o Kui on alust eeldada, et esineb abielu kehtetuks tunnistamise või tühisuse alus. o Abielu sõlmimise kinnitamiseks õigustatud vaimulikul on õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele. o Kui abielluja ei ole abiellumisealine. o Kui üks või mõlemad abiellujad ei ole otsustusvõimelises seisundis. Sel juhul määratakse abielu sõlmimiseks uus aeg. o Samasoolised isikud. 3. Abiellumisealine on seaduse järgi vähemalt täisealine isik. 4. Kõige noorem isik abiellumiseks on vähemalt 15-aastaseks saanud isik, kui ta on teovõimeline nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Sellisel juhul on
Pulmapidu ise on väljunud tavapärastest raamidest. Aastakümneid kombeks olnud pikk süldilaud on asendunud kõige erinevamate võimalustega. Valitseb täielik vabadus, kuidas korraldada abielu sõlmimist ja pulmapidu. Eesti Vabariigis kehtib seadus, mis lubab vastava koolituse saanud kirikuõpetajatel lisaks kiriklikult laulatusele ka abielu registreerida. 2002. aastal oli selliseid kirikuõpetajaid 68. Taoline võimalus on väga mugav ning enam ei pea abiellujad esinema kahel tseremoonial, vaid kõik oluline toimub korraga. Siiski on küllaltki palju selliseid paare, kes registreerivad ennast näiteks vaikselt talvel ainult kahekesi või lähedaste sõprade ja sugulaste ringis ning laulatus ja suur pulmapidu toimuvad suvel. Ka abielu registreerimist ei pea toimetama enam tingimata perekonnaseisuaktide büroos, vaid täpselt seal, kus meeldib. Ametnik tuleb teatud tasu eest kohale sinna, kuhu ainult soovitakse
Tauri Must Abiellumine ja seadus Abielu on inimese riigi poolt registreeritud kooselu vorm. 1. Abielu sõlmimise eelduseks on abiellujate ühine soov. 2. Abielu ei või sõlmida: · Kui abielluja ei kinnita oma abiellumissoovi. · Kui üks või mõlemad abiellujad ei ole otsustusvõimelises seisundis. Sel juhul määratakse abielu sõlmimiseks uus aeg. · Kui abielluja ei ole abiellumisealine. · Isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. · Otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel. · Vendade ja õdede ning poolvendade ja õdede vahel. · Lapsendajate ja lapsendatute, samuti ühe isiku poolt lapsendatute vahel.
Antud seadus reguleerib abikaasade vahelised varalised õigussuhted suhed, mis tekivad abikaasade vahel abielu kestel vara soetamisega ning suhted, mis on seotud ülalpidamisega. Abiellumisavaldust tehes saab valida kolme variandi vahel see variant, mis Teile rohkem sobib: kas varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Seni kehtinud seadus võimaldas abikaasadel valida kahe erineva varasuhte vahel - ühisvara- ja lahusvarareziim. Abiellujad ei ole kohustatud abielludes valima ühtegi varasuhet. Kuid kui varasuhet ei valita, kohaldub abikaasade varasuhtele varaühisus, mis on põhimõtteliselt sarnane senikehtivale abikaasade ühisvarareziimile. Varasuhte eelistust saab muuta kuni abielu sõlmimiseni selleks esitatakse abielu sõlmijale ühine avaldus. Peale abiellumist saab varasuhet muuta notariaalse abieluvaralepinguga. Kolmandale isikule ei ole abieluvaralepingus sisalduvad seadusjärgsest
lapsetoetus lapsehooldustasu üksikvanema lapse toetus eestkostetava või hooldatava lapse toetus lasterikka pere toetus Ühekordsed peretoetused on: sünnitoetus lapsendamistoetus 22) Sünniakt-perekonnaseisuasutuses sünni kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi Surmaakt -perekonnaseisuasutuses surma kohta koostatud dokument, millega tõendatakse surma Abieluakt - Abielu sõlmivad abiellujad isiklikult, üheaegselt kohal olles. Abielu on sõlmitud, kui abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud Abielulahutusakt- abieluakti lahtrisse «perekonnaseis» märgitakse eelmise abielu lõppemist tõendava dokumendi andmed: surmaakti või abielulahutusakti koostanud perekonnaseisuasutuse nimi ning akti number ja kuupäev või abielu lahutanud või abielu kehtetuks tunnistanud kohtu nimi ja otsuse jõustumise kuupäev
minema perekonnaseisuametisse ja seal esitama kirjalikult ühise abiellumisavalduse. Abiellumisavalduses avaldavad mees ja naine soovi sõlmida abielu ja ühtlasi kinnitavad, et selleks puuduvad takistused. Abiellumisavaldusse märgib abielluja: · Kas ta soovib säilitada senise perekonnanime, või valida uue · Eelmise abielu lõppemise korral selle aluse · Abielu sõlmimise soovitava aja · Kas abiellujad soovivad, et nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevat varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni · Mitmendat abielu sõlmitakse · Abiellujate ühiste laste isikunimed ja isikukoodid · Andmed abielule eelnenud kooselu kohta · Abiellumise järel abiellujatega koos elavate laste arvu (Perekonnaseisutoimingute seadus) Lisaks abiellumisavaldusele tuleb veel esitada mõningad dokumendid:
Geomaatika osakond Abikaasade varasuhted Referaat õppeaines ,,Tsiviilõigus" MS.0107 Koostas : Anton Makarjev Juhendas: lektor Reet Nurmla Tartu 2012 SISSEJUHATUS Abielu tähendab abikaasadele isiklike õiguste ja kohustuste kõrval ka varalisi õigusi ja kohustusi. Alates 01.07.2010 valitakse varasuhe abiellumisel või abieluvaralepinguga. Abiellumisavaldust tehes saavad abiellujad valida, kas neile sobib varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Kui avalduses jäetakse abieluvarasuhe valimata, siis kehtib varaühisus. Varasuhte eelistust võivad abiellujad muuta kuni abielu sõlmimiseni selleks tuleb abielu sõlmijale esitada ühine avaldus. Ka hiljem saab varasuhet muuta, kuid siis üksnes notariaalse abieluvaralepinguga. Kui abikaasad valivad varasuhte
ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu • Osades islamimaades on levinud lahutuse vormistamine SMS-i teel Perekonna ülalpidamise kohustus • Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama • Kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist Abikaasade varasuhted • Abiellujad võivad kokkuleppel enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega valida varasuhte • Varasuhted liigid: varaühisus ja varalahusus Mõisted • Ühisvara – varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning nende muud varalised õigused • Lahusvara – vara, mis ei kuulu ühisvara hulka Lahusvara • Abikaasa isiklikud tarbeesemed • Esemed, mis olid abikaasa omandis
Digitaliseeritud abielu registreerimisele aitaks kaasa ka see, et abielu saaks vormistada ilma kodust lahkumata, mis hoiaks paljudel inimestel aega kokku. Peale mugavuse muutuks abiellumine ka palju kiiremaks. Inimesed ei peaks enam ootama vähemalt kuu aega, vaid saaksid olla juba varem abikaasad. Interneti põhine abiellumine muudaks ka selle teenuse palju odavamaks kui see on praegu. Protseduur ise võiks olla sarnane e-valimistega. Abiellujad saaksid kinnitada enda soovi ja arvutiprogrammi abil saaks kõik nende andmed üle kontrollida. Kontrollimine oleks väga oluline, kuna seadus ei luba abielluda isikutel, kes on juba abielus või kui inimesed on sugulased. Algselt tundus e- valimine meile harjumatu, kuid nüüd kasutavad seda paljud eestlased, kuna see on muutnud valimise palju lihtsamaks. Sellel leiduksid muidugi ka omad negatiivsed küljed. Digitaliseeritud abielu võib
perekonnaseisuasutus kohtu asukoha järgi. · Surmaakti koostamiseks esitab perekonnaseisuasutusele avalduse surnu abikaasa, sugulane, hõimlane või teine isik, kes elas koos surnud isikuga, nende puudumisel raviasutuse juht, politseiametnik või muu ametnik. Abieluakt: · Abieluakti koostab perekonnaseisuasutus, kus abielu sõlmiti. · Abielu sõlmimiseks esitavad abiellujad isiklikult kirjaliku avalduse perekonnaseisuasutusele. · Abiellumisavalduses kinnitavad abiellujad oma allkirjaga, et nad soovivad abielluda, et abielu sõlmimist takistavad asjaolud Abielulahutusakt: · Abielu lõppemise alus on abikaasa surm, abielulahutusakti koostamine perekonnaseisuasutuses või abielulahutuse kohtuotsuse jõustumine · Perekonnaseisuasutuses lahutatakse abielu abikaasade
treeningrelvi. Mõnikord lõi kuningas enne lahingut suure hulga kannupoisse rüütliks, et oma rüütlite arvu täis saada. Algupäraselt tähendas rüütliks löömine käehoope kaela pihta. Abielu eesmärgiks oli aadlikel seaduslike järglaste soetamine ja perekondade vahel liidusuhete sõlmimine. Abielludes ei eeldatud vastastikuseid tundeid ning enamasti oli tegemist paariminejate vanemate vastastikuse kokkuleppega. Kui varekeskajal olid abiellujad tavaliselt üheealised, siis kõrgkeskajal nende vanusevahe kasvas: pruut oli murdeealine ning peigmees umbes 30 aastane. Kuna pruudi perekond pidi abiellujatele andma kaasavara, püüti abielu sõlmida ka sugulastega, et perekonna varad ei läheks väljapoole suguvõsa. Turniirid 10. -13. Sajandil kujunes välja kuulsuse saavutamiseks ja võimete näitamiseks uus sõjaline ja rüütellik pidustus rüütlite sõjamängud. Turniiridel võideldi nüristatud relvadega ning seal
Perekonna õigus Abielu Abielu on suhete kogum, kus abikaasad on omavahel seotud õiguste ja kohustustega, toetades teineteist. Abielu on oma olemuselt riiklikult reguleeritud leping. Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, kus abiellujad pevad olema vähemalt 15-aastased, üldjuhul 18-aastane. Abielu sõlmitakse alati isiklikult perekonnaseisuametniku juures olekul. Abiellumisel allkirjastatakse abiellumise avaldus ning abielu kohta väljastatakse tunnistus. Abielluda ei või: 1)samasoolised 2)otsejoones üleneja/alaneja 3)vennad/õed 4)lapsendaja/lapsendatu 5)rohkem kui üks abikaasa (mitme samaaegse abielu puhul kehtib alati esimene)
