ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega Ees‐ ja külgväädi teed Tagaväädi teed Üldtundlikkuse teed, seotud kraniaalnärvidega Eritundlikkuse teed, seotud meeleelunditega (vt kraniaalnärvid) ALANEVAD KORTIKAALSED MOTOORSED TEED Püramidaalsüsteem Motoorsed teed, seotud spinaalnärvidega Motoorsed teed, seotud kraniaalnärvidega Ekstrapüramidaalsüsteem TSEREBELLAARSED TEED Aferentsed Eferentsed 1 ÜLDTUNDLIKKUSE JUHTETEED Ülenevad ees‐ ja külgväädi traktid moodustavad lemniscus spinalis´e, mediaalselt lisanduvad tagaväädi traktid,
SELJAAJU · Asub selgrookanalis, mille moodustavad selgroolülide kaared · Kaal 34-38 g. · Koosneb hall- ja valgeainest · Väljub 31 paari seganärve Seljaaju ülesanded: · Vahendab infot organite ja peaaju vahel. · Juhib kaasasündinud käitumist tingimatuid reflekse, mis aitavad kiiresti reageerida hädas. PIIRDENÄRVISÜSTEEM Piirdenärvisüsteem koosneb närvidest, mis ühendavad organeid kesknärvisüsteemiga. Nendeks närvideks on: 1) Aferentsed e. tooma-närvikiud e. tundenärvikiud (juhivad närviimpulsse organitest pea- ja seljaajusse. 2) Eferentsed e. viima-närvikiud e. liigutusnärvikiud (juhivad närviimpulsse kesknärvisüsteemist elunditesse). 3) Seganärvid (juhivad närviimpulsse mõlemas suunas). Närviimpulss e. erutus on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Kahe närviraku jätked ei puutu omavahel kokku. Närviimpulsside edasikanne ühelt närvilt teisele toimub sellesse tühja ruumi
kanalite inaktiivse seisundi, takistades kanali aktiveerumist. LAde toimet mõjutavad Liikumine läbi rakumembraanide Kanalite avatus Närvikiudude ehitus pH Närvikiudude ehitus Tundlikumad on õhukesed ja müeliinkestata kiud ja vähem tundlikud paksemad ja müeliinkestaga kiud. Närvikiudude tundikkus LAde suhtes Lokalisatsioon (µm) Kiirus Tundlikkus (m/s) A Aferentsed ja eferentsed kiud 6-22 10-85 + lihastesse ja liigestesse ++ A A Eferendid lihaskäävidesse 3-6 15-35 ++ A Tundlikkust kandvad 1-4 5-25 +++ aferentsed kiud B Pregangl. sümp. kiud <3 3-15 ++++ C Postgangl. sümp. kiud 0,3-1,3 0,7-1,3 ++++ Tundlikkust kandvad 0,4-1,2 0,1-2,0 ++++ aferentsed kiud pH LAide hüdrokloriidid on kergelt happelised
Keskaju läbivad ka suure osa nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Kesajus paiknevad osade peaajunärvide tuumad – need on II-IV. 2. nägemisnärv, 3. silmaliigutaja, 4. plokinärv II Nägemisnärv – aferentne (motoorsed) sealt lähevad nägemisnärvi juhteteed läbi. Osalised nägemishäired võivad lähtuda keskaju kahjustusest. Tundlikkust juhtiv närv, tema kaudu juhitakse ajju nägemistundlikkust. Esialgu läbi keskaju, siis läbi vaheaju. III Silmaliigutajanärv – aferentsed (juhib aju tundlikkust) ja eferentsed (motoorsed) – nelja silmamuna liigutavat lihast, mille kaudu silmamuna pöörab ennast (ülemine ja alumine sirglihas – ülemine sirglihas kinnitub silmamuna ülaossa ja pöörab silmamuna üles ja veidi sissepoole; alumine sirglihas pöörab silmamuna alla ja veidi sissepoole; sisemine sirglihas – pöörab silmamuna nina poole ehk sissepoole; ülemine põikilihas – pöörab silmamuna üles ja väljapoole) – need lihased asuvad keskajus.
Pärilikud refleksid on tingimatud. Osa neist säilib terve elu, osa ainult lapseeas. Tingitud refleksid Osa refleksidest omandatakse elu jooksul, näiteks: Ohtudest põhjustatud valurefleksid Liigutusvilumused Nende reflekside kujunemine algab pärast sündimist. Refleksikaar Refleksikaareks nimetatakse teed, mida mööda erutus kulgeb. See koosneb: Erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest Närvikiududest (aferentsed närvikiud) Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest Närvikiududest Reageerivast organist Vastsündinu refleksid Haarderefleks Otsimisrefleks Moro refleks Kõndimisrefleks Roomamisrefleks Astumisrefleks Põlverefleks Löök põlvekedra alla põhjustab tahtest sõltumatu lihase kokkutõmbe.
