Abiellumisseadus (1)

Keskkool - Ühiskond - Perekonnaõpetus

5 VÄGA HEA

Abiellumine ja seadus
Abielu on inimese riigi poolt registreeritud kooselu vorm.

Abielu sõlmimise eelduseks on abiellujate ühine soov.

Abielu ei või sõlmida:

Kui abielluja ei kinnita oma abiellumissoovi.
Kui üks või mõlemad abiellujad ei ole otsustusvõimelises seisundis. Sel juhul määratakse abielu sõlmimiseks uus aeg.
Kui abielluja ei ole abiellumisealine.
Isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus.
Otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel.
Vendade ja õdede ning poolvendade ja –õdede vahel.
Lapsendajate ja lapsendatute, samuti ühe isiku poolt lapsendatute vahel.
Isikute vahel, kellest vähemalt ühele on määratud eestkostja tema piiratud teovõime tõttu.
Samast soost isikuga .

Abiellumiseks peab inimene olema 18-aastane ja ei tohi olla abielus.

15-18-aastased võivad abielluda oma vanema(te) või eestkostja kirjalikul nõusolekul.

Õiguslikku tähtsust omab vaid selline abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt .

Abielu on sõlmitud, kui mõlemad abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud.

Abieluakt on dokument, mille koostab perekonnaseisuasutus, kus abielu sõlmitakse ja millele allakirjutamise momendist on abielu tekkinud.

Abikaasade varalised õigused määratakse kindlaks seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud.

Abieluvaralepin määrab kindlaks:

milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks;
milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara ;
kuidas abikaasade ühisvara vallata , kasutada ja käsutada;
kuidas abikaasade ühisvara jagada;
abikaasade vastastikused ülalpidamiskohustused abielu kestel ja abielu lõppemisel;
abikaasade muud vastastikused varalised õigused ja kohustused, kui see ei ole vastuolus seadusega.

Abieluvaraleping tõestatakse notaritaarselt.

Nõuded abiellumisavalduse kohta:

ühine avaldus, mis esitatakse isiklikult perekonnaseisuasutusele
isikut tõendavad dokumendid
varem abielus olnud isik kas abielulahutuse tunnistuse, abielulahutuse kohtuotsuse, abikaasa surmatunnistuse või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsuse
teise riigi elanik abiellumist takistavate asjaolude puudumise tõendi
tasutakse riigilõiv 300 krooni

Abielu sõlmitakse üldjuhul mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abiellujate poolt perekonnaseisuasutusele avalduse esitamisest. Mõjuvatel põhjustel võib perekonnaseisuasutus tähtaegu lühendada või pikendada. Tähtaega võib pikendada kuni kuue kuuni , alates avalduse esitamisest.

Abielu on kui õiguslike lahenduste „ pakett “, kus abikaasade eest on teatud tüüpotsustused ära tehtud- ei pruugi hakata korraldama omavahelisi tsiviilõigussuhteid. Abielupooltel on õigus esitada ühiseid maksudeklaratsioone ning nad on teineteise seadusjärgsed pärijad. Registreeritud abielupaaridel on kergem paljudel juhtudel ka koos reisida ning suhelda teiste riikide ametivõimudega. Õigus lapsendada sama last on üksnes registreeritud abikaasadel.

Abiellumine toob endaga kaasa:

Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks . Abikaasadel on teineteise ja perekonna ees võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise üksmeelselt, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest.
Abikaasad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt. Tegevusala valides ja oma tegevusalal tegutsedes peab abikaasa parimal viisil kasutama oma võimalusi perekonna ülalpidamiseks vajalike vahendite hankimiseks.
Abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama , kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 37 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

must1 Õppematerjali autor

punktide kaupa

Sarnased õppematerjalid

docx

Abiellumine ja seadus

Abiellumine ja seadus 1. Abielu sõlmimise eeldused: o Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. o Abielluda võivad täisealised isikud. o Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti. 2. Abielu ei või sõlmida : o Otsejoones üleneja(vanemad ja nende eellased) ja alaneja(lapsed ja nende järglased) sugulane o Vend ja õde ning poolvend ja poolõde. o Isikud, kelle sugulussuhe põhineb lapsendamisel. o Isikud, kellest vähemalt üks on juba abielus. o Kui on alust eeldada, et esineb abielu kehtetuks tunnistamise või tühisuse alus. o Abielu sõlmimise kinnitamiseks õigustatud vaimulikul

