Töötajate tervisekontrolli kord Jaan Olt Tööandja ülesanded töötaja tervisekontrolli suunamisel Tööandja selgitab välja: töökeskkonna ohutegurid, millega töötaja oma töökohal kokku puutub ja mis võivad põhjustada töötajale tööga seotud haigestumist ning nende ohutegurite mõju ja kestus töötajale tööpäeva või töönädala jooksul; andmed töökeskkonna ohutegurite parameetrite väärtuste kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub töötaja viimase tervisekontrolli otsuses märgitud järgmise tervisekontrolli aja. Tööandja konsulteerib töötaja tervisekontrolli suunamisel töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavolinikuga, võimalusel töötervishoiuarsti või töötervishoiuõega. Tööandja koostab tervisekontrolli suunatavate töötajate nimekirja vastavalt toodud vormile. Tööandja esitab tervisekontrolli tegijale järgmised dokumendid : töötajate nimekirja töökeskkonna riskiana...
Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskonnas on: Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: · füüsikalised · keemilised · bioloogilised · füsioloogilised · psühholoogilised Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid (tööstressorid) on faktorid, mille mõju tulemusena võib tekkida töötaja tervist ohustav tööstress. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada kolme liiki haigusi: · parasiitide,...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Energeetika ja automaatika erialaosakond Lennart Tamm Riskianalüüs Referaat Tööohutus Juhendaja: H. Kruusimaa Tallinn 2015 Riskianalüüsi mõiste *Töökeskkonna riskianalüüs on töökeskkonna ohutegurite, nende parameetrite ja mõju hindamine töötaja tervisele. Riskianalüüsi eesmärk: *Ennetada ja vältida tööõnnetusi, kutsehaiguseid ning muid võimalikke ettevõtte tegevusega seotud ohtusid inimeste heaolule ning turvalisusele. Töökeskkonna ohutegurite Liigitus(5): 1) Füüsikalised 2) Keemilised 3) Bioloogilised 4) Füsioloogilised 5) Psühholoogilised Riskianalüüsi vajalikkus *Riskianalüüs peab olema teostatud enne töötajate tervisekontrolli saatmist, sest see dokument on aluseks: töötervishoiuarsti eksperthinnangul,kaitsevahendite ja ohumärkide valikul,töökeskkonna mõõdistamisel...
Töökeskonna 1 .Kt 1. Mis on töökeskkond? Ümbrus, milles inimene töötab. 2. Kuidas liigitatakse töökeskkonna ohutegureid? füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised 3. Too näiteid erinevate ohutegurite liikide kohta. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemp. ja -niiskus, kõrge/madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht jm samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid: bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid jm bioloogiliselt aktiivsed ained. Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigu...
Töökeskkonna mõju töösuhetele. Üle poole oma ärkvelolekuajast viibime me tööl ehk siis töökeskkonnas. Seega tuleb väga oluliseks pidada töökeskkonna tingimusi, töö mõju inimese organismile ja tööga seonduvaid ohte. Tänapäeval, mil majanduse ja teaduse areng on meil väga kiire, puutume me siiski igapäevaselt kokku aastatuhandeid kestnud probleemiga – töökeskkond. Alles paarkümmend aastat tagasi arvati, et tervist võib kahjustada vaid töötamine kaevanduses või vabrikus, kuid praegu me teame, et isegi istumine päevast-päeva korraliku töölaua taga arvuti ees mõjub tervisele kahjulikult. Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: • füüsikalised • keemilised • bioloogilised • füsioloogilised • psühholoogilised Füüsikalised, keemilised ja bioloogilised ohutegurid on peamiselt seotud mingi tootmisprotsessiga, mille töökäigus neid kasutatakse või nad võivad tekkida tööprotsessi käigus. Füüsikalised ohutegurid on müra, vibratsioon, ioniseeriv...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL ST17 KÕ2 TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Referaat Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................1 SISSEJUHATUS...................................................................... 3 1. TÖÖKOHA ISELOOMUSTUS...............................................4 2.TERVISERISKIDE HINDAMINE.............................................7 3.TÖÖKESKKONNA ohutegurid.............................................9 4.KOKKUVÕTE....................................................................12 5.KASUTATUD KIRJANDUS...................................................13 SISSEJUHATUS...................................................................... 3 1. TÖÖKOHA ISELOOMUSTUS.........................
Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 10. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); 11.Töötajate tööoh...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetod Referaat Väimela 2009 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................4 I Töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine...............................5 1.Töötamiskohale esitatavad nõuded.........................................................5 1.1. Hooned ja Tööruumid...................................................................5 1.2. Uksed ja väravad..........................................................................5 1.3. Ventilatsioon..............................................................................5 1.4. Valgustus.....................................
Valgamaa Kutseõppekeskus Hooldustöötaja eriala Evelin Tamm HOT-13 TÖÖKESKOND Kodutöö Juhendaja: Eve Ilisson Valga 2014 1. Kuidas võib saada töötaja kahjustada puutudes kokku töökeskkonnas ohtudega? Raskuste tõstmine Koormavad tööasendid ja -liigutused Tööriistade, masinate ja tootmisliinide kasutamine Kukkumine ja komistamine Muud ohud Ühekülgne ja koormav või ühekülgne ja korduv töö Pidev müra Nahka kahjustavad ained Suur töökoormus ja ajapuudusVahetustega töö või töö väljaspool harilikku Konfliktid, kiusamine ja ahistamine Pidev kõrge või madal õhutemperatuur Kemikaalid Läbipõlemine Vibratsioon UV-kiirgus Vaimne terror Füüsikalised ohutegurid Keemilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kutseõpe HOk11 Triin Ott TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE KAARDISTAMINE (Koduhooldus) Referaat Õppejõud: M.Moks Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜSI ÜLDISELOOMUSTUS...........................3 2. OHUTEGURID KODUHOOLDUSTÖÖTAJATE TÖÖS.......................................3 2.1. Bioloogilised ohutegurid...................................................................................4 2.2. Füsioloogilised ohutegurid............................................................................
Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1.Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil - parandada töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkust teha mõtestatud tööd - parandada ettevõtte tegusust ja tootlikkust - töötajad peavad õppima kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks - töökollektiiv peaks õppima iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid - vähenendada kulusid töövõimetusele - vähenendada kulusid seoses pensioniga 2.Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks - vältida riski - kui pole võimalik vältida, siis tuleb määrara riski suurus - püüda vähendada riski tekitavat põhjust (riski allikat) - kohandada töö indiviidi võimetele (töökoha disain, töövahendid, tööprotsess, t...
*Töötajate töövõime säilitamise eesmärk ettevõttes 1.Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2.Parandeb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3.Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4.Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5.Vähenevad kulud seoses töövõimetusega; 6.Vähenevad kulud seoses pensioniga. ILO(tööorganisatsioon)/WHO(terviseorganisatsioon) arvates on töötervishoiu ja tööohutuse kolmeks põhieesmärgiks: *Töötaja tervise ja töövõime säilitamine ning edendamine; *Töökeskkonna ja praktilise töötegemise parandamine tagamaks, et see soodustab ohutust ja tervishoidu; *Töökorralduse ja töökultuuri arendamine suunas, mis toetab töötervishoidu ja tööohutust ning ühteaegu edendab positiivset sotsiaalset kliimat ning ladusat tööd, mis aitab tõsta ettevõtte tootlikkust. Tööandja ennetus...
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; RIIGIS: ETTEVÕTTES: 1.Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2.Parandeb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3.Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4.Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5.Vähenevad kulud seoses töövõimetusega; 6.Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Sisekontroll Riskianalüüs Tegevuskava Töötajate teavitus Tervisekahjustuste vältimiseks abinõude rakendamine Tervisekontr...