lülidevaheliiigeseid. Seljaaju ehitus Hallaine paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Hallaine on ristlõikes H-kujuline ja meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat Hallaine eessarvedes paiknevad alfa- ja gamma-motoneuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu Tagasarvedes paiknevad lülineuronid, tagasarvedesse saabuvad spinaaljuurte kaudu aferentsed närvikiud Seljaaju ehitus Seljaaju hallaine neuronid paiknevad mitmes suuruses kogumikena – tuumadena Eessarvede tuumad – motoorsed keskused Tagasarvede tuumad – sensoorsed keskused Külgsarvede tuumad – vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskus Seljaaju ehitus Hallaine ümber on seljaaju valgeaine, mis koosneb närvikiududest (moodustavad juhteteed) Juhteteede (ülenevate ja alanevate) kaudu toimub sidepidamine selja- ja peaaju vahel Spinaalsed neuronid
Akson suurusega Müeliintupp Rakutuum · Müeliintuped aksoni ümber on gliiarakud www.en.wikipedia.org/wiki/Neuron Närvisüsteemi elemendid: neuron · Eferentsed neuronid närvirakud, mis viivad sõnumeid kesknärvisüsteemist välja (nt lihaste juhtimine) · Aferentsed neuronid närvirakud, mis viivad sõnumeid kesknärvissüsteemi (aistingud kehast ja keskkonnast) · Interneuronid pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid moodustavad ühendusi teiste neuronitega ja ühendavad aju erinevaid piirkondi · 99% peaaju närvirakkudest on interneuronid Närvisüsteemi elemendid: gliiarakk · Reguleerivad närvisüsteemi toitainevaru ja verevoolu · Gliia oluline peaaju arengus
Refleks organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. On nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud reflekse. Refleksikaar tee, mida mööda erutus kulgeb. Selle ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse. Erutuse analüüs toimub pea- ja seljaajus refleksikeskustes. Koosneb: 1. erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest 2. närvikiududest (aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4. närvikiududest (eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse 5. reageerivast organist tingitud refleks omandatakse elu jooksul, ei pärandu järglastele. tingimatu refleks kaasasündinud ehk pärilik. Osa pärilikest refleksidest säilib kogu elu, osa ainult lapseeas.
iT Akson pikem jätke, mille kaudu liigub erutus neuroni kehast eemale sE Müeliin Moodustab aksonite ümber kaitsekihi Gliiarakud neuroneid ümbritsevad tugirakud üE Hallaine neuroni kehad ja müeliintupeta dendriidid; sM Valgeaine närvijätked, müeliintupega aksoni kimbud Sensoorsed ehk aferentsed t närvikiud: tundenärvid; Motoorsed ehk eferentsed: liigutajanärvid Kesknärvisüsteem: kontrollib organismi temperatuuri, vererõhku, pulssi, hingamist; e töötleb meeleelundite kaudu väliskeskkonnast informatsiooni; organite ja e organsüsteemide töö; võimaldab reguleerida tahtelisi liigutusi; võimaldab õppida, m mäletada, tunda VIII
parasümpaatiliste närvikiududega. Autonoomne närvisüsteem juhib ka lümfisüsteemi talitlust. Autonoomse närvisüsteemi osad on ka perifeersed sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud mis moodustavad arvukaid närvipõimikud arterite ümber, südames, kõhuõõnes ja elundite seintes. Autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad paiknevad somaatilisest närvisüsteemist suures osas eraldi ja sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid juhteteid. Aferentsed juhteteed edastavad infot siseelunditest, mingil määral võib info ka aistinguks muutuda, näiteks siseelundivaluks. Autonoomne närvisüsteem jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgsarvedes ja väljuvad vastava segmendi kõhtmise juure koosseisus. Hüpotalamus koos seljaaju autonoomse närvisüsteemi
- Kui ülekandeainet koguneb piisavalt, erutab see järgmist närvirakku. - Informatsioon liigub väga täpselt ja kiiresti. Refleksid- on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud e. pärilikud.(nt: imemine ja neelamine) Teine osa reflekse omandatakse elu jooksul.(nt: käimine ja jooksmine.) Refleksikaar 1. erutuse vastuvõtmine ( repseptorites ) närvirakkudes. 2. närvikiud (aferentsed närvid) juhivad erutuse kesknärvisüsteemi. 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondades toimub erutuse analüüs. 4. närvlikud (eferentsed) juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse. 5. organ reageerib.
