Tallinna polütehnikum Meedia osakond Trükiste tootmis protsess referaat Karl Breemet TA-12L Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Trükiste tootmise protsess koosneb mitmest osast,alates tellimuse võtmisest lõpetades järeltöötlusega. Trükkal teeb peamise osa tööst ise ära aga kõike nad tavaliselt ei tee. Juhataja peab tellima paberid, plaadi ja muud mida vaja on. Trükkal saab siis trükkimisega alustada, kui vajalikud asjad on olemas, masin vaja seadistada, paber masinasse, värvid õigeks ja palju muud. Hinnapäringu näidis 1. Trükise nimi 2. Trükise formaat (mm) 3. Kogus 4. Maht e. lehekülgede arv (nt. 16 lk + kaaned) 5. Paber (eraldi märkida kaante paber ja sisu paber) 6
Tuletamine-sõnatüvele tuletusliite lisamine. Liitmine-ühendatakse kaks sõnatüve. Nimisõnaliited:laulja, eestlane, manuline, kaevur, soosik, aednik, inimene, karjus, trükkal, müüjanna, poolatar, õgard, peletis, volask, mühkam. Omadussõnaliited:ebaselge, mullane, usklik, muretu, hapukas, alumine, traatjas. Tegusõnaliited:eestindama, pigitama, peituma,sisisema, pisenema, võpatama, olesklema. Määrsõnaliited:kindlalt, kiiresti, reedeti, rinnutsi, rinnakuti, rinnastikku, pikali. Nulltuletus-liidetakse tegusõna tunnused ja lõpud otse tüvele. Liitsõna moodustusosad on tüved, mis teineteisele liidetakse.
Kompositsioonis eelistati selget liigendust, sümmeetrilist ülesehitust. Rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt tekstist. Häälte kooskõla mängib järjest suuremat rolli ning polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on selgelt kuulda. Rohkem kui kunagi varem inspireerib tekst muusikalist väljendust. 15.- ja 16. sajandi vahetusel leiutati nooditrüki tehnika ja suur osa Josquini loomingust on juba tema eluajal trükis ilmunud. Esimene ja kuulsaim trükkal oli Veneetsiast- Petrucci. Josquin valdab vabalt eelmise perioodi mõistuspärast ja keerukat tehnikat aga kuulamisel tabamatu struktuuri asemel on ta teostes lihtne ja selge kord. Esindajad: Jacob Obrecht, Josquin Desprez, Heinrich Isaac. Jacob Obrecht Josquin Desprez IV põlvkond (sünd. 1500.a paiku; tegevusaeg 1520- 1560). Selle ajastu ja 16. sajandi II poole muusikale on iseloomulik mõiste musica reservata- väikesele, suletud ringile reserveeritud muusika
Eelistatakse pala selget liigendust. Rütm lihtsustub, lähtub tekstist. Tekib akordika. Häälte harmooniline kooskõla on väga tähtis, polüf. ei ole keeruline, tekst on selgem. *Jacob Obrecht-helilooja, suri katku. Looming oli peamiselt kiriklik, missa ordinaariumid, jätkas Ockeghemi stiili. *Josquin Desprez 1440-1521-P-Prants. pärit. Õppis tõenäoliselt Ockeghemi juures. Tegutses Itaalias kapellis. Oli vaimulik Prantsusmaal kus ka suri. 1.Veneetsia trükkal Petrucci avaldas J.D-st motette, 17missat. J.D-l oli 20missat, 100motetti, 70 ilmalikku laulu. Stiilimuutus väljendub kõige paremini J.D loos ,,Leinaood Ockeghemi surma puhul" (tähtsaim lugu), noodikiri on must. Alguses on pikem osa->gootilik stiil, nagu selles stiilis, milles Ockeghem laulab. 5 häält, tenoriks on Gregooriuse koraal. ,,Requiem aeternam", nihutatud pool tooni madalamale, mel. ei kõla nii nagu peaks. Laulab Jean Molineti teksti. II osas nimetab oma 4. õpilast
