PIHLAKAS Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Ilu ei kõlba aga alati patta panna. Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab, millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad need pärast esimesi sügisesi öökülmi. Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õitel askeldamas. Pihlaka leht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi ...
Klassitsism pöördub tagasi vana-kreeka ja vana-rooma kultuuride poole(antiik).Klassitsismi periodiseeritakse: 1)varaklassitsism(umbes kuni 1800). 2)kõrgklassitsism(pärast seda). Ampiirstiil kaldus uuesti ka rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole,sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate-suurriikide valitsejate maitsele. Klassitsismi arhitektuuris pääses maksvusele stiil,mis püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi,niihästi üldlahendustes kui ka üksikasjades.Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism üle kahe korruse ulatavaid samnaid ja sammasportikust.Templitelt laenatud detaile,eriti sambaid,kasutati valitsushoonete,losside ja isegi tavaliste elumajade juures.Klassitsism ei nõudnud otsest antiigi jäljendamist vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist.Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud,vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele.Lihtsus...
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb...
Aastaaegade vaheldumise mitmekesisus Juhan Liiv ja Lydia Koidula aastaaegadest luuletuste võrdlus Aastaajad lähevad märkamatult teineteisest üle. Kõik juhtub kiirelt ja silmapaistmatult. Loodus tahaks end justkui salaja muuta, nii, et keegi sellest aru ei saaks. Tema maalilisust ja ilu tahavad kirjanikud oma luuletustes välja tuua võimalikult palju. Läbi luuleridade on looduse rikkalikkust ja võimu ning muutusi hea näidata. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva biograafiaga isik. Mõlemad luuletajad on kirjutanud palju loodustemaatilist luulet. Liivi loodusluule on koondunud aastaaegadele, enamasti sügisele: ,,üle külmetanud / sügisese maa, / pa...
Acer platanoides Rahvapäraselt kutsutakse vaherit veel: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras. Kuulub sugukonda vahtralised, perekonda vaher. Vaher on levinud puu nii linnaparkides kui ka vanade mõisate ümbruses. Paljud on kindlast kevadel seisatanud ja tema kaunist õisi täis rüüd imetlenud. Siis kostub ülevalt puuladvast vaikset kohinat ja kõikjal on mesilaste sumisemine – on tunne, nagu oleks sattunud muinasjutumaale. Kuid ega puu ilu hiljemgi kuhugi kao. Sügisel võib teda pidada vahest kõige ilusamaks puuks. Siis on meie harilik vaher üleni ehitud kirjude punakates, kollakates ja oranžides toonides lehtedega, millel mõni laik võib veel isegi roheline olla. Sellisest puust ei saa ükskõiksena mööduda. Peale selle võib sügisel näha lendamas vahvaid vahtra vilju. Nad langevad keereldes puult nagu väikesed helikopterid. VAHER LOODUSES Seda puud o...
Mats Traat (sündinud 23.11.1936) Elulugu: Mats Traat on pärit Tartumaalt Palupera vallast Meema külast Kuudse talust põllutöölise pojana. Isaga siiski suhted puudusid, kuna jättis tema ja ema maha. Ei andnud isegi nime pojale. Mats Traat on Eesti proosakirjanik, luuletaja, stsenarist ja luuletõlkija. Abielus tõlkija Victoria Traadiga. Haridustee: Arula kool 1945-1946 Vana-Otepää kool 1946-1947 Nõuni kool 1947-1949 Rannu kool 1949-1951 Tartu tehnikum 1952-1953 Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957 Moskva Kirjandusinstituut 1959-1964 Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969 Töökohad: ·Kureküla sovhoosi tööline. ·Normeerija. ·Tehnilise järelvalve inspektor. ·Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide tegija, kolleegiumi liige. ·Alates 1970 kutseline kirjanik. Tunnustused: ·Eesti NSV teeneline kirjanik 1977a. ·Vilde-nime...
Kool. Mats Traat Kirjanduse referaat Maksim Arket klass Tallinn 2009 2 Mats Traat on luuletaja, prosaist, stsenarist ja luuletõlkija. Ta on sündinud 23.novembril 1936 Tartumaal Palupera vallas Meema külas Kuudse talus põllutöölise pojana. Õppinud on ta paljudes erinevates koolides: Arula kool 1945-1946; Vana-Otepää kool 1946-1947; Nõuni kool 1947-1949; Rannu kool 1949-1951; Tartu tehnikum 1952-1953; Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957; Moskva Kirjandusinstituut 1959- 1964; Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969. On töötanud erinevatel ametitel: Kureküla sovhoosi tööline 1951-1954 nomeneerija, tehniline järelvalve inspektor; Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liige 1965-1968; Alates 1970. aastast kutseline kirjanik. Traadi luule on poeetiline autobiograafia, mis on otsekui eestlast...