Sillas olevad neuronid mõjutavad sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. 1) Reflektoorne regulatsioon reflektoorselt reguleeritakse sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Sissehingamiine läheb sujuvalt väljahingamisele üle. Peale hingamiskeskuse osalevad reflektoorses regulatsioonis närvid, mis toovad informatsiooni hingamiskeskuselt hingamislihastele eferentne(täidesaatev). Aferentsed (tundlikkust juhtivad närvid) juhivad informatsiooni sensoritelt (retseptoritelt) hingamiskeskusele. Nendeks retseptoriteks on mitmesuguste venituste jaoks olevad tundlikud retseptroid, ims asuvad diafragma lihaskiududel, roietevahelistel lihastel ja bronhide seinte silelihastel ninh ka alveoolide seintes. Nende sensorite erutus tekib sissehingamisel. Erutus nendelt sensoritelt kantakse
Peaaju osa: A-suuraju, B-väikeaju, C-vaheaju, D-keskaju, E-piklikaju. Ülesanded: 1) liigutuste koordineerimine ja täpsus B-väikeaju 2) vastutab lihaste pingeseisundi säilimise eest D-keskaju 3) mälu kujunemine A-suuraju 4) juhib hingamist ja südametegevust E-piklikaju 5) asuvad sigimist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused C-vaheaju IV Järjesta järgmised refleksikaare osad vastavalt erutuse liikumisele. 4. Eferentsed närvikiud, 5. reageeriv lihas; 2. aferentsed närvikiud, 1. erutust vastuvõtvad närvirakud nahas; 3. seljaaju piirkond, kus toimub erutuse analüüs. V Täida lüngad: Sisenõrenäärmed eritavad keemilisi aineid , mida nimetatakse 1)hormoonideks. Kõige tähtsam sisenõrenääre on 2)ajuripats , ta asub 3) peaajus. Kui kõhunääre toodab vähe insuliini, tekib haigus, mida nimetatakse 4) suhrutõveks ehk diabeediks. Mehe või naise arengut mõjutavad 5) sugunäärmete hormoonid. Kesknärvisüsteem jaotub kaheks osaks 6)
näärmed, pisaranääre 2. Chorda tympani (ümberlülitus ganglion submandibulares) maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3, eesmised keelenäärmed, gl sublingualis, gl submandibularis 3. N stapedius m stapedius (halvatuse korral kuulmisvõime teravnemine, kuna heliülekande summutussüsteem on häiritud). 4. Lõppharud innerveerivad miimilisi lihaseid · N auricularis post m auricularis post, m occipitalis, aferentsed kiud välise kuulmekäigu, kõrvalesta ja kõrvataguse naha innerveerimiseks · Ramus digastricus m digastricuse tagumine kõht, m stylohyoideus · Näoharud moodustavad plexus parotideuse a. Ülemine tüvi rr temporales, zygomatici, buccales supm frontalis, kõrva ja silmaümbruse, ülehuule ja põsepk ülaosa lihased b. Alumine tüvi rr buccales inf, r marginalis mandibulae et collipõsepiirkonna alaosa,
harvadele ja nõrkadele aga vastab kude tugeva vastusreaktsiooniga. Siin aeglase rütmi juures impulsid liiguvad ka läbi parabioosi alade, sest taastumisprotsessid jõuavad siin kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu. · Pidurdusstaadium - kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 27. Närvirakud, nende tüübid ja põhifunktsioonid. aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. seganärvid - sisaldavad nii aferentsed kui ka eferentsed kiud 28. Närvikeskuste omadused.
impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele. 2.2.2.1 Sümpaatiline: võitle/põgene 2.2.2.2. Parasümpaatiline: säästab energiat, puhkeolek Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud). Närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav gliia (lad k. Liimaine) · Gliia 50% KNSst · Peale nende tüüpide on närvisüsteemis ka sidekoerakke ja veresooni. Närvirakud e neuronid on kohanenud erutuse juhtimiseks, töötlemiseks ja salvestamiseks. · Aferentsed e sensoorsed neuronid närvirakud, mis toovad sõnumeid väliskeskkonnast ja organitest KNS-i.
Kaks torujate organite alatüüpi Tunica mucosa (limaskest) epiteel limaskesta päriskiht e. proopia limaskesta lihaskiht submukoosa Tunica muscularis (lihaskest) sisemine lihaskiht välimine lihaskiht Närvisüsteem NS-is eristatakse : Keskusi nende seas eristatakse: tuumatsentreid (filogeneetiliselt vanemad hallaine kogumid, neid ümbritseb valgeaine) kortikaalsed tsentrid [nooremad moodustised hallaine ladestused valgeaine pinnal (aju ja ajukese koor)] Juhteteid - aferentsed, eferentsed ja assotsiatiivsed Lõppaparaate - retseptorid ja efektorid Seljaaju (medulla spinalis) Ca 40 - 45 cm pikkune ja 1,5 cm laiune lülisambakanalis paiknev silinderjas väät Seljaaju vastaspooli seob närvikoeline kommissuur Seljaaju hallaine Hallaine sisaldab peeni närvikiude (müeliinita ja õhukese müeliinkattega) neurogliia elemente multipolaarseid neurotsüüte (ühesuguse suuruse, struktuuri ja talitlusega rakud on isekeskis koondunud närvituumadeks)
isased. Isased hoolivad naise välimusest rohkem tervis, viljakus. Emased hoolivad majandulikust seisust, sots. staatus ellujäämine, toit, poegadele eluks vajalikud vahendid. Mehi häirib pigem partneri seksuaalne truudusetus kui mees loovutab ressursid parterile ja lastele, peab kindel olema, et need tema järglased, tema geenidega, muidu nn raiskamine. Naine vajab emotsionaalset sidet et mees jääks truuks, keskenduks tema vajaduste rahuladmisele. 3.aju ja närvisüsteem. Aferentsed neuronid info KNS-i Eferentsed neuronid info KNS-ist elunditesse, lihastesse. Interneuronid ei eferentsed ega aferetsed, viivad info ühest neuronist teise Aktsioonipotentsiaal neuroni membraani elektrilise laengu muutus, neuronis liikuva signaali füüsikaline alus NS infokandja!! Puhkepotentsiaal pingeerinevus kahel pool neuroni membraani, kui neuron ei ole erutunud. Erutuslävi neuroni sisemuse ja välispinna pingeerinevus, mille ületamine kutsub neuronis esile erutuse
