BIOLOOGILISED OHUTEGURID (0)

Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid
BIOLOOGILISED OHUTEGURID
Tallinn 2012
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR? 4
1.1 Mõju inimesele 4
1.2 Seotud töövaldkonnad 4
1.3 Nakatumine 4
2. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE RÜHMAD 5
4. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE PÕHJUSTATUD HAIGUSED 6
5.BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE VÄHENDAMINE 6
KOKKUVÕTE 7
KASUTATUD KIRJANDUS 7

SISSEJUHATUS

Bioloogilisi ohutegureid leidub kõikjal. Neid leidub nii inimese organismis kui ka meie nahal. Samuti ka loomades. Paljud bioloogilised ohutegurid on aga inimesele ohtlikud ning nende tekkimist või paljunimist tuleks takistada või piirata nii palju kui võimalik.
Kokanduses on väga tähtis, et toit ei oleks saastunud ega mürgine. Kuid kui töökeskkond on ebahügieeniline võib see saastuda erinevate bioloogiliste ohuteguritega, mis põhjustavad haigusi inimestele.
Selle töö eesmärgiks on tuua esile bioloogiliste ohutegurite kahjulikkus, et neid tulevikus vältida.

1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR?

Bioloogilised ohutegurid on bakterid , viirused, seened, rakukultuurid, inimese, endoparasiidid, muud bioloogiliselt aktiivsed ained.
Bioloogiliseks ohuteguriks võib ka olla haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees ning ka hammustavad putukad( puuk ).
Samuti ka kõik kehaeritised(piim, sülg, uriin, väljaheited), veri , lümf, koekultuurid, samuti rakuensüümid, hormoonid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid.

1.1 Mõju inimesele

Bioloogilne ohutegur võib inimesele mõjudes põhjustada allergiat, nakkushaigust ja mürgistust(toksiinidest).

1.2 Seotud töövaldkonnad

Kutseakatumisest ohustatud erilalad on meditsiin (arstid, õed, sanitarid, laborite töötajad), sanitaarteenistus, kõik teeninduse ja hooldusega seotud elukutsed . Bioloogilise ohuteguriga puutub töötaja kokku ka toiduainete- ja karusnahatööstuses,
põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, jahinduses ja jäätmemajanduses.
Bioloogiline oht esineb samuti geoloogia , arheoloogia ja ka arhiivide töös.
Bioloogilistes ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutus nõuded kohaldatakse kõikidele töödele, kus töötajad on või võivad olla bioloogilistes ohuteguritest ohustatud.

1.3 Nakatumine

Nakatumine võib toimuda kontaktülekande kaudu (otsene-, kaudne-, vahetu
kokkupuude e piiskkontakt) . Otsene kontakt on vahetu füüsiline kokkupuude nakkusallikaga. Kaudne kontakt on nakatumine pisikutega saastunud asjade kaudu. Piiskkontakt on nakkuse levik õhu kaudu köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel, nakatunud kehavedelike kaudu.
Nakatumine võib ka toimuda õhu kaudu (tolmuosakesed, aerosoolsed osakesed, sülje- ja rögapiisad), saastunud materjali kaudu (toidu-, veega, mustade instrumentidega, vereülekandel viirustega, protseduurid nakatunud vahenditega) ning vektorülekandel (vaheperemehe kaudu).

2. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE RÜHMAD

Määruse alusel jagatakse bioloogilised ohutegurid ohurühmadesse vastavalt nende
nakatumisvõimele:
1. ohurühma ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist (madal risk).
2. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu
ohustavad töötaja tervist, kuid ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale. Nende vastu
on olemas tõhusad ennetus - ja ravivahendid. Risk on indiviidile kõrge, kuid
ühiskonnale madal.
3. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, seetõttu
ohustavad tõsiselt töötaja tervist. Võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale,
kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Risk on inimesele
mõõdukas ja ühiskonnale madal.
4. ohurühma ohutegurid põhjustavad inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad
tõsiselt töötaja tervist ning võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale. Nende
vastu tõhusad ennetus- ja ravivahendid tavaliselt puuduvad. Risk on nii inimesele
kui ka ühiskonnale kõrge.
Ohuklasside määramise aluseks on oht inimese tervisele, nakkusohu tõenäosus elanikkonnale, tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu.
Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma
tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatumisvõimet
3.RISKIANALÜÜS
Kõikide tööde puhul, kus võib esineda bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja kindlaks määrama nakatamisohu laadi , suuruse ja kestvuse. Selleks korraldatakse riskianalüüs, mille eesmärgiks on selgitada välja bioloogiliste ohutegurite ohud ja nende allikad, hinnata võimalikku mõju töötajate tervisele, riskide kontrollimine ja mõõtmete rakendamine.

4. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE PÕHJUSTATUD HAIGUSED

Bakterid võivad põhjustada klamüüdiat, toksoplasmoosi, teetanust, botulismi, difteeriat, koolerat jne. Bakterihaiguseid on võimalik ravida antibiootikumidega ning abi on ka vaktsineerimisest.
Viirused võivad põhjustada hepatiiti, herpest, HIV-d. Neid ei ole võimalik antibiootikumidega ravida, aitab ainult vaktsineerimine.
Seened toodavad mükotoksiine. Hallitusseened tekitavad niiskes keskkonnas nii seintele kui ka toiduainetele hallitust. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need ärritus- ning allergianähtusid.
Puugid levitavad puukentsefaliiti ning kannavad edasi puukborrelioosi, katku, tüüfust.
Kokanduses on eriti levinud salmonelloos ehk soolenakkus ehk toidumürgitus. See levib toore või vähe töödeldud toiduga(peamiselt linnuliha ja munad). Põhjustab palavikku, kõhulahtisust, iiveldust ja oksendamist. Saab välja ravida antibiootikumidega.

5.BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE VÄHENDAMINE

Tuleb jälgida isiklikku hügieeni ning et töökeskkond ei oleks must ega ebahügieeniline. Samuti tuleks inimesi koolitada vastava väljaõppega ning töötajad peavad käima korrapäraselt tervisekontrollis ning vaktsineerimas.

KOKKUVÕTE

Me oleme ümbritsetud bioloogilistest ohuteguritest. Need põhjustavad meile erinevaid allergiaid , nakkushaiguseid ja mürgistusi ning sellepärast peame me neid vältima nii palju kui võimalik. Jälgides hügieeni hoiame töökeskkonna puhtana ning siis ei teki bioloogilisi ohutegureid, mis ohustavad meie tervist. Bioloogiliste ohutegurite poolt põhjustatud haiguseid on mitmeid ning väga erineva toimega. Mõne haiguse vastu aitab antibiootikumide võtmine või vaktsineerimine, kuid mõni haigus võib ka surmaga lõppeda.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://osh.sm.ee/good_practice/bioloogia.pdf (22.09.2012)
http://www.ti.ee/public/files/bio%20ohutegur%20juhend(1) .pdf (22.09.2012)
http://www.ti.ee/index.php?page=798 & (22.09.2012)
http://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/41 (29.09.2012)
https://www.riigiteataja.ee/akt/1024264 (30.09.2012)
7