Analüüs Maal, mida ma analüüsisin on Peter Paul Rubensi maalitud töö nimega ,,Maastik vikerkaarega". See maal tekitab tunde, et inimestel on seljataga raske päev, pärast mida nad puhkavad. Seal on mees, kes keskendub rohkem flöödi mängimisele kui puhkamisele ning ta tundub väga rõõmus. Tundub, et tegemist on õhtupoolikuga, vaadates taevast ja ei ole ka väga hämar. Pildi tagumises osas tundub olevat loss, mis loob maalile muinasjutuliku vaatenurga ning maastik seal taga on imeline. Maalil on kasutatud kõige enam pruuni värvi, eelkõige esiplaanil, kus on kujutatud maapinda. Ka enamik inimeste riideid on pruunid, see jätab pigem sooja mulje. Valgus on pigem pildi tagaplaanil, kus on kujutatud mägesid, imelist maastikku ja taevast, kus on vikerkaar. Maal mõjub ruumilisena. Esiplaanil on kujutatud raskest tööpäevast väsinud inimesi, muusikut, lambaid, koeri, üht suurt puud ja porist maapi...
Lugu On varajane hommikupoolik. Vähemalt nii ma arvan, täiesti kindel olla ei saa aga kellaaeg on praegu viimane asi mille pärast muretseda. See mida ma näen on imeline. Minu ees seisavad kõrged mäed, minagi olen ühe otsas kuid need mis kaugustesse jäävad tunduvad palju suuremad. Need mäed varjavad hommikupäikest, vaid üksikud kiired paistavad kauguses udu vahelt välja. Need hellad päikesekiired paitavad puulatvu, mis oma pea just paksust udust välja on pistnud. Udu on ahne, ta neelab endasse mäed, puud ja ka päiksekiired kaovad temaga kokku puutudes. Ta on ka endasse neelanud kõik selle ilu allpool puid. Kujutan juba ette millised väikesed teerajad seal all on, kujutan ette neid väikeseid ojasid mis ajapikku oma tee suure jõeni leiavad. Võib-olla näeksin seal ka mõnd üksikut hunti endale süüa otsimas ning hirmunud jänest, kes end elueest peita püüab. Aga udu seda mulle ei näita, udu jätab mulle vaid mõned puuladvad ning mäed mis on tem...
Kokkuvõte Kadrioru kunstimuuseumist Kadrioru lossi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetriaegse Venemaa ja kogu PõhjaEuroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Hoones on tähtsad detailid, uhked ruumid, mis on väga kujunduslikud ja renessansi ning barokiajale kohane. Endale meeldib väga mööbel, mis on ülekullatud ja trepid, millel on eriline kujundus. Kuna olen ise kunstiinimene, siis lossides ja muudes vanaaegsetemas kohtades paneb süda seest möllama, sest hoone ise on nii ilus! Muuseumi kollektsiooni moodustab lääneeuroopa ja vene maailid 1620.sajandini, skulptuurid, pisiplastikaesemed ja tarbekunstiteosed. Peamiselt on seal Madalmaade ajastu teosed, 1617. sajand, kuid oluline osa on ka vene portree maalikogu 1819. sajand, samuti 19.sajandi teisest poolest Ivan Siskin ja Ivan Aivazovski, eriti jäi mulle meelde Ilja Reprini teos ,,Sõduri jutustus." , sest enamuses olid protreed...
Jacob Isaackszon van Ruisdael Jacob Isaackszon van Ruisdael. 1628/291682 Kui 16. sajandil oli üldiselt maastik olnud üksnes mingisuguse allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks, siis hollandlased panid 17. sajandil aluse puhtrealistlikule maastikumaalile, mis oskas näha Hollandi ühetoonilise ja lihtsa looduse ilu ning poeesiat. Jacob Isaackszon van Ruisdaeli (1628/91682) peetakse õigustatult parimaks ja mitmekülgsemaks Hollandi 17. sajandi maastikumaalijaks tema dramaatilise ja naturalistliku maastiku kujutusviisi ja emotsionaalse värvikasutuse tõttu. Tema meisterlik kompositsioon, täpne ja suurejooneline joonistusviis ning paks impasto muutis ka vaiksed motiivid, nagu puud või Hollandi madal maastik, põnevateks vaatlusobjektideks. Tema võimas pilvine taevas kõrgumas ähvardavalt madala maastiku kohal lisab teostele pinget ja ärevust, mis kohati ulatub traagikani. Tema ...
KUNSTIAJALUGU 22.Prantsuse kunst 17. sajandil. · 17. saj(BAROKK) 18. Saj I pool(Rokokoo) · Feodaal-absolutism · Sissetulekud ekspordist(parfümeeria, mööbel, rõivad) · Louis XIII, XIV, XV · Tähtsaim arhitektuur · Välisarhitektuuris tagasihoidlik barokk · Ehituskunstis jätkus Fontainebleau koolkonna mõju · Ehituskunstis iseloomulikud kõrged ja järsud katused · Prantsuse lossitüüp : pikihoone + külgedel 2 külghoonet (NT: Versailles' loss) FRANCOIS MANSART: · Arhitekt · Paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi hakati nimetama mansardkorruseks Louvre'i lossi idafassaad: · Võimule Louis XIV · Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise, jäädvustamise vahendiks · Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt Bernini, kuid tema fas...
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas) on eesti kirjanik. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja me...