NÄRVID JA REFLEKSID: Närviimpulss närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Refleksid jagunevad kaheks: tingitud ja tingimatud. Talitluse põhjal jaguneb PNS kaheks: kehaliseks ja vegetatiivseks. REFLEKSIKAAR: 1) erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest. 2) närvikiududest (aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3) kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4) närvikiududest (eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse 5) reageerivast organist. PÕLVEREFLEKS Väga tugevate ärrituste ja ohtude ning kõige lihtsamate reflekside korral ringleb impulss ainult seljaajus ning
Parasümpaatiline NS: 1)peamine funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele 2)parasümpaatilise aktiivsuse suurenedes on mõjud vastupidised sümpaatilise NSi omadele. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid neuronid e närvirakud ja neurogliia rakud. Neuronite jagunemine funktsionaalsuse alusel: 1)aferentsed e sensoorsed neuronid, mis juhivad närviimpulsse perifeeriast KNSi suunas 2)eferentsed neuronid mis juhivad närviimpulsse KNSist perifeeriasse. 3)lülineuronid e interneuronidmis juhivad närviimpulsse ühelt neuronilt teisele. Neuronite jagunemine struktuuri alusel: 1)multipolaarsed neuronid (1 akson, palju dendriite) 2)bipolaarsed neuronid (1 dendriit, 1 akson) 3)unipolaarsed neuronid (1 akson) Neurogliia rakud:
Närvisüsteem ja humoraalne süsteem NS talitluses on oluliseks mehhanismiks reflex vastus, reaktsioon ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus Eferentsed motoorsed, kui lähenevad lihasele motoorika e liigutus; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit Selleks, et regul seisukohalt oleks relfeks efektiivne, täidaks eesmärgi, taastaks enne reaktsiooni käivitumist olnud olukorra, on vajalik tagasiside üks organismi regulatsiooni põhiprintsiipe
Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel pärilikud, nt. imemisrefleks või neelamisrefleks. Need on tingimatud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, nt. valurefleksid, liigutusvilumused. Refleksikaar on teed , mida mööda erutus kulgeb. Refleksikaar koosneb: *erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest; *närvikiududest(aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse KN- süsteemi; *KN-süsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs; *närvikiududest (eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse KN-süsteemist vastavasse organisse; *reageerivast organist.
Millise ajuga seotud Seljaaju või piklik aju Suuraju Õpitavus/ sünnipärased Sünnipärased Õpitavad Näited Ainevahetus, haigutamine, Lugemine, kirjutamine, pilli oksendamine, neelamine mängimine, tantsimine 11. Refleksikaare etapid 1) Retseptor 2) Aferentsed närvid 3) Aju 4) Eferentsed närvid 5) Reageerib lihas/elund 12. 5 peaaju osa, nende ülesanded – jooniselt! Asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri
ja lõpposi ning neurogliiarakke. Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest. Hallaine paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt,moodustades ajukoore. Peaaju sisemuses ,valgeaines, esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on hallaine tsentraalselt, moodustades seljaaju ristlõikes liblikat meenutava kujundi, valgeaine selle ümber asub perifeerselt. 3. Närvi ehitus – sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp (sensoorsed e. aferentsed ja motoorsed ehk efektoorsed närvid) Funktsiooni järgi eristatakse afentseid ja motoorseid närvikiude. Afentsete närvikiudude kaudu saabub erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi, motoorsed annavad impulsse ajust lõppelundisse- lihastesse või näärmesse. Sensoorsed ehk tundenärvid sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele.
Perifeerne närvisüsteem - moodustub närvidest, mis kujutavad endast väljaspoolt sidekoelise kestaga kaetud närvikiudude kimpe Müeliintupega ümbritsetud nn. Valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s. Talitluse järgi jaotatakse närvid: aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. seganärvid - sisaldavad nii aferentsed kui ka eferentsed kiud
Info kogumine. · Vaatlusuuringud loomulikus keskkonnas uuritakse, kuidas inimene/loom käitub talle loomulikus keskkonnas. · Juhtumiuuring uuring ühe indiviidi/juhtumi põhjal. Põhjus-tagajärg seost selgitab neist välja eksperiment. 3. Närvisüsteemi ülesehitus · Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju · Perifeerne närvisüsteem ühenduses kesknärvisüsteemiga seljaaju kaudu. Aferentsed neuronid viivad infot kesknärvisüsteemi ja eferentsed viivad infot kesknärvisüsteemist välja. Somaatiline närvisüsteem saab kesknärvisüsteemilt infot ja juhib skeletlihaste tegevust, ning saadab kesknärvisüsteemi sensoorset infot (nahk, lihased, liigesed) Autonomne närvisüsteem reguleerib siseelundite tööd (info KNS-ilt) + saadab infot siseelundite kohta KNS-i.
