Töökeskkonna ohutegurid (0)

Töökeskkonna  ohutegurid
Küllike Varik
Töökeskkonna ohutegurid
OHUTEGUR on vigastuse või tervisekahjustuse 
võimalik tekitaja.
Töökeskkonnas toimivad ohutegurid 
jao
a tat
a ak
a s
k e:
Füüsikalised;
Keemilised;
Bioloogilised;
Füsioloogilised;
Psühholoogilised ;
Füüsikalised 
ohutegurid
Müra
Vibratsioon .
Kiirgus ( ioniseeriv  ja mitteioniseeriv)
Õhk (l
( iliik
i umi
m s
i e
s  kiiir
i u
r s,
s  õhute
t mp
m era
r t
a u
t ur 
r
ja –niiskus, õhurõhk) 
Valgustus .
Masinate ja seadmete liikuvad või 
teravad osad
Füüsikalised ohutegurid
Kukkumine (kõrgustest, tasapinnal, 
kukkuvad esemed) 
Elektrilöögioht
Te
T hniline 
e t
  olm
Ultravioletne kiirgus, 
Infrapunane kiirgus
Mikrokliima
Õhutemperatuur : optimaalne vahemik 20 -
24°C sõltub
Füüsilisest aktiivsusest
Töö j
  a
j  töökoha i
  se
s l
e oomust
s
Riietusest ja  aastaajast
Õhu  relatiivne  niiskus norm 40 – 60% 
(lubatud 30 – 70%)
Õhuliikumine  kiirus 
Õhus tolmu  konsentratsioon
Masina ohutuse tagamisel 
vasta järgmistele küsimustele:
Kas ohtlikud liikuvad masinaosad on 
piisavalt kaetud;
Kas töökohal on piisavalt vaba ruumi, 
sellle
l ks
k , et tööd saa
a k
a s
k  teha 
a ohutult
l ;
Kas masina seiskamisseadised on vabalt 
juurdepääsetavad;
Kas põrandal on mingeid takistusi
(juhtmed,  voolikud ) mille otsa võib komistada
Miks tekivad töötajast tingitud 
õnnetused?
Pole juhendatud tööohutuse osas;
Oskuste vähesus;
Tö
T öta
t m
a i
m n
i e v
  ä
v si
s nult (ü
( le
l tu
t nnid
i );
Isikukaitsevahendite
mittekasutamine;
Töötamine  alkoholijoobes
Keemilised ohutegurid
Lakid, värvid, lahustid, metallid.
Kütused,  õlid ,  mürgised  gaasid.
Pe
P stsit
i siiid
i id
i , ka
k n
a tserogeenid
i , al
a lle
l rgeenid
i , 
ravimid , puhastusvahendid,  happed
Ehitusmaterjalid, mis sisaldavad keemilisi 
ühendeid.
Kemikaalide toime organismile
Eristatakse kolme peamist organismi kahjustuse teed:
hingamisteede kaudu, 
seedekulgla  kaudu, 
naha kaudu.
Kemikaali toimest olenevalt võivad mõjutatud saada 
peaaegu kõik meie  organid -  organsüsteemid : 
Bioloogilised ohutegurid
Mikroorganismid, mis võivad
põhjustada nakkushaigust, allergiat või 
mürgistust
Bakterid , viirused, seened, tolmulestad, 
rakukultuurid, mikroorganismid, inimese 
endoparasiidid ja muud bioloogiliselt aktiivsed 
ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust.
Makroorganismid:
Taimed, linnud, loomad, putukad,  kalad  jne. 
Bioloogiliste  ohuteguritega 
nakatumine  toimub
Nakatumine võib toimuda:
õhu kaudu, 
ko
k ntak
a t
k üle
l ka
k n
a de ka
k u
a du (k
( a
k u
a dne, otsene, 
vahetu  kokkupuude ), 
saastunud esemete kaudu;
toidu, vee,  määrdunud  (nakatunud) 
töövahendite, tööriiete kaudu.
Ennetustöö põhineb puhtusel
Füsioloogilised ohutegurid
Raske füüsiline töö
Sama tüüpi liigutuste 
kordumine
Ül
Ü ev
e äsi
s must
s  p
  õhju
j st
s avad 
sundasendid ja -liigutused 
töös
Raskuste teisaldamine.
Psühholoogilised 
ohutegurid
Monotoonne  töö. 
Liiga intensiivne töö.
Vaimne  ülekoormus  
Töötaja
j  v
  õi
õ m
i ete
t le
l  mit
i t
t e
t vasta
t v t
  öö.
Halb  töökorraldus  ja pikaajaline töötamine 
üksinda.
Halb tööõhkkond (pahurad kolleegid, kliendid).
Tagasiside ( tunnustuse ) puudus (posit –negat).
Töö häbenemine (minu eriala ei ole IN!)
Töökoha esteetilisus (värv, lõhn, helid jne.).
Rühmatöö
Hinnake ohutegureid alljärgnevate 
tööde tegemisel köögis
Sõnas
a t
s a
t g
a e o
  hutu
t sj
s u
j hendis
i s
s e
s , k
  uid
i as
a  
s
väldiksite seda ohtu
Töötamine nugadega
Töötamine kuuma  pliidi  ääres
Töötamine ahjudega
Kalade ja lihade eeltöötlemine
Töötamine mikseriga ja sauseguriga
Näide: OHUD KÖÖGIS
Pliidil olevaid  nõusid  ei tohi liigutada järsu 
tõmbega;
Kuuma toiduga nõude  kandmisel  ei tohi neid 
suruda 
a enda 
a va
v s
a tu;
Külmutatud  liha või kala tuleb tükeldada alles 
pärast ülessulatamist
Enne  laudade , kappide vm. esemete 
liigutamist tuleb  neilt  eemaldada kõik 
kukkuda  võivad esemed