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Töökeskkonna kirjeldus ja riskianalüüs Pärnu 2015 Sisukord : 1. Sissejuhatus 2. Töökeskkonna kirjeldus 3. Kasutatavate töövahendite loetelu ja kirjeldus 4. Riskianalüüs 5. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Töökeskonna riskianalüüsi eesmärgiks on tuvastada potentsiaalsed ohud (füüsikalised, füsioloogilised, bioloogilised, keemilised, psüholoogilised), hinnata ohte ja leida neile parimad, võimalikud lahendused, et töötada oleks hea ja ohutu. Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 3 alusel peab tööandja korraldama töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimise mille käigus: - selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid; - mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid; - hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele, alaealistele ja puudetega töötajatele; - hinnatakse töökohta...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Joanna-Liisa Baumann Rühm PK-14-PE Füsioloogilised ohutegurid Juhendaja: Heikki Eskosson Tallinn 2014 Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid SISUKORD 1) Sissejuhatus ............................................................................................ .... 3 2) Füsioloogilised ohutegurid ......................................................................... 4 3) Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid ..................................... 4) .... 5 4) Füsioloogilised ohutegurid ......................................................................... 6 5) Istuvas asendis ...
Optometristi töökeskkonna ohutegurid Op-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Optometrist Tervishoiuala spetsialist Põhiülesanded: inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont. Töökeskkond Töökeskkonna võimalikud ohutegurid: Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Füüsikalised: Puudused valgustatuses (silmad) Müra: masinad/kliendid/arvutid/vent. Temperatuur/sisekliima Tööriistad Keemilised: Puhastusvahendid (allergia, kuivus, ärritus) Hooldusvahendid (läätsed) Bioloogilised: Haigused (kokkupuude inimestega) Ennetus: - Teadvustamine - Hügieen - Vaktsineerimine Füsioloogilised: Sundasendid (istumine, seismine) Koormus silmadele Psühholoogilised: Suhtlemine (töökaaslastega, klientidega) Vastutus (silmako...
FIRMA OÜ TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Objekt: FIRMA OÜ Aruande maht: 19 lk Koostas: RISKIHINDAJA TAK Välja antud: 12.03.2012 SISUKORD . SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 2. TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS. ..............................................................................................................................................6 2.1. Ettevõtte üldine iseloomustus...................................................................................6 2.2. Töökeskkonna iseloomustus.....................................................................................6 3. töökeskkonNas esinevate RISKIDE HINDAMINE (assistent).......................................8 Töökoht........................................................................................
B.2.1. Millised laste individuaalseid erinevusi peab lapsehoidja oma töös arvestama? Arvestada tuleb laste vanuse, huvide, võimete ja vajadustega . Samuti sooliste erinevustega ning lapse kodukultuurist tulenevate erinevustega. Arvestata tuleb ka laste arenguliste ja hariduslike erivajatustega ja osata neid märgata Mida tuleb lapsehoidjal arvestada multikultuurilises kasvatuses? Multikultuurilises kasvatuses tuleb arvestada lapse kodukultuurist tulenevate erinevustega. Mis on lapsehoidja ülesanne lapsest lähtuvas kasvatuses lastehoius? 1.füüsiliselt ja psüühiliselt turvalise keskkonna tagamine lapsele; 2.vanema poolt koostatud lapse päevakava järgimine lapse ealisi vajadusi arvestades; 3.lapse arengu toetamine päevategevuste kaudu (mäng, liikumine jms.); kasvu toetamine 4.lapse isikliku hügieeni jälgimine, juhendamine selle täitmisel ja vajadusel abistamine; 5.lapse toitumise jälgimine, vajadusel toiduvalmistamine ja lapse abistamine sö...
Iseseisev töö nr1. Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskkonnas on: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised- mis ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid: mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhu...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas referaat juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 Mis on bioloogiline ohutegur?..................................................................................4 1.2 Ainest tulenev oht ........................................................................4 2.Nakatumine ja ohurü...
F1 Töötervishoiu kordamisküsimused: 1) MÕISTED Töö - vaimset v. füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha Töötervishoid - kompleksne teadusharu, mis uurib töö ja inimorganismivahelisi suhteid. Tööohutus - distsipliin, mis tegeleb tööõnnetuste, tööga seotud haiguste sh kutsehaiguste ärahoidmisega ning töötajate tervisliku seisundi parandamisega. Oht - kõik, mis võib tekitada kahju (nt müra, halb valgustus, kemikaalid, mikroobid, töötamine pöörlevate seadmetega, töötamine redelil jne) Risk - suurem või väiksem võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Töökoht - on ettevõte, kus töötaja töötab;töötervishoiu ja tööohutuse seaduses mõistetakse ka kogu ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib. Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb. Ühiskaitsevahendid - ventilatsioonisüsteemid, helineelavad laed ruumides jt ...