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2007. a OLULISEMAD ETAPID MAASTIKUARHITEKTUURIAJALOOS Lihtsustatud skeem Looduslik kontekst, aia-pargi Kompositsioon ja kujunduse Iluaed: detailid, liigid Tuluaed, liigid osatähtsus ja objektid elemendid Antiik-Kreeka Kaunis loodus, soodne kliima. Suured kompleksid: Tamm, õunapuu, oliiv, küpress, Kõrgel järjel aiandusteadus, kuni 9. saj e.Kr Iluaiandust suhteliselt vähe. 1. kõned, loorber, pappel, jalakas. teo...
Postimpressionism Vincent van Gogh (1853 1890) hollandlane. Ta oli enen Pissarroga kohtumist maalinud tugevate pintslilöökidega ja tumeda, isegi porise koloriidiga pilte lihtrahva elust või tavalistest esemetest. Hoolimata lihtsatest motiividest on neis teostes tajutav kunstniku kirg ja pingestatud suhe kujutatavasse. Noorikuna oli ta ütiranud kristliku jutlustajana inimestega sidet otsida, tunda kaasa vaestele ja neid hingeliselt toetada. 1886 1888 oli ta pariisis, liitus impressionistidega ning tema maalide meeleolu muutus rahulikumaks ning värvid muutusid heledamaks ja puhtamaks. ( Päevalilled. Saapad. Autoportree kinniseotud kõrvaga. Kirik Auvers'is.) Paul Gaugin (1848 1903) edukas pangaametnik, hakkas koguma impressionistide pilte, hiljem hakkas nende moodi maalima, loobus tulusast tööst. Ta pidas impressionismi kunstivooluks, mis muudab kunstniku passiivseks nähtava maailma jäljendajaks. Ta oli egoistlik ja kõrge eneseh...
Krista Kartau F12 Eesti kaasaaegse kunstiteose analüüs Mall Nukke 06.12.1964 Tema varajased kollaazid ühendavad omavahel erinevaid kultuuritekste ja loovad uudseid tegelaskujusid, kelle eeskujuks on tuntud artistid ning ühiskonnategelased. Alates 2000. aastatest on kunstniku loomingu keskmes fotomontaazid ja õigeusu ikoonikunsti motiividest inspireeritud segatehnikas teosed. ,,Melody" 2010. akrüülmaal, kuldamine 100 cm Abstraktne teos kujutaks nagu ringlevat vinüülplaati. Antud töös domineerib eelkõige värv ja joon, mis mõnusalt kokku põimuvad, tekitades nõndaviisi elava ringliikumise. Lisaks põnevale triibu ja värvimängule on lisatud ka sümboolseid märke nt. käed, mida iga vaataja saab just endale sobivalt lahti mõtestada. Koloriit maalil sin...
Land Art ehk MAAKUNST Maakunst Looduslikke materjale (näiteks liiv ja kivid) kasutav ning loodust (peamiselt maastiku pinnavorme) ümberkujundav kunst Kujunemine • Kujunes välja 60ndate lõpus ja 70ndate alguses • Tavaliselt on kunstil alati majanduslik, sõjaline religioosne või ilu loomise eesmärk. Maakunstil selliseid eesmärke püstitatud polnud • Maakunsti tekkel võivad olla peale kunstisiseste põhjuste arvesse tulla ka tärkav ökoloogiline teadlikkus ja moes olnud huvi salapäraste monumentide või siis “tulnukate” jälgede vastu Maakunsti olemus • Teosed on enamasti rajatud kõrvalistesse ja metsikutesse ja inimtühjadesse paikadesse • Rajati kummalisi ja ebatavalisi ehitisi • Maakunst kujundas ümber loodust ja kasutas ka loodusnähtusi • Publikule näidati töid peamiselt fotode ja filmide kaudu • Teos loodi galeriidest või avalikust ruumist väljaspool Inspiratsiooni and...
November 2010 1) ARHAILINE e vana aeg 600480 eKr 2) KLASSIKALINE e õitseaeg 480 323 eKr 3) hiline e HELLENISTLIK aeg 323 e.m.a.30 a eKr Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540 530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. · Kunstnik hakkas lähtuma maali puhul vaid sellest, mida ta nägi. Võeti kasutusele perspektiivvõte. 500 eKr hakati jalalaba kujutama otsevaates. Pronkskunst V sajandiks ...
Retsensioon Kadrioru lossi muuseumi kollektsioonist Koostaja...........Ardi Randlaht Juhendaja......Rainer Vilumaa Kool.....Audentese Spordikool Klass...............................11.D 28.05 külastasin Kadrioru lossi Kunstimuuseumi, püsiväljapaneku teemaks oli 16.20. sajandi maalikunst. Madalmaade, saksa, itaalia, vene meistrid, ning 18.20. saj. Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur. Kadrioru lossi lasi ehitada Vene tsaar Peeter I. Eesti uhkeima lossi- ja pargiansambli kavandas 1718. aastal Itaalia arhitekt Niccoló Michetti. Loss on ehitatud barokkstiilis ja laemaaliga peasaal on kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Näitus algas lossi peasaaliga, kus nägin Peeter I kamina kohal talal(kautzukil?) istumas, millel olid kujutatud erinevad g...
