.......................................................................................................3 Vanad pulmatraditsioonid Eestis ............................................................................................4-5 Tänapäeva pulmatraditsioonid Eestis......................................................................................6-7 Tomingud enne abiellumist.........................................................................................................8 Teadmisi abielu kohta.................................................................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 Lisa.................................................................................................
Millised on erinevused abielu ja vabaabielu vahel? Eelkõige on vabaabielus nooremapoolsed paarid, kuid kindlasti on ka vanemaid paare, kes eelistavad sellist kooselu viisi registreeritud abielule. Ühiskonnas on levinud arvamus, et abielu ei erine vabaabielust olulisel moel, kuid siiski hindavad osad inimesed abielu rohkem, sest siis on seaduses kindlalt määratletud olulised punktid, mis käsitlevad suhtes olevate inimeste õiguseid ja kohustusi. Minu ettekande eesmärgiks on saada teada, miks osad paarid abielluvad ja teised mitte ja millised on erinevused kooselu viiside vahel, samuti kirjeldan, kuidas mõjutab üks või teine kooselu valik laste ja naiste olukorda, selgitan mis probleemid võivad tekkida ühisvaraga vabaabielu korral. Vabaabielu
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1
valiku tegemine pole kohustuslik, säilib ka võimalus abieluvaralepingu sõlmimiseks. Võeti kasutusele uued terminid: isaduse omaksvõtt (varem oli põlvnemise kindlakstegemine), hooldusõigus (varem oli vanemlikud õigused ja kohustused), sugulus (ühisest esivanemast põlvnevate inimeste vaheline vereside, eristatakse sugulust otse- ja külgjoones), hõimlus (ühe abikaasa sugulaste suhe teise abikaasa ja tema sugulastega, ei lõpe abielu lõppemisega). Abielu Kihlus: mehe ja naise vastastikune lubadus sõlmida teineteisega tulevikus abielu. Kihlus kehtivas õiguses on sätestatud abiellumislubadusena, kuid see ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks, kui lubadust ei täideta, sellestkõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Abielu olemus: abielu definitsioon ei ole seadusega paika pandud. Abielu instituut on ajapikku kujunenud lähtuvalt Euroopa religioonist ja rooma õiguse printsiipidest.
Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest. Wikipedia. Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Perekonna liikmed jagavad kodu, ühiseid
Siinkohal võib kasutada Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868 1920) ütlust, et see õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma. Rooma õiguse sünnikoduks oli väike linnriik. Mis asetses keset Apenniini poolsaart. Aegade alguses elas sealne rahvas tavalist elu- tegeles karjapidamise ja põlluharimisega ning ühiskondlikud suhted puudutasid esmajoones maavaldust, millele lisandusid suhted abielu, pärimise ja mõningate igapäevaste tehingute, nagu vahetus, laen jt. aladel. Neid ühiskondlikke suhteid reguleerivad õigusnormid olid lihtsad, patriarhaalsed ja kitsalt natsionaalse ilmega. Sõdadega laiendas Rooma pidevalt oma territooriumi, ning lõpuks langedes ka ise vallutatute mõju alla. Nii näiteks oli tolle aja Roomas tugev kreeka kultuuri mõju, sest see oli rooma omast kõrgem ning see mõju avaldus ka õiguse alal. Senine patriarhaalne kord hakkas
· Kui saab kohaldada 2 aasta reeglit, siis surmaks on sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemise aeg. · Kui kohaldatakse 5 aastast perioodi, siis...TsÜS §20 (2) kui surma aega ei tea siis surmaks esimese aasta lõpp, mil saadi viimased andmed tema kohta. Kui siiski surnud ei ole, siis on õigus oma vara tagasi saada alusetu rikastumise sätete alusel. Kui surnuks kuulutatu välja ilmub, siis abielu ei taastu. 3.Juriidilised isikud 3.1.Juriidilise isiku mõiste Juriidilise isiku mõiste probleem on jätkuvalt vaieldav. TsÜS §24 Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Juriidilised isikud Korporatiivsed j.i. Sihtasutuse tüüpi j.i.
T hõimlased on VM sugulased. VM hõimlased on T sugulased: T vanemad- M ja N; M ja N vanemad-ME,MI ja NE,NI. 2. Kaasus: „Kes on ema, kes on isa?“ Mari ja Jüri ei ole abielus. Nende laps Liisi sündis 1.01.2017. Lapse sünni registreerimisel esitasid Mari ja Jüri kõik vajalikud dokumendid, et rahvastikuregistri kanne Liisi vanemate kohta oleks õige. Mari 2.01.2008 sõlmitud abielu Antsuga lahutati kaks kuud pärast Liisi sündi. Mari poeg Priit sündis 1.01.2010. Rahvastikuregistri andmetel on Priidul ema ja isa. Elulised asjaolud: 02.01.2008 - Mari ja Antsu abielu sõlmimine 01.01.2010 - Priidu sünd 01.01.2017 - Liisi sünd 01.03.2017 - Mari ja Antsu abielu lahutamine 1. Kes on Liisi ja Priidu ema? PKS § 83 sätestab, et lapse emaks on naine, kes on lapse sünnitanud. Liisi: Kaasuse asjaoludest lähtuvalt Mari on Liisi sünnitanud ehk on ta ema.
Kõik kommentaarid