Töökeskkonna ohutegurid Küllike Varik Töökeskkonna ohutegurid OHUTEGUR on vigastuse või tervisekahjustuse võimalik tekitaja. Töökeskkonnas toimivad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised; Keemilised; Bioloogilised; Füsioloogilised; Psühholoogilised; Füüsikalised ohutegurid Müra Vibratsioon. Kiirgus (ioniseeriv ja mitteioniseeriv) Õhk (liikumise kiirus, õhutemperatuur ja –niiskus, õhurõhk) Valgustus. Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad Füüsikalised ohutegurid Kukkumine (kõrgustest, tasapinnal, kukkuvad esemed) Elektrilöögioht Tehniline tolm Ultravioletne kiirgus, Infrapunane kiirgus Mikrokliima Õhutemperatuur: optimaalne vahemik 20 - 24°C sõltub Füüsilisest aktiivsusest Töö ja töökoha iseloomust Riietusest ja aastaajast Õhu relatiivne niiskus norm 40 – 60% (lubatud 30 – 70%) Õhuliikumine kiirus Õhus tolmu konsentratsioon Masina ohutuse tagamisel vasta järgmistele k...
TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIHINDAMINE Tellija: Casino OÜ Ettevõtte esindaja: Töö teostaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk, metoodika........................................................ 4 2. Töökeskkonna kirjeldus............................................................................................... 7 3.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine..................................... 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................ 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. ........
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLED Majandusarvestus Caroline Rattasepp TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID Juhtimiskontrolli ainetöö Juhendaja: Doris Treier Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS On teada, et pidevalt kõrge ja endiselt kasvav tööõnnetuste arv on tingitud ohtutspoliitika vähesest rakendamisest töökohtade. Vähe on pööratud tähelepanu pisematele ja lihtsamatele muudatustele, mis võivad ära hoida nii mõnegi õnnetuse. Tööõnnetuste ja ka kutsehaiguste, suurõnnetuste jne ettekanded ning analüüsid on näidanud, et ohutuse arendamisel ettevõttes on veel palju arenguruumi. Käesolevas juhtimiskontrolli ainetöös üritatakse siis veidi täpsemalt välja tuua mõningaid tähtsamaid teemasid ohutuse tagamiseks organisatsioonis. Millised nõuded kehtivad ettevõtte juhtkonnale ja töötajatele ohutuse tagamisel? Esimeses ...
TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLLI KORRALDAMINE JA RISKIANALÜÜSI LÄBIVIIMINE Ülevaade töökeskkonna sisekontrolli korraldamisest ning ohtude kindlakstegemise, riskianalüüsi läbiviimise ja tegevuskava koostamise põhimõtetest. MÕISTED OHT on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohu all mõistetakse kõike, mis võib tekitada kahju. RISK on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tekkimise tõenäosus ohtlikus olukorras. See võib tähendada suuremat või väiksemat võimalust, et keegi saab ohu tõttu kannatada. SISEKONTROLL on süstemaatiline tegevus, mis on kavandatud tagamaks ettevõtte igakülgse tegevuse planeerimist, organiseerimist, korraldamist ja ülevaatamist vastavalt töökeskkonda reguleerivatele õigusaktidele. RISKIANALÜÜS on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 RAAMATUPIDAJA TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kodutöö Õppejõud Kaie Kranich MA Mõdriku 2016 SISUKORD 1ÜLDANDMED............................................................................................................4 2RISKIANALÜÜSI METOODIKA..............................................................................4 3TÖÖKOHA JA TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS....................................................6 3.1Töökoha kirjeldus..................................................................................................6 3.2Töötaja tööülesannete lühikirjeldus.......................................................................6 4TÖÖKOHA RISKITEGURID..............................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Tööinspektsioon Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Helen Kant Tööinspektsioon SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1.TÖÖINSPEKTSIOON........................................................................4 1.1.Tööinspektsiooni ajalugu................................................................4-6 2.TÖÖTAJAD..................................................................................6 2.1 Töökeskkonnaspetsialist..................................................................6 2.2 Töökeskkonnavolinik......................................................................6-7 2.3 Töökeskkonnanõukogu..........................
