mitteveristlik suund seos raskesti · ''Hollandi interjöör II'' tabatav või puudub; Masson, Miro, Tanguy · ''Sürrealistlik portree'' · rühmitus püsib koos umbes 20 aastat · Andre Masson Hispaania kodusõda · kasutas maalides spontaansuse abi · skulptuuris A. Giacometti automaatne maalimine · piitskõhnad, abstraheeritud ja krobelised · kiire käe liikumine ei suuda kontrollida inimfiguurid · joonistust alustati kritseldades teadlikku · ''Näitav mees'' joonistamist lükati edasi · ''Kõndiv mees'' · ''Autoportree'' · ''Ma unistan'' · ''Kalade võitlus'' kalad = kriipsud · Yves Tanguy · loomingus kummalised loodusvorme meenutavad objektid
lihtsalt kritseldades, püüdes töö teadlikku juhtimist igati edasi lükata. Sürrealistid ei tunnistanud piire, sealhulgas mitte ka kunstiliikide vahel. Enamik sürrealiste harrastas ka sõnakunsti ja valmistas kolmemõõtmelisi teoseid. Paljude maalide pealkirjad olid miniluuletused või sõnamängud. Sürrealismilähedane oli ka suure skulptori, šveitslaseALBERTO GIACOMETTI (1901- 1966) looming. Tema meelisteemaks olid kriipsutaoliselt pikaks venitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguur. Sellele annab ta poose ja ilmeid. Sürrealistid ei leidnud 1920-ndail ja 1930-ndail aastail laiemat tunnustust, neid kalduti pidama lihtsalt skandalistideks. Pärast 1970. aastat on sürrealism enam populaarsust võitnud.
suurenesid värvi varjundirikkus ja valguse osa: Ninase rand (1956, EKM), Vaade Toomemäelt (1958, EKM), Valgemetsa (1958, Tartu O. Lutsu nimeline raamatukogu), Kevad (1961, EKM). Aastast 1958 ilmnes vormiuuendustaotlusi, sealhulgas sürrealismi (Mõtted mustast seast, TKM ) ja kubistlikku vormimängu (Akvarell roosas, TKM, G. Suitsu ,,Luuletuste" illustratsioonid; kõik 1958). Eesti kunstis uudsena hakkas 1960. aastail monumentaalmaalis rakendama stilisatsiooni ja abstraheeritud kujundeid, selles laadis on õnnestunuim kolmikmaal Muusika. Ballett. Kujutav kunst (1961 -1962, EKM). 1965 tegi Tartu restoranile ,,Tarvas". 1960. aastate keskel alanud viimase loomejärgu teostele on omased eriline improvisatsioonilisus ning groteskist traagikani ulatuv tundelaad; lõi poolabstraktseid kompositsioone (Tektooniline, TKM, Surmaratsanikud ja Laternad, erakogu, Tartu; kõik 1966) ja fantaasiarikka ainestikuga väikesi temperamaale (Konversatsioonid
10. SALVADOR DALI (katalaan, Hispaania, Mälestuse püsivus) ühendas illusionistlikult naturalistlikke üksikasju mõistusevastastesse seotsesse. 11. Belglane RENE MAGRITTE (Igiliikumine, ravitseja). Sakslane MAX ERNST (Kodukoldeingel, Napoleon kõnnumaal). 12. Sürrealistid ei tunnistanud piire (ka kunstiliikide vahel). Ka paljud teised osalesid nende näitustel, kes ei toetanud kõiki teooriaid (nt Picasso, Klee). 13. ALBERTO GIACOMETTI meelisteemaks oli kriipsutaoliselt pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguur. 14. 20 ja 30 ei leidnud sürrealistid eriti tunnustust, abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga. Pärast 70'et suri välja. 1. Optimistlikud kunstnikud soovisid elukeskonda muuta uut moodi ja teha võimalikuks parema elu. Otsiti visuaalsete kunstide liitu ja sünteesi. Algselt püüti seda teha juugendstiiliga, aga selle vahendid (dekoratiivne ilustamine ja ornamentika) tundusid liiga rikkalikud, kapriissed ja individualistlikud
liikuma panna; kui seda, mis jääb kergesti teise keha külge ja teeb selle märjaks; kui seda, mida on kerge muuta vedelikuks, või mis kergesti sulab, kui ta enne seisis koos. Nii et kui hakatakse seda nime preditseerima ja panema; kui võtad ühe, siis leek on niiske; kui võtad teise, siis õhk ei ole niiske; kui kolmanda, siis peenike tolm on niiske; kui neljanda, siis klaas on niiske: nii et hõlpsasti saab selgeks, et see mõiste on huupi abstraheeritud ainult veest ning tavalistest vedelikest, ilma mingi väärilise tõendamiseta. Teatriiidolid Traditsioonid ja filosoofiad, mis on esile kutsunud väljamõeldisi ja fantaasiamaailmu.