hingamisega. Kehtib humanistlik iluideaal-haritud, kõrge vaimsusega, vaba inimene Kirik kriisis=SUUR SKISMA-Muusikas täh-das seda,et ilmalike zanre tuli juurde ja vaimulik muusika võttis konservatiivse seisukoha. Firenze-Renessanssi hall, rikas linnriik, kauba-ja äriteede ristumis kohal,suured pangad,käsitööliste tsumftid. 1348-Katkuepideemia 1440-Göteborgi trükikunst 1452-langeb Bütsantsi pealinn Konstantinoopol türklastele. 15 ja 16 sajandi vahetusel leiutab Veneetsia trükkal Petrucci uue Nooditrüki tehnika. Ars nova-Uus kunst 1320-1380, looja Philippe de Vitry.uus rütmisüsteem. Kui senises rütmisüsteemis jaotati vältusi ainult kolmeks, siis nüüd ka 2- ksKolmeseid nim. Perfektseteks ja tähistati O-ga, imperfektse tähis C Johannes de Muris- Muusika teoreetik, pani aluse uuele rütmi süsteemile koos Philippe de Vitry-ga. Iso rütmika- Korduvate rütmijärgnevuste kasutamine. Missa-Hakati komponeerima Missa ordinaariumi osi: 1)Gloria 2)Kyrie
Kõik uus avaldus ilmalikes zanrites. Juurdus mõiste humanism see on väärtusinnangute lähtumine inimesest. 16 saj hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika üksteisest eralduma. Hakati pillidele ja laulmiseks erldi muusikat kirjutama. Uudsetest pillidest võeti kasutusele klavessiin ja klavikord, keelpillidest viola fa gamba(põlvede vahel mängitatav viola) tsello eelkäija, puhkpillidest pommer, krumhorn, tsink. Nooditrükitehnika leiutas Venetsia trükkal Ottavio Petrucci 1501a. See oli aluseks korralikule kooliõpetusele, tekkis korralik muusikatund. Ilmaliku vokaalmuusika uued vokaalzanrid 1) motett a capella, mitmehäälne, algselt vaimulik teos. A capella- ilma pilli saateta vokaalmuusika. 2) madrigal- kahe või kolme häälne karjase või armastuslaul 3) sansoon- prantsuskeelne, ilmalik, polüfooniline laul. Polüfoonia - mitmehäälsus, kus igal häälel on oma liin(viis) ja kõik hääled on võrdse tähtsusega.
Trükikunsti algus - Pärgament Keskajal - käsitsi Õhukese vasika - või tallenahale pärgamendile Kallis Aeganõudev Raamatuid vähe Trükikunst Trükikunsti kasutuselevõtt Hiinas alanud sajandeid varem 13. - 14. sajandil levima Euroopas 12. saj Hispaanias 13. saj kasvas eurooplaste kirjaoskus lugemine muutus populaarsemaks 15. saj teisel poolel levis trükikunst Euroopas kiiresti - raamatud Johannes Gutenberg Umbes 1400 - 1468.a elas Leiutaja, trükkal, kullasepp 1440.a - trükimasin 1454.a paavsti dokumendid piibel Gutenbergi trükimasin Metallist valatud üksikud tähed Sai tähti taas lahti võtta Kerge ja kiire Raamatud - odavamad ja kättesaadavamad Hariduse ja teaduse kiirem areng Inkunaablid Trükikunsti leiutamisest kuni 1500.a Ehk hällitrükised Sõnast incunabula 1460. aastani 30 eri nimetust Raamatuid 100 - 300 Kogu maailmas 450 000 Maadeavastused maailmapildi avardajana
Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto (keelpill), klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad), viola da gamba ( tsello eelkäija), pommer, krummhorn ja tsink (puhkpillid).Renessansi ajal hakati pille ehitama perekonniti. Ühest pillist valmistati erinevate kõrgustega pillikomplekt sopranpillist basspillini.