2. 1789. aasta suvel ründasid ja põletasid talupojad aadlike losse, et hävitada dokumente, et takistada feodaalsete koormiste sissenõudmist 3. hävitati osa maale, sest nendel oli jäädvustatud kuningaid ja nende perekonnaliikmeid 4. dokumentide, arhiivide hävitamine, raamatute hävitavime Katoliikluse mõju vähendamiseks 1. Surmade ja sündide registreerimine läks riigi kätte. 2. Laulatused läksid riigi kätte. Tekkis kodanlik abielu ehk abiellujad olid registreeritud riigiametis. 3. dekristianiseerimine. Hakati sulgema kirikuid, igati püüti kiriku mõju vähendada ja püüti kristliku usu kõrvale luua uus vaadete süsteem. 4. Kirkumaad võõrandati, kirikukümniaw kaotamine Eluolu muutmiseks 1. Muutus mood 2. Pärast kuninga hukkamist (1793) kaotati härra, proua ja preili ning aupaklikkust väljendavaks kõnetlussõnaks kujunes kodanik, kaotati tiitlid 3. konvendi otsusega 1793
,,Kadunud nahatüki otsing"/ ,,Search for missing piece" · bar mitsva seaduse/käsu poeg Kui poiss on 13a ja 1 päev isa viib ta sünagoogi, peab seal lugema koguduse ees pühakirja >> temast saab mees koos kõikide kohustustega Kõik sellised üritused on perekondlikuteks koosviibimisteks, et omavahelisi sidemeid tugevdada. · bat mitsva seaduse/käsu tütar 12a 1 päeva vanuselt · Abielu: mõlemad abiellujad peavad olema judaistid(sest usus on kindlad reeglid, kuidas tuba koristada, kuidas süüa teha ja vältimaks kõike jama, on parem kui mõlemad on juudid) Abielu on mehe ja naise vaheline leping, võimalik lahutada; huppa- nelja pulga otsas olen rippkatus /telk/ - avatud kõigile külalistele Pokaalist joomine ja selle katki viskamine-Jeruusalemma templi hävitamist tähistav; killud toovad õnne
kui kosjakontor. Peatus 3: Niika otsustab leida endale naise. Selleks sobib tema arvates kõige paremini Ganja ja ta läheb seetõttu tema juurde. Nende dialoogi käigus avaldub Niika juures mitmeid iseloomujooni. Ta on leidlik sampanjat välja valades tteeb ta õunades pokaalid, samuti on ta kaval, kuna süües õuna ja samal ajal naisega vajeldes ütleb see, et siiin on nende esimene tüliõun. Kokkuvõttes aga nad abiellusid. Nad olid tuttavad olnud väga vähe aega mite nagu tavaliselt abiellujad ja nad lootsid et see on hea. Tegelikult nad väga hästi läbi ei saanud. Niika kolis naise pärast väikesesse külasse ja hakkas tegema teistsuguseid töid. Ühel päeval aga viskas Gitja ta välja ja ta pidi tagasi laande minema(vist?). Loousele ei meeldinud, etg ta vahepeal linnas elas ja tal ei läinud sea väga hästi. Hiljem või ta siiski tagasi koju minna. Külas oli ka kool. Talvel olid suured vete ja jää liikumised. Kool oli küll mäe otsas, lisaks sellta laseb tele ka toestati
Perekonnapetus. 1.)Abiellumisiga- (1) Isik on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks. (2) 15-18-aastane alaealine vib abielluda oma vanemate vi eestkostja kirjalikul nusolekul. 2.)Abielu ei vi slmida -Kui abielluja ei kinnita oma abiellumissoovi. -Kui ks vi mlemad abiellujad ei ole otsustusvimelises seisundis. Sel juhul mratakse abielu slmimiseks uus aeg. -Kui abielluja ei ole abiellumisealine. -Isikute vahel, kellest vhemalt ks on juba abielus. -Otsejoones lenejate vi alanejate sugulaste vahel. -Vendade ja dede ning poolvendade ja dede vahel. -Lapsendajate ja lapsendatute, samuti he isiku poolt lapsendatute vahel. -Isikute vahel, kellest vhemalt hele on mratud eestkostja tema piiratud teovime tttu. -Samast soost isikuga. -Vaimuliku igus keelduda abielu slmimisest
kutsutakse sequidillas manchegas. Meestele pakutakse sigareid ja naistele midagi, mis lõhnab. Kindlasti lastakse ilutulestikku, et tähistada uut abielu. Hispaanlased saavad ise valida, mismoodi nad tahavad oma tõotusi anda. Selleks on kolm võimalust: · Peigmees kordab preestri öeldut esimesena, siis teeb pruut täpselt sama · Preester loeb ise tõotused ette ja mõlemad abiellujad vastavad ,,Jah." · Mõlemad kirjutavad oma tõotused ise ja loevad siis kordamööda ette Kõige sagedamini kasutatakse lihtsaimat varianti ja lastakse preestril kõik ette lugeda, mispeale vastatakse lihtsalt ,,Jah." 6 Tseremoonia Hispaanias, kus on Rooma Katoliku usk, toimub tseremoonia kirikus. Kirik kaunistatakse enne tseremooniat lillede ja vanikutega pruutpaari soovi kohaselt. Külalised peaksid kohale
Pulmad lõpetatakse nooriku tantsimisega (,,pulmade lõhki tantsimine"). Kõige tavalisem pulmade lõpetamise märguanne on lõputoit kas kapsad või kapsasupp või siis liha puudumine laualt. Lõputoiduga kaasnevad mitmesugused märgu anded, näiteks väljast toa seinale koputamine. Kui neist ei aita, toob noorik voki keset tuba ja hakkab ketrama siis peavad kõik aru saama, et pulmad on läbi. Kui lõpumärgid antud, on kombeks lahkuda. Finantsid tulevad aastaaegse kogumisega. Kui abiellujad iga kuu kahepeale kümme tuhat kõrvale panevad või natuke vähem siis ei mõju pulmad eriti rahakotile. Kokkuvõte Kokkuvõtteks ma sain teada, et pulmade korraldamine on üpris aega ja raha nõudev ning pole see nii lihtne midagi nagu arvatakse. Kui pulmi korraldama hakata siis vähemalt üks aasta varem. Eestvedaja Martin Kanemägi Martin tegeles kirjutamisega ja vanaaegsete pulmade toimumise kohta materjali. Eeskujuks
põhjus oli, et saada pangast laenu. Perekonnaseaduse esimeses peatükis, milleks on abielu sätestab §1, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel ja õigusliku tähendusega on abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt, samuti on sätestatud, et abielu sõlmitakse avalduse alusel ja abielu sõlmitakse abiellujate vahel isiklikult üheaegselt kohal olles, abielu on sõlmitud, kui abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud . Abielu on riigi poolt registreeritud kooselu vorm. Ajalooliselt on inimeste kooselu registreerimine olnud vajalik, et anda uuest ühendusest selge märk teistele ühiskonna liikmetele, kindlustada tulevaste laste positsioon ühiskonnas ja fikseerida abielupoolte varalised õigused. Tänapäeval on paljud nende õigustest tagatud juba teiste seadustega ning seetõttu on registreeritud abielu kaotamas ka oma esialgset tähendust. Samas on abiellumise
Perekond on ühiskonna mudel. Esimene mida abiellujad tajuvad on, et nad saavad väga vähe teha raskuste likvideerimiseks, mis neile peale pannakse. Peamised probleemid tunduvad tulevat väljastpoolt ja abikaasade tegevuse kooskõlastamatusest. Peamine reegel perekonnaelus pere liikmete ideaalid peavad olemas kooskõlastatud. Samuti peavad väärtused olema kooskõlastatud. Muidu tekivad mõrad. Mis ühele on väärtus, peab teisele pereliikmele ka olema väärtus. Sellist kooskõlastust saada pole
puudustega ning sellepärast et kellegiga kooselu alustatakse, ei pea end muutma. Teine inimene armus sinusse sellisena nagu sa oled, miks peaks nüüd järsku end muutma hakkama. Aga kuna võiks paar asja siiski välja tuua, siis mina tooks siia perekonna, sest aeg on näidanud, et paljud inimesed keskenduvad ainult enda suhtele ja enda vanemad ning õed-vennad jäävad tahaplaanile. Suhte areng ja abielu (7) lk 109 küsimused: 1. Mõnel maal on kombeks, et abiellujad esitavad abielu sõlmimisel enda kirjutatud tõotuse tulevasele abikaasale. Mida võiks niisuguses tõotuses lubada? 1. Tõotus peaks tulema enda südamest ja sellest, millest tõotaja ise suudab kinni pidada. Tavaliselt lubatakse olla koos nii heas kui halvas, lubatakse olla truu ja armastada kaaslast sellisena nagu ta on. 2. Millist tähtsust omavad pulmadega seotud rituaalid? Milliseid pulmadega seotud rituaale järgiksite teie enda pulmas? 2
Laste arvule perekonnas võivad mõju avaldada järgmised faktorid: demograafilised, s.t. elanikkonna soolis-vanuseline struktuur, abiellumisvanus, lahutumus, migratsioon jms. sotsiaal-majanduslikud, s.t. hariduse tase, pereliikmete sotsiaal- professionaalne staatus, perekonna sissetulek, naise tööhõive väljaspool kodu, korteriolud, lasteasutuste võrk jms. Abiellujad maapiirkonnast on orienteeritud rohkematele lastele kui linnast pärit abiellujad. RASEDUS Rasedust on nimetatud õnnistatud olukorraks.Seda võib pidada ka naise tähtsündmu- seks, sest kellelegi elu anda on suur õnn ja vastutus.Rasedus on õnnestunud viljastu- mise tulemus : viljastatud munarakk on kinnitunud emakaseinale ja hakkab arenema loode.Iga naine kogeb lapseooteaega erinevalt. Rasedus on naisele loomulik seisund.On tähtis, et rasedat ei koheldaks nagu haiget
eluaastast (tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest). · Abielu sõlmimise takistused (§-d 2-4). Takkistustena on loetletud sugulus (sealhulgas lapsendamisel põhinev sugulus), samuti mitme abielu üheaegse sõlmimise keeld. 6. Abielu sõlmimise vormiline külg · Missugusest hetkest jõustub abielu? Abielu võib sõlmida mõlema abielluja isiklikul samaaegselt kohalolekul ning pädeva perekonnaseisuametniku juuresviibimisel. Abiellujad peavad tingimusteta väljendama oma soovi sõlmida omavahel abielu. Abielu jõustumine ei ole siiski seotud mitte abieluaktile allakirjutamise hetkega, vaid abiellujate vormikohase taheteväljendusega perekonnaseisuametniku ees. · § 8 täpsustab suhteid isikute vahel, kes on leppinud kokku või andnud lubadiuse teineteisega abielu sõlmida (kihlus): niisugused kokkulepped või lubadused ei ole sunni
perekonnaseisuasutuse abieluakt. 3) Abielu sõlmitakse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abiellujate poolt perekonnaseisuasutusele avalduse esitamisest. 4) Mõjuvatel põhjustel võib abiellujate soovil perekonnaseisuasutus käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud tähtaegu lühendada või pikendada. Tähtaega võib pikendada kuni kuue kuuni, arvates valduse esitamisest. 5) Abielu sõlmivad abiellujad isiklikult, üheaegselt kohal olles. Abielu on sõlmitud, kui abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud. § 3.Abiellumisiga 1) Isik on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks. 2) 15-18-aastane alaealine võib abielluda oma vanemate või eestkostja kirjalikul nõusolekul. 3) Kui lapsel on üks vanem või kui teine vanem on teadmata kadunud või teisele vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja, samuti kui ühelt vanemalt on vanema
