Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esitlus erituselundkonnast (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Erituselundkond
Autorid:  Irma Isabella  Raabe , Ursula Roomere ja Liisa 
Hiob

Erituselundkond ja selle seosed teiste 
elundkondadega
Söömisel ja hingamisel tekib inimese kehas mittevajalikke, koguni 
kahjulikke  jääkaineid. Erituselundkonna ülesandeks on nende 
organismist eemaldamine. 
Mõned erituselundkonna  organid  kuuluvad ka teistesse 
elundkondadesse –  soolestik (osa seedeelundkonnast),  kopsud  (osa 
hingamiselundkonnast) ja nahk (osa katteelundkonnast).
Erituselundkonda kuuluvad:
Kuseteed:  Neerudkusejuhad , kusepõis ja kusiti (meestel ka 
peenis) – toodavad, säilitavad ja väljutavad uriini.
Kopsud – eemaldavad organismist süsihappegaasi ja eritavad 
vett veeauruna.
Nahk – soolade, vee jt ainete eemaldamine  higistamise  kaudu, 
aitab säilitada keha püsivat temperatuuri.
Soolestik – väljutab seedumatud toidu jäägid ning vähesel 
määral ka vett.
Kuseteed ­ Neerud 
Neerusid läbib tihe veresoonte võrgustik. Igas  minutis  voolab läbi neerude 
rohkem kui  liiter  verd, millest eraldatakse jääkained.
Neerukehakestes filtreeritakse verest välja  suhkrudsoolad , vesi,  kusiaine  
jt. – nii moodustubki esmane uriin.
Neerutorukestes toimub esmasest uriinist vajalike ainete (nt. glükoos) ja 
osa vee  tagasiimendumine  verre – toimub jääkainetest lõpliku uriini 
moodustamine. 
Uriin, mille peamised koostisosad on vesi ja kusiaine, koguneb läbi 
kusejuhade kusepõide ja väljutatakse kusiti kaudu.
Kuseteed – Kusejuhad ja Kusepõis
Kusejuhad – lihaselised torukesed, mis juhivad uriini neerudest 
kusepõide.
Kusepõis – lihaseline  elund , mille ülesandeks on uriini kogumine
KOPSUD ­ Rakkudes toimuvate ainevahetusprotsesside käigus 
moodustub jääkainena süsihappegaas, mis verega transporditakse 
kopsudesse ja hingatakse sealt välja.
NAHK ­ Nahas paiknevates higinäärmetes moodustub higi, mis 
koosneb veest, mineraalsooladest, kusiainest jt 
ainevahetusjääkidest.
SOOLESTIK ­ Seedimata toiduosised kogunevad jämesoolde. 
Väljaheide koosneb põhiliselt seedimata toidujääkidest, 
baktermassist ja veest.
Sagedasemad kroonilised neeruhaigused
Suhkrutõvest põhjustatud neerukahjustus – väga tõsine, aga ka 
hiline  kahjustus ning see kujuneb välja mitmekümne aasta jooksul.
Glomerulonefriit ehk immuunpõletikust põhjustatud 
neerukahjustus – osaliselt pärilik ning sageli see kulgeb alguses 
märkamatult.
Kuseteede  põletik – esineb nii lastel kui ka täiskasvanutel, eriti 
naistel ja seda põhjustavad tavaliselt inimese enda seedeelunditest 
pärit  bakterid , enamasti näiteks soolekepike.
Kõrgvererõhktõvest põhjustatud neerukahjustus
Nendest  hoidumine ja ravi
Probleemiks tihti see, et alguses pole peaaegu mingeid 
sümptomeid, ja kui ka sümptomid  ilmuvad , on need 
väga sarnased lihtsalt üleväsimusega.
Kuna sageli kaasneb mõne muu haiguse tüsistusena, 
siis peaks hoiduma mõne muu haiguse, näiteks angiini 
või sarlakite, väljaravimata jätmisest.
Nõuandeid 
Tuleb end kaitsta sooja riietusega, eriti rõske ja tuulise ilma ajal
Tuleb tarbida palju vedeliku ja mitte jätta WC kasutamata, kui 
selleks vajadus on.
Tuleb pesta käsi pärast WC kasutamist.
Tuleb oma tervist üleüldiselt lasta regulaarselt kontrollida.
Kroonilist neeruhaigust välja ravida ei ole võimalik. Halvimal juhul 
tuleb  neer   asendada  uuega.
Alkoholi, tubaka jt meelemürkide mõju 
elundkonnale ja muud huvitavat
Suitsetamine  võib põhjustada vererõhu tõusu ja seega tõstab 
neerukahjustuse ohtu.
Kuna neerud tegelevad  jääk ­ ja mürkainete väljutamisega 
organismist, siis kahjustavad  alkoholtubakas  ja muud 
meelemürgid neid eriti.
Muid huvitavaid fakte
Jõhvikamahl aitab mõningal määral kuseteede põletiku ennetada.
Uriin, mis tekib neerudes on steriilne, st. selles puuduvad bakterid.
Kasutatud allikad – seisuga 16.10.2012
E. Maasik , E.Lehtmets ;  Bioloogia  lühikursus põhikoolile; 
2005
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/massaaz/?KUSE­SUGUELUNDKOND:KUSETEED
http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/krooniline%20neeruhaigus.pdf
 
http://www.epl.ee/news/arvamus/neeruhaigus­algab­salakavalalt.d?id=50733660
 
https://www.arst.ee/et/Uudised­ja­artiklid/35423/kuseteede­poletikud­mis­miks­ja­kuidas
 
https://www.arst.ee/et/Sinu­tervis/Tervislikud­eluviisid 
www.toitumine.ee
http://www.slideshare.net/oksanav/erituselundkond­2689590
http://www.hot.ee/margitli/INIMENE/erituselundkond.html
http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/erituselundkond/9­4­21­4.ht m
arhiiv.koolielu.ee/files/ Elundid _ja_ elundkonnad .ppt
   AITÄH TÄHELEPANU 
EEST !
                     VHK productions 2012
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase

Document Outline

  • Slide 1
  • Erituselundkond ja selle seosed teiste elundkondadega
  • Erituselundkonda kuuluvad:

  • Kuseteed - Neerud 
  • Kuseteed – Kusejuhad ja Kusepõis
  • Slide 6
  • Sagedasemad kroonilised neeruhaigused
  • Nendest hoidumine ja ravi
  • Nõuandeid 
  • Slide 10
  • Muid huvitavaid fakte
  • Kasutatud allikad – seisuga 16.10.2012
  • Slide 13
Vasakule Paremale
Esitlus erituselundkonnast #1 Esitlus erituselundkonnast #2 Esitlus erituselundkonnast #3 Esitlus erituselundkonnast #4 Esitlus erituselundkonnast #5 Esitlus erituselundkonnast #6 Esitlus erituselundkonnast #7 Esitlus erituselundkonnast #8 Esitlus erituselundkonnast #9 Esitlus erituselundkonnast #10 Esitlus erituselundkonnast #11 Esitlus erituselundkonnast #12 Esitlus erituselundkonnast #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lieawake Õppematerjali autor
Powerpoint esitlus, mis annab ülevaate elundkonna seostest teiste elundkonadega; selles esinevatest organitest; haigustest ja nõuannetest nende vältimiseks ning lisatud on ka muid huvitavaid fakte.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun