Bioloogia koolieksami ettevalmistus osa 1 (0)

Bioloogia koolieksami ettevalmistuseks 2014
Elus
Eluta
On elus
Jah
Ei
Tarbib
Jah
Ei
Järglaste saamine
Jah
Ei
TASEMETEGA SEOTUL TEADUSHARLJD JA ELUKUTSED
Bioloogia kuulub loodusteaduste valdkonda ning hõlmab !.ndas nii geograafiat, keemiat, füüsikat kui ka matemaatikat. Uidiselt nimetades uurib bioloogia elu meie sees ja meie ümber ning üritab selgitada kõike selles toimuvat.
Anatoomia teadusharu, mis tegeleb organite ja organismi ehituse uurimisega.
Algoloogia ehk fükoloogia on teadus, mis uurib vetikaid.
Botaanika teadus, mis uurib taimi ja nende elutegevust.
Biokeemia teadus, mis uurib biomolekulide ehitusi ja ülesandeid.
Brüoloogia teadus, mis uurib samblaid.
Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist.
Evolutsiooniõpetus teadus, mis uurib organismide ajaloolist arengut.
Füsioloogia teadus, mis uurib organismi ja elundite vahelist taiitlust ja funktsioneerimist.
Geneetika teadus, mis uurib pärilikkust.
Histoloogia teadus, mis uurib kudede ehitust ja talitiust.
Lihhenoloogia teadus, mis uurib samblikke.
Mikrobioloogia teadus, mis uurib mikroorganismide ehitust ja talitlust,
Molekulaarbioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarsel tasemel.
Molekulaargeneetika teadus, mis uurib pärilikkusest tulenevaid seaduspärasusi molekulaarsel tasemel.
Mükoloogia teadus, mis uurib seeni.
Ornitoloogia teadus, mis tegeleb linnuvaatlustega ning uurib lindude elutegevust.
Paleontoloogia teadus, mis uurib taimede ja loomade jäänuseid ning kivistisi.
Rakendusbioloogia teadus, mis tegeleb uute bioloogiliste seaduspärasuste kasutuseie võtmisega inimkonna huvides.
Rakubioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust.
Süstemaatika teadusharu, mis tegeleb elusorganismide rühmitamisega taksonitesse.
Tsütoloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust
Viroloogia teadus, mis uurib viiruseid.
Zooloogia teadus, mis uurib oom
Ökoloogia teadus, mis uurib elusa ja eiuta looduse organismide vahelisi suhteid.
1.1. Elu tunnused: nt reageerimine ärritajale, paljunemisvõime, rakuline ehitus, jne.
Osata elu tunnuseid loetleda ning tuua näiteid kuidas see avaldub/välja paistab.

• Rakuline ehitus ( ainukraksed ja hulkraksed )
  
• Pärilikkus ( järglased sarnanevad vanematele) Näiteks inimene, laps sarnaneb vanematele. Neegril sünnib neeger .
  
• Aine- ja energiavahetus ehk metabolism . ( Autotroofid ja haterotroofid) Siia alla kuuluvad ka olulised protsessid nagu fotospntees,toitumine ja hingamine. Autotroofid- Organismid, kes sünteesivad vajalikke orgaanilisi aineid väliskeskkonnas saadvatest anorgaanilistest ainetest – Nt taimed ja mõned bakterid . Heterotroofid – organismid, kes saavad energiat ja aineid toidust. Nt – Loomad, inimesed, seened ja mõned bakterid.
  
• Paljunemisvõime - suguline ja mittesuguline paljunemine [ vegetatiivne ]
  
• Arenemisvõime – otsene ja moondeline areng
  
• Biomolekulide esinemine – Sahhariidid , lipiidid , valgud , nukleotiidhapped, vitamiinid . Molekulid, mis moodustuvad organisimis metabolismi (ainevahetusprotsesside) käigus.
  
• Reageerimine ärritusele – Aju registreerib ärritusele ning tegutseb vastavalt vajadusele.
  
• Keerukas organiseerituse tase – Molekulaarne , rakuline, isendiline, liigiline , ökosüsteemne ja biosfäärne tasand, kus elusorganismi erinevad osad on vastastikulises koostöös.
  