Edu turniiridel tõi rüütlile kuulsust, võimaldas võita aadlidaamide tähelepanu või tõusta kõrgemat positsioonile ühiskonnas. b) Abielu eesmärgiks oli aadlikel seaduslike järglaste soetamine ja perekondade vahel liidusuhete sõlmimine. Abielludes ei eeldatud vastastikuseid tundeid ning enamasti oli tegemist paariminejate vanemate vastastikuse kokkuleppega. Kui varekeskajal olid abiellujad tavaliselt üheealised, siis kõrgkeskajal nende vanusevahe kasvas: pruut oli murdeealine ning peigmees umbes 30 aastane. Kuna pruudi perekond pidi abiellujatele andma kaasavara, püüti abielu sõlmida ka sugulastega, et perekonna varad ei läheks väljapoole suguvõsa. Keskaegne ühiskond KESKAEG 8 c) Rüütlikirjanduses ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile,
paisata. Edu turniiridel tõi rüütlile kuulsust, võimaldas võita aadlidaamide tähelepanu või tõusta kõrgemat positsioonile ühiskonnas. b) Abielu eesmärgiks oli aadlikel seaduslike järglaste soetamine ja perekondade vahel liidusuhete sõlmimine. Abielludes ei eeldatud vastastikuseid tundeid ning enamasti oli tegemist paariminejate vanemate vastastikuse kokkuleppega. Kui varekeskajal olid abiellujad tavaliselt üheealised, siis kõrgkeskajal nende vanusevahe kasvas: pruut oli murdeealine ning peigmees umbes 30 aastane. Kuna pruudi perekond pidi abiellujatele andma kaasavara, püüti abielu sõlmida ka sugulastega, et perekonna varad ei läheks väljapoole suguvõsa. c) Rüütlikirjanduses ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Tähtsamad
vastuseisjaid oli liiga palju. Sel korral. 2.-3. jaanuaril 1935 toimus II Rahvusliku Kasvatuse Kongress (Tln, Kaubandus-Tööstuskoja saalis Pikk 20). Kongressil esinesid nii riigivanem Konstantin Päts kui ka TÜ rektor Johan Kõpp, professorid Jüri Uluots, Paul Kogermann, Aadu Lüüs jt avaliku elu tegelased. Genealoogia rahvuslikest ülesannetest rääkis Juhan Vasar. (Kalling ,,Karskustöö..."; Kesküla). Muu hulgas esitas see teine kongress kõik abiellujad enne naitumist läbi vaadata ning soovijaid ainult vastava tunnistuse alusel registreerida. Teise kongressi ettekannete põhjal valmis kogumik "Eesti rahva tulevik". (Kesküla) Päevakorral oli endisel ka steriliseerimisseadus ning samal aastal 1935 viis selts teis korda nn alaväärtuslike isikute steriliseerimise seaduse valitsuse ette. Eesti Vabariigis oli sel ajal vaikiv ajastu - ajalehed olid tsensuuri alla pandud, parteid keelatud jne - demokraatiast oli asi
Kosjatraditsioonidest hakkas kaduma selle mänguline ja luuleline osa. Pärast kosjast käimist hakati pulmadeks valmistuma ja sel ajal käis peigmees tihti pruudil külas. Oma küla inimesi kutsuti pulma tavaliselt suuliselt, kaugemale saadeti kutse. Linnas oli enamasti komme saata kutsekaardid kõigile. Registreerimine ja laulatus Registreerimine toimetati kõikjal ilma igasuguse pidulikkuseta. Ametnik täitis nõutud paberid, abiellujad ja tunnistajad kirjutasid alla ja abielu oligi sõlmitud. Algul ei olnud kombeks 16 pulmalisi registreerimisele kaasa võtta, neile oli mõeldud kiriklik laulatus ja järgnev pulmapidu. Kui polnud võimalik teha suuri kulutusi või ei soovitud muul põhjusel kirikus avalikku laulatust, siis tehti seda kodus, kirikumõisas või kirikus kinniste uste taga. Ka külaühiskond oli muutunud tolerantsemaks
mehe ja naise vahel; täisealised isikud (v.a. teovõime laiendamine); piiratud teovõimega täisealine isik erandlikel juhtudel; ei tohi olla veresugulased või sugulased lapsendamise kaudu; mitme samaaegse abielu keeld; perekonnaseisuametnik või vaimulik võib keelduda abielu sõlmimisest. Abielu sõlmimise kord: sõlmitakse perekonnaseisuametniku (PSA) poolt 1-3 kuud pärast abiellumisavalduse esitamist, abiellujad väljendavad isiklikult ja ühel ajal kohal viibides PSA ees oma tahet sõlmida abielu, PSA esitab mõlemale poolele küsimuse, kas ta tahab teise poolega abielu sõlmida, siis kuulutab PSA, et pooled on sellest hetkest alates seaduslikud abikaasad ning kannab abielu sõlmimise rahvastikuregistrisse. Abielu õiguslikud tagajärjed: 1. Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused: l) abieluline kooselu; 2) nime valimise õigus. 2
paisata. Turniirid kogusid kokku palju pealtvaatajaid ja nende jaoks ehitati lausa tribüüne, kust saaks rüütlitele kaasa elada. Kirik suhtus turniiridesse halvasti, sest need viisid rüütlid ristiusu kaitsmisest kõrvale ja suurendasid nende edevust. Sellest keegi ei hoolinud ja kui ohvrite arv hakkas vähenema, tühistas ka kirik oma keelu. Abielu sõlmiti tihtipeale tüdrukute nõusolekut küsimata, see toimus juba murdeeas. Varakeskajal olid abiellujad enam-vähem ühevanuselised, hiljem aga vanusevahe suurenes. Pruudi perekond pidi andma kaasa vara, mis oli kulukas ja nii valiti tihtipeale peigmehi suguvõsast, et vara ei läheks suguvõsast välja. Tihti aga oli kasulikum tütar kloostrisse saata. Rüütlikirjanduses eristati kolme põhilist zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid on teadmata, teemad on mütoloogiast ja ajaloolistest sündmustst võetud.