TÖÖÕIGUS, TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil. ........................................................... 2 1.1. Töötervishoid, -ohutus, -keskkonad, -koht ............................................................................................ 2 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks. .................................................. 2 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus ................................................................................................. 2 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus. ................................................................................................... 4 4.1. Töökeskkonnaspetsialist, kes ta on, millised on tööülesanded .............................................................. 5 5. Töökeskkonnavolin...
Tallinna Polütehnikum Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja Ott Merila Kutsehaigused ja tööõnnetused Referaat Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus 1 Kutsehaigused 1.1 Definitsioon 1.2 Kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid 1.3 Kutsehaigestumise statistika Eesti Vabariigis 1.4 Kutsehaigestumisest teatamise ning uurimise ja registreerimise kord 1.5 Kutsehaiguste ennetamine 2 Tööõnnetused 2.1 Definitsioon ja liigitamine 2.2 Tööõnnetuse teatamise, registreerimise ja uurimise kord 2.3 Tööõnnetuste statistika Eesti Vabariigis 2.4 Tööõnnetuste ennetamine ja riskianalüüs Kokkuvõte Lisad Kasutatud materjalid Sissejuhatus Käesoleva referaadiga soovitakse lühidalt edasi anda kutsehaiguste ja tööõnnetuste klassifikatsioon, põhjused, nendest teatamise kord ja ennetamine. Samuti tuuakse välja hetke statistika Eesti Vabariigis. Lühidalt saab ka lahti kirj...
Käsitletavad teemad aines Tööohutus metsanduses 1. Aine mõiste, sisu. Tööohutuse aine on selleks, et anda teadmisi ja õpetada tundma töökeskkonna suhtes esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohta, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse riigi ja ettevõtte või asutuse tasandi kohta; tule- ja elektriohutuse nõuete ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise osas. 2. Maailma TTO organisatsioonid ja nende funktsioone. WHO - Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on loodud 7. aprillil 1948. aastal. Tänaseni tähistatakse igal aastal 7. aprillil maailma tervisepäeva. Hetkel on WHOs 193 liikmesriiki. Eesti on WHO liige alates 1993. aastast ning kuulub Euroopa piirkonna koosseisu, kus on kokku 53 riiki. WHO toetus liikmesriikidele on eelkõige sisuline kui otsene rahaline abi. ILO rahvusvaheline tööorganisatsioon. ILOl on 183 konventsiooni ja 180 soovi...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Allan Part 011MT KEEMILISED OHUTEGURID JA KUIDAS KAITSTA Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Allan Part Keemilised ohutegurid ja kuidas kaitsta Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ÕIGUSAKTID...............................................................................................................4 1.1 SEONDUVAD SEADUSED.............................................................................4 2. KEMIKAALIDE OHT TÖÖTAJATELE......................................................................5 3. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMIN...
A aegumine истечение срока давности alaealine несовершеннолетний ametiühing профсоюз ametiühingute seadus Закон о профсоюзах ametnik чиновник asjaolud обстоятельства avaliku teenistuse seadus Закон о публичной службе B bioloogilised ohutegurid биологические факторы опасности D direktiiv директива dokumentaalsed tõendid документалъные доказательства E edasi kaebama обжаловать Eestisse lähetatud Закон об условиях труда töötajate töötingimuste работников, командированных в seadus Эстонию ennetusmeetmed превентивные меры ennetustegevus превентивная деятельность eriosa особая часть esindaja, seadusjärgne представитель, представительство esindus по закону esmaabivahendid средства первой ...
