Pulmad (0)

PULMAD
Koostaja :
Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................................................3
Vanad pulmatraditsioonid Eestis ............................................................................................4-5
Tänapäeva pulmatraditsioonid Eestis......................................................................................6-7
Tomingud enne abiellumist.........................................................................................................8
Teadmisi abielu kohta.................................................................................................................9
Kokkuvõte.................................................................................................................................10
Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11
Lisa............................................................................................................................................12
Sissejuhatus
Referaadis annan ülevaate pulmadest. Millised traditsioonid olid vanasti ning millised on tänapäeva traditsioonid. Kuidas näeb välja pulmade eelne protsess ning millest üldse pulmad koosnevad. Milliseid toiminguid peab tegema abiellumiseks ning palju üldse võivad pulmad maksma minna. Samuti saab sellest referaadist teada, milliseid dokumente on pulmadeks vaja ning kui vana peab olema, et abielluda. Valisin selle teema sellepärast, kuna tahan nende konkreetsete teadmiste võrra rikkam olla ning saan teada, kui raske või kerge on üldse pulma korraldada.
Vanad pulmatraditsioonid Eestis
Vanasti peeti pulmad üldiselt talvel, kuna siis ei olnud segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, ning siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva.
Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata.
Pea iga tüdruku hing ihkas mehele saada ja seetõttu on meie rahvatraditsioonis hulk kombeid ja endeid, mis on seotud kosilaste ootamisega. Sügisene ja talvine neljapäeva õhtu tekitas tüdrukutes alati ärevust ja siis mindi vargsi õuele kuulama , ega kosjakellad kuskilt ei kosta . Otsiti tugevat ja tervet, töökat, hoolast ja usinat naist. Teiseks tuli arvesse mõrsja jõukus, viimases otsas oli alles ilu. Üsna tihti tehti otsus vanemate poolt, ja õnn oli, kui see noorte sooviga kokku läks. Vanematele vasturääkimist ei tulnud tavaliselt mõttessegi.
Lühim aeg kosjade ja pulmade vahel sai olla kolm nädalat, sest vähemalt kolmel pühapäeval tuli pruutpaar enne laulatust kirikus maha hõigata. Kosjade ja pulmade vahelist aega täitsid mitmesugused ettevalmistused pulmadeks. Juba väikesest peale õpetati tüdrukutele eluks vajaminevaid naistetöid. Aja jooksul valminud näputööd koguti riidekirstu, mis pulmadeks pidi olema kaasavara täis.
Pulma kutsuti pruudi ja peigmehe külalised eraldi. Ühest korrast ei aidanud, pulma tuli ikka kolm korda kutsuda. Kindlasti pakkus kutsuja viina ja kuna käidi kutsumas kolm korda on öeldud, et kutsumisele kulus viina hulga rohkem kui pulmas . Hiljem ei olnud kutsujateks enam mitte pruut ja peigmees ise, vaid hoopis nende vanemad.
Laulatus oli vanasti pulmadega nõrgalt seotud. Kuigi just kiriklik laulatus kinnitas ametlikult abielu, võeti seda kui paratamatut asjaajamist. Tavaliselt toimus laulatus nädal või paar enne pulmi, vahel ka hiljem. Laulatus ei käinud pulmakommete hulka. Ilmarahva ees sai pruudist noorik alles siis, kui talle pulmas tanu pähe pandi.
Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva õhtul: peiu sugulased kogunesid peiu koju, mõrsja sugulased mõrsja koju. Iga kutsutu tõi kaasa leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. Seegi oli ühise abistamise vorme. Tavaline talu poleks suutnudki mitmepäevaseid pulmi pidada. Pulmakoti viimine püsis kaua elavas traditsioonis ja jääb elama ja elab praegugi.
Vanad eesti pulmad olid enamasti kahe osaga, see tähendab, et esimene osa pulmapeost peeti pruudi kodus ja tagumine osa peigmehe kodus. Varasemal ajal oli pulmakoti põhitoiduks leib, millega oli seotud palju uskumusi ja maagilisi toiminguid. Vana pulmatoit oli klimbisupp, mida keedeti lambalihast. Jookidest oli muidugi kõige tähtsam õlu.