· Kaitseks oli puust tara. c. Piiramistehnika. · Kiviheitemasinad. · Taraanid müüripurustajad. · Piiramistornid. · Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. 4. Abielu a. Eesmärk: · Soetada seaduslikke järglasi. · Sõlmida liite perekonna vahel. b. Abielu sõlmimine: · Isiklikud tunded polnud olulised ja aadlineiult tavaliselt nõusolekut ei küsitud. · Varakeskajal olid abiellujad enam-vähem ühevanused. · Hiljem vanusevahe suurenes mees umbes 30. a, neiu aga murdeealine. · Pruudi pere andis abiellujatele kaasavara, mis oli kulukas. 5. Turniirid organiseeritud sõjamängud. a. Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel. b. Kahevõitlus: · Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. · Võitja sai endale kaotaja relvastuse. c
Piiratud teovõimega isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest. 3) Omavahel ei või abielluda veresugulased (PKS § 2) ega lapsendaja lapsendatuga ega sama isiku poolt lapsendatud omavahel (PKS § 3); 4) konsensuslikkuse nõue - abielu sõlmitakse eeldusel, et abiellujad väljendavad isiklikult ühel ja samal ajal kohal viibides perekonnaseisuametniku ees oma tahet sõlmida abielu. Abielu sõlmimise eeldused II: eelneva abielu lahutamist tuleb tõendada - monogaamia; vallalisust tuleb kinnitada oma allkirjaga; vaimuliku juures sõlmitava abielu konfessionaalsed lisatingimused. · Perekonnaseisuametnik kannab abielu sõlmimise rahvastikuregistrisse perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras.
Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostilliga), kui välisleping ei näe ette teisiti. Abielu loetakse sõlmituks jah-sõna ütlemise hetkest. Abieluandmed kantakse rahvastikuregistrisse. Kui abiellujad soovivad, väljastatakse neile abielutõend. Selle saab tellida riigiportaali teenusest Perekonnasündmuste tõendi väljastamine. Abielu lahutamine Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Lahutamiseks esitavad abikaasad isiklikult ühise kirjaliku eestikeelse avalduse ning abielu sõlmimist tõendava dokumendi. Dokumendi või andmete esitamist ei nõuta, kui
134 110 119 146 103 152 96 134 154 125 147 86 117 133 127 122 90 91 108 140 120 116 96 118 114 98 106 105 106 111 89 123 125 95 113 125 174 131 130 104 124 94 105 117 115 101 97 111 114 124 119 138 98 130 98 65 Column B 170 180 ÜLESANNE Mediaani leidmine sagedustabelina antud suuruste korral Tabelis on toodud meessoost abiellunute vanuseline jaotus Eestis 2002.a. Allikas: Eesti Statistikaameti andmebaas http://www.stat.ee Rahvastik. Abielud ja abielulahutused. Abiellujad soo ja vanuserühma järgi Leida, milliseks vanuseks on abiellunud 75% kõigist abiellunud meestest. Lahendada graafiliselt abiellunud mee 125,0% Abiellunud meeste arv Abiellunute Kumulatiivne
- rahasumma poolte vahel võrdselt (50%/50%) PKS § 37 lg 1 ja lg 3 ning AÕS § 77 lg 2 järgi ühisvara jagamise eeldusteks on: ❏ Varaühisuse varasuhe lõpetamine; ❏ Ühisvara väärtus ja koosseis on kindlaks määratud; PKS § 37 lg 1 ja lg 3 ning AÕS § 77 lg 2 eelduste kontroll: ❏ PKS § 24 lg 2 sätestab, et juhul, kui abiellujad pole varasuhet abiellumisavaldusega valinud, kohaldatakse nende varalistele suhetele varaühisuse kohta sätestatut. PKS § 26 lg 1 kohaselt varaühisuse kestel abikaasa ühisvara jagamist nõuda ei saa. Käesoleval juhul saavad Mari ja Jaanus ühisvara jagamist nõuda, sest PKS § 35 lg 1 p- st 3 tulenevalt, varaühisuse varasuhe lõpeb juhul, kui abielu lahutatakse. Kaasuse asjaoludes on kirjas, et Mari ja Jaanuse abielu lahutati 03.12
(PKS § 1 lg 2 ja 3); Piiratud teovõimega isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest. 3) Omavahel ei või abielluda veresugulased (PKS § 2) ega lapsendaja lapsendatuga ega sama isiku poolt lapsendatud omavahel (PKS § 3); 4) Konsensuslikkuse nõue - abielu sõlmitakse eeldusel, et abiellujad väljendavad isiklikult ühel ja samal ajal kohal viibides perekonnaseisuametniku ees oma tahet sõlmida abielu. Abielu sõlmimise eeldused II: eelneva abielu lahutamist tuleb tõendada - monogaamia; vallalisust tuleb kinnitada oma allkirjaga; vaimuliku juures sõlmitava abielu konfessionaalsed lisatingimused. Perekonnaseisuametnik kannab abielu sõlmimise rahvastikuregistrisse perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras. 10.9 Eestkoste ja hooldus -