Töökeskkonna- ja ohutuse õppetool Töökoha Riskianalüüs Õppeaines ,,Riski- ja ohutusõpetus materjalide töötlemisel" Koostaja: Alice Andressoo Matriklinumber: 142406 Õpperühm: KAOB31 Juhendaja: Karin Reinhold Sisukord 1.Töökoha ülevaade.........................................................................................................................3 2.Ohuteguritest tuleneva riski hindamise metoodika.......................................................................4 3.Ohutegurite identifitseerimise meetod..........................................................................................6 3.1Füüsikalised ohutegurid:.........................................................................................
Erialane riskianalüüs Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist ja kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja kasutusele võtta täiendavad abinõud. Töökeskkonna ohutegurid: Füüsikalised- müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus (röntgenkiirgus), mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolett-, laser- ja infrapunane kiirgus), elektromagnetväli, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk, masinate ja seadmete teravad või liikuvad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, tule- ja plahvatus-oht. Keemilised- ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud (nt asbesti-, metallitolm, tahm), orgaanilise päritoluga tolmud (nt puidu-, jahu-, puuvillatolm), biotsiidid, vähiravimid, anestees...
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 ...
Tööohutus ja töötervishoid Pilet1 1.TÖÖKESKKOND- on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. TÖÖKOHT- on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamisekoht ja selle ümbrus või muu töötamisekoht, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. TÖÖVAHEND- Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valit...
Bioloogiline ohutegur töökeskkonnas Bioloogilised ohutegurid (1) bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid (2) Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad. Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Ainest tulenev oht Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) astma, kopsufunktsiooni langus. Hallitus (hallitusseente spoorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad. Bioaerosoolid kompleks, mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist. Mükotoksiinid (seentes sisalduvad mürgid). Bioloog...
Võimalikud kontrolltöö küsimused. 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, reguleerimisvaldkond-töökeskkond, kelle suhtes rakendub; TTOS sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) -tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, -tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, -töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, -vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Rakendub ka 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. 4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses; 2. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte...
(1) Tööandja on kohustatud: • 1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevale seadusele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral parandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotu...
1 variant 1.Tootervishoid: Töötervishoiuna mõistetakse töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist 2.Ohutegurid: Füüsikalised ohutegurid: • müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus ja elektromagnetväli • õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja niiskus, kõrge või madal õhurõhk • Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid Keemilised ohutegurid: • keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. • ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist keskkonda või vara • ohtlikud kemikaalid klassifitseeritakse vastavalt ohtlikkuse iseloomule ja käitlemi...
BIOLOOGILISED OHUTEGURID Tallinn 2012 Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR?.................................................................4 1.1 Mõju inimesele.....................................................................................................4 1.2 Seotud töövaldkonnad..........................................................................................4 1.3 Nakatumine.......................................................................................................... 4 2. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE RÜHMAD......................................................5 4. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE PÕHJUSTATUD HAIGUSED......................6 5.BIOLOOGILI...
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Töötervishoiu eesmärgiks on: ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi nii palju kui see vähegi võimalik on. Lähtepunkt on töökohal töötav töötaja, tema tervise ja töövõime säilitamine. Tööõnnetusete ja kutsehaigestumiste ärahoidmine on nii riigi, tööandja kui töötaja huvi. Ettevõtete oskuslikud investeeringud sellel eesmärgi saavutamiseks tasuvad alati ära ja toovad ühiskonnale kasu. 1.1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011 Redaktsiooni kehtivuse 31.12.2013 lõpp: www.riigiteataja.ee otsing Töötervishoiu ja tööohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13329552 Töötervishoiu ja tööohutuse (TTO) seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks 1- töökorraldus- ja meditsiini-abinõude rakendamist, 2- töö kohandamist töötaja võimetele ning 3- tööta...
TÖÖKESKKOND on ümbrus, milles inimene töötab. Nõuded töökeskkonnale kehtestab "Töötervishoiu ja tööohutuse seadus", mis on vastu võetud 16.06.1999. Töökeskkonnas toimivad järgmised ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised psühholoogilised Need ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme, st. 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja ...
