KEEMILISED OHUTEGURID TOIDUAINETÖÖSTUSES Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. MÕISTED................................................................................................................4 2. KEEMILISED OHUTEGURID.................................................................................4 2.1. TÖÖKESKKONNA KEEMILISI OHUTEGUREID ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD................................................4 2.2. ÕIGUSAKTID............................................................................................5 2.3. KEMIKAALIDE MÕJU TÖÖTAJATE TERVISELE...............................5 2.4. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMINE...............................
Keemilised ohutegurid Mõisted · Keemilised ohutegurid on on ettevõttes käideldavad määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid (Kemikaaliseadus § 5 lõige 1) · Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara · Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara · Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine
Vara kaitse korraldus SIM Kaupade vaba liikumise tagamine MKM Kemikaalide ohutu veo korraldus KEMIKAALISEADUS REACH määrus CLP määrus Väetiseseadus Taimekaitseseadus kosmeetikavahenditele Rahvaterviseseadus Tarbijakaitseseadus Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadus Ravimiseadus Töötervishoiu- ja tööohutusseadus TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Seaduse kohaselt on ohtlikud kemikaalid töökeskkonna keemilised ohutegurid. Ohtlike kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid Töökeskkonna piirnormid Plii ja selle ioonsete ühendid Kantserogeenid ja mutageenid Asbest Kantserogeensete ja mutageensete ainete kasutamisel esitatavad nõuded töökohal VV määrus nr 51, 15.02.2000 Kantserogeenset ohtu põhjustavad tööprotsessid: • alumiiniumi tootmine • auramiini tootmine • isopropüülalkoholi tootmine • kummitööstus • jalatsitööstus ja –parandus
käesolevale seadusele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral parandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat;
5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 10. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); 11.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb ja millega lõpeb?; 12. Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid? Tööõnnetustest teatamise kord, tööõnnetuse uurimise tähtajad. 13. Sisekontroll, milles seisneb? 14. Tööleping erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga. 15
töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul vähemalt üks kord aastas. Tervisekontrollitulemusedkannabtöötervishoiuarst tervisekontrolli kaardile. Tervisekontrolli tulemuste alusel esitab töötervishoiuarst tööandjale otsuse lehel ettepanekud: - töökeskkonna parandamiseks ; - töökorralduse muutmiseks ; - töötaja taastusravi/rehabilitatsiooni soovitused 9. Töökeskkonna ohutegurid: teatud ohutegurite kategooriasse kuuluvus, kuidas mõjutab töötaja tervist, mida peab ette võtma terviseriskide vältimiseks; Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; (2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja - niiskus, kõrge või madal õhurõhk (3) masinate ja seadmete liikuvad või
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus
ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. 1.2.TÖÖKESKKOND Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. TÖÖKOHT- on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamisekoht ja selle ümbrus või muu töötamisekoht, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja seaduse füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust.
Kõik kommentaarid