Kirjandus

pptx

Inimeseõpetus - Perekonnaseadus

Rühmatöö Inimeseõpetus Millisel abielul on õiguslik alus? · Eestis sõlmitakse abielu täisealise mehe ja naise vahel. · 15-17-aastane alaealine võib abielluda juhul, kui kohus on tema teovõimet abiellumiseks Mis on perekonnaseisuakt? Millised on perekonnaseisutunnistused? Millised asutused koostavad ja annavad välja neid dokumente? Perekonnaseisuakt on perekonnaseisuasutuses sünni, surma, abielu sõlmimise ja abielu lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu lahutamist. Perekonnaseisutunnistuseks on: 1) sünnitunnistus; 2) surmatunnistus; 3) abielutunnistus; 4) abielulahutuse tunnistus; 5) nimemuutmistunnistus. Perekonnaseisuakte koostavad valla- ja linnavalitsused, maavalitsused ja Eesti välisesindused ning siseministrilt Millised dok

Inimeseõpetus

pptx

Perekonnaõigus

Perekonnaõigus Inimene ja õigus 10. klass Tartu Tamme Gümnaasium (2014) Reguleerivad õigusaktid • EV põhiseadus (§ 24, 26, 27, 28) • Abieluvararegistri seadus • Lastekaitse seadus • Notariaadiseadus • Perekonnaseadus • Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisuasutus • Registreerib sünde ja surmi • Kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist • Teeb rahvastikuregistrisse neist tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid • Muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid Perekonnaseisuasutused • Valla- ja linnavalitsus • Maavalitsus • Eesti välisesindus • Siseministeerium • Notar ei ole perekonnaseisuasutus, kuid täidab abielu sõlmimise ja lahutamisega seotud perekonnaseisuasutuse ülesandeid Abielu vs. kooselu Perekonnaseadus Kooseluseadus • Kooselulepingu võivad sõlmida kaks

Õigus

txt

Abielu

Perekonnapetus. 1.)Abiellumisiga- (1) Isik on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks. (2) 15-18-aastane alaealine vib abielluda oma vanemate vi eestkostja kirjalikul nusolekul. 2.)Abielu ei vi slmida -Kui abielluja ei kinnita oma abiellumissoovi. -Kui ks vi mlemad abiellujad ei ole otsustusvimelises seisundis. Sel juhul mratakse abielu slmimiseks uus aeg. -Kui abielluja ei ole abiellumisealine. -Isikute vahel, kellest vhemalt ks on juba abielus. -Otsejoones lenejate vi alanejate sugulaste vahel. -Vendade ja dede ning poolvendade ja dede vahel. -Lapsendajate ja lapsendatute, samuti he isiku poolt lapsendatute vahel. -Isikute vahel, kellest vhemalt hele on mratud eestkostja tema piiratud teovime tttu. -Samast soost isikuga. -Vaimuliku igus keelduda abielu slmimisest 3.)Abielu tekib abiellumise ehk abieluslmimise tagajrjel. Seda toimingut nimetatakse ka laulatuseks. -Tegevused laulatuse lbiviimisel -Kontrollitakse abielu kehtivust. -Kontrollitak