PIHLAKAS Referaat SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. ERINEVAD PIHLAKAD...................................................................................................4 1.1 Harilik pihlakas.....................................................................................................4 1.2 Tuhkpihlakas.........................................................................................................6 1.3 Pooppuu................................................................................................................ 6 1.4 Pihlakate võrdlus...................................................................................................7 2. PIHLAKATE ERILISUS....................................................................................................9 2.1 Väike-Saadu...
rahu ehk vaenu puudumine ja leplikus vaikus ehk müra (täielik) puudumine Igatsen maale, kus on rahu ja vaikust Miks on inimesel rahu ja vaikust üldse vaja? Sellepärast, et inimese hing vajab aeg-ajalt puhkust, see aitab enda sees luua selgust ja rahutunnet. Miks just maale(?), sama hästi võiks istuda vaikselt oma toas ja puhata. Maakohtades peitub maagia ja ilu, tuleb lihtsalt osata seda näha. Igal hommikul on erinev päiksetõus ja igal õhtul uus loojang, milles on igal päeval miljon erinevat värvi, mis on kõik loodusest, mitte arvutiekraanilt. Maal on suured, vanad puud, mis annavad energiat ja ootavad kallistamist. Taevas lendavad laululinnud, kelle värvikaid laulunoote suudab inimese kõrv eristada vaid maakoha vaikuses, eemal linnakärast. Eriline luksus on veel kui lähedal asub meri või mõni muu veekogu, mille kaldal kuulata veekohinat ja vaadata vee liikumist, mis on üks rahustavamaid asju maailmas. Sellisel hetkel, kui kõik s...
SINILIND 1.Põhjenda, et raamatut ,,Sinilind" võib pidadata sümblolistlikuks. Sümbolismis pöörati tähelepanu kujutlusvõimele ning unenägudele. Raamatut lugedes saame aru, et nad lähevad õhtul magama ning näevad unes seiklusi. Sümbolism püüab tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Raamatus omistatakse teatud kujunditele ja objektidele sümboolsed tähendused. Nagu raamatust loeme on absoluutse tõe näitajaks kübar. Berlyne kinkis selle Tyltyilem, see oli kaunistatud võluteemandiga, mis omas haruldast võimet näidata alati tõtt ning, ning aitab näidata kõikide asjade sisemusse ja õpetab lastele, et igaüks omab neist elu ning iseseisvadt olevust, mis on loodud selleks, et meie elu täiuslikumaks ja rõõmsamaks muuta. Kui poiss kübara pähe pani, võtsid kõik asjad tema ümber elu sisse. 2. Mille poolest sarnaneb ,,Sinilind" muinasjutuga? Muinasjutt on teadlikult väljamõeldud või meelel...
Statistikaülesanne “Metsaraie” Õpetajale Eesti on tuntud oma maagilise looduse ning liigirikkuse pärast, kuid samuti on levinud metsade laialdane raie ning kogu selle ilu maatasa tegemine. Kui suures mahus raiet teevad erametsaomanikud võrreldes RMK-ga ning kas metsa üldse on vaja raiuda? ÜLESANNE 1 1.1. Eelteadmised: Eeldab internetist vastuse otsimise võimalust. 1.1.1. Millistes mõõtühikutes mõõdetakse puitu (ühik!)? Tihumeetrites(tm) 1.1.2. Mida tähendab majandatav mets? Mets, mida uuendatakse, kasvatatakse, kasutatakse ja kaitstakse. Metsade majandamisega tegelevad nii erametsaomanikud kui riik, kes haldab riigimetsi. 1.1.3. Mida tähendab metsa juurdekasv? Ühel kindlal maa-alal aasta jooksul juurde kasvanud puidu maht. 1.2. Lahenda ülesanded kasutades 2015.aasta metsastatistika andmeid kogu raiest, lageraiest, kogu metsa juurdekasvust ja majandatava metsa juurdekasvust. Arvutus ülesannete puhul on vaja kirja...
KUNSTIAJALUGU 21.Hollandi maalikunst 17. Sajandil · Kodanluse rikkus tuleneb merevoorimeheametist · Kunstitellija (kodanlane) nõuab elulähedust, ilma liialdusteta kunsti · Tähtsaim maalikunst · Teemad:portree, olustiku e zanrimaal, maastiku ja meremaal, natüürmort · Looduslähedus, pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutatava inimese või esemega · Reaalsuse taotlemine · Maastik pidi olema edasi antud ilma liialdusteta Ehituskunst: · Tähtis praktilisus, mugavus · Levisid lõõridega ahjud · Raekoda kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn FRANS HALS: · Portreemeister · Sidus portreed mingi olustikulise tegevusega, millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse · Maalimislaad vaba ja hoogne, jõulised pintslilöögid · Portreed kõrtsikülastajatest · Püha Georgi laskurite kompanii bankett JAN VERMEER van DELFT: ...
Kevade märgid Kalendris märgitud kevade algusest - 21. märtsist, on möödas veidi üle nädala. Selle aja jooksul ning juba mõni aeg enne seda kuupäeva on loodus võtnud suuna suve poole. Praegu ilmutab ta üha enam märke muutustest, mis on kevadele iseloomulikud. Erinevaid sellele aastaajale omaseid tähelepanekuid võib teha kasvõi marsruudil kooli ja tagasi koju olenemata tee pikkusest või sellele kuluvast ajast. Esiteks, märkamatuks ei saa jääda maapinnal sulav lumi. Meelehärmi võib põhjustada jalgu märjaks tegev lume sulavesi, mis on kogunenud loikudeks ning nii mitmeski kohas ikka veel üle saapa/kummikusääre sissetungiv lumi. Üheks kevadet iseloomustavaks teguriks võiks kindlasti nimetada ka kummikud, sest tõesti, peab olema eriliselt osav, et ilma kummikuteta sellisel aastaajal kuiva jalaga koju jõuda. Seega annavad kevadest märku ka inimeste jalanõude eelistused. Jõest mööda jalutades on kuulda ü...