Nimeta mõni tema töö. See on puhas füüsiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selle taolisi kaalutlusi. Kuulsaim sürrealismi esindaja oli katalaan Salvador Dali "Püha Antoniuse Kiusamine"; "Mälu püsivus" 7. Millised nägid välja sveitsi skulptori Alberto Giacometti tööd? Tema meelisteemaks oli kriipsutaoliselt pikaks venitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguurid. Sellele annab ta poose ja ilmeid, mis on ülimast lihtsusest hoolimata ängistavad ja dramaatilised. "Pikk kujuke" 8. Missugune ülesanne oli Saksamaa kunstikoolil ,,Bauhaus"? Mille sünnipaigaks ta oli? Nad püüdsid funktsionistliku arhitektuuri ja disainiga liitunud abstraktse maalikunsti abil luua uut keskkonda,mis muudaks ka ühiskonna paremaks. Bauhaus oli üheks funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks. 9.Kus tekkis konstruktivism 1920
Ta abiellus venelanna Galaga, kes oli temast 10 aastat vanem. Pärast II maailmasõda avaldus tema töödes religioossus. Ta suri südamepuudulikkusesse 23.01.1989 ning Dali enda soovil teda balsameeriti. René Magritte oli belglane, kelle maalid olid jahedamad ja iroonilisemad kui Dali maalid. Ta sündis 21.11.1898 ning suri 12.08.1967. Ta jättis oma teosega ,,See ei ole piip" filosoofidele praeguseni mõtlemisainet. Alberto Giacometti oli shveitslasest skulptor, kelle pikaks venitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguurid, ilmed ja poosid annavad ängistava ja dramaatilise mõju. Ta sündis 10.10.1901 ning suri 11.01.1966. Kasutatud kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/syrrealism.htm http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCrrealism Jaak Kangilaski, "Kunstikultuuri ajalugu" 12. klassile, "Kunst", Tallinn 2005
Rene Magrinette Belglase Rene Magrinette teosed olid samuti veristlikud. Ta sai tuntuks oma mitmete nutikate ja arvatavalt provotseerivate tööde poolest. Tema teos ,,Mehe poeg" (ing.k The Son of Man) on autoportree, kus ta seisab madala müüri ees, seljas pintsak, näo ees õun. Mehe vasak säi paistab küünarnukist väänatud olevat. Alberti Giacometti Sveitslase Alberti Giacometti looming oli süürealismilähedane. Tema meelisteemadeks olid kiipsulähedased pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobelised muudetud inimfiguurid. Sellele annab ta poose ja ilmeid, mis oma ülimast lihtsusest hoolimata mõjuvad ängistavalt ja dramaatitiliselt. Sürrealistid ei leidnud 1920. ja 1930. laiemat tunnustust, publik ja traditsioonilisem kunsti koolkond kaldus pidama neid lihtsalt skandalistideks. II maailma sõja puhkedes lahkus enamik sürrealise USA-sse, kus nende looming ja teooria andsid tõuke uut tüüpi abstraktsionismi tekkele 1940. aastate lõpul.
üksikasju ühendab ta uskumatult mõistusvastastesse seostesse. Oli vaimustatud Freudist. 1923.aastal avastas enda jaoks puhtal kujul sürrealismi. "Autoportree stuudios"; "Self-portrait with raphaelesque neck" 1921-1922; " Figure on the rocks" 1926; "The great masturleator"; "The persistence og memory" (sulanud kellad); "Püha Anthony kiusatus"; "Kodusõja eelaimus"; "Uni". Alberto Giacometti (1901-1966) Sveitslane. Skulptor. Tema meelisteemaks oli kriipsutaoliselt pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobelisteks muudetud inimfiguur, mis oma ülimast lihtsusest hoolimata mõjus ängistavalt ja dramaatiliselt. "Kolm meest jalutamas"; "Koer"; "Kõndiv mees III" -4-
Kui lähtuda väärtuste ja printsiipide neist määratlustest, mis võimaldavad väärtusi ja printsiipe õiguse reguleerimisega siduda, siis tuleb üldkehtivaid väärtusi käsitleda objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Printsiip on teaduslik-loogilises mõttes süsteemi keskne mõiste, alus, mis kujutab endast mingi seisukoha üldistust ja laiendamist kõigi selle valdkonna nähtustele, millest tähendatud printsiip on abstraheeritud Põhiseaduse I peatükk sätestab Eesti riikluse ja riigi õigusliku ülesehituse põhiprintsiibid ning normid. Põhiseaduse I peatükis sisalduvad printsiibid määravad ära riigivõimu organisatsiooni põhialused. Samas ei sisalda I peatükk kõiki põhiseaduse olulisi printsiipe. Nii näiteks on sotsiaalriigi ja demokraatliku õigusriigi põhimõte sätestatud põhiseaduse II peatükis (§ 10) Põhiseaduse paragrahv 10 sätestab: ,,Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja
teises paigas ja nagu öeldud, ei ole ka vaatluslaused võrgustiku äättena seetõttu põhimõtteliselt korrigeerimatud. Näiteks vaatluslause ,,lumi on valge" väljendab meie kindlat meelelist seisundit ja üksmeelset arusaamist olukorras, milles lumi on vaadeldav. Faktilause ,,lumi on valge" väljendab arusaadavat üksmeelt aga kõikgi olukordade jaoks, sõltumata sellest,, kas me näeme lund või ei näe: ta osutab millelegi, siis faktile, mis on vahetust silmaga ,,järgi vaatamisest" abstraheeritud meil ei tarvitse selle lausega nõustumiseks lund näha. Kui me lund nägemata ei oskaks öelda, et ,,lumi on valge", poleks ka fakti, et lumi on valge. Mõnede filosoofide meelest on kogemusliku stiimuli ja vaatluslause eristamine ikkagi väga problemaatiline. Näiteks Donald Davidson on rõhutanud, et närvilõpme ärritus ei saa põhimõtteliselt olla midagi sellist, millel oleks sisu ning seega jääb mõistatuseks, kuidas saab
ja aksioomide moodustamise viisi ja laadi juurde. LX Iidolid, mis sunnitakse arule peale sõnade läbi, on kahesugused; nimelt on nad kas olematute asjade nimed (sest nii nagu on asju, millel vaatluse puudumise tõttu nime ei ole; nõnda on ka nimesid, millel puuduvad asjad (fantastilise oletamise tõttu)), või on selliste asjade nimed, mis on, kuid on segased ja halvasti piiritletud, ning huupi ja ebavõrdselt asjadest abstraheeritud. Esimest sugu on fortuuna, esmaliikur, planeedi ringid, element tuli, ja selletaolised väljamõeldised, mis on pärit tühjatest ja vääradest teooriatest. Ja see iidolite sugu on hõlpsamini kõrvaleheidetav, sest neid saab kõrvaldada teooriate alalise eitamise ja tühistamise läbi. Aga teine sugu on tume, ja sügavale juurduv; sest see ehitatakse halvast ja oskamatust abstraheerimisest. Võetagu näiteks mingi sõna (niiske, kui meeldib), ja vaatame, kuidas on omavahel
puuduvad teadmised, siis ei tule ka midagi korralikku välja. Selline käsitlemine ongi komplektsus, mida rohkem on arvestatud aspekte, seda selgem on ülevaade. 5. Palun selgitage 5-astmelist loogilist jada erinevate nähtuste ja protsesside käsitlemiseks. •Süntees- hulgast elementidest terviku kokkupanemine; •Analüüs- laia teema/objekti osadeks tegemine, et seda paremini mõista; •Klassifitseerimine- liigitamine. •Modelleerimine- abstraheeritud nägemus asjast, millel on samad tunnused, mis päris asjalgi. •Ekstrapoleerimine- olemasolevate faktide, protsesside pinnalt tuleviku etteaimamine. (Juristile väga oluline omadus, valdavad vaid vähesed) 6. Mis on probleem? Teaduses selline küsimus, mille lahendamiseks pole piisavalt teadmisi. Probleemi kui sellist ei saa lahendada, küll aga on võimalik parandada probleemi erinevaid põhjuseid. Probleem on tunnetatud vastuolu, mille suhtes on subjektil aktiivne hoiak.