Piiskopid hakkasid oma kogudustes korraldama ka visitatsioone (trükis on avaldatud Saare-Lääne piiskopkonna visitatsiooniprotokollid 16 sajanidi algusest). 1584 aastal tehakse algust koguduste visitatsioonidega toompraost David Dubberchi juhtimisel, kes 1586 asub Tallinna superintendendi ametisse. Kirikuraamatud 1586 aastal viiakse koguduste instruktsioonide kohaselt sisse kirikuraamatud, kuhu märgiti sündinud, armulaual käinud, abiellujad ja surnud. Georg Müller sünd. umbes 1570, tegutses koolmeistrina Tallinnas. 1601. a alates Tallinna Pühavaimu kirikus abiõpetaja, kelle 39 eestikeelse jutluse tekstid on säilinud. Tema jutlused näitavad, et ta tundis antiikautoreid ja reformatsiooniteolooge ning oli oma aja kohta haritud mees. Tema jutlustes on esmakordselt eesti keeles esitatud tähelepanekuid kaasaegsest elust ja juhtumustest Tallinnas. Jutlustest selgub, et tema ajal
koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele.) Formaalsed eeldused Abielu sõlmimise ettevalmistamine Abiellumisavaldus (PKTS § 37); varasuhte valik Dokumendid (PKTS § 38-40) Tähtaeg PKTS § 41: Abiellumise kuupäev määratakse kokkuleppel abiellujatega. Abielu ei sõlmita varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel päevast, millal abiellujad on perekonnaseisuasutusele esitanud abiellumisavalduse. Abielu sõlmimine Mõlema abielluja "jah" ühel ajal ning isiklikult pädeva ametniku juures viibides (PKS § 7) Abielu kinnitamine perekonnaseisuametniku poolt (PKS § 7, PKTS § 42 lg 1) Abielukanne PKTS § 42 lg 1: Abielu sõlmimist perekonnaseaduse kohaselt kinnitanud perekonnaseisuametnik kirjutab vahetult pärast abiellujatelt jaatava
Puust või kivist torn, mille ülaosas elas rüütel perega. All elasid sulased ja hoiti tagavarasid. Kaitseks oli puust tara. Piiramistehnika. Kiviheitemasinad. Taraanid müüripurustajad. Piiramistornid. Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. Abielu Eesmärk: Soetada seaduslikke järglasi. Sõlmida liite perekonna vahel. Abielu sõlmimine: Isiklikud tunded polnud olulised ja aadlineiult tavaliselt nõusolekut ei küsitud. Varakeskajal olid abiellujad enam-vähem ühevanused. Hiljem vanusevahe suurenes mees umbes 30. a, neiu aga murdeealine. Pruudi pere andis abiellujatele kaasavara, mis oli kulukas. Turniirid organiseeritud sõjamängud. Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel. Kahevõitlus: Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. Võitja sai endale kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine:
Puust või kivist torn, mille ülaosas elas rüütel perega. All elasid sulased ja hoiti tagavarasid. Kaitseks oli puust tara. Piiramistehnika. Kiviheitemasinad. Taraanid müüripurustajad. Piiramistornid. Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. Abielu Eesmärk: Soetada seaduslikke järglasi. Sõlmida liite perekonna vahel. Abielu sõlmimine: Isiklikud tunded polnud olulised ja aadlineiult tavaliselt nõusolekut ei küsitud. Varakeskajal olid abiellujad enam-vähem ühevanused. Hiljem vanusevahe suurenes mees umbes 30. a, neiu aga murdeealine. Pruudi pere andis abiellujatele kaasavara, mis oli kulukas. Turniirid organiseeritud sõjamängud. Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel. Kahevõitlus: Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. Võitja sai endale kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine: POSITIIVNE Kiriku NEGATIIVNE hoiak
Puust või kivist torn, mille ülaosas elas rüütel perega. All elasid sulased ja hoiti tagavarasid. Kaitseks oli puust tara. Piiramistehnika. Kiviheitemasinad. Taraanid – müüripurustajad. Piiramistornid. Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. Abielu Eesmärk: Soetada seaduslikke järglasi. Sõlmida liite perekonna vahel. Abielu sõlmimine: Isiklikud tunded polnud olulised ja aadlineiult tavaliselt nõusolekut ei küsitud. Varakeskajal olid abiellujad enam-vähem ühevanused. Hiljem vanusevahe suurenes – mees umbes 30. a, neiu aga murdeealine. Pruudi pere andis abiellujatele kaasavara, mis oli kulukas. Turniirid – organiseeritud sõjamängud. Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel. Kahevõitlus: Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. Võitja sai endale kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine:
Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Omavahel ei või abielluda veresugulased (PKS § 2) ega lapsendaja lapsendatuga ega sama isiku poolt lapsendatud omavahel (PKS § 3); Konsensuslikkuse nõue: abielu sõlmitakse eeldusel, et abiellujad väljendavad isiklikult ühel ja samal ajal kohal viibides perekonnaseisuametniku ees oma tahet sõlmida abielu. Abikaasade varasuhte liigid: Seadus sätestab 3 alternatiivset reiimi: - Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (ühisvara). Reiim kohaldub, kui abikaasad ei ole valinud abielludes teistsugust varasuhte liiki.
