr.) poolt tunnused: 1) punetus (rubor) = põletikukolde erepunane värvus põletikulise hüpereemia tõttu; 2) kuumus (calor) = t°tõus põletikukolde arteriaalsest hüpereemiast ja ainevahetusprotsesside aktiveerumisest; 3) paistetus (tumor) = p/kolde mahu suurenemine eksudaadi kogunemisest ja sidekoe vohamisest; 4) valu (dolor) = p/kolde valulikkus valuretseptorite ärritusest; 5) häirunud funktsioon (functio laesa) = põletikulise elundi või kehaosa talitluse häirumine; Põletikuprotsessi morfoloogilised tunnused ja kulg: Äge põletik: · Koekahjustus · Vaskulaarsed reaktsioonid · Rakulised reaktsioonid
depressioon jne. 5 Krüoteraapia ehk külmaravi Külma kasutatakse enamasti vigastuste varajases ravis, eriti efektiivselt aga akuutsete traumade esmaabis. Külmaprotseduure korratakse kahel esimesel haiguspäeval 10-12 korda. Enim kasutatud külmaraviviisid on külm vesi, külmakotid, külmaspreid, jää, lumi ning külmageelid. Külm aitab kaasa ainevahetusprotsesside aeglustamisele, veresooned ahenevad ja turse alaneb. Külmaravi on ka hea lihashoolduse seisukohalt tugeva treeningu või võistluse järgselt. Selle kudesid jahutav toime vähendab põletikuprotsesse ja kiirendab traumast paranemist. Verevool kudedes väheneb vere temperatuuri jahenedes 40-25 kraadini. Vere temperatuuril alla 25° C hakkab verevool kiirenema ja külmutatud koht hakkab soojenema. Seega ei tohiks jääkotti vigastatud kohas hoida kauem kui 30-60 minutit.
Siin mõeldakse teineteisega seotud ainevahetusprotsessi. Koos kasvavaid nimetatakse intermediaanne ainevahetus. Lisaks sekundaarne pole tarvilik ( antibiootikumide toimega ). Mikroobide ainevahetuse iseärasused: 1) rikkalik ensüümide kompleks mikroob saab kasutada selliseid substraate, mida ei saa lõhustada taimne ega loomne organism. 2) mikroobide ainevahetuse käigus tekivad unikaalsed vahe- ja lõppsaadused. 3) mikroobiraku ainevahetusprotsesside summaarne kiirus, mis ületab eukarüootide oma ligi 100 korda. Mikroobide kiire ainevahetus on tagatud: 1) paljude erinevate energiaallikatega; 2) paljude ensüümide olemasoluga erinevates ainevahetusprotsessides. Liigitus: 1) energiaallikate alusel organohoofideks, litotroofideks, fototroofideks, paratroofideks. Organotroofid organismid, mis saavad energiat väliskeskkonna orgaanilisteühendite fermentatsioonil või oksüdatsioonil.
annaabi.ee 
