Referaat: KEEMILISED OHUTEGURID TOIDUAINETÖÖSTUSES (0)

KEEMILISED OHUTEGURID TOIDUAINETÖÖSTUSES

Referaat
Tallinn 2010

SISUKORD

SISSEJUHATUS………………………………………………………………………3
1. MÕISTED................….….........................................................................................4
2. KEEMILISED OHUTEGURID.................................................................................4
2.1. TÖÖKESKKONNA KEEMILISI OHUTEGUREID ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD…………………………………………4
2.2. ÕIGUSAKTID............................................................................................5
2.3. KEMIKAALIDE MÕJU TÖÖTAJATE TERVISELE...............................5
2.4. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMINE................................................6
2.5. KEMIKAALIDE ORGANISMI SATTUMISE TEED...............................7
2.6. KEMIKAALIDE VÕIMALIKUD TOIMED ORGANISMILE.................7
2.7. KEMIKAALIDE KAHJULIKU MÕJU VÄLTIMINE..............................8
3. HÜGIEEN JA ISIKUKAITSE...................................................................................8
3.1. KEMIKAALIDE KAITSEKS KASUTATAVATE ISIKUKAITSEVAHENDITEGA ÜMBERKÄIMINE………………………8
3.2. TÖÖANDJA KOHUSTUSED....................................................................9
3.3. TÖÖTAJA KOHUSTUSED.......................................................................9
KOKKUVÕTE.............................................................................................................11
KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................12

SISSEJUHATUS

Käesolevas töös antakse ülevaade toiduainete tööstuses esinevatest keemilistest ohtudest, nende mõjust töötajate tervisele, organismi sattumise teedest, erinevatest võimalikest toimetest, oskusest neid vältida, hügieenst, isikukaitsest ja kaitsevahenditest, nende kasutamisest, töötaja ning tööandja kohustustest.
1. MÕISTED
Keemilised ohutegurid on on ettevõttes käideldavad määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid (Kemikaaliseadus § 5 lõige 1).
Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara.
Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara.
Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine , turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus.

2. KEEMILISED OHUTEGURID

2.1. TÖÖKESKKONNA KEEMILISI OHUTEGUREID ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD

• 22% töötajatest hingab vähemalt veerandi oma tööajast sisse erinevaid ohtlikke kemikaale
  

• Kantserogeenidega puutub kokku 32 miljonit töötajat
  

• 2/3 EL-s enim kasutatavast 30 000 kemikaalist ei ole täielikult toksikoloogiliselt uuritud
  

• 96% keemiatööstuse ettevõtetest on väikesed või keskmise suurusega – seega on ettevõttes sageli puudulik toksikoloogiline ekspertiis
  

2.2. ÕIGUSAKTID

• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
  

• Kemikaaliseadus
  

• Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
  

• Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
  

• Kantserogeensete ja mutageensete ainete kasutamisele esitatavad nõuded töökohal"
  

• "Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid "
  

• "Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded"
  

• Seonduvad seadused
  

• Väetiseseadus
  

• Biotsiidiseadus
  

• Ravimiseadus
  

• Kemikaaliseadus
  

2.3. KEMIKAALIDE MÕJU TÖÖAJATE TERVISELE

• Kemikaalide omadused
  

• Kemikaalide koosmõju - piirnormid
  
• Kemikaalide kvaliteet
  

• Kasutusviis
  

• Kasutamise aeg
  

• Kogused
  

• Ventilatsiooni omadused tööruumis
  

• Isikukaitsevahendite puudumine
  

• Ebaõige kasutamine
  

2.4. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMINE

• Ohutegurite väljaselgitamine
  

• Riskide väljaselgitamine, abiks on kemikaalide ohutuskaardid
  

• Riskiga kokkupuutuvate töötajate väljaselgitamine
  

• Riski suuruse kindlaksmääramine kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi kaudu, kemikaalide kontsentratsioonide mõõtmine hingatavas õhus, kui teostatakse töid.
  