keerulistemaks. 2.3 SUUREMAD SAAVUTUSED 1452.a. sünnib Leonardo da Vinci. Ta oli Itaalia paljuõppinud teadlane, leiutaja, matemaatik, insener, anatoom , maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, tolle aja mitmekülgseim geenius. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ja isegi kõige mitmekülgsemate talentidega isikuks, kes kunagi elanud oli. 1454.a. Johannes Gutenberg leiutab trükipressi. Ta oli saksa leiutaja , trükkal ja kullassepp. Ajavahemikus 1452-1454 trükkis ta umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli. 1492.a. Cristoph Kolumbus avastas Ameerika. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492.aastal ületas Hispaania lipu all Atlandi ookeani ja jõudis niiläbi Ameerikasse. 1590.a. Zacharias Janssen leiutas mikroskoobi. 2.4 INSTRUMENTAALMUUSIKA Ennem renessanssi oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, kuid
intellektuaalsust, sotsiaalset tundlikkust, suhtlemisoskust. Ei meeldi ebamäärased ülesanded ja olukorrad, kus inimeste tähelepanu on koondatud temale. On harva originaalne, eelistab kasutada juba tuntud, läbiproovitud töömeetodeid ja -võtteid. Tahab rohkem omaette töötada. On pigem osavõtja kui liidri rollis. Väärtushinnangud on tavapärased, suunatud ainelisele tarbimisele. Sobivad ametid: metsavaht, tehnoloog, kaevur, trükkal, torude paigaldaja, helitehnik, laevamehhaanik, keevitaja, mööblitisler, lendur, masinist, rätsep, postiametnik, kokk, pagar, laohoidja, telefonimontöör, müürsepp, laborant, filmioperaator jne 2. Intellektuaalne isiksustüüp Analüütiline, teadmishimuline, kritiseeriv, tunnetuslik, võimekas, mõtisklev, keskendumisvõimeline, sõltumatu, vähenõudlik. Tegeleb meelsasti materiaalse, sotsiaalse ja vaimse maailma tunnetuslike küsimuste ja probleemidega
Varaseim trükikunsti vorm oli puulõige, millest Hiinas on säilinud näiteid ajast enne 220. aastat pKr, ning Egiptuses 4. sajandist. Hiljem leiutati trükinduses vahetatavad tähed ning trükipress mille töötas välja Johannes Gutenberg 15. sajandil. Trükikunsti leiutamine oli erakordselt tähtis sündmus. Raamatute hulk suurenes oluliselt. Johannes Gutenberg Sündinud vahemikus 13941406 Mainzis surnud 3. veebruaril 1468 Mainzis. Saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks. Ajavahemikus 14521454 trükkis ta umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli. Johannes Gutenberg 16. sajandi gravüürilt Gutenbergi piibel Trükimasin Mehaaniline seadeldis, mille abil saab paberile või teistele materjalidele trükkida teksti ja muid kujutisi. Üldlevinud arvamuse järgi leiutas trükimasina Johann Gutenberg. Trükkimisel kasutas maalikunstis juba kasutusel
14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. Tekkis uus kõlaideaal. Kvardi, kvindi ja oktaavi asemel hakati rohkem kasutama heakõlalisi kooskõlasid tertsi ja seksti. See lõi uue kompositsioonitehnika, mille eesmärk oli häälte sisemine ühtsus. Helilooja hakkas looma teose hääled korraga. Hääled hakkasid üksteist jäljendama ja tekkis imitatsiooniline polüfoonia. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab
6.juuni 1631.a 3. Milline oli kooli nimi aastatel...? 1631-1651 - Tallinna Gümnaasium. 1651-1710 - Rootsi Kuninglik gümnaasium. (17.sajandil õppis koolis 65-70 poissi) 4. Kes oli kooli gümnaasiumi legendaarne rektor aastatel 1632-1647? - Heinrich Vulpius 5. Meie kooli aula kannab Mederi nime. Miks? Kes ta oli? - Rootsi ajal 9 aastat gümnaasiumis töötanud kantor, muusikaõpetaja , koorijuht, (helilooja). 6. Millal avati kooli trükikoda? Kes oli I trükkal? - 1633, Christoph Reusner. Reusneri Tallinna trükikoda. Esimene eestikeelne raamat sealt 1637.a H.Stahli "Käsi- ja koduraamat". 7. Mis oli gümnaasiumi trükikoja suursaavutus? - 1739.a ilmunud eestikeelne piibel. 8. Kes olid kultuuriloos kuulsad gümnaasiumiga seotud tegelased Rootsi perioodist? Kreeka keele professor (poeesia) - R.Brockmann (eestikeelsed juhuluuletused), keeleteadlane - H.Stahl , matemaatik, arhitekt - G