Perekonnaõpetus

docx

Perekonnaõigus

Perekonnaõigus Perekonnaõigus on eraõiguse osa. Õigusharu tähtsus seisneb selles, et perekonnaõigus reguleerib äärmiselt tähtsaid ühiskondlikke suhteid. Perekonnaseaduse toimesfääri satub peaaegu iga inimene. Enne 1995. aasta Perekonnaseaduse (PKS) vastuvõtmist oli esimese astme kohtutes lahendatud tsiviilasjade hulgas perekonnaõiguse asju ca. 40%. Perekonnaõigus otsib vastust küsimustele, mis puudutavad iga inimese isiklikku eksistentsi. See on õigusnormide süsteem, mis reguleerib seoses perekonna loomisega ja ühiskondlike funktsioonide teostamisega perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõ

Õigus

doc

Millised on erinevused abielu ja vabaabielu vahel?

Millised on erinevused abielu ja vabaabielu vahel? Eelkõige on vabaabielus nooremapoolsed paarid, kuid kindlasti on ka vanemaid paare, kes eelistavad sellist kooselu viisi registreeritud abielule. Ühiskonnas on levinud arvamus, et abielu ei erine vabaabielust olulisel moel, kuid siiski hindavad osad inimesed abielu rohkem, sest siis on seaduses kindlalt määratletud olulised punktid, mis käsitlevad suhtes olevate inimeste õiguseid ja kohustusi. Minu ettekande eesmärgiks on saada teada, miks osad paarid abielluvad ja teised mitte ja millised on erinevused kooselu viiside vahel, samuti kirjeldan, kuidas mõjutab üks või teine kooselu valik laste ja naiste olukorda, selgitan mis probleemid võivad tekkida ühisvaraga vabaabielu korral. Vabaabielu Paarikümne aasta jooksul on oluliselt muutunud suhted perekonnas, sest eelistatakse erinevaid kooseluvorme. Vabaabielul on palju plusse ja miinuseid, üheks suureks plussiks on võimalus alati oma abielu registreerida ja muuta sea

Perekonnasotsioloogia

doc

Abikaasade varalised õigused ja kohustused

Abikaasade varalised õigused ja kohustused Kui naine ja mees soovivad oma ülejäänud elu koos veeta, sõlmivad nad üldjuhul abielu. Kui mees ja naine on sõlminud abielu, tuleb neil arvestada abieluga kaasnevate kohustuste ja õigustega, näiteks varaliste õiguste ja kohustustega. Abieluvaraleping. Kui on ostsustatud abielluda, oleks ka soovitatav sõlmida abieluvaraleping, sest kui abiellujate vahel tekivad arusaamatused on hea kui neil on olemas abieluvaraleping, kus on kirjalikult näha milline vara kellele kuulub. Tänu abieluvaralepingule, saab ära hoida palju inetuid juhtumeid. Seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud, määratakse kindlaks abikasade varalised õigused. Abieluvaralepinguga saavad abikaasad omavahel kindlaks määrata abikaasade vastastikused varalised õigused ja kohutused. Kui abikaasaad pole sõlminud abieluvaralepingut võib nende vara jagada ühis- või lahusvaraks. Abieluvaralepinguga saab kindlaks määr

Õigusõpetus

pdf

Inimeseõpetus: perekond

Inimese õpetus: küsimused Britta Signi Merirand 10.a 1. Millisel abielul on õiguslik alus ? Abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. 2. Mis on perekonnaseisuakt? Millised on perekonnaseisutunnistused? Millised asutused koostavad ja annavad välja neid dokumente? Perekonnaseisuakt on perekonnaseisuasutuses sünni, surma, abielu sõlmimise ja abielu lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu lahutamist. Perekonnaseisutunnistuseks on: 1) sünnitunnistus; 2) surmatunnistus; 3) abielutunnistus; 4) abielulahutuse tunnistus; 5) nimemuutmistunnistus. Perekonnaseisutunnistus antakse perekonnaseisuasutuse poolt perekonnaseisuakti alusel. ● Millised dokumendid on vaja esitada abielu sõlmimiseks? ● ü

Inimeseõpetus

Rohkem sarnaseid