ERGONOOMIKA inimese ja süsteemi interaktsiooni seaduspärasuste uurimine eesmärgiga kohandada süsteem inimese järgi tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega LIIGID süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika töökoha ergonoomika tööstus ergonoomika MIKROERGONOOMIA MAKROERGONOOMIA töötaja tööprotsess töökoht tootmisprotsess kaitseriietus ja kaitsevahendi bgd keskkond TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised j...
KEEMILISED OHUTEGURID TOIDUAINETÖÖSTUSES Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. MÕISTED................................................................................................................4 2. KEEMILISED OHUTEGURID.................................................................................4 2.1. TÖÖKESKKONNA KEEMILISI OHUTEGUREID ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD................................................4 2.2. ÕIGUSAKTID............................................................................................5 2.3. KEMIKAALIDE MÕJU TÖÖTAJATE TERVISELE...............................5 2.4. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMINE................................................6 2.5. KEMIKAALIDE ORGANISMI SATTUMISE TEE...
B.2.1. 1. Millised laste individuaalseid erinevusi peab lapsehoidja oma töös arvestama? Sooline, kultuuriline, arenguline erinevus. 2. Mida tuleb lapsehoidjal arvestada multikultuurilises kasvatuses? 3. Mis on lapsehoidja ülesanne lapsest lähtuvas kasvatuses lastehoius? 4. Mis on lapsest lähtumine? Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. (F) 5. Mis on lapsest lähtuva kasvatuse sisu? Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused. (F) Lapsest lähtuv kasvatus põhineb laste huvidel, nende individuaalsetel vajadustel, huviobjektidel ja individuaalsetel õppimisprotsessidel. Lapsed on kasvatusprotsessis aktiivsed tegutsejad ja osalejad, nad õpivad kogedes, küsimusi...
OÜ Rivervalley RISKIANALÜÜS Riskianalüüsi valmimisel osalesid: Riskianalüüsi teostaja Remo Jõeorg. Koostamise aeg ja koht: Tallinn 2014 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................................... 3 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS....................................................................................................................................... 4 METOODIKA......................................................................
TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID Koostaja Juhendaja Tartu 2015 Raamatupidaja töökeskkonna ja töökorralduse analüüs: Elektri ohutus- Kasutades elektriseadmeid, peab veenduma, et pikendusjuhtmed on terved. Kui avastad mingi rikke ei tohiks neid seadmeid kasutada. Häiriv müra-Arvutist või teistest elektroonilistest masinatest tingitud müra, mis on töötajale häiriv tuleks viia madalale tasemele, mis ei häiriks edaspidist tööd. Töö kuvariga- Pidev töö kuvariga väsitab ning tuleks teha rohkem pause, et saaks silmi puhata. Tööruumi sisekliima- Erinevad ained, mis sisalduvad õhus peavad vastama normidele. Halb valgustus- Valgustus peaks olema tööruumides selline, mis ei tekita silmadele lisapingutust ja erinevad sundasendid, mis võib olla tingitud valgusest ( kuna siis peame rohkem olema ninaga vastu lauda ja see võib tekitada seljale pinget) Õhu ringlus- Tööruumides...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRÕ 1 Natalja Assejeva TOILA KODUÕDEDE TÖÖKOHTA RISKIANALÜÜS Iseseisev töö Õppejõud: Milvi Moks Tallinn 2015 SISUKORD 1.KODUÕDEDE TÖÖKORRALDUS.......................................................................................3 1.1Töökohta vaatlus ja iseloomustus.......................................................................................4 2.TERVISERISKIDE VÄLJASELGITAMINE JA KASUTANUD METOODIKA..................6 2.1Ohustatute väljaselgitamine, kirjeldamine ja hindamine....................................................6 Tabel 1......................................................................................................................... 6 Tabel 2........................
1 2 näidiseksSisukord 1. Töökeskkonna kirjeldus.................................................................................................................................................................. 2.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine........................................................................................................ 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................................................................................... 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine............................................................................................................................................. 1. Töökeskkonna kirjeldus............................................................................................... 3 2.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine..........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