ei või sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus Abikaasa valiku printsiibid · Eksogaamia abikaasa valitakse väljastpoolt oma sugulaste gruppi. See printsiip hoiab ära intsesti ehk verepilastuse Eesti Vabariigi perekonnaseaduse järgi seda ei tohi olla. · Endogaamia abikaasa valitakse nende inimeste seast, kes kuuluvad valijaga samasse üldisesse sotsiaalsesse gruppi (on samast rassist, rahvusest). Üldjuhul on abiellujad siiski samast rahvusest, rassist Homogaamia sarnaste omadustega inimeste abielu, positiivne paarivalik (assortative mating) Homofiilia sarnaste eelistamine. Inimesed kipuvad soetama suhteid sarnaste inimestega. Mida suurem on korrelatsiooni number, seda sarnasemad nad on. · Abieluturg (marriage market) paarilise otsimisele suunatud tegevus · Sugude arvuline suhe (sex ratio) meeste arv naiste kohta
oma käitumisega. (4) Abikaasa võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist. § 17. Kulutused perekonnale Kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist. 248. Millised on abikaasade võimalikud varasuhted? (1) Abiellujad võivad kokkuleppel enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valida varasuhte käesoleva peatüki teises jaos toodud varasuhete liikide hulgast. Nimetatud tahteavaldus jõustub abielu sõlmimisel. (2) Kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut.
tavapäraste vajaduste katmiseks, tekib abikaasade solidaarkohustus, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Abikaasa vastutab teise abikaasa võetud kohustuste täitmise eest niivõrd, kuivõrd abikaasa võib teda esindada või teda oma toimingutega kohustada. Abikaasad peavad abielust tulenevaid kohustusi täites ilmutama teineteise vastu niisugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. 248. Millised on abikaasade võimalikud varasuhted? Abiellujad võivad kokkuleppel enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valida varasuhte käesoleva peatüki teises jaos toodud varasuhete liikide hulgast. Nimetatud tahteavaldus jõustub abielu sõlmimisel. Kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut
täitmiseks. Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest. · Omavahel ei või abielluda veresugulased (PKS § 2) ega lapsendaja lapsendatuga ega sama isiku poolt lapsendatud omavahel (PKS § 3); · Konsensuslikkuse nõue: abielu sõlmitakse eeldusel, et abiellujad väljendavad isiklikult ühel ja samal ajal kohal viibides perekonnaseisuametniku ees oma tahet sõlmida abielu. Abielu sõlmimise eeldused II: eelneva abielu lahutamist tuleb tõendada - monogaamia; vallalisust tuleb kinnitada oma allkirjaga; vaimuliku juures sõlmitava abielu konfessionaalsed lisatingimused. Perekonnaseisuametnik kannab abielu sõlmimise rahvastikuregistrisse perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras. Abiellumislubadus (kihlus)
Juhendile olid lisatud nimemuutmise aktide ja tunnistuste näidised. Samas oli sätestatud lapsele perekonnanime panek perekonnaõiguslikust aspektist (juhendi punktid 31, 32, 33 ja 37). Lühidalt: abielulaps ja sellega võrdsustatu sai vanemate ühise perekonnanime või selle puudumisel vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanime, vallaslapsele kandus ema perekonnanimi, leidlapsele andsid nime eestkostjad või hooldajad. Juhendi punktis 93 on käsitletud perekonnanime abiellumisel: abiellujad võisid võtta ühiseks perekonnanimeks kas mehe või naise perekonnanime või jääda abielueelsete perekonnanimede juurde. Punktide 107 ja 108 alusel jäeti abielu lahutanud vanemate lastele see perekonnanimi, mis neil oli sünni registreerimisel, kui aga laste perekonnanime sooviti pärast vanemate abielu lahutamist muuta, tuli selleks pöörduda eestkoste- või hooldusasutuste poole. Eesti NSV Ülemnõukogu istungjärgul 31. juulil 1969. aastal kinnitatud ja alates 1
(4) Abikaasa võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist. § 17. Kulutused perekonnale Kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist. 386. Millised on abikaasade võimalikud varasuhted? (1) Abiellujad võivad kokkuleppel enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valida varasuhte käesoleva peatüki teises jaos toodud varasuhete liikide hulgast. Nimetatud tahteavaldus jõustub abielu sõlmimisel. (2) Kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut.
sisse toodud „perekonna eluase“ - see on eluruum, kus perekonnaliikmed tavapäraselt elavad. Perekonna eluaseme ehk kodu suhtes on abikaasade õigused eriliselt kaitstud – seda isegi juhul, kui abikaasa ei ole selle omanik ega kasuta muul alusel. 381. Millised on abikaasade võimalikud varasuhted? Seadus võimaldab abiellujatel enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega valida kolme varasuhte liigi vahel: 1 Varaühisus - tekib poolte kokkuleppel, või juhul, kui abiellujad ei ole valinud abiellumisavaldusega varasuhet ega ole ka sõlminud abieluvaralepingut. Varaeseme kuuluvust ühisvara hulka eeldatakse. Lahusvaraks loetakse abikaasade enne abielu omandatud vara, samuti abielu kestel tasuta käsutuse alusel sealhulgas kinke alusel või pärimise teel saadud vara. Abielu lahutades jagatakse ühisvara pooleks. Vara juurdekasvu tasaarvestus - Näiteks: Matil oli abielludes 250 000 krooni ja Katil 200 000 krooni
annaabi.ee 