• Võimalused riske kõrvaldada või vähendada, meetmete väljatöötamine
  

• Meetmete elluviimine
  

• Meetmete mõju jälgimine ja uus riskide hindamine, dokumenteerimine
  

2.5. KEMIKAALIDE ORGANISMI SATTUMISE TEED

• Sissehingamine
  

• Naha kaudu
  

• Silmade kaudu
  

• Söömisega suu kaudu
  

2.6. KEMIKAALIDE VÕMALIKUD TOIMED ORGANISMILE

• Mürgine
  

• Väga mürgine
  

• Kahjulik
  

• Ärritav
  

• Sööbiv
  

• Kantserogeenne
  

• Reproduktsiooniorganitele mõjuv
  

• Lootekahjustusi tekitav

• Organismi sensibiliseeriv
  

2.7. KEMIKAALIDE KAHJULIKU MÕJU VÄLTIMINE

• Kemikaalide hea tundmine (ohutuskaardid, riskianalüüs, töötajate koolitus)
  

• Hästi korraldatud tööprotsess
  

• Tõhus ventilatsioon (sund- ja üldventilatsioon)
  

• Hea valgustus ruumides ning töökohal
  

• Nõutavate isikukaitsevahendite kasutamine
  

• Jäätmete organiseeritud kahjutustamine jäätmete käitluskeskuses (ohtlike kemikaalide jäätmed ja nende nõud korjatakse eraldi )
  

• Nõuded õhupuhtuse ja heitvete osas (keskkonnaohtlikke kemikaale või mis võivad põhjustada veesaastet – ei tohi kallata kanalisatsiooni)
  

3. HÜGIEEN JA ISIKUKAITSE

• Töötajad ei söö ega joo tööruumides, kus töötatakse kemikaalidega
  

• Töötajatel peab olema pesemisvõimalus, kaks kappi – puhaste ja tööriiete jaoks. Võimalus eririietust igal ajal vahetada ümber, kui see määrdub
  

• Töökohas, kus töötatakse kemikaalidega peab olema ka silmapesuseadis
  

3.1. KEMIKAALIDE KAITSEKS KASUTATAVATE ISIKUKAITSEVAHENDITEGA ÜMBERKÄIMINE
Kõiki kemikaalide kaitseks kasutatavaid isikukaitsevahendeid:

• hoitakse täpselt määratletud kohas, mitte kapis ega ruumis, kus on kemikaalid
  
• kontrollitakse ja puhastatakse võimalusel enne ja igal juhul pärast iga kasutust
  

• defektsed vahendid asendatakse enne järgmist kasutust, isikukaitsevahendil on kasutusaeg
  

• Isikukaitsevalikul tuleb lähtuda kasutatavast kemikaalist
  

3.2. TÖÖANDJA KOHUSTUSED
Tööandja peab töötajaid teavitama ja koolitama:

• Kemikaalidest tingitud võimalikest ohtudest tervisele
  

• Kokkupuute ärahoidmiseks rakendatavatest ettevaatusabinõudest
  

• Hügieeninõuetest
  

• Kaitsevahendite ja – riietuse kandmisest ja kasutamisest
  

• Avariiolukorras tegutsemisest
  

3.3. TÖÖTAJA KOHUSTUSED
Kemikaalidega töötamise peab töötaja:

• Teadma,milliste kemikaalidega ta hakkab töötama (ohtlikud, kahjulikud, mürgised, söövitavad jne)
  

• Tundma ohumärgistust
  

• teostama töid vastavalt kemikaalide kasutamise ohutusjuhendile ja kemikaalide ohutuskaartidele
  

• Kontrollima, et töö lõpetamisel kõik kemikaalide nõude korgid oleksid suletud,
  

• Kõikidele kemikaalinõudele panema peale eestikeelse märgistuse, mis seal sisaldub
  

• Vajadusel töötama kemikaalidega sundventilatsiooniga ruumis või tõmbekapi alla
  

• Ohtlike kemikaalidega kokkupuutunud töötajate nimekiri, arvestus
  

• Tööandja peab pidama ohtlike kemikaalidega töötajate kohta arvestust ja säilitama neid nimekirju peale töötaja töölt lahkumist kuni 10 - 40 aastat.
  

• Ettevõttes tuleb pidada ohtlike kemikaalide kohta arvestust.
  

KOKKVÕTE
Antud töös selgus, et ligi 22% töötajatest on sunnitud ¼ oma tööajast sisse hingama keemilisi ühendeid, mis soodustavad immuunsüsteemi nõrgenemist ning suurendavad organismi vastuvõtlikkust kahjulikele ainetele . Peamiselt toimub keemiliste ühendite sattumine organismi naha ning silmade kaudu, söömisega suu kaudu ja sisse hingates. Keemiliste ohutegurite vältimine algab eelkõige iseendast. Seetõttu tuleb kinni pidada hügieenist ning kasutada isikukaitsevahendeid.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.ti.ee/index.php?page=797 &
http://www.scribd.com/doc/3096345/Keemilised-ohutegurid
12