• Kindel eluiga
  

Eluslooduse organiseerituse tasemed suuruse järjekorras + igaühe kohta konkreetsed näited.
Organiseerituse tasemed (alustades väiksemast):
Molekul – Biomolekulid , lipiidid, valgud , sahhariidid
Organell – Mitokonder , ribosoom , lüsosoom
Rakk – Eukarüoot, prokarüoot
Kude – Loomakude( närvi-, side-, epiteel- ja lihaskude. Taimekude(tugi-, juht-, katte-, põhikude)
Elund – Looma elundid (kopsud, aju, süda, jne), Taime elundid(õis, vars , leht, juur , vili?
Elundkond – Seedeelundkond
Organism – Imetaja, lind, kala
Populatsioon – Kadrioru oravad , Peipsi kilud
Liik – Pruunkaru , valgejänes, harilik mänd
Kooslus – Mets, järv, meri
Ökosüsteem – Taimekooslused, loomakooslused, muldkeskkond
Biosfäär – Maad ümbritsev elusloodus
Nt: mis on populatsioon? Kumb on populatsioon: kas kalad Ähijärves või sookailud Männikjärve rabas. Põhjendage!
Populatsioon ehk  asurkond  on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad  elu-,  sigimis -, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda.
Sookailud männikjärve rabas, kuna see on kindel liik kindlas piirkonnas. Kalad Ähijärves ei ole populatsioon, kuna kalad on üldine nimetus ja sinna alla kuulub väga palju erinevaid isendeid.
Nt: reastage eluslooduse organiseerituse tasemete järgi kahanevalt: DNA, mitokonder, erütrotsüüt, luukude, närvisüsteem, halljänesed Ruhnu saarel, Emajõe selgrootud , tundra .
1)Tundra 2)Emajõe selgrootud 3) Halljänesed Ruhnu saarel 4)Närvisüsteem 5) Luukude 6) Erütrotsüüt 7)Mitokonder 8) DNA

Teadusliku meetodi etapid ja nende rakendamine (Probleemi sõnastamine, taustinfo, hüpotees,…).
Probleemi püstitamine – Võimalikult vormistada võimalikult selge lauste, mis kirjeldab probleemi mõistetavalt
Taustinformatsiooni kogumine – Ino kogumine mitmetest erinevates usaldusväärsetest allikatest. Mida rohkem sarnast informatsiooni seda kindalm on informatsiooni õigsus.
Hüpoteesi sõnastamine – Hüpoteesi sõnastatakse loodetava vastusena uurimustööle. Hüpotees peab olema loodud kindlatele faktidele tuginedes, olema selgelt arusaadev ja ühemõtteline.
Hüpoteesi kontrollimine – Hüpoteesi kontrollimiseks peavad olema vajalikud vahendid. Katsete tegemiseks vajalikud vahendid jne
Osata etteantud etapi (nt tulemused või probleem) alusel tuletada teiste etappide sisu.
Nt nr 1: Kalade uuringu tulemusena saad alljärgnev tulpdiagramm . Sõnastage antud uuringu probleem ning tehke tulemuste alusel kaks erinevat järeldust.
Emakalade muna rakkude arv emasarjas sõltub emakala suurusest .
Mida suuremaks kasvab emakala seda suurem on ta muna rakkude hulk
Nt nr 2: Eksperimendi tulemusena saadi pärmseene populatsiooni kohta alljärgnevad graafikud. Sõnastage antud uuringu hüpotees ning tehke tulemuste alusel kaks erinevat järeldust. Millised tingimused pidi eksperimendis jätma samaks?

• Pärast 25dat tundi lõppeb massiline pärmseene populatsiooni kasvanemine.
  
• Pärast 25dat tundi kasvab pärmseene populatsioon minimaalselt, võrrledes 25 eelneva tunniga.
  
• Kaheksandal tunnil hakkab pärmseente intensiivne paljunemine, mis kestab ca 10 tundi. Seejärel paljunemine aeglustub ja lõpuks pidurdub.
  

Martin Plaado