collateralis ulnaris inferior 15) alumiste hammaste arteriaalne verevarustus a. alveolaris inferior (rr. dentales, rr. interalveolares, rr. gingivales) 16) millega koos kulgeb kaelal a. carotis communis koos n. vagus’e ja v. jugularis interna’ga ühes fastsiatupes ! 4. Spinaalnärvid ! 1) mille ühinemisel moodustub spinaalnärv, mis funktsiooniga kiude nad sisaldavad, kuidas jaotatakse, palju neid arvuliselt spinaalnärv moodustub ventraal- ning dorsaaljuurest; somaatilis-aferentsed, vistseraal-aferentsed, vistseraal-eferentsed, somaatilis-eferentsed kiud; 31 paari spinaalnärve: kaela- (8), rinna- (12), nimme- (5), ristluu- (5), õndranärv (1) 2) plexus cervicales, moodustumine (segmendid), millise lihase all paikneb, pikim haru, mida innerveerib moodustavad 1-4 kaelanärvi ventraalharud; paikneb m. sternocleidomastoideus’e all; pikim haru on n. phrenicus; innerveerib vahelihast, südamepaunat, pleurat ja plexus coeliacus’t
SUGUNÄÄRMED - meestel munandid, testosteroon, seemnerakkude tootmine. Naistel munasarjad, östrogeen, munarakkude tootmine. ÄRRITUS-SISENÕRENÄÄRMED(eritab hormooni)-VERI(transpordib hormoone)-HORMOONIDE TOIMELE ALLUVAD ELUNDID ( stress-neerupealised(adrenaliin)-veri-süda-veresooned laienevad- rakuainevahetus kiireneb ) PIIRDENÄRVISÜSTEEM närvirakud, mis on igal poole kehas Retseptor võtab ärrituse kk vastu Aferentsed närvirakud saadavad info KNS. Eferentsed närvirakud analüüsitud info vastuvõtt KNS'st ja saatmine elunditesse. Efektor elund, mis reageerib ärritusele. Närviimpulss närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. KESKNÄRVISÜSTEEM - peaaju ja seljaaju Peaaju koosneb 5st osast · Suuraju, ajukoor suuraju välispind, kehaline ja vaimne tegevus, juhib meeleelundeid, kujuneb
teine vastupidi lõdvestab ja rahustab. REFLEKS organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast võ organismist pärinevale ärritusele.need väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud, teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, nt ohtudest põhjustatud valurefleksid jm. Refleksikaar koosneb: 1. erutust vastuvõtvatest(retseptoorsetest) närvirakkudest 2. närvikiududest(aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub rutuse analüüs 4. närvikiududest(eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse. 5. reageerivast organist. Ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs, ja vastuste suunamin elunditesse. Lihtsate reflekside korral ringleb impulses ainult seljaajus nind inimene reageerib liigutusega. MEELEELUNDID SILM
Kordamisküsimused kontrolltööks nr.4. 1. Kesknärvisüsteemi ülesanded. Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 2. Mis on refleks? On närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastuv õetud ärritusele. Erutus kulgeb mööda refleksikaart. 3. Nimeta refleksikaare osad. Aferentsed e. retseptoorsed neuronid Lülineuronid Eferentsed e. efektoorsed neuronid 4. Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Informatsioon: Naha- Liigutusaparaadi - Veresoonte- Seedetrakti- Eritus- Suguelundite- interoretseptoritelt 5. Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. 1 Regulatsioonikeskused: Hingamiskeskus
Ei näe, kui seal pool on kahjustus. Broca piirkonna afaasia- motoorse kõne häire. Apraksia- Võimetus teha kindlas järjekorras õpitud või uusi liigutusi. Frenoloogia- On pseudoteadus, mis põhineb ideel, et psüühika erinevad moodulid ja funktsioonid asuvad erinevates aju osades. Närvirakk-Motoorne- Viivad närviimpulsse peaajust lihastesse. Kannavad edasi efferentseid signaale, mis võimaldavad ajul lihaseid juhtida.Sensoorne-;Interneuron- Närvirakud, mis pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid viivad informatsiooni ühest neuronist teise. Dendriidid: On rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas. Ehk nii-öelda neuroni harunenud osad, mis võtavad vastu impulsse ja juhivad need rakukeha poole. Rakukeha: Neuroni osa, mis sisaldab raku elus püsimiseks ja funktsioneerimiseks vajalikku metaboolset masinavärki. Akson: Aktsionid juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega tema suhtes eferentsed närvikiud
4. Hallollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 5. Valgeollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 6. Suurajukoor koosneb a. hallollusest b. valgeollusest 7. Mõisted: Parees motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus Paralüüs vastav kehaosa jääb liikumatuks 8. Talitluse järgi jagunevad närvid (3) *Aferentsed * Eferentsed * Seganärvid 9. Refleksiks nimetatakse KNSi vahendusel toimuvat vastusreaktsiooni ärritusele. 10. Spinaalsegmendiks ehk seljaajusegmendiks nimetatakse seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri ja mis vastab ühele spinaalnärvide paarile ja neid on inimesel 31 , mis jagunevad vastavalt asetusele kaelaosas 8, rinnaosas 12, nimmeosas 5, ristluuosas 5, õndraosas 1. 11
