kaalulangus. Toit peab olema tasakaalustatud. Toiduga peab saama valke, lipiide, rasve, mineraalaineid, süsivesikuid, vitamiine. Keedusoola (mineraalaine) vajadus kujuneb välja juba lapseeas. Kuidas suhtuda kohvi ja teesse? 1) Kohv ei ole tegelikult nii halb kui arvatakse. Võib juua 5-6 tassi ööpäevas keskmise kangusega kohvi. Kohvile on siiski soovitatav lisada juurde piima. 2) Tees on ka kohveiini, kuid mitte puuvilja- ja taimeteedes. Kanges tees võib kohveiini sisaldus olla jällegi väga kõrge. Alkohol pideval alkoholi kasutamisel on koormus kõige suurem maksas. Alkohol annab palju kaloreid. Veinid on väga head maohapete stimulaatorid -> vabaneb kastriin ja tekib söögiisu. Kõhukinnisuse vältimiseks süüa palju kiudaineid (näiteks koorega apelsine). Vitamiinide ja mineraalainete tarvitamine on vajalik selleks, et ennetada luude hõrenemist (osteporoos).
Uuringu läbiviijad: Research Institute for Sport and Exercise Sciences; J. Waterhouse, G. Atkinson, B. Edwards, T. Reilly Uuringus osales 10 meessoost isikut, keskmise vanusega 23,3a. Kõik osalejad olid hea tervise juures ega põdenud unetushäireid. Nädal enne uuringut läbisid kõik osalejad koolituse, mille käigus harjutati testideks ja tutvustati uuringu läbiviimise vahendeid. 24h. Enne katse toimumist keelati osalejatel tarbida alkohoolseid ja kohveiini sisaldavaid jooke tarbida. 4 h. enne katset ei tohtinud osalejad midagi süüa ega juua. Kuidas uuringut korraldati? Uuringule eelneval päeval instrueeriti kõiki osalejaid magama öö jooksul 4h vähem kui normaalselt. St. osalejad läksid magama 22.30 ja 23.30 vahel ning pidid tõusma 2.30 ja 3.30 vahel. Seega said kõik osalejad öö jooksul u. 4 h magada. Kell 12.45 alustati katset. Pool rühmast läks ruumi, mis oli mõeldud nn. ,,magajatele", teine pool rühma veetis oma aega lugedes
meeldejätmisstrateegiaga ning tegemist ei ole otsese mälutreeninguga. Kuid mälu on võimalik treenida läbi erinevate mäluharjutuste mida tuleks teha igapäevaselt Nootropics ehk ajuuimastid on aju ning mälu stimuleerivad ravimid, toidulisandid, keemilised ühendid ning narkootilised ained mis parandavad üht või mitut vaimset funktsiooni, mis on otseselt seotud aktiivse mõtlemis, aju ning mälutegevusega. Kõige levinum mälu stimuleeriv toode on kohvi või kohveiini sisaldavad joogid, mis on väga lihtsasti kättesaadavad kõigile. Koffeiin suudab aga mälu ergutada vaid lühiajaliselt ning tegu ei ole kestva protsessiga. Üks kõige kuulsamaid mälu stimuleerivaid narkootikume on amfetamiin mis on sünteetiline stimulant. Selle mõjudes organismile kaob näiteks inimesel unevajadus ning tema keskendumisvõime võib hetkeliselt suureneda kuid lõppkokkuvõttes tabab teda väsimus ning vaimne koormus
narkootikum, kuigi vaatamata oma sõltuvust tekitavatele omadustele on ta ülemaailma legaalne. Puhtal kujul on ta valge kristalliline puriinalkaloid, mis on kibeda maitsega, keemiliselt on ta väga sarnane adeniinile ja guaniinile, mida leidub DNA-s ja RNA-s. Toksiliseks muutub kohveiin kõrgel doosil, >10g päevas täiskasvanud inimesel, mis on palju suurem tüüpilisest päevasest kogusest, kuna üks tass sisaldab keskmiselt 80-175mg kohveiini. Vaimset ja motoorset tegevust soodustava toime põhjuseks peetakse kofeiini mõju adenosiini retseptoritele. Adenosiin on organismis tekkiv aine, mis põhjustab väsimustunnet, ahendab veresooni, rahustab südant. Kofeiini molekul sarnaneb keemiliselt struktuurilt adenosiiniga. See võimaldab tal seostuda raku pinnal asuvate adenosiini retseptoritega, kuid mitte aktiveerida neid. Selle tulemusena on häiritud adenosiini poolt vahendatud signaali ülekanne. Solaniin
annaabi.ee 
