Abiellumine ja seadus (0)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

1 Hindamata

Lõik failist

Abiellumine ja seadus

Abielu sõlmimise eeldused:

Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel.
Abielluda võivad täisealised isikud.
Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja , eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti.

Abielu ei või sõlmida :

Otsejoones üleneja(vanemad ja nende eellased) ja alaneja(lapsed ja nende järglased) sugulane
Vend ja õde ning poolvend ja poolõde.
Isikud, kelle sugulussuhe põhineb lapsendamisel.
Isikud, kellest vähemalt üks on juba abielus.
Kui on alust eeldada, et esineb abielu kehtetuks tunnistamise või tühisuse alus.
Abielu sõlmimise kinnitamiseks õigustatud vaimulikul on õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele.
Kui abielluja ei ole abiellumisealine.
Kui üks või mõlemad abiellujad ei ole otsustusvõimelises seisundis. Sel juhul määratakse abielu sõlmimiseks uus aeg.
Samasoolised isikud.

Abiellumisealine on seaduse järgi vähemalt täisealine isik.

Kõige noorem isik abiellumiseks on vähemalt 15-aastaseks saanud isik, kui ta on teovõimeline nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Sellisel juhul on vajalik eestkostja või vanemate nõusolek.

Abielu loetakse sõlmituks pärast kummaltki abiellujalt jaatava vastuse saamist.

Abieluakt on dokument, kuhu abiellujad peavad alla kirjutama. See tunnistab mehe ja naise abielu ning selle koostab perekonnaseisuasutus, kus abielu sõlmiti.

Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt seaduses ühis- ja lahusvara reguleerivatest sätetest, kui seadusest ei tulene teisiti.

Abieluvaraleping sätestab:

milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks
milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara.
kuidas abikaasade ühisvara vallata , kasutada ja käsutada.
kuidas abikaasade ühisvara jagada.
abikaasade vastastikused ülalpidamiskohustused abielu kestel ja abielu lõppemisel.
abikaasade muud vastastikused varalised õigused ja kohustused, kui see ei ole vastuolus seadusega.

Abieluvara leping tõestatakse notariaalselt (notari poolt) ühe või mõlema abikaasa soovil ning antakse see abieluvaralepingu registrisse

Abiellumisavalduses väljendavad abiellujad soovi sõlmida omavahel abielu. Nad kinnitavad, et ei esine abielu sõlmimist takistavaid asjaolusid. Abielluja märgib abiellumisavalduses:

kas ta soovib säilitada senise perekonnanime või valida uue
eelmise abielu lõppemise korral selle aluse
abielu sõlmimise soovitava aja
kas abiellujad soovivad, et nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevat varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni
mitmendat abielu sõlmitakse
abiellujate ühiste laste isikunimed ja isikukoodid
andmed abielule eelnenud kooselu kohta
abiellumise järel abiellujatega koos elavate laste arvu

Abiellumise kuupäev määratakse kokkuleppel abiellujatega. Abielu ei sõlmita varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel päevast, millal abiellujad on perekonnaseisuasutusele esitanud abiellumisavalduse . Perekonnaseisuametnik võib tähtaega mõjuvatel põhjustel lühendada või pikendada (kuni kuue kuuni abiellumisavalduse esitamisest arvates)

Abiellumisega kaasnevad õigused ja kohustused:

Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks . Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest.
Abikaasad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt. Tegevusala valides ja oma tegevusalal tegutsedes peab abikaasa parimal viisil kasutama oma võimalusi perekonna ülalpidamiseks vajalike vahendite hankimiseks.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

coverly Õppematerjali autor

uue seaduse järgi, alates 01-01-2011 kehtiv.

abielu abiellumine

Sarnased õppematerjalid

doc

Abiellumisseadus

Tauri Must Abiellumine ja seadus Abielu on inimese riigi poolt registreeritud kooselu vorm. 1. Abielu sõlmimise eelduseks on abiellujate ühine soov. 2. Abielu ei või sõlmida: · Kui abielluja ei kinnita oma abiellumissoovi. · Kui üks või mõlemad abiellujad ei ole otsustusvõimelises seisundis. Sel juhul määratakse abielu sõlmimiseks uus aeg. · Kui abielluja ei ole abiellumisealine. · Isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus.