ökoloogiliselt), õiguslikult ja poliitiliselt, kultuurselt jms 5. Palun selgitage 5-astmelist loogilist jada erinevate nähtuste ja protsesside käsitlemiseks. Süntees- hulgast elementidest terviku kokkupanemine; Analüüs- laia teema/objekti osadeks tegemine, et seda paremini mõista; Klassifitseerimine- liigitamine. Modelleerimine- abstraheeritud nägemus asjast, millel on samad tunnused, mis päris asjalgi. Ekstrapoleerimine- olemasolevate faktide, protsesside pinnalt tuleviku etteaimamine. (Juristile väga oluline omadus, valdavad vaid vähesed) 6. Mis on probleem? Kuidas erinevaid protsesse ja nähtusi probleemina käsitleda? Kuidas probleemi karakteristikute kaudu avada? Kuidas leida probleemile lahendusi? Tooge näiteid.
kes kuuluvad töötavate inimeste hulka. 5. Makroökononoomilised mudelid, eksogeensed ning endogeensed muutujad Majandusteooriate aluseks on majandusmudelid. Majandusmudel kujutab endast tegelikkuse (reaalsuse) ülevaatlikku, tugevasti lihtsustatud peegeldust, abstraktsiooni, väljendades esmajoones seoseid põhjustagajärg (ehk kausaalseid seoseid). Seega majandusmudel on majandusprotsessi, kogu majanduse või majanduse uuritava osa lihtsustatud (vähendatud, suurendatud, abstraheeritud) kujutis, mis sisaldab endas vaid olulisi üksikasju ja seoseid ning jätab kõrvale asjasse mittepuutuvad detailid. Majandusmudelites analüüsitavad muutujad võivad olla nii endogeensed kui eksogeensed: · Endogeensed muutujad on sõltuvad ehk mingi nähtuse poolt põhjustatud muutujad, mida käsitletakse mudeli sisemiste muutujatena. Endogeenseid muutujaid püütakse mudeli abil selgitada. · Eksogeensed muutujad on autonoomsed (sõltumatud) muutujad ehk mudeli välised muutujad
Autori biograafia Autori maailmavaade Mõjud Suund, vool, žanrilisus, koolmkond, rühmitus Koht ajatus, rühmituses, traditsioonis, rahvuskirjanduses Ideaalne vastuvõtja (mudellugeja) – R. Barthes Konkreetne vastuvõtja (reaalne lugeja) – R.Barthes Temaatiline analüüs: Teema analüüs Teksti kui infoallikas (ajastu, eluolu jm) Tekst kui autoritekst (autobiograafia, omaeluloolisus) Abstraheeritud tegelikkus tekstis (akrooniad, arhetüübid, müütilisus). Narratiivne analüüs: Süžee ja faabula Süžee ja arhisüžee Motiivistik (nt aia harimise motiiv Mats Traadil) Aeg ja ruum (kronotoop) Jutustaja, jutustamisviisid Tegelassuhted ja –tüübid Poeetika analüüs: Immanentne tasandianalüüs (nii sisu kui ka vormitasandil) – analüüsitakse kõike, võib minna liiga kirjuks.
Propositsiooni väljendatakse lausungiga. Propositsioonidega tehakse formaalseid operatsioone, et arutleda, väljendada tähendustevahelisi seoseid, vajadusel viia kokku semantikat ja süntaksit. Propositsiooni väljendab lause. See saab olla ainult kas tõene või väär. Loogika mitte igapäevases mõistes loogilisus või mõistus. Loogika eripära on uurida, mida üldse saab mõelda ja mida mitte. Loogika uurib puhast ehk abstraheeritud mõistust. Loogika on proportsioonide ehk väidete esitamise süsteem, mis teeb nendega arvutusi ja tehteid. - Samasusseadus lause on alati iseendaga identne - Vasturääkivusseadus lause ei saa olla iseendaga vastuolus - Tõeväärtus alati kas tõene või väär. Saadakse, kui arvutatakse, mis propositsioon on lausungi taga, ja võrreldakse seda propositsiooni maailmas olevaga. Kuigi tõeväärtuse abil analüüsida on keeruline ja piiratud, on see täpsem, tõlge loogilisse
2. mitmesugused konstateerivad teadmised, mis toetuvad mõistete süsteemidele ja esinevad lauselisel kujul; 3. semantilised teadmised ehk faktid, mõisted, seaduspärasused, teooriad. Sellise õppimise tulemusena oodatakse, et moodustuksid süstemaatilised teadmised ja tekiks võime klassifitseerida laekuvat infot. See kontseprioon avaldus semantilises mälus.23 2.4.2 Skeemide teooria See teooria käsitleb mälu subjektiivsemana. Eelmise lähenemise puhul oli oluline abstraheeritud mõistete süsteemi olemasolul, siis skeemide kontseptsiooni puhul on meelespeetu seotud vahetu kontekstiga. Skeemid on üles ehitatud subjektiivsetele kogemustele. Keskmes on võtmeidee, sellega seostuvad meile vähem olulised kogemused. Ka need teadmised on deklaratiivsed aga nad on subjektiivsemad, toimumise aja, isiku ja sageli emotsionaalsete üleelamistega seotud. Need on ,,omamoodi terviklikud kujutlused