Pulmarong sõitis alati suure kära ja kellahelinaga, kõige ees ratsutasid peiupoisid, esimesel vankril oli isamees , temale järgnes peigmees ja siis edasi ülejäänud peigmehe poolsed pulmakülalised ehk saajarahvas. Nende saabumine oli kõige laulurikkam osa pulmast . Pruudikodus söödi ja joodi ning edasi mindi peiukoju. Teel lapsepõlvekodust uude koju pidi pruudi nägu kindlasti kaetud olema.
Tanutamine ehk pruudile naise peakatte pähe panemine oli pulma keskne rituaal . Selles peituski kogu pulma tähendus. Nii saadi abielunaiseks, mitte aga kirikus jah-sõna öeldes. Tanutati esimese päeva õhtupoolikul ja peigmehe kodus. Tanutamisega kaasnes ka pruudi pea piiramine-pikad neiujuuksed lõigati lühikeseks. Tanutamise toiming oli püha ja salajane. Tanutamise ajal istusid pruut ja peigmees kõrvuti, tanutajaks oli peigmehe ema või isamehe naine ehk mõõgaema. Kõigepealt lõigati juuksed ja kammiti pead, seejärel võttis tanutaja tanu ja lõi sellega pruudile vastu põske ja lausus tanutamissõnad. Esimesed kaks korda pandi tanu nii, et see peas ei seisnud või ajas pruut selle ise peast maha. Kolmas kord jäi tanu pidama ja nii oligi neiust noorik saanud.
Teiseks oluliseks abielunaise tunnuseks oli põll ja enamasti järgnes tanutamisele põlletamine ehk põllelappimine. Algul prooviti põlle siduda igale poole, küll kaela, küll jalgade ümber, lõpuks pandi põll õigesse kohta ja saigi hakata seda lappima. Esimese raha viskas sisse peigmees ja tema järgi tegid seda ka pulmakülalised.
Sellele järgnes veel pruudi tantsitamine, mis algselt kuulus viljakus –ja sigivusrituaalide hulka, hiljem kujunes sellest ka rahakogumise ettekääne.
Esimese öö mehe ja naisena veetsid noorpaar tihti hoopis lambalaudas. Noorpaari magama viimine oli seotud mitmete rituaalidega ja see toimus tähtsate pulmategelaste saatel.
Pulma lõpp oli traditsiooniline ja sellest pidid külalised ise aru saama. Kui lauale toodi apsasupp või kapsad ja liha enam ei antud, oli õige aeg hakata minema.
Järgmisel pühapäeval või nädal peale pulmi peeti järelpulmi, kuhu tulid kokku lähedasemad sugulased ja need, kes mingil põhjusel õigel ajal tulla ei saanud.
Pulm oli pruudi ja peigmehe kõige tähtsam elusündmus. Sellega algas uus põli. Tollal peeti pulmi vaid üks kord elus.
Tänapäeva pulmatraditsioonid Eestis
Poissmeeste ja vanatüdrukuteõhtud peetakse vahetult enne pulmi. See on meil moodi tulnud hiljuti .
Tänapäeva neiud peavad ühiselt tormilist pidu, et enne mehele minekut koos sõbrannadega viimast võtta. Komme ise on mujal maailmas juba kaua tuntud ja naljad on tihti traditsioonilised. Poissmeeste õhtud on tuntumad ja neid on korraldatud juba varem. See, et peigmees sõpradega paar õhtut enne pulmi viina võttis, oli kombeks juba paarkümmend aastat tagasi. Viimasel ajal on sellest aga kujunenud huvitav ettevõtmine, mitte lihtsalt viinaviskamine. Tavalised on striptiisibaarid ja ka tellitud tantsutüdrukud.