· Nt. Imemis-, neelamis- ja lihaste venitusrefleks · Osa säilivad kogu elu, osa ainult lapseeas Tingitud refleksid · Omandatakse elu jooksul, järglastele ei pärandu · Nt. Ohtudest põhjustatud valurefleksid, käitumisiseärasused ning liigutusvilumused · Nende kujunemine algab pärast sündimist. Refleksikaar tee, mida mööda erutus kulgeb · Erutust vastuvõtvad (retseptoorsed) närvirakud · Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi (aferentsed närvikiud) · Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs · Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse (eferentsed närvikiud) · Reageerivast organist Refleksikaare ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse. Erutuste analüüs toimub pea- ja seljaajus refleksikeskustes. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju
XI lisanärv (n.accessorius) – motoorne, õlgade tõstmine, pea keeramine vastassuunas. Bulbaarrühma kraniaalnärvid ja kahjustused. ??? 3 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks 9.Keeleneelunärv. Kiud on eferentsed (motoorsed ja parasümpaatilised), aferentsed. Tuumad asuvad piklikajus. Innerveerivad neelamislihaseid, parasümpaatilised innerveerivad kõrvasüljenääret. Aferentsed juhivad tundlikkust keele tagumiselt kolmandikult ning trummiõõnest. 10.Uitnärv. Kiud on eferentsed ja aferentsed. Tuumad asuvad piklikaljus. Eferentsed kiud innerveerivad kõri ja neelu vöötlihaseid ning rindkere- ja kõhuõõne silelihaseid ja näärmeid. Aferentsed kiud juhivad tundlikkust rindkere- ja kõhuõõne sensoritelt.
informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad auurajukoore osad Meelesüsteemi talitlus Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks (SP) transduktsioon 1) SP tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2) muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3) levib mööda membraani elektrotooniliselt 4) summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt
3. Närvirakkude kehade kogumeid kesknärvisüsteemis valgeolluse sees nimetatakse: ganglioniteks 4. Vaimse tegevuse (teadvus, mõtlemine, planeerimine, mälu) neuraalne keskus asub: suurajus 5. Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa toime inimese organismi funktsioonidele on üldisemat laadi, kui parasümpaatilisel osal. See tuleneb faktist, et sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus põhjustab järgmiste hormoonide eritumist verre: adrenaliin ja noradrenaliin 6. Aferentsed neuronid: juhivad aktsioonipotensiaale perifeeriast kesknärvisüsteemi suunas 7. Primaarne somatosensoorne korteks e esmane tundeala paikneb suuraju: kiirusagaras 8. Aferentsel suunal seljaajule vahetult järgnev aju osa on piklikaju 9. Tingitud refleksi kujunemiseks on vajalik: mingi ärritaja korduv eelnemine tingimatule ärritajale 10. Järgnevast loetelust ei kuulu nahas paiknevate retseptorite hulka: Corti elund 11. Tasakaalu organi sensor- ehk retseptorrakud paiknevad: sisekõrvas
Jätked on kahte tüüpi: dendriidid- lühikesed, tugevasti hargnenud, dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi signaale närviraku keha suunas akson- närviraku pikem jätke, aksoni haru lõpus on paksem osa presünaptiline terminaal, akson juhib elektrilisi impulsse raku kehast presünaptilise terminaali suunas. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. (2.2.2) Neuronite jagunemine funktsiooni alusel • Aferentsed e sensoorsed neuronid, mis juhivad aktsiooni potensiaale perifeeriast kesknärvisüsteemi suunas • Eferentsed e motoorsed neuronid, mis juhivad aktsioonipotensiaale KNS-ist lihastele ja näärmetele • Lülineuronid e interneuronid, mis juhivad aktsioonipotensiaale ühelt neuronilt teistele Struktuuri järgi eristatakse • Multipolaarsed neuronid, millel on üks akson ja palju dendriite • Biopolaarsed neuronid, millel on üks akson ja üks dendriit
(vähemalt 4 varianti) konverteerida füüsikalised eksamiküsimus. stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Vahel käsitletakse meeleelundeid kui sensoorseid süsteeme, kus lisaks retseptorrakkudele arvatakse meeleelundite alla kuuluvaks ka aferentsed närvid ja närvisüsteemisisesed juhteteed kuni suuraju sensoorse kooreni. Meeleelunditega saadud teabe põhjal tekivad aistingud ja tajud. 2. Kirjelda valu Valutundlikke närvilõpmeid, mille ÕO2 tekkemehhanismi. Kas ärritamine annab valuaistingu, L2
endokriinsüsteem, ehk hormoonsüsteem 2. Mõlemad süsteemid kasutavad inf Peaaju kaalub u 1,3-1,8 kg AJU JA NÄRVISUSTEEM Suur osa teadmistest tuleneb vigastada saanud aju uuringutest Aju koosneb spetsialiseerunud piirkondades Ärvisusteemi ´´ehitusmaterjalideks´´ on neuronid NÄRVISÜSTEEMI ÕLESEHITUS KESKNÄRVISÜSTEEM(kns) Pea ja seljaaju PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM(pns) Ühendus knsiga seljaaju kaudu Aferentsed viivad info ajju ja eferentsed viivad infot ajust välja SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM Saab knsi infot ja juhib skeletlihaste tegevust Saab knsi sensoorser infot(nahk, lihased ja liigesed AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM Reguleerib siseelundite tööd nt südame löögid Saadab infot siseelundite kohta knsi Sümpaatiline haru-Mobiliseerib organismi füüsiliseks pingutuseks(higistamine, närv enne võistlust)
isoleeritud juhitavuse seadus - närvi- või lihaskiudu pidi leviv erutus ei levi edasi naaberkiududele erutuse kahepoolse leviku seadus - närvi- või lihaskiu mingis punktis es.kutsutud erutus levib mõlemas suunas * kuid alustanud liikumist ühes või teises suunas, erutus ei pöördu tagasi! * selle kindlustavad NS-i kaitsemehhanismid: aferentsed ja eferentsed kiud saavad erutuse eri sruktuuridelt: * aferentsed retseptoritelt, eferentsed närvirakkudelt koe labiilsuse - max sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi muutmata väljendaja * mida kõrgem on koe funkts.liikuvus, seda rohkem erutuslaineid võib ühes ajaühikus tekkida
keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Hallaine Hallaine on ristlõikes H-kujuline ja meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat, mis paikneb seljaaju keskosas, kujutades endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit. Hallaine eessarvedes paiknevad alfa- ja gamma-motoneuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu. Tagasarvedes paiknevad lülineuronid, tagasarvedesse saabuvad spinaaljuurte kaudu aferentsed närvikiud. 3 Seljaaju hallaine neuronid paiknevad mitmes suuruses kogumikena tuumadena. Eessarvede tuumad motoorsed keskused Tagasarvede tuumad sensoorsed keskused Külgsarvede tuumad vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskus Hallaine ümber on seljaaju valgeaine, mis koosneb närvikiududest (moodustavad juhteteed).
Bipolaarseid neuroneid leidub silma võrkkestas. C pseudounipolaarne neuron kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Neid rakke leidub spinaalganglionides. Oleks nagu 1 jätke, aga tegelikult on 1 dendriit ja 1 akson. D multipolaarne neuron palju dendriite ja üks neuriit. Dendriitide puuvõra taoline hargnemine suurendab närviraku retseptoorset pinda. Multipolaarsed neuronid on inimesel kõige levinum neuronite vorm. Neuronite liigid talitluse alusel: Joonis 18 vihikus. 1 aferentsed ehk sensoorsed ehk tundeneuronid. Dendriit võtab vastu signaali. Dendriit võtab vastu välisärritaja(lõhn, maitse, nägemine). Välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks. 2 - assotsiatiivsed ehk lülineuronid ehk kontaktneuronid. Peavad sidet sensoorse ja motoorse vahel. Asuvad kesknärvisüsteemis, kus nad vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 3 eferentsed ehk efektoorsed ehk motoorsed neuronid. Lülitab sisse skeletilihase(mootor paneb tööle)
närviimpulsid (elektrokeemilised muutused närvirakus ja närvikius) ning mis juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuhteteid pidi selja-ja peaajusse, kus neid töödeldakse. Töötlemise tulemusel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid juhteteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvirakud e. neuronid on närvisüsteemi nii morfoloogiliseks kui ka funktsionaalseks ühikuks. Neuroni keha ja jätked (dendriidid, akson). Dendriidid on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, aksonid närvirakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Neuronitevahelisi kontaktipiirkondi nim. sünapsideks mikromehhanismid, mille abil levib närvierutus ühelt närvirakult või rakkuderühmalt teis(t)ele. Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Närviraku jätked, aksonid ja dendriidid, moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi. Sünaps koosneb aksoni
Hallollus koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaajus, seljaajus, suurajukoor) Valgeollus koosneb närvikiududest Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse - s u u r a j u k o o r (c o r t e x c e r e b r i ) koosneb hallollusest; F: mõtlemine, õppimine, mälu, unustamine Närvid: Vadged müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid som. Ns Hallid müeliintupega isolaatori roll, vegetatiivses ns Talitluse järgi jagunevad närvid aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) -motoorsed, -sekretoorsed, -vasomotoorsed seganärvid Närvikiu põhiomadus: - erutuvus, -erutuvuse juhtimine Erutuse läbib neuroni keha polaarselt ainult ühes suunas dentriidilt aksonile EX Dentriidid toovad impulsi neuronise, aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja Juhteteed samasuunalised närvikiudude kimbud