Rakvere Reaalgümnaasium PALJASSEEMNETAIMED Referaat Mari-Liis Nõlvak VII a klass 2 Rakvere 2006 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PALJASSEEMNETAIMEDE ISELOOMUSTUS..........................................................4 2. HARILIK KADAKAS.....................................................................................................5 3. HARILIK KUUSK.......................................................................................................... 6 ......................................................................................6 4. HARILIK MÄND............................
J. M. G. Le Clezio ,,Diego ja Frida Kahlo" Elisabeth Sau 12c ,,Frida Kahlol oli ilus tugev keha ja peened näojooned. tema juuksed olid pikad ja tihedad tumedad kulmud, mis puutusid ninajuurel kokku otsekui rästa tiivad, moodustasid kaks musta kaart pruunide erakordsete silmade kohal. Tal oli ebaharilikult väärikas ja enesekindel ilme ning tema silmis põlesveider tuluke. Tema ilu oli lapselik, aga rind juba hästi välja arenenud." Diegoja Frida lugu see revolutsiooniusust lahutamatu armastuslugu on elav veel tänagi, sest ta on seotud Mehhiko erilise säraga, igapäevaelu meluga, tänavate ja turgude lõhnaga, vaeste kvartalite laste iluga, selle erilise nostlgilise igatsusega, mis mässib endasse päikseloojangul iidsed monumendid ja maaailma kõige vanemad puud. Arvamus ja meenutusi elust Niisiis, on see vist viimane raamat kunstiajaloos, mida lugema pidin. Nüüd on varsti kõik läbi ning ei kujuta ette, kes mind e...
Marie Underi sonettide maalilisus Marie Underi sonette lugedes maalib iga rida ette üha tervikuma pildi. Ennast võib unustada riimide vahele, võib kaotada taju reaalsusega. Tunne, nagu vaataks pildiraamatut, mitte loeks teksti. Luule on täis loodus ja armastuselamusi. Kordagi ei tule ette keele sõlmi, kogu luule voolab nagu jõgi. ,,Merilind" on väga detailne. Igas reas on toodud esile linnu välimus ning tema tunded. Under on hinnanud linnu ilu ja kuidagi üritanud aru saada linnu muredest, tahtnud lennata koos linnuga ja läbida tema kurb teekond. Sonett ,,Kui esimesel päeval" on kirjutatud sellise tunnete detailsusega, nagu ta oleks kirjutanud selle just sel hetkel, kui ta neid tundeid tundis. Kindlasti leiab keegi, kes on samas olukorras olnud, sellest luuletusest midagi tuttavat. Läbi luuletuse kumab kerge ja önnelik toon, mis haarab lugeja endaga kaasa. Läbi sonettide on tund...
Arthur Adson & Mar ie Under Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mar ie Under 27. märtsil 1883 Eesti luuletaja Õppis väikelastekoolis, hiljem Cornelia Niclaseni tütarlaste erakoolis 1901-1902 "Teataja" 1902 abiellus Carl Eduard Friederich Hackeriga ning kolis Venemaale 1904 "Postimees" 1906 pöördumine Eesti 1924. aastal lahutas Hackerist ning abiellus Artur Adsoniga 1944. aastal põgenes Rootsi 25.septembril 1980 Looming Luuletuste kirjutamist alustas 13-aastaselt Kuulus rühmitusse "Siuru", hiljem "Tarapitasse" 1913. aastal avaldas kogumiku "Sonetid" Tähtsamad ja kuulsamad kogud: "Hääl var...
MARC CHAGALL (1887-1985) Marc Chagall sündis 7.juulil 1887.a. Vitebskis. Ta oli juudi väikekaupmehe kümnelapselise pere esiklaps. Lõpetanud kohalikus koolis 4 klassi, asus Chagall õppima kunsti kohaliku meistri juures, kellest sai Chagallile suur eeskuju. Hiljem jätkas kunstiõpinguid Peterburis mitmes erakunstikoolis. 1910.a. sõitis hariduse jätkamiseks Pariisi. Kuigi Chagall pidas ennast elu lõpuni vene kunstnikuks, mõjutasid teda Euroopa ja prantsuse kultuur. Siit pärines kunstniku eripära, ta kalduvus segada kokku fantaasia ja olustikulisus, minevik ja tulevik, müstika ja reaalsus. Värvide ja joonte väljendusrikkus tegid Chagallist ekspressionisti ja sürrealismi eelkäija. Juba Chagalli esimestest maalidest õhkub lapselikku siirust, mingit alateadvuslikku, instinktiivset ja ohjeldamatut ilu. Ta tööd mõjuvad tõeliselt värskete ja fantastilistena. 1912.a. eksponeeris Chagall oma töid esmakordselt näitusel Peterburis. Seejärel toimusid ...