moodustavad mõiste sisu. Otsustused saavad seega olla üksnes selliseks teadmiseks objektist, mis on vahendatud teiste ettekujutustega. Niisugune ettekujutuste ühendamine mõistetega on kätketud igasugusesse otsustusse, ka sellistesse tajuotsustustesse nagu “Päikese käes olnud kivi tundub katsumisel soe”. Ehkki ka niisugused otsustused on tänu nende ühendavale funktsioonile erinevad nendest tajudest, mida nad registreerivad, sisaldavad nad siiski üksnes neid mõisteid, mis on abstraheeritud meelelisest kaemusest. Tajuotsustustest eristab Kant kogemusotsustusi – objektiivseid empiirilisi otsustusi nagu näiteks “Kui päike paistab kivile, siis soojeneb kivi paratamatult”. Kahe nimetatud otsustusliigi vaheline erinevus on järgmises. Esiteks kehtib kogemusotsustus objekti ja mitte üksnes subjektiivse mulje kohta. Muidugi saab objekt olla inimesele antud üksnes subjektiivse mulje vahendusel ja Kant ei arva sugugi, et igasugune taju tingimata
mänguväljakuga katusel Frank Lloyd Wright Maja peab sobituma loodusesse Falling Water - kasutab kohalikku paekivi, majas paekivi sein (tegelik pinnas) Guggerheimi muuseum Olev Siinmaa Pärnu rannahotell - 1931 Pärnu rannahoone - betoonist (ühes tükis) seen , läheb maailma Edgar Johan Kuusik Tallinna kunstihoone - Fovism Alates 1905 Teos peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliseltväsinud inimesele. H.Matisse Henri Matisse 1881-1973 Elurõõm - abstraheeritud, moonutatud värvitud, tasapinnaline Autoportree triibulise pluusiga - vaatavad maailma nii värviliselt nagu ta on, kajastatkse kõiki meid ümbritsevaid värve Madame Matisse- Aken - laiguline Harmoonia punases - laualina ja sein ühte värvi ja sama mustriga, tunded ja emotsioonid Tants ja Muusika - taust koosneb kahest toonist, kokku kolm värvi, moonutatud kehad Rosary kabel - ühejoonega joonistatud pühak Kolaasid - Andre Derain 1880-1954 Maastik -
järgi, ja b) sisu järgi. Mahu järgi on mõiste: üksik, üldine või null-mõiste. Üksikmõiste tähistab konkreetset, ainukordselt esinevat asja või nähtust. Kirjapildis esinevad sellised üksikmõisted tavaliselt suure algustähega, näit., Juhan, Narva, Altai mäed, I Maailmasõda jne.. Formaalse loogika piires toimuvates menetlustes üksiku ja üldise erinevus ei ole tavaliselt fikseeritud. Üldmõiste tähistab paljudes üksikutes esinevat abstraheeritud omadust või tunnust. Näiteks, mees, linn, mägi, sõda jt., aga samuti mehisus, rumalus, sõjakus, leebus jne.. Formaalse loogika arutlustes domineerivad tavaliselt üldmõisted. Null-mõisted on eelnevalt iseloomustatud. Sisu järgi võib mõiste olla: a) abstraktne või konkreetne b) absoluutne või suhteline, c) positiivne või negatiivne.
! A Sprechakt (kõneakt, tähendustav) energeia ! ! G Sprachgebilde (keeleline struktuur) la langue AG Jaotatult neljaks väljaks, saame kaks ristuvat dihhotoomiat: Keelelised nähtused: I II I seostatud subjektiga II abstraheeritud subjektist 1 H W 1 tegevused ja väljendid formaliseerimise alumisel astmel 2 A G 2 aktid ja struktuurid formaliseerimise ülemisel astmel Iga väli vastab ühele objekti "keel" vaatlemise aspektile D. Keele struktuuriline mudel.
arvestatakse nende veenmisjõu tõttu. 30. Tõlgendamise tähendus erinevates õigussüsteemides: Tõlgendamise põhimõttelise funktsiooni osas ei ole kontinentaalses ega ka anglo - ameerika e. üldises õigussüsteemis vahet - tõlgendamise ülesanne ja eesmärk on selgitada õigusnormi tõeline ja ammendav sisu. Erisused saavad alguse aga sellelt pinnalt, et... 1) ...anglo - ameerika õigussüsteemi prejudikatiivne ning kontinentaalse õigussüsteemi abstraheeritud ja rangelt normitehniliste nõuete kohaselt sätestatud õigusnorm on kaks täiesti erinevat nähtust; 2) ...mõlemad õigussüsteemid tunnistavad sisuliselt ühtemoodi kohtuvõimu õigust kasuaalsele tõlgendamisele, kuid anglo - ameerika süsteemis ongi kohtud pea jagamatult ainsad õiguse ametlikud tõlgendajad, kontinentaalses õigussüsteemis võib olla aga üsna palju institutsioone, kellel on samuti see ametlik õigus (vt. eelmine paragrahv).
Sürrealistid tegelesid korraga paljude kunstiliikidega. II MS alguses siirdus enamus sürrealiste USAsse. Maal: Max Ernst (veristlik) Joan Miro Andre Masson Yves Tanguy Giorgio de Chirico (veristlike eeskuju) Salvador Dali (veristlik) Rene Magritte (veristlik) Skulptuur: Max Ernst Alberto Giacometti (kriipsutaolised pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguurid, lihtsad, kuid dramaatilised poosid ja ilmed) Funktsionalism - Tekkis vajadusest pärast sõda elukeskkonda uueks luua. Oli määratud rahvamassidele. Sõjajärgse vaesuse tõttu tundus loomulik asendada juugendlik ornamentika süsteemsuse ja korraga. Funktsionalism toetus tihti geomeetrilistele vormidele, saades inspiratsiooni sõjaeelsest kubismist. "Bauhaus" üritas näidata progressi, seal õpetati kõiki visuaalseid kunste, kuid
enesehinnangu kujunemisel ning selle kaudu isiku kui isiksuse arengu suunamisel on oluline osa nn tähtsatel teistel (inimesed, keda usaldatakse, kelle sarnased tahetakse olla, väärtused on samad) SOTSIAALSETE GRUPPIDE LIIGITUS: suuruse alusel: suured (rahvus, haridustase, sugu, rühmad populatsioonid), lokaalsed (asutuse kollektiiv, korteriühistu) ja väiksed grupid reaalse suhtlemise määra alusel: tinglikkud ehk statistilised, abstraheeritud grupid, reaalsed ehk loomulikud grupid staatus – määratleb indiviidi positsiooni grupis teiste isikute suhtes formaalsed grupid – grupi struktuur ja rollid määratakse väljastpoolt, tegemist on ametliku suhtega mitteformaalsed ehk informaalsed grupid – kujunevad spontaanselt ning nende struktuur ja rollijaotus sõltuvad rohkem isiklikest omadustest ja suhetest esmane grupp – tugev suhtlus; teisene grupp – lõtv suhtlus
Võttis Boasilt idee, et lingvistilised kategooriad on klassifikatoorsed, Sapirilit, et need on süstemaatilised. Lisas olulise täienduse: avatud ja peidetud kategooriad (krüptotüübid). • Jagas Sapiri ja Whorfiga inimkonna psüühilise ühtsuse (universaalid) usku, kuid see ei huvitanud teda niivõrd kui argimõtlemise eripärad. Sapir (1931):Kategooriad nagu näiteks arv, sugu, kääne, aeg, kõneviis, tegumood, aspekt ja paljud teised on muidugi tulnud meie kogemusest, kuid olles kord abstraheeritud kogemusest on nad süstemaatiliselt kodeeritud keelde ja neid ei avastata enam niivõrd kogemusest, vaid pigem on nad meie kogemusele "peale pandud", sest keelelisel vormil on türannilik haare meie maailmavaate üle. Whorf (1956): Erinevat tüüpi grammatikad juhivad oma kasutajaid erinevatele vaatlustele ja nende vaatluste tulemuste erinevale hindamisele, seega pole eri keelte kõnelejad võrdsed vaatlejad
Kes need olid? Olles küll katalaanid, millist riiki nad tegelikult esindasid? J. Miro (Hispaania) ja Salvador Dali (Hispaania). 8. Kes olid kuulsaimad sürrealistid Saksamaal ja Belgias? Rene Magritte (Belgia) ja Max Ernst (Saksamaa) 9. Milliseid motiive võib enamasti näha prantsuse sürrealisti Yves Tanguy maalidel? Kummalised, loodusvorme meenutavad objektid. 10. Kirjelda sveitsi skulptori Alberto Giacometti töid. Meelisteemaks oli kriipsutaoliselt pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguur. Sellele annab ta poose ja ilmeid, mis oma ülimast lihtsusest hoolimata mõjuvad ängistavalt ja dramaatiliselt. 14. Funktsionalism ja konstruktsionism 1920. aastatel 1. Millistel maadel ja miks oli pärast I ms. eriti tugev soov elukeskkond uueks muuta? Saksamaal-eesmärgiks arhitetktuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli nende massiline tööstuslik toodetavus.
Tuleb olla teadlik nende piiridest, ei tohi ära unustada, et tegemist on. abstraktsioonidega; see on seotud aga metafüüsikaga. Abstrahteeritakse ja refitseeritakse (?). Olemise vundment, metafüüsika. „Lähimalt antu on elamused“ – meie ei tegele metafüüsikaga ja ei tegele sellega, millega Hegel tegeles. Lähtume sellest, et mis on antud; ei mõtle välja ega spekuleeri. Tajud – mida kuuleme, näeme jne – selle võtame aluseks. Empiirika kriitika – vahetult antud on elamus; abstraheeritud kognitiivne aspekt. See on omakorda abstraktsioon algupärasest – emotsioon, tahteimpulss. Teaduslikest andmetest on eristatatud emotsioonid jm, s. t. et tegemist on abstraktsiooniga – see pole niisama juba antud. Lk 73. Elu on elamuste vool – Dilthey. Elamuste voolus kujuneb välja seos. Elu käigus sündmusi läbi elades kujuneb selline terve ettekujutus … eesmärkide seos. Subjekt ongi hingeelu omandatud seos. See on aposterioorne – (erinevus transtsendentaalse subjektiga)
Võttis Boasilt idee, et lingvistilised kategooriad on klassifikatoorsed, Sapirilit, et need on süstemaatilised. Lisas olulise täienduse: avatud ja peidetud kategooriad (krüptotüübid). · Jagas Sapiri ja Whorfiga inimkonna psüühilise ühtsuse (universaalid) usku, kuid see ei huvitanud teda niivõrd kui argimõtlemise eripärad. Sapir (1931): Kategooriad nagu näiteks arv, sugu, kääne, aeg, kõneviis, tegumood, aspekt ja paljud teised on muidugi tulnud meie kogemusest, kuid olles kord abstraheeritud kogemusest on nad süstemaatiliselt kodeeritud keelde ja neid ei avastata enam niivõrd kogemusest, vaid pigem on nad meie kogemusele "peale pandud", sest keelelisel vormil on türannilik haare meie maailmavaate üle. Whorf (1956): Erinevat tüüpi grammatikad juhivad oma kasutajaid erinevatele vaatlustele ja nende vaatluste tulemuste erinevale hindamisele, seega pole eri keelte kõnelejad võrdsed vaatlejad.
on leidnud üldist heakskiitmist ka juhtivate praktikute poolt. 4.3.6. LM-ist Tõlgendamise tähendus erinevates suurtes õigussüsteemides Tõlgendamise funktsiooni osas ei ole kontinentaalses ega ka anglo-ameerika õigussüsteemis vahet - tõlgendamise eesmärk on selgitada õigusnormi tõeline ja ammendav sisu. Erisused saavad alguse aga sellelt pinnalt, et: 1) anglo-ameerika õigussüsteemi prejudikatiivne ning kontinentaalse õigussüsteemi abstraheeritud ja rangelt normitehniliste nõuete kohaselt sätestatud õigusnorm on kaks täiesti erinevat nähtust 2) mõlemad õigussüsteemid tunnistavad sisuliselt ühtemoodi kohtuvõimu õigust kasuaalsele tõlgendamisele, kuid anglo-ameerika süsteemis ongi kohtud pea jagamatult ainsad õiguse ametlikud tõlgendajad, kontinentaalses õigussüsteemis võib olla aga üsna palju institutsioone, kellel on samuti see ametlik õigus Anglo-ameerika tõlgendusprobleemid:
majandustavasid või õigusnorme ja pooltevahelisi, seaduste ja heade tavadega kooskõlastuvaid kokkuleppeid. Õiglus on võimalik ainult seoses vabadusega. Tasakaal on seisund, kus süsteemile mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist nii, et ükski süsteemi element ei muuda oma suurust. Majandusmudel on majandusprotsessi, kogu majanduse või majanduse uuritava osa lihtsustatud (vähendatud, suurendatud, abstraheeritud) kujutis, mis sisaldab endas vaid olulisis üksikasju ja seoseid ning jätab kõrvale asjasse mittepuutuvad detailid. Muutujad on selline uuritav suurus, mida saab defineerida ja mõõta. 3 Hüpotees on teaduslik, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse, muutujate seoste kohta; mudelist tuletatud tingimuslik (kui...siis...) väide.
Kõigi selliste võtetega tahab ta kustutada reaalse ja ebareaalse piiri. Sürrealistid ei tunnista piire, sealhulgas ka mitte kunstiliikide vahel. Tegeldi kõigega, millega taheti. Enamik sürrealiste harrastas aga ka sõnakunsti ja valmistas kolmemõõtmelisi teoseid. Paljude maalide pealkirjad on miniluuletused või sõnamängud. Sürrealismilähedane oli ka suure skulptori, sveitslase Alberto Giacmetti looming. Tema meelisteemaks oli kriipsutaoliselt pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguurid. Sellele annab ta poose ja ilmeid, mis oma ülimast lihtsusest hoolimata mõjuvad ängistavalt ja dramaatiliselt. Sürrealistid ei leidnud 1920. ja 1930. aastail laiemat tunnustust. Abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga ja sürrealism tundus neile liiga literatuurne ja odav. Teise maailmasõja alguses siirdus enamik sürrealiste USA-sse. 1970.a. on sürrealism enam populaarsust võitnud. 13) FUNKTSIONALISM JA KONSTRUKTIVISM 1920. AASTATEL
oluliste tellimuste eest. Wright projekteeris ka talle maja. See kahekorruseline hoone oli telliskivi 5 Darwin D. Martin (1865-1935) jõukas mees ja Wrighti sõber, kes teda abistas. 14 voodriga ja lamedate kelpkatustega. Eluruumid asuvad teisel korrusel ja on paigutatud T-kujuliselt. Tuntuks said samuti Wrighti kavandatud vitraazaknad, mis kujutavad abstraheeritud pilte elupuust. Veelgi suurem ja rohkem ümbritseva loodusega seotud maja on Clooney House Riverside'is. Ka selles majas paiknevad eluruumid teisel korrusel. Siin on Wright paigutanud elamise erinevad funktsioonid hoone eraldi tiibadesse. 3.6. Unity Temple Unitaaride kiriku uus hoone Oak Parkis oli Wrighti teine suurem tellimus pärast Larkin Building'ut. Nii põhiplaani kui ka fassaadijoonise osas tähendas Unity Temple Larkin Buildingu juures saadud
Kes need olid? Olles küll katalaanid, millist riiki nad tegelikult esindasid? J. Miro (Hispaania) ja Salvador Dali (Hispaania). 8.Kes olid kuulsaimad sürrealistid Saksamaal ja Belgias? Rene Magritte (Belgia) ja Max Ernst (Saksamaa) 9.Milliseid motiive võib enamasti näha prantsuse sürrealisti Yves Tanguy maalidel? Kummalised, loodusvorme meenutavad objektid. 10.Kirjelda šveitsi skulptori Alberto Giacometti töid. Meelisteemaks oli kriipsutaoliselt pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguur. Sellele annab ta poose ja ilmeid, mis oma ülimast lihtsusest hoolimata mõjuvad ängistavalt ja dramaatiliselt. 14. Funktsionalism ja konstruktsionism 1920. Aastatel Kõik, mis hästi funktsioneerib on ka kaunis 1.Millistel maadel ja miks oli pärast I ms. eriti tugev soov elukeskkond uueks muuta? Saksamaal-eesmärgiks arhitektuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli nende massiline tööstuslik toodetavus.
Eestis formeerus sajandite jooksul kohalik subsidaarne õiguskord, nn balti erikord. Rooma õiguse retseptsioon tuli Eesti alale kahe lainena: Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil, seejärel 19saj kodifitseerimise käigus. Anglo-ameerika ehk üldine ehk common law suur õigussüsteem Päritolu on Inglismaalt - õigus, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, lahendades eravaidluste ja kriminaalasjade üksikjuhtumeid. Krooni nimel ja krooni kasuks. Õigusnorm ei ole üldine ja abstraheeritud. Arvestatakse pretsedente ning õiguse üldisi printsiipe. Seejuures tuleb arvestada uue juhtumi tehioludega, lahendus peab olema kordumatu ning üksnes antud juhu kasuks. Pretsedendiks õiguse allika tähenduses on vaid teatud osa kohtulahendist, mida võib käsiteda reegli tähenduses, muu on motivatsioon (juriidilised arutlused), kuidas sellise reegli tunnetamiseni jõuti. Selline reegel on vaid üldiseks orientiiriks, mitte n.ö konkreetseks retseptiks antud kordumatu juhu jaoks.
Valib lähtekohaks loodusvormid (üritades seda ornamenti leida) väldib ruumilist sügavust William Morris. Umbrohu tapeet Artisoki tapeet. William Morris & Co, ca 1897 Arthur Heygate Macmurdo. Tiitelleht. Peetakse juugendliku stiili esimeseks nähtuseks. Ühe raamatu tiitelleht; loob väänlevate vormide ornamentika kus on samuti lähtekohaks loodus, kuid rohkem abstraheeritud kujul. (morrisel siiski suht realistik). Orgaanilisus. Charles Rennie Macintosh (1868-1928).Glasgow´kunstikool C. R. Mackintosh. Tool //Iga ese muutub kunstiteoseks olles samaväärne kui õlimaal või marmorkuju. Põnev loomingu keskkond. Victor Horta; Ornamentika nii põrandal, seintel, detailides jne(see ooperi teema kui terviklik kunstiteos visuaal+kirjandus+muusika+tants jne..
betoon, teras, tellis) ehedat kasutamist ning nende varjamatut välist loetavust. Tüüpiliseks sai hoone ruumilise kontseptsiooni selge väljendamine, millele tuginedes loodi jõulisi arhitektuurseid vorme (F. L. Wright, L. Kahn, Le Corbusier, R. Rudolph, A. ja P. Smithson, J. Stirling, K. Tange jt). MINIMALISM. Üks tähelepanuväärsemaid uusi arhitektuurisuundi, mis taotles teose vormi taandamist miinimumini. Valdavaks sai abstraheeritud, äärmiselt napp geomeetriline vorm ja materjalide efektsed pinnad. Ruumikujundus. Asjadevabad ruumid, lagedad pinnad, aktsente andvad detailid, rahulikud värvid. Lage põrand, puhtad seinad, lakoonilised valgustid lihtsad aknakatted.. Värvid. Valge kui minimalismi klassika, lisaks silmi rahustavad toonid – pruunid, sinised, rohelised. Mööbel.Kandiline ja lakooniline lihtsate vormidega mööbel, kõige kaasaegsemad materjalid: teras, mattklaas, naturaalne puit, alumiiniumprofiilid.
ANALÜÜS 11. NORMATIIVNE hinnanguline, kuidas majandus peaks toimima Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus ANALÜÜS 12. Ex post - lähtumine minevikust 13. Ex ante - suunatud tulevikku 1.9.1. MAJANDUSMUDELID Majandusmudel (economic model) on majandusprotsessi, kogu majanduse võI majanduse uuritava osa lihtsustatud (vähendatud, suurendatud, abstraheeritud) kujutis, mis sisaldab endas vaid olulisi üksiasju ja seoseid, jättes k]rvale asjasse mitte puutuvad detailid. Seega kujutab mudel endast alati reaalsuse ülevaatlikku, tugevasti lihtsustatud peegeldust, abstraktsiooni, väljendades esmajoones seoseid põhjus tagajärg. Hüpoteetilise majandusmudeli konstrueerimisel võime eristada järgmisi tööetappe: 1. Küsimuse (probleemi) püstitamine 2. Mudeli väljatöötamine a
tema ülesandeks oli krooni nimel ja krooni kasuks (seega ilmaliku, avaliku võimu nimel) ennsitada rahu ja tasakaal igal tekkinud üksikjuhul, mil seda rikuti. Tegeleti üksikjuhtudega, ei loodud alust terviklikule õigussüsteemile. Hilisemal ajal ei ole vahetegu era- ja avaliku õiguse vahel anglo- ameerika süsteemis olnud kunagi sel määral oluline, kui kontinnetaalses süsteemis. Õigusnorm ei ole üldine ja abstraheeritud, nagu kontinentaalses. Kohus tegeleb eeskätt antud juhtumi (case) lahendamisega, arvestades varasemate saranste juhtumite pretsedente ning üldisi õiguse printsiipe. Varasematest kohtulahenditest saab välja lugeda vastava õigusnormi, mida saab kohaldada ka järgnevatel saranastel juhtudel. Pretsetendiks on õiguse allika tähenduses vaid teatud osa kohtulahendist, mida võib käsitada reegli tähenduses, muu on motivatsioon ehk juriidilised arutlused, kuidas sellise reeglini jõuti.
, ehitised) ja väliselt jälgitavaid käitum.viise. Reaals. tajut. nähtused, kuid ei võimalda kõiki in. toimim. seaduspäras. selgit. Käitum. käivitajate- na toimivad abstraktsed elem.: väärtused, hoiakud, isiksuse stereotüübid ja peam. arusaamad, mis sisald. suhtum. keskk., aega, ruumi, in.loomusesse, aktiivsusesse ja in.vah. suhetesse. Sots.psühhol. klassik G. H. Mead on öelnud, et kult. mõju antakse indiviidile edasi suuremal või vähemal määral abstraheeritud viisil kult. meediakanal. vahendusel. Kultuurist saadakse osa mõttel operats. vahendusel, see antakse edasi kokkuleppel. märkide kaudu. Igas ühisk. toimib teatud kult. In. sünnib ühisk., milles ta omand. vastava kult. Org. käitum. käsitl. kult. mõistet seoses indiviidi kui ka tervikliku org. käitum. Kult. erinevused kujund. erineva töise käitum., seetõttu on kult.vahelised uuringud muutunud tähts. uurimisobjek- tiks töise käitum. uurim. Viimaste aastate suurimaks uurimuseks on G
niivõrd kui argimõtlemise eripärad. • Mõiste “keskmises euroopa keel” (SAE) • Whorfi teene pole niivõrd lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi formuleerimine (Sapir tegi seda juba niigi), vaid tugeva empiirilise uurimise tegemine. • Näide hopi keele ajakategooria väljendamisest Sapir (1931): Kategooriad nagu näiteks arv, sugu, kääne, aeg, kõneviis, tegumood, aspekt ja paljud teised on muidugi tulnud meie kogemusest, kuid olles kord abstraheeritud kogemusest on nad süstemaatiliselt kodeeritud keelde ja neid ei avastata enam niivõrd kogemusest, vaid pigem on nad meie kogemusele "peale pandud", sest keelelisel vormil on türannilik haare meie maailmavaate üle. Whorf (1956): Erinevat tüüpi grammatikad juhivad oma kasutajaid erinevatele vaatlustele ja nende vaatluste tulemuste erinevale hindamisele, seega pole eri keelte kõnelejad võrdsed vaatlejad. Kokkuvõtteks lingvistilise relatiivsuse teooriast:
Tuleme tagasi loogika aine juurde. Lühidalt ja robustselt öeldes uurib loogika mõtlemise kõige fundamentaalsemaid aspekte. Mis asi mõtlemine õieti on, ja mis on tema fundamentaalsed aspektid? Mõtlemist uurivad paljud distsipliinid, näiteks psühholoogia, ning miks mitte ka ajalugu ja kirjandusteadus. Loogika eripäraks on uurida, mida üldse saab mõelda ja mida mõelda ei saa - võiksime öelda, et loogika uurib puhast ehk täielikult abstraheeritud mõtlemist. Loogika, mõtlemise ja maailma suhete skaalal on mitu vastaspoolust: ühel pool seisab loogika kui jumaliku, paratamatu ning maailmast sõltumatu tõe uurimine, teiselt poolt aga ei pääse loogika asjaolust, et loogikud on konkreetsed inimesed reaalses maailmas, ning neile omased fundamentaalsed mõtlemisprintsiibid ei pruugi olla needsamad, mis kujutletavatel kosmoses hõljuvatel ülimõtlejatel. 1.1 Mõtlemine
pööratud õigusnormile kui üldise käitumisreeglile 2 ) On loodud seadusandja poolt 3) Peamiseks õigusallikaks on normatiivakt. Angloameerika õigusperekond: Tekkis keskajal Inglismaal, umbes 11 saj. Olulised tunnused: 1) Tähelepanu on pööratud konkreetse situatsiooni lahendamisele (konkreetne norm) 2) On loodud kohtuniku poolt, lahendab konkreetse situatsiooni selle normiga 3) Peamiseks õigusallikaks on pretsedent. Anglo-Ameerika õigussüsteemis ei ole õigusnorm üldine ja abstraheeritud, nagu kontinentaalõigussüsteemis. Kohus tegeleb mingi juhtumi lahendamisega, arvestades varasemate samasugust juhtude pretsedente ning õiguse üldisi printsiipe. Kokkuvõte: Üldiselt võib väita, et nii õiguse kui riigi olemuse avamise korral on õigussüsteemide teoreetiliste koolkondade erinevatele käsitlustele vaatama ikkagi põhiprobleemiks üksikisiku ning ühiskonna, era- ning avaliku huvi vahekord.