"Utoopia" on poliitilisest aspektist vaadatuna mõjutanud kommunismi ja anabaptismi ideoloogiat. Sissejuhatus "Utoopiasse" Raamatu alguses on "Utoopia" esimese tõlkija Ralph Robinsoni pöördumine William Cecil'i poole, et anda alandlikult oma tõlge poliitiku kaitse alla. Robinsoni tõlkest on küll leitud palju vigu ja puudusi, kuid siiski on just see tõlge inglise keelse lugejaskonna seas elu sees hoidnud. Ka Thomas More saadab tervitusi trükkal Pieter Gillisele, rääkides nii nagu nad tõepoolest oleksid mõlemad kuulnud Hythlodaeust lugu vestlemas. Näiteks palub Thomas More eessõnas Gillist kõigest südamest, et ta meelde tuletaks, kas sild üle Anydruse jõe on 500 või hoopis 300 sammu pikkune. Nii jätab ta juba enne lugu vestma hakkamist mulje nagu kõik see, mida ta räägib, olekski toimunud päriselt. Samuti on More'il häbi, et ta jättis küsimata, millisel saarel Utoopia asub
Paul pakub ennast vabatahtlikult, kuna ta tunneb, et tänu puhkusele on ta meestele võlgu. Luure ebaõnnestub, kuna vahepeal hakkab uuesti rünnak nng Paul jääb lõksu. Temaga ühte pommisüvikusse kukub üks teine mees, kes peatselt sureb. Paul lubab mehele, et ta teeb kõik ta perekonna heaks, hiljem Paul aga unustab selle. Paulil on täielik närvivapustus, mis siis, et ta on tapnud sõjas palju mehi, siis see üks trükkal tema juures läks talle nii hinge. Lõpuks ta pääseb sealt, ning Kat paneb talle aru pähe tagasi. VIII. Laatsaretis. Albert saab jalga vigastada ning nad viiakse laatsaretti. Paul ja Albert tahavad kindla peale kokku jääda, seega nad ostavad sigarettide abil arsti ära. Mehed kardavad laatsaretis nö. surituba. Keegi ei taha sinna minna, sest tavaliselt ei tule sealt kedagi enam tagas. Rügement
Seal juhtub temaga midagi sellist, mis ei anna talle mõnda aega rahu. Nimelt kui ta parajasti kahe tule vahel lehtris on, siis kukub sinna üks prantslane ja ta torkab teda mitu korda pussiga, kuid need hoobid ei tapa meest kohe. Ta elab veel üsna kaua, alles järgmise päeva pärastlõunal heidab lõpuks hinge. Paulil on süümepiinad ja ta räägib surnuga. Ta mõistus pole selge. Ta leiab mehe sõjaväepileti ning loeb sellelt kadunukese nime ning ameti Gerard Duval, trükkal. Alles siis, kui ta omade juurde tagasi jõuab ja juhtunu südamelt ära rääkida saab, hakkab tal kergem ning ta unustab selle ajapikku ära. Järgmine, kes tõsiselt haavata saab, on Kropp. Ka Paul saab vigastada, kuid mitte nii tõsiselt. Siiski suudab ta end lasta koos Albertiga katoliiklikusse hospidali toimetada. Teda opereeritakse ja ta saab taas terveks, Kropil aga amputeeritakse jalg kuni kubemeni ning ta tahab ennast maha lasta niipea, kui revolvri kätte saab
Teadus ja Ajalugu Ott Maarjo 10.a Johann Gutenberg (13951468) Johannes Gutenberg, õigemini Johannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg sündis 1395 aastal Mainzis ja suri 3. veebruaril 1468 Mainzis oli saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks. Ajavahemikus 14521454 trükkis ta umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli. Enne Gutenbergi leiutist oli raamatuid kopeeritud käsitsi kirjutades. Trükikunst andis võimaluse kiiresti ja suures koguses raamatuid toota, mis viis raamatute ja hariduse kiirele levikule renessanssi ajal. Esimese 50 aasta jooksul trükiti Euroopas 30 000 nimetust raamatuid kogutiraaziga 12 miljonit.