Perekonnaõpetus

pptx

Perekonnaõigus

Perekonnaõigus Inimene ja õigus 10. klass Tartu Tamme Gümnaasium (2014) Reguleerivad õigusaktid • EV põhiseadus (§ 24, 26, 27, 28) • Abieluvararegistri seadus • Lastekaitse seadus • Notariaadiseadus • Perekonnaseadus • Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisuasutus • Registreerib sünde ja surmi • Kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist • Teeb rahvastikuregistrisse neist tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid • Muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid Perekonnaseisuasutused • Valla- ja linnavalitsus • Maavalitsus • Eesti välisesindus • Siseministeerium • Notar ei ole perekonnaseisuasutus, kuid täidab abielu sõlmimise ja

Õigus

docx

Perekonnaõigus

PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu), artikkel 12 (õigus abielluda), artikkel 5 (abikaasade võrdsus) ning lisaprotokoll 7. Muud perekonnaõiguse allikad: Kooseluseadus, Perekonnaseisutoimingute seadus, Abieluvararegistri seadus, Tsiviilkohtumenetluse seadustik,Tsiviilseadustiku üldosa seadus, Rahvusvahelise eraõiguse seadus, Nimeseadus,

Õigus

pdf

Abielu ja abiellumine

Abielu ja abiellumine 1. Kuidas eristuvad mõisted abielu ja kooselu, lähtudes seadustest. Abiks võtke perekonnaseadus ja kooseluseadus. Abielu Ühised jooned Kooselu 1. Abielu sõlmitakse mehe ja 1. Nii abielluda kui ka 1. Kooselulepingu võivad naise vahel. kooselulepingu võivad sõlmida kaks füüsilist isikut, sõlmida täisealised isikud. kellest vähemalt ühe elukoht 2. Abielu ei või sõlmida isikute on vahel, kellest vähemalt üks on 2. Omavahel ei või abielluda Eestis. juba abielus. ega sõlmida kooselulepingut otsejoones üleneja ja alaneja 2. Kooselulepingut ei või 3. Abielu sõlmitakse sugulane. Samuti õde-vend, sõlmida isikute vahel, kellest perekonnaseisuametniku poolõde-poolve

Inimeseõpetus

docx

Perekonnaoõigus

abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid, kui üürilepingus ei ole kokku lepitud, et üürnik võib seda teha üksnes üürileandja nõusolekul. § 767 (2) Omasteks käesoleva peatüki tähenduses loetakse patsiendi abikaasat, vanemaid, lapsi, õdesid ja vendi. Omasteks võib lugeda ka muid patsiendile lähedasi isikuid, kui see tuleneb patsiendi elukorraldusest. Kaitseväeteenistuse seadus § 92 lg 3 p 4 (3) Rahuaja ametikohale võib nimetada tegevväelase: 1) kellel on ametikohal nõutav haridus; 2) kellel on ametikohal nõutav sõjaväeline auaste; 3) kellel on ametikohal nõutav sõjaväeline väljaõpe; 2 4) kes ei ole ametikoha vahetu ülema abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes olev

Perekonna- ja pärimisõigus

pdf

ABIELU SÕLMIMISE KORRALDUS EESTI VABARIIGIS

naise vahel, kes ei ole omavahel sugulussuhetes. 15-17 aastastel on lubatud abielluda, kui selleks on andnud loa nende vanemlik eestkostja ja kohus on oma otsusega laiendanud isukute teovõimet. Piiratud teovõimega isikud võivad abielluda, kui nad saavad piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. (Perekonnaseadus) 2.2 Abielu sõlmimist taksistavad tegurid Eestis ei ole lubatud omavahel abielluda samasoolistel isikutel. Abiellumine on võimatu ka siis, kui üks või mõlemad soovijad on juba abielus. Omavahel ei saa abielluda lähedased sugulased, ning ühte perre lapsendatud inimesed või siis lapsendaja ja lapsendatud isik. (Perekonnaseadus) 2.3 Abielu sõlmimise ette valmistamine Abielu sõlmimine algab sellest, et kodanikud, kes soovivad ühisesse liitu astuda peavad minema perekonnaseisuametisse ja seal esitama kirjalikult ühise abiellumisavalduse.

Asjaõigus

docx

Kordamisküsimused perekonnaõigusest

Küsimused arvestuseks perekonnaõigusest. 1.Mis on abielu ja kes võivad abielluda? Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused. § 1. Abielu sõlmimise eeldused (1) Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. (2) Abielluda võivad täisealised isikud. (3) Kohus võib alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (4) Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti. 2. Millal on abielu kehtetu? (1) Kohus võib hagimenetlus

Perekonna- ja pärimisõigus

pptx

Inimeseõpetus - Perekonnaseadus

Rühmatöö Inimeseõpetus Millisel abielul on õiguslik alus? · Eestis sõlmitakse abielu täisealise mehe ja naise vahel. · 15-17-aastane alaealine võib abielluda juhul, kui kohus on tema teovõimet abiellumiseks Mis on perekonnaseisuakt? Millised on perekonnaseisutunnistused? Millised asutused koostavad ja annavad välja neid dokumente? Perekonnaseisuakt on perekonnaseisuasutuses sünni, surma, abielu sõlmimise ja abielu lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu lahutamist. Perekonnaseisutunnistuseks on: 1) sünnitunnistus; 2) surmatunnistus; 3) abielutunnistus; 4) abielulahutuse tunnistus; 5) nimemuutmistunnistus. Perekonnaseisuakte koostavad valla- ja linnavalitsused, maavalitsused ja Eesti välisesindused ning siseministrilt Millised dok

Inimeseõpetus

Rohkem sarnaseid