Alessandro Botticelli ,,Veenuse sünd" Piret Tõlgo Kompositsiooni loovad elemendid Kompositsiooni fookus asub pildi esiplaanil. Esiplaanil on Veenus, läänetuul Zephyros, tema abikaasa Chloris ja taimekasvu jumalanna Flora. Tagaplaanile jäävad rannapiir, meri ja taevas. Pilt on maalitud nii heledates kui ka tumedates toonides. Heledam ,,valgus" langeb Veenuse peale ja peegeldub taimekasvu jumalanna Flora kleidil. Samuti on heledamates toonides ka merepind. Põhivärvidest on kasutatud nii punast, sinist kui ka kollast. Samuti on kasutatud ka rohelisi ja valgeid toone. Jooned on täpsed, kontuurid selged. Maal on maalitud õrnade ja väikeste pintslitõmmetega. Vormid mahulisemad ja pigem ümaramad. Maali pind on sile, kohati õrnalt krobeline. Esiplaan on sümmeetriline, tagaplaan mitte. Veenuse paremal küljel asuvad läänetuul Zephyros ja ta abikaasa Chloris, paremal aga taimek...
Referaat Mats Traat 23.11.1936.a. Koostanud: Getri Järvsoo Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 12 K klass Mats Traat sündis 23. novembril 1936.a. Tartumaal Palupera vallas Arula külas Kuutse talus põllutöölise pojana. Alghariduse omandamist alustas kodukülas, elukohamuutuste tõttu käis ta ka Vana-Otepää (1946 – 47) ja Nõuni (1947 – 49) koolis ning 7. klassi lõpetas ta viieteistkümne aastaselt Rannu koolis (1951). Esialgsed edasiõppimise katsed nurjusid majanduslikel põhjustel ning ta asus tööle Kureküla sovhoosis. Paralleelselt töötamisega asus siiski õppima Tartu Kunstliku Vedelkütuse Tehnikumi (1952 – 53) ja Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumi kaugõppeosakonda (1953 – 54). 1954.a. õnnestus tal astuda Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, mille ta ka 1957.a. lõpetas (21.a.). Pärast selle lõpetamist töötas Traat aasta Rõngu traktorijaamas tehnik- normeerijana ja järg...
Tallinna 21. Kool Mats Traat Koostaja: Martin Laid; 9d Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mats Traadi looming 4 3. Kokkuvõte 11 4. Kasutatud kirjandus 12 Tallinn 2009 Sissejuhatus Mats Traat sündis 23. novembril 1936. aastal Kuutse talus Meema külas Palupera vallas Tartumaal. 1945-1946.aastatel õppis Arula koolis, 1946-1947.aastatel Vana- Otepää koolis, 1947-1949. aastatel Nõuni koolis, 1949-1951. aastatel Rannu koolis, 1952-1953. aastatel Tartu tehnikumis, 1957. aastal lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964. aastal Gorki Kirjandusinstituudi ning 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Ta...
Kunstikool Pallas 1. Urmas Viik ,,Kärbes, roos, kärbes". Tegemist on kunstiteosega, kus valgel taustal on kujutatud tuhandeid kihavaid kärbseid. Kärbes, kurjuse ja katku kandja kristlikus sümboolikas ja tavamõistes lihtsalt tüütu putukas ning roos, kehastamas armastust ja ilu. Kõrvuti ilus ja inetu, kõrge ja madal. Samas on asjade tähendused ambivalentsed ja Viik näib nautivat nende muutumist sõltuvalt kontekstist. Ülendatud saab alam putukas. Tegemist on uuelaadse ja omapärase stiiliga. Struktuurile vastandumise elemendiks saab just kui risoomi mõiste, kus ei ole konkreetset struktuuri, vaid kõik elemendid on kõigiga seotud. Risoom muutub omaette totaalsuseks, selliseks kobaraks kus ei ole võimalik enam midagi eristada. See on meeletu mass kärbseid ühekoos, mis läheb üle aina harvemaks ja selgemaks seoste kogumiks. 2. Eerik Haamer ,,Pime". Eerik Haamrit huvitas alati sotsiaalne problemaatika, ...
Juhan Liiv Lugemik Kaimar Lehtlaan Parksepa keskkool 12B Võru 12.02.2008 ,,Kevad"-Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.Üheks näiteks võib tuua katkendi luuletusest "Mai hommik". Esimeses salmis loob kirjanik pildi tärkavast maast kogu selle lihtsuses ja kauniduses. Teises salmis jätkab kirjanik seda teemat, kuid luuletusse põimitakse igatsev alatoon. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, ...
Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Luua 2010 Trükis ilmub DEVEPARKI projekti (ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis – Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia) raames. Projekti toetab Kesk- Läänemere programmi Lõuna-Soome – Eesti alamprogramm Raamatut jagatakse tasuta Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Retsensent Sulev Järve Toimetaja Veiko Belials Fotod Aino Mölder ja Veiko Belials Kaanefotod: Veiko Belials (Gooti allee Luua pargis; arborist; Pühajärve sõjatamm) ISBN SISUKORD Eessõna............................................................................................................................................. 4 1. Puuhoolduse bioloogilised alused........................................................................... 5 1.1. Puu kui liivakell..............
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase...