Hakkab jälle lahing. Kompanii peab vahepeal luuresalga välja saatma. Paul pakub ennast vabatahtlikult, kuna ta tunneb, et tänu puhkusele on ta meestele võlgu. Luure ebaõnnestub, kuna vahepeal hakkab uuesti rünnak nng Paul jääb lõksu. Temaga ühte pommisüvikusse kukub üks teine mees, kes peatselt sureb. Paul lubab mehele, et ta teeb kõik ta perekonna heaks, hiljem Paul aga unustab selle. Paulil on täielik närvivapustus, mis siis, et ta on tapnud sõjas palju mehi, siis see üks trükkal tema juures läks talle nii hinge. Lõpuks ta pääseb sealt, ning Kat paneb talle aru pähe tagasi. VIII. Laatsaretis. Albert saab jalga vigastada ning nad viiakse laatsaretti. Paul ja Albert tahavad kindla peale kokku jääda, seega nad ostavad sigarettide abil arsti ära. Mehed kardavad laatsaretis nö. surituba. Keegi ei taha sinna minna, sest tavaliselt ei tule sealt kedagi enam tagas. Rügement nõuab Pauli tagasi ning seega ta sõidab tagasi rindele, jättes hüvasti sõbra Albertiga.
Esmakordselt mainitakse Odenset 988. aastal, kui Odensest sai piiskopkonna keskus. Aastal 1086 mõrvati Odenses Taani kuningas Knud IV, kes kuulutati aastal 1101 pühakuks. Tema säilmed asuvad Püha Knudi kirikus, mis on Odense toomkirik. Keskajal sai linnast seetõttu populaarne palverändurite sihtkoht. Linnaõigused sai Odense arvatavasti 13. sajandi alguses. Aastal 1240 laastati linn kodusõjas. Aastal 1355 sai Odense hansalinnaks. Aastal 1482 trükkis saksa trükkal Johann Snell Odenses Taani esimese, saksakeelse raamatu. Linna arengut soodustas see, et 1500. aasta paiku viis kuningas Hansu abikaasa Christine oma õukonna Odensesse. 16. sajandil toimusid linnas korduvalt parlamendi istungid. 1600. aastal oli Odenses üle 5000 elaniku. 16541658 oli Odense koguni Taani pealinn. 1672 rüüstasid Odenset Rootsi väed ja linna elanike arv langes 3800-ni. 1769. aastaks oli Odenses jälle 5200 elanikku, millega ta oli Taani suuruselt teine linn. 18. ja 19
sisu, paigutus ..jne) failidena. Algul tehakse proovinäidised, kui kõik sobib, siis alustatakse trükkimist. Trükkimise kogused - Oleneb mida tahetakse trükkida ja kuidas hinnas kokkuleppele saadakse. Väiksema koguse raamatute trükkimine on alati kallim. Suurte tiraazide trükkimine on odavam aga aeganõudvam. . 5 Trükkimine Trükkimistööga tegeleb trükkal. Trükitakse trükipoognaid ehk trükise mõõtühikuid. Alati peale trükki lastakse trükistel kuivada ( värv laiali ei läheks ega määriks) Trükiplaat sisestatakse trükimasinasse, seejärel lisatakse värvid ja materjal. Materjal käib nii palju kordi masinas läbi kui tarvis. Vajadusel lisatakse lakk. Print Bestis kasutusel olevad masinad: Kaheksa värvi trükimasin Roland 708P HiPrint Tehnilised andmed: maksimaalne poogna suurus 740×1040 mm
Muusika lähtub ka teksti rütmist. *Ideaaliks saab lihtne tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 6. Seleta mõisted: * Dekameron Giovanni Boccaccio teos * Docta Sanctorum Paavst Johannes 22 läkitus uues stiilis muusika kasutamine teenistuses. * Suur skisma roomakatoliku kiriku poliitiline lõhenemine. * Sekulariseerimine 7. Kes on? *Petrucci Veneetsia trükkal, kes arendas välja nooditrükitehnika. *Josquin Desprez Muusikaline suurkuju, kes tegutses peamiselt Itaalias. ARS NOVA 1. Selgita mõisted: *Ars nova (lad k. ,,uus kunst" ) tähistatakse muusikalist Prl 13201380a. *Ars subtiliour Guillaume de Machaut`i looming. *Motett zanr, mis oli algselt kiriklik teos, hiljem kuulus rohkem seltskonnamuusikasse. *Lai *Virelai Peamine lauluvorm, mis oli tuletatud tähtsamatest luulevormidest, see on ballaad.
kahju hüvitamiseks; litsentsivaidluste lahndamiseks ning muudel omaniku õiguste rikkumisel. 2. AUTORIÕIGUSE SEADUS Vajadus autoriõiguse järel tekkis Lääne-Euroopas juba 15. sajandil. