Sürrealism ja funktsionalism (ülevaade) (0)

1. Andre Breton otsis järjekindlamat ja positiivsemat tegevussuunda. 1924 nimetas andis ta oma arusaama sürrealismist: „puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väjlendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi.
2. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri (ühiskonna reeglite) kahtlaseks muutmine või kaotamine.
3. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikust nõudva ühiskonna survest .
4. Kirjanduses ja teatrikunstis püüdsid sürrealistid otsese spontaansuse abiga vabastada alateadlikke jõude – harrastati nt automaatset kirjutamist ja vabu assotssiatsioone.
5. Sakslane MAX ERNST tegi frotaaže (krobedalt pinnalt saadud jäljendid paberil, hõõrutud).
6. JOAN MIRO (katalaan, Hispaania ) fantaasia - ja värviküllastest kujunditest arendas Miro hiljem dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Töödes oli ka absurdne huumor.
7. Ka ANDRE MASSON ja YVES TANGUY kasutasid spontaansust, aga mitte täielikult.
8. 1920 ja 1930 aastate sürrealismile oli tüüpiline otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallukates või laste / hullude eneseväljenduses.
9. Osa kunstnike olid jällegi traditsioonilised ja kujutasid maailma realistlikult – seda stiili hakati nimetama veristlikuks. Esemed ja suhted olid tavaliselt aga moonutatud. Veristliku sürrealismi eeskujuks oli GIORGIO de CHIRICO. Sürrealiste huvitas seksuaalsus ( Freud ).
10. SALVADOR DALI (katalaan, Hispaania, Mälestuse püsivus) ühendas illusionistlikult naturalistlikke üksikasju mõistusevastastesse seotsesse.
11. Belglane RENE MAGRITTE (Igiliikumine, ravitseja ). Sakslane MAX ERNST (Kodukoldeingel, Napoleon kõnnumaal).
12. Sürrealistid ei tunnistanud piire (ka kunstiliikide vahel). Ka paljud teised osalesid nende näitustel, kes ei toetanud kõiki teooriaid (nt Picasso , Klee ).
13. ALBERTO GIACOMETTI meelisteemaks oli kriipsutaoliselt pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguur.
14. 20 ja 30 ei leidnud sürrealistid eriti tunnustust, abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga . Pärast 70’et suri välja.
1. Optimistlikud kunstnikud soovisid elukeskonda muuta uut moodi ja teha võimalikuks parema elu. Otsiti visuaalsete kunstide liitu ja sünteesi. Algselt püüti seda teha juugendstiiliga, aga selle vahendid ( dekoratiivne ilustamine ja ornamentika ) tundusid liiga rikkalikud, kapriissed ja individualistlikud. Sellele taheti vastate süsteemsuse ja korraga – toetuti geomeetrilistele vormidele . Saksamaal ja Venemaal.
2. 1919 rajas WALTER GROPIUS Saksamaal kunstikooli „ Bauhaus “. Kusnti teljeks pidi saama arhitektuur , mille elementideks on maalikunst ja skulptuur . Loobuti ornamendist ja kaunistustest – esiemete vorm pidi tulema nende funktsioonist. Põhimõtet, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib ning on ka ilus, nimetatakse funktsionalismiks.
3. Bauhausis töötas arhitekt LUDWIG MIES van der ROHE ja õppisid V. Kandinsky ja P. Klee.
4. Venemaal uskusid mitmed kunstnikud kommunistlikku utoopiat või lootsid kunstiga aidata ühiskonda. Levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama , vaid looma uusi vorme ja ehitama uut keskkonda – konstruktivism. Nõuti piiride kustutamist – kunst ei tohtinud olla üksik. Keelustati , kui Stalin sai võimule.
5. Kuulsamad vene konstruktivistid on VLADIMIR TATLIN, ALEKSANDR RODTŠENKO ja EL LISSITZKY. Vennad ANTOINE PEVSNER ja NAUM GABO arendasid konstruktivismi teooriat ja lõid tehnitsistlikke osalt liikuvaid skulptuure.
6. Hollandis asutatu 1917 ajakiri „De Stijl“ ja selle ümber kogunes samanimeline rühm – P. MONDRIAN , THEO van DOESBURG ja arhitekt GERRIT THOMAS RIETVELD. Olid veendunud, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid, millele tuleb allutada kogu visuaalne keskkond. Põlgasid ehitiste ja esemete dekoreerimist. On võimalik leida kooskõla üldiste seaduspärasuste ja praktilisele eesmärgile vastava vormi vahel. Ühiskonna hädadeks on individualism – subjektiivsus tuleb allutada üldisele objektiivsele harmooniale. Mondrian – ainukt vert ja horisont jooned ja 3 puhast põhivärvust.
7. Konstruktivismi esindasid maalikunstnikud AMEDEE OZENFANT ja CHARLES EDOUARD JEANNERET (sai kuulsaks LE CORBUSIER nime all – arhitekt, funkts. rajajaid – „Maja on elamise masin“) , kes avaldasid Prantsusmaal purismi manifesti. Eesmärgiks oli kunst kus valitseb range geomeetriline kord ja pole kohta tunnete väljendamisele ( kubism oli hea, aga puhastati dekoratiivsusest, juhuslikkusest ja subjektiivsusest).