SISSEJUHATUS Hellenismi perioodil püüdsid kreeklased mõnigi kord sõeluda paljude maailma vaatamisväärsuste seast välja kõige kaunimaid, suurejoonelisemaid ja imetlusväärseimaid. Arvati, et nagu tähtsamad planeete taevas, peaks neidki olema seitse. Nii koostati mitmeid nimekirju nn seitsmest maailmaimest. Nii mõnigi kord nimetati neis erinevaid vaatamisväärsusi. Kõige sagedamini loeti maailmaimede hulka aga järgnevaid ehitisi ja kunstiteoseid: Egiptuse suured püramiidid, Baabüloni rippuvad aiad, Halikarnassose mausoleum, Aleksandria tuletorn, Jumalanna Artemise tempel, Zeusi kuju Olümpias ja päikesejumal Heliose kuju. Seitse maailmaimet (täpsemalt vanaaja seitse maailmaimet) olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Mus...
Audentese Spordigümnaasium Madis Loorents Jaapani kunst Referaat Tallinn 2008 Jaapani kunsti on suuresti mõjutanud Hiina kunst ning vähemal määral India ja Korea kultuur Suurem vahe on selles, et Hiina kunst on väga uhke ning pidulik kuid Jaapani kunst on veidi rahulikum selle kohapealt. Võrreldes meie kultuuritraditsiooniga, kus on kombeks jagada visuaalsed kunstid kategooriatessse - maal, skulptuur, arhitektuur jne. siis Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Teiseks, meie eristame nn. puhast kunsti ja tarbekunsti, mis jällegi on tundmatu nähtus jaapani kultuuris. Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult toimub ka jaapani kunsti uurimisel liigitamine, kuid eelkõige ajaloolisel alusel ja keskendutakse kunstiväärtusele ehk siis sellele, mida ja kuidas kunstiteosed väljendavad. ARHITEKTUUR Jaapanis on säilinud vanimad puitehitised maail...
Prantsuse kunst 17.saj Prantsuse ehituskunst ° Fontainebleu maneristliku koolkonna mõju ° Kõrged ja järsud katused ° Francois Mansart ° Kõrge katuse all lisakorrus, tema järgi nimetati mansardkorruseks Louvre'i lossi idafassaad ° Suur muutus sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV ° Absolutistliku valitseja ülistamine ja jäädvustamine ° Otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ° Itaaliast kutsuti Bernini ° Kuningale ei meeldinud äärmuslikult maaliline kavand ° Töö sai võistlusega Claude Perrault (arsti koolitusega) ° Prantslased eelistasid kõrgrenessanssi ja antiikkunsti traditsioone klassitsistlikum ilme ° Fassaad 3korruseline ° Alumine soklikorrus võimsad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad (kolossaalorder) rahulik ja pidulik rütm ° Fassaadi keskel värava kohal antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon ° Eeskujuks paljudele teiste maade ri...
Abstraktne kunst 1. Tekkimise koht, levimine, olemus? Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio, mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Alates postimpressionismist oli kunstis looduse otsene kujutamine hakanud vähehaaval tagaplaanile jääma. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks. Neis oli säilinud mõte/side mõne loodusliku motiiviga, mida oli lihtsustatud, moonutatu, kuid neile veel ei vihjatud. Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv peaaegu täiesti. 1910. aastal loobuti täielikut nähatava ümbruse imiteerimisest neid teoseid nimetatakse abstraskseteks.. Abstraktne kunst tekkis Saksamaal. Esimesena astus nn. nonfiguratiivse kunsti valda Vassili Kandinsky (1866 1944). Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava värvid...
Amazonas'e jõgikond vihmametsade hävimine Martin Jeret Asukoht Amazonas'e jõgikond asub Lõuna Ameerikas Põhja - Brasiilias ulatub Andide mäestikust kuni Atlandi rannikuni, koosnedes laiast alast, mida toidavad selle võimsa jõe lisajõed ja moodustab ligi 25% kogu maailma jõgede vetest. Amazonase jõgikonnas asuvad troopilised vihmametsad laiuvad 6 miljoni km2 ulatuses 9 erineva riigi pinnal. Vihmametsade elusooneks on Amazonas oma lisajõgedega. Amazonase vihmametsad moodustavad kolmandiku maailma metsade arvust Vihmametsade rikkused 121 retseptiravimit maailmas sisaldavad vihmametsadest leiduvaid koostisaineid. Taimedes leidub alkaloide, mis on meditsiinis väga tõhusad. Need aitavad viiruste, löövete, vähi ja isegi Aidsi vastu. 80% maailmas leiduvatest puuviljadest ja juurviljadest on pärit vihmametsadest. Näiteks: banaan, greip, kookos, apelsin, sidrun, man...
Vararenessanss on renessanssaja osa, mis vältas aastatel 1430-1500. Sel ajajärgul on renessansiaja kujutavas kunstis tooniandjaks Itaalia. 15.sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks Firenze. Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust- inimest kui loojat. Otsitakse ja leitakse paralleele antiikajaga. Maalikunst Maalikunst oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põ...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Itaalia vararenessanssi maalikunst Mark Saarts 11c Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.- 17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Maalikunst Maalikunst oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. To...