igal tekkinud üksikjuhul , m i l s e d a r i ku t i . S a m a s e i s e a d n u d k i ko h t u n i ku d e e s m ä rg i k s l u u a a l u s t t e r v i k l i ku l e õigussüsteemile - tegeleti üksikjuhuga üksnes siis, kui see aset leidis. Hilisemal ajal ei ole vahetegu era- jaavaliku õiguse vahel anglo-ameerika õigussüsteemis olnud kunagi sel määral oluline, kui kontinentaalsesõigussüsteemis.Anglo-ameerika õigussüsteemis ei ole õigusnorm üldine ja abstraheeritud, nagu kontinentaalses õigussüsteemis.Kohus tegeleb eeskätt antud juhtumi ( case ) lahendamisega, arvestades varasemate sarnaste juhtude pretsedente ning üldisi õiguse printsiipe . Varasematest kohtulahenditest võib välja lugeda vastava õigusnormi, mida saabkohaldada ka järgnevatel, sarnastel juhtudel. Kuid seejuures tuleb eelmist kohtulahendit hoolikalt kaaluda, sesteelmise ja uue juhtumi tehiolud pole kunagi samad, identsed. Seega uus lahend peab
B järgneb A-le, kuid alavormidest. me ei tea kas ta on ka A-st põhjustatud. · Nominalistide jaoks eksisteerivad vaid üksikasjad · Selle tunnetamine on võimalik üksnes (indiviidid) reaalselt, samal ajal kui universaalid kogemuslikult. eksisteerivad vaid inimese vaimus. Üldmõisted on · Ökonoomsusprintsiip ehk vaid üksikasjadest abstraheeritud mõisted või siis Occam'i habemeajamisnuga. suvalised nimetused. · Paljusust ei tule oletada ilma tungiva vajaduseta · Wilhelm Champeaux (pluralitas non est ponenda sine necessitate). 1070-1121 · Lihtsamat seletust tuleb eelistada keerulisemale.
üksikjuhul, mil seda rikuti. Samas ei seadnudki kohtunikud eesmärgiks luua alust terviklikule õigussüsteemile - tegeleti üksikjuhuga üksnes siis, kui see aset leidis. Hilisemal ajal ei ole vahetegu era- ja avaliku õiguse vahel anglo-ameerika õigussüsteemis olnud kunagi sel määral oluline, kui kontinentaalses õigussüsteemis. 33 Anglo-ameerika õigussüsteemis ei ole õigusnorm üldine ja abstraheeritud, nagu kontinentaalses õigussüsteemis. Kohus tegeleb eeskätt antud juhtumi (case) lahendamisega, arvestades varasemate sarnaste juhtude pretsedente ning üldisi õiguse printsiipe. Varasematest kohtulahenditest võib välja lugeda vastava õigusnormi, mida saab kohaldada ka järgnevatel, sarnastel juhtudel. Kuid seejuures tuleb eelmist kohtulahendit hoolikalt kaaluda, sest eelmise ja uue juhtumi tehiolud pole kunagi samad, identsed. Seega
Süsteemne Loogiline Tehniline Tehnoloogiline projekteerimine projekteerimine projekteerimine projekteerimine Joonis 1.28. Juhtautomaadi projekteerimine ja valmistamine Juhtautomaadi kirjeldamist on otstarbekas alustada abstraktse automaadi tundmaõppimisest. Automaati vaadeldakse kui musta kasti A (joonis 1.29), tema sisend- ja väljundsignaale aga kui tähestiku tähti. Kuna automaat on diskreetne, siis on abstraheeritud ka aja kulg, mis võib omandada vaid diskreetseid järjestikuseid väärtusi, näiteks t = 0, 1, 2, .... Üldjuhul on niisugune automaat A kirjeldatav § sisendtähestikuga ehk sisendsignaalide hulgaga U = { uo, ul, ... ui , ... ul }; (1.41) 56 § väljundtähestikuga ehk väljundsignaalide hulgaga Y = { yo, yl, ... yj, ... ym }; (1.42)
arvamusest nende kohta või isegi meie olemasolust. Mainime objekte esimesena, sest paljud lilled ja liblikad olid siin enne primaatide ilmumistki, rääkimata keele tekkimisest. Samuti tehakse paljud teadusavastused nii, et avastatava nähtuse jaoks ei ole ette nime valmis, nagu ka mitte uute leiutiste või toodete jaoks – ehk puhtkronoloogiliselt Objektid, mõisted ja terminid 67 eelnevad paljud objektid neist abstraheeritud mõistetele ja viimaseid tähistavatele sõnadele. Looduslikud, st mitte inimese leiutatud asjad on ülalmainitud objektiivse eksistentsi eelduse kohaselt olemas lausa enne nende esmakordset tajumist või kujutlemist inimese poolt. Mõiste poolt vaadates moodustavad objektid neile vastava mõiste ekstensiooni ehk mahu. Võrdluseks: mõiste intensioon ehk sisu (NB mitte intentsioon ehk kavatsus) on tunnuste loetelu, mida objekt peab rahuldama, et vaadeldava mõiste ekstensiooni kuuluda
annaabi.ee 
