Abielu tänapäeva maailmas (0)

Abielu tänapäeva maailmas
Kas traditsiooniline abielu on kaotanud enda senise tähenduse tänapäeva infotehnoloogilises maailmas ning kas Eesti riik peaks lahendama selle probleemi muutes abiellumise digitaalseks? Kas üldse tooks interneti põhine abiellumine kaasa ka midagi positiivset , või kaasnevad sellega ainult tõsised murekohad?
Eesti riik on igati edumeelne e-riigi edasi arendamisel. Oleme e-riigiga paljudele teistele riikidele eeskujuks, kuid kas oleks õige digitaliseerida abielu registreerimine? Siiani on saanud abielu sõlmida ametnik , kellel on seaduse kohaselt õigus seda teha. Praegusel hetkel tuleb abielu vormistamiseks mõlemal osapoolel kohale minna aintud volitusega isiku juurde. Kahjuks tuleb tõdeda, et tänapäeval ei peeta abiellumist enam nii tähtsaks, inimestele pole enam oluline, et väljendada ametniku ees tahet sõlmida abielu. Viimaste aastakümnete statistika tulemused näitavad, et vabaabielus olevate paaride arv aina kasvab, millest tuleneb ka vabaabielus olevate laste arvu kasv. Selle üheks põhjuseks võib olla ka inimeste laiskus , kuna abiellumisavalduse vormistamiseks tuleb mõlemal osapoolel kohapeale minna. Või on see tulenenud hoopiski sellest, et abielu ei sõlmita varem kui ühe kuu möödumisel päevast, mil on esitatud abiellumisavaldus. Praegune abielu sõlmimine on pikk protsess, mis võtab palju väärtuslikku aega.
Teadupärast puudub paljudel eestlastel usk igasugustesse religioonidesse, millest on tulenenud ka kirikliku laulatuse vähenemine. Vanasti oli traditsiooniks abielluda kiriklikult, nüüd elavad aga paljud inimesed vabaabielus. Digitaliseeritud abielu registreerimisele aitaks kaasa ka see, et abielu saaks vormistada ilma kodust lahkumata, mis hoiaks paljudel inimestel aega kokku. Peale mugavuse muutuks abiellumine ka palju kiiremaks. Inimesed ei peaks enam ootama vähemalt kuu aega, vaid saaksid olla juba varem abikaasad . Interneti põhine abiellumine muudaks ka selle teenuse palju odavamaks kui see on praegu. Protseduur ise võiks olla sarnane e-valimistega. Abiellujad saaksid kinnitada enda soovi ja arvutiprogrammi abil saaks kõik nende andmed üle kontrollida. Kontrollimine oleks väga oluline, kuna seadus ei luba abielluda isikutel, kes on juba abielus või kui inimesed on sugulased. Algselt tundus e-valimine meile harjumatu, kuid nüüd kasutavad seda paljud eestlased, kuna see on muutnud valimise palju lihtsamaks.
Sellel leiduksid muidugi ka omad negatiivsed küljed. Digitaliseeritud abielu võib jällegi suurendada lahutuste osakaalu , kuna inimesed võtaksid sellist abiellumist palju kergekäelisemalt. Nad ei mõtleks enam nii põhjalikult kohustuste üle, mis abieluga kaasnevad. Kohustuste alla kuuluvad näiteks töövõimetu abikaasa ülalpidamine ning samuti ka laste ülalpidamine. Kui tõesti teha see asi ID-kaardi põhiliseks, siis kaasneb sellega ka mõned probleemid. Kes tõestab, et mõlemad osapooled seda oma südamepõhjas soovivad. Kui muidu tuvastab perekonnaseisuametnik isiku tahet abielluda, siis kuidas on võimalik seda teha ID-kaardi põhiselt. Peale selle, kes välistab võimaluse, et üks osapool varastab teise ID-kaardi ning teeb antud toimingu teise teadmata ära.
Kui meil Eestis on see siiani vaid mõte, siis USAs on see aga juba käes. Seda nimetatakse seal „ proxy wedding“ ja see tähendab interneti põhist abielu registreerimist. Sellega on aga kaasa tulnud ka palju probleeme. See on kergendanud naiste müümist seksorjadeks ning samuti kasutavad ka paljud immigrandid seda võimalust kurjasti ära. Muidugi on sellel ka hea külg, seda kasutavad ka paljud sõtta saadetud mehed, kes ei taha, et nende surma saamisel jääksid nende naised kompensatsioonita.
Digitaalse abielu sõlmimise kasutuselevõtt hirmutaks kindlasti ära palju vanemaid Eesti elanikke. Kuid kindlasti aja möödudes, muutuks see teenus populaarseks inimeste seas ja inimesed unustaksid ära kõik negatiivsed küljed.