Juhan Liivi loodusluulet lugedes Juhan Liiv on kirjutanud palju luuletusi erinevatel teemadel. Tema luuletustest on mulle kõige hingelähedasemaks muutunud loodusluule. Erinevalt Juhan Liivist ei tundu talved minule nii nukrad, kuigi mõnikord tekitab valge monotoonne maastik tüdimust küll. Ka poriga segunenud lumi tekitab mõnikord ebameeldiva tunde. Aga enamasti tunnen ma talvest siiski rõõmu. Talvel näeb paljusid looduse varjatud saladusi. Lumi on nagu omamoodi juturaamat, kust võib nii mõndagi välja lugeda. Talvel saab aimu ka sellest, kui palju loomi tegelikult inimeste juures käib. Lumel on tuhandeid jälgi - huntide, kitsede, põtrade, jäneste. Ma julgen arvata, et ka Liiv suutis talve rõõmsana näha, aga kurbus oli suurem ja seetõttu oli ka kirjutatud luuletus nukker. Lumi tuiskab , mina laulan laulan kurba laulukest, lumi keerleb tuulehoode...
Luulekogu analüüs 1. Jaan Kaplinski „Õhtu toob tagasi kõik“. Ilmumisaasta 1985, kirjastus „Eesti Raamat“. 2. Jaan Kaplinski on Eesti kirjanik ja tõlkija, sündis 22. jaanuari 1941 Tartus. Poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinski ja eestlannast tantsijatari Nora Raudsepp-Kaplinski poeg. Lõpetas 1958 aastal Tartu 1. Keskkooli ja õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat. Töötas 1974–1980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadurina hiljem ka vaneminsenerina. 1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi teatri Ugala kirjandusala juhatajana ning 1983–1988 uuesti Tartu Ülikoolis. Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. Ta on kirjutanud luuletusi, proosat kui ka esseesid. 3. Luulekogul „Õhtu toob tagasi kõik“ puuduvad teemad. 4. Luulekogu paistab silma oma rahu, sisemise selguse ja puhtusega. Selles kõneldakse igapäevasest ...
ELUSLOODUSE SÜSTEEM Illustreeritud õppematerjal põhikoolile Uku Praks Kehra Keskkool Kehra 2002 Süstemaatika alused Sarnaseid tunnuseid vähe, Kõik elusolendid on Maa arengu vältel Riik vaid kõige põhilisemad ürgsetest esivanematest arenenud, pidevalt täiustunud ja on suuremal või vähemal määral suguluses. Mida lähemalt on liik teisega sugu- Hõimkond luses, seda enam on neil sarnaseid tunnuseid. Teadust, mis uurib organismidevahelisi sugulussidemeid ja rühmitab neid vastavalt sellele sarnaste tunnuste alusel rühmadesse, Klass nimetatakse süstemaatikaks. Süstemaatika võimaldab paigutada organismid loogilisse Sarnaste tunnuste süsteemi ja on ühtlasi liikide evolutsiooni Selts arv kasvab peegelduseks. Käesolevaga teeme põgusa reisi läbi pea- miste taimes...
1. Fovism (ptk 6, lk 42-45) Ametlik kunst on lõhenenud, kõigutas usku ilu ja kunsti igavestesse reeglitesse, mida klassitsism ja akademism olid kuulutanud. Kunstis palju erinevaid stiile ja voole. Kunst on pidevas muutuses. 1903. aastal Pariisis Sügissalong, uuendusi soosiva züriiga näitused · Eksponeeris 20. Sajandi uuendusi · Tagasivaatena postimpressionismi tööd 1905 kunstnike rühm (oli ühtne kuni aastani 1907) Sügissalong · Joonistus tinglik · Lastepärane · Värvid eredad, puhtad · Kantakse lõuendile erinevate suurustega laigud · Foofid metsik (maalid mõjusid jõuliste, metsikutena) · Kujutasid kunstniku meeleolu · Värvid vastupidised loodusele (puutüved punased,, taevas roheline jne) MATISSE (Foovide kuningas) · Kunstniku meeleolu edasikandmine, teoses pole midagi jutustavat · Tähtis liikumine ja dünaamika, aga jäädvustas vaid üht hetke · Tähtsad värvid ja lõbustamine · Olenemata värvide ,,mets...
Sisukord kultuuri taustast............................................................................................3 arhitektuur....................................................................................................3 skulptuur.......................................................................................................4 maalikunst....................................................................................................4 tarbekunst.....................................................................................................5 keraamika.....................................................................................................5 kalligraafia...................................................................................................6 origami.........................................................................................................6 bo...
Looduse ilu, võlu, valu. Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala Sära ja kaunidus vaatab meile vastu igal aastaajal. Samuti leidub igaühes ka negatiivsust. Looduses on asju, millele pilku heites ,,silm puhkab", kuid ka kõike seda, mis ärritab. Marie Under oli eesti luuletaja, kes kuulus kirjandusrühmitustesse ,,Siuru" ja ,,Tarapita". Looming on tal suhteliselt mitmekesine. Aastal 1917 ilmus esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast". Luuletaja kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luuletusi on tõlgitud väga mitmetesse erinevatesse keeltesse. Villem Grünthal-Ridala on Muhumaalt pärit luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta alustas luuletuste ja väikeste proosalaastudega, mis ilmusid algul Kure...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