Pulmasõit on ka tänapäeval pulmapeo oluline osa. Praegused sõiduvahendid on muidugi teistsugused kui nõukogude ajal, kui „ Volga ” oli pruutpaarile lausa kohustuslikuks ja „Tšaika” juba tõeliselt väärikas. Tänapäeval sõidetakse tavaliselt mõne parema ja uuema autoga, võimalik on tellida nii limusiini või ka muud luksusautot. Kui pulmapidu toimub mõisas, siis sõidab pruutpaar vahel ka hobuste ja kaarikuga. Auto kaunistamine on endiselt moes, üldiselt on aga kadunud kapotil istuvad nukud. Uueks kombeks on pruutpaari auto taha tühjade plekkpurkide sidumine. Selline tava on meile tulnud lausa otse ameerika filmidest.
Pulmapidu ise on väljunud tavapärastest raamidest. Aastakümneid kombeks olnud pikk süldilaud on asendunud kõige erinevamate võimalustega. Valitseb täielik vabadus, kuidas korraldada abielu sõlmimist ja pulmapidu.
Eesti Vabariigis kehtib seadus, mis lubab vastava koolituse saanud kirikuõpetajatel lisaks kiriklikult laulatusele ka abielu registreerida. 2002. aastal oli selliseid kirikuõpetajaid 68. Taoline võimalus on väga mugav ning enam ei pea abiellujad esinema kahel tseremoonial, vaid kõik oluline toimub korraga. Siiski on küllaltki palju selliseid paare , kes registreerivad ennast näiteks vaikselt talvel ainult kahekesi või lähedaste sõprade ja sugulaste ringis ning laulatus ja suur pulmapidu toimuvad suvel.
Ka abielu registreerimist ei pea toimetama enam tingimata perekonnaseisuaktide büroos, vaid täpselt seal, kus meeldib. Ametnik tuleb teatud tasu eest kohale sinna, kuhu ainult soovitakse. Nii on hakatud pidama nn teemapulmi, näiteks kusagil mererannal või soosaarel. Terve pulmakülaliste seltskond pannakse matkama ja sihtpunktis toimub abielu sõlmimine ja pulmapidu. Populaarsust on võitmas vabaõhupulmad. Sellega taotletakse looduslähedust, aga näiteks maausuliste puhul on tegu ka usuliste veendumuste järgimistega. Pulmad lageda taeva all annavad suurema vabaduse peo läbiviimisel. Sellise peo organiseerimine on aga kindlasti üsna keeruline.
Aina populaarsemaks on muutunud noorpaari kohene siirdumine pulmareisile. Sel juhul suurt pidu ei korraldata, piirdutakse väikese vastuvõtuga, mille järel astutaksegi reisile. Meelispaikadeks on soojad maad ja mererannad. Reisil tahavad noored eelkõige nautida elu ja teineteist ega mitte tormata turistidena mööda muuseume.
Oluliseks muutuseks viimase kümne aasta jooksul on seegi, et paljud korraldavad pulmapeo ja maksavad selle eest ise. Veel 1980-ndatel aastatel arvestati eelkõige vanemate rahakotiga. Tänapäeva ühiskonnas teenivad aga noored sama palju või rohkemgi kui nende vanemad. Mingi reegel see pole, aga taoline suundumus on olemas.
Toimingud enne abiellumist
Abiellumiseks esitavad abiellujad perekonnaseisuasutusele, kus soovitakse abielu sõlmida, isiklikult kohale tulles ühise kirjaliku abiellumisavalduse . Abielu ei sõlmita varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel päevast, mil abiellujad on perekonnaseisuasutusele esitanud abiellumisavalduse. Perekonnaseisuametnik võib mõjuvatel põhjustel tähtaega lühendada või pikendada.
Abielu sõlmimise eest on ette nähtud riigilõiv 19,17 eurot, mille abiellujad tasuvad Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada perekonnaseisuametnikule koos abieluavaldusega. Riigilõivu saab tasuda ka kohapeal internetipanga kaudu.
Abielu registreerimiseks vajalikud dokumendid :
- mõlema abielluja sündi tõendav dokument (kui sünnid pole kantud rahvastikuregistrisse);
- teise või järgmise abielu korral dokument selle kohta, et eelmine abielu on lõppenud või kehtetuks tunnistatud (kui selle kohta puudub kanne rahvastikuregistris);
- alaealisel abiellujal kohtumäärus teovõime laiendamise kohta;
- vajadusel abielu sõlmimise muu takistuse kõrvaldamise dokument.