toime eest ja neljandaks sisemine vereloome faktor on oluline punaliblede vereloomes. Maonõre eritumise regulatsioon: maonõre eritumist reguleeritakse NSi kaudu ja vers ringlevate ainete kaudu. Happe teke: kohaks on mao limaskestas parietaalrakk, happe tekke regulatsioon tähendab parietaalraku reguleerimist. Happe tekke regulatsioonil on kolm faasi: a) ajufaas: stiimuliteks on toidu lõhn, maitse, nägemine ja toidule mõtlemine, need stiimulid ärritavad vastavaid sensoreid. Aferentsed teed peaajukoor piklikaju uitnärvituum paritaalrakk hakkab tootma HCli b) maofaas: stiimuliteks mao enda ärritus maovenitus toidu mõjul, nt kohv, õlu, vein. Gastriit ja histamiin stimuleerib paretaalrakus happe teket c) soolefaas: mõningal määra stimuleerivad faktorid, kuid põhiliselt soole faasis käivituvad mao sekretsiooni pidurdava mõjud. Sekretsiooni pidutdus hakkab juba maofaasis ja jätkub soolefaasis. Peensooles
2. Kuidas toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele? Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub peamiselt sünapsis tekkivate keemiliste ainete ehk mediaatorite (noradrenaliin, atsetüülkoliin, serotoniin) vahendusel. 3. Millest koosnevad ja kuidas jagunevad närvid inimese organismis? Närvid inimese organismis koosnevad sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest ja jagunevad: • sensoorsed ehk aferentsed ehk tundenärvid; • motoorsed ehk eferentsed ehk liigutaja närvid; • seganärvid. 4. Iseloomusta silelihaskudet inimese organismis. • esineb nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes, kus ta kindlustab siseorganite motoorika ja veresoonte toonuse; • silelihased töötavad inimese tahtest olenemata; • silelihaskude koosneb käävjatest tihedalt üksteise kõrval asetsevatest rakkudest, mille üks tuum asub raku keskel
1) SOMAATILINE e kehanärvisüsteem - allub tahtele 2) VEGETATIIVNE e siseelundite NS - autonoomne, tahtele ei allu ● Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletti kaitsvate kudede, nahaaluse koe, peapiirkonna, meeleelundite innervatsiooni. Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal. ● Kuidas jaotatakse närvid vastavalt talitlusele? 1) AFERENTSED - toomanärvid 2) EFERENTSED - viimanärvid 3) SEGANÄRVID - enamus 2. Selgitage mõisted: ★ NEURON - närvirakk koos jätketega ★ AKSON - neuroni jätke, mida kaudu juhitakse erutus nuronist välja kas teise närvirakku (moodustades sünapsi) või efektorelundisse. Võib olla kaetud müeliinkestaga. Üks pikk jätke, otsas haruneb. ★ DENDRIIT - neuroni jätke, mida mööda juhitakse impulss neuroni suunas, neid võib
väga suure tõmbekindlusega. Kõõlus koosneb paralleelselt kulgevatest kõõluskiududest, mis moodustavad kõõluskiudude kimpe, kimbud moodustavad kõõluse. Kõõluse kimpe ja kogu kõõlust ümbritsev kohev sidekude on lihskõhu sidekoelise toese jätk. Kuna kõõlus on väikese verevarustusega, siis on tema värvus valkjas, lihas aga punane. Lihaste innervatsioon e lihaste närviühendus. Lihaseid innerveerivad närvid sisaldavad aferentseid ja eferentseid kiude. Aferentsed e tundekiud lõpevad kudedes retseptoritega, mis informeerivad kesknärvisüsteemi kehaosade asendi ja lihaste pingeseisundi suhtes. Eferentsed närvikiud viivad impulsse kesknärvisüsteemist lihassüsteemi eri osadesse. Lihastesse saabub mööda eferentseid kiude impulsse, mis tagavad pideva lihase valmisoleku e toonuse. Lihastoonus on baasiks, millest lähtudes lihas alustab aktiivset kontraktsiooni või lõtvumist.
.12 2 1 NÄONÄRV Näonärv ehk nervus facialis on seitsmes kraniaalnärv. Tema väljumiskoht ajust on silla (pons) ja piklikaju (medulla oblongata) vahel, oliivist lateraalsemalt, nn pontotserebellaarnurgas (Lepp 1009: 4). Näonärv on seganärv, see tähendab, et temas on olemas nii motoorsed (eferentsed) kui ka sensoorsed (aferentsed) tuumad, ganglionid ja närvikiud. Näonärv innerveerib keele eesmise- ja keskosa maitsmipungasid, pisaranäärmeid, sublingvaalseid ja submandibulaarseid süljenäärmeid ning tagab näo miimiliste lihaste juhtimise kaudu emotsioonide väljendamiseks vajalikud miimikamuutused. (Kauba, 2007:40). Näo ülaosa innervatsioon ristub osaliselt, see
09.2008 käitumise regulatsioon Käitumine refleksi põhimõttel Närvisüsteemi ühendus kehaga { Sensoorne aparaat võtab { Kesknärvisüsteem on kehaga otseses ja väliskeskkonnast info vastu (meeled ja kaudses ühenduses aferentsed juhteteed ehk toomanärvid) { Otseselt piirdenärvisüsteemi vahendusel - { Väliskeskkonnast pärit info töödeldakse piirdenärvisüsteemi somaatilise ja kesknärvisüsteemi struktuurides vigaselt autonoomse alajaotuse aferentsete ja või autentselt eferentsete närvide kaudu
annaabi.ee 