Dokumendid esitatakse perekonnaseisuasutusele eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab üldjuhul olema ka legaliseeritud või apostillitud (see nõue ei puuduta Läti, Leedu, Venemaa, Ukraina ja Poola dokumente).
Kindlaksmääratud ajal tulevad mõlemad abiellujad abielu sõlmimisele, kaasas isikut tõendavad dokumendid. Pärast seda, kui mõlemad abiellujad on oma soovi jah-sõnaga kinnitanud, esitab perekonnaseisuametnik neile allkirjastamiseks protokolli. Seejärel tehakse rahvastikuregistrisse abielukanne. Soovi korral saavad abiellujad selle kohta tõendi.
Kui Eestis soovib abielu sõlmida välismaalane, peab ta lisaks tõendama, et tal on Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses nimetatud seaduslik alus. Välisriigi elanik peab esitama ka abieluvõime tõendi selle kohta, et tema elukohariigi õiguse järgi ei ole abielu sõlmimiseks takistusi.
Abieluavalduse esitamisel selgitab perekonnaseisuametnik abiellujatele varasuhete õiguslikku olemust ning asjaolu, et kui abiellujad oma valikut ei avalda, loetakse nende poolt valituks varaühisuse põhimõte. Valitud varasuhe registreeritakse abieluvararegistris ning abikaasad saavad sealt sellekohase teatise.
Teadmisi abielu kohta
Eestis on registreeritud abielu võimalik mehe ja naise vahel, kui mõlemad on vähemalt 18 aastat vanad. Erandjuhtudel võib abielluda vähemalt 15-aastane isik. Sellisel juhul on vajalik eestkostja või vanemate nõusolek.
Eesti seaduste kohaselt ei registreerita abielu:
1. piiratud teovõimega inimesega;
2. lähisugulasega
3. lapsendajate ja lapsendatute, samuti sama isiku poolt lapsendatute vahel
4. samasoolise inimesega;
5. rohkem kui ühe inimesega samaaegselt;
6. isikuga , kes on juba abielus.
Abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. Abielu lahutamine on õigustoiming, mille viib läbi perekonnaseisuasutus või kohus.
Kokkuvõte
Pulma traditsioonid on tänapäeval võrreldes vanaajaga muutunud palju. Nüüd on abiellumine palju lihtsam ja vabam. Tänapäeval ei ole selliseid traditsioone, mis on kohustuslikud abiellumise juures. Vanasti olid kindlad tegevused, mis kuuluvad pulmade juurde. Sain teada, millised olid pulma traditsioonid vanasti ning millised on need tänapäeval. Samuti sain teada, millised toimetused on vajalikud enne abiellumist.
Kasutatud kirjandus
http://syg.edu.ee/oppematerjalid/uurimistood_referaadid/uurimistood_2010/Kadi_Kuusk_Eesti_pulma_traditsioonid.pdf
http://www.tartumv.ee/?op=body&id=34
http://et.wikipedia.org/wiki/Abielu
Lisa
Pulma-aastapäevade nimed
1. vatt
2. nahk
3. nisu
4. vaha
5. puu
6. küpress
7. vill
8. moon
9. fajanss
10. inglistina
11. korall
12. siid
13. maikelluke
14. seatina
15. kristall
16. safiir
17. roos
18. türkiis
19. kretong
20. portselan
21. opaal
22. pronks
23. berüll
24. atlas
25. hõbe
26. nefriit
27. mahagonipuu
28. nikkel
29. samet
30. pärl
31. seemisnahk
32. vask
33. porfüür
34. merevaik
35. rubiin
36. musliin
37. paber
38. elavhõbe
39. krepp
40. smaragd
41. raud
42. pärlmutter
43. flanell
44. topaas
45. ülekullatud hõbe
46. lavendel
47. kasmiir
48. ametüst
49. seeder
50. kuld
51. kameelia
52. turmaliin
53. metskirsipuu
54. soobel
55. orhidee
56. lapi lasuriit
57. asalea
58. vaher
59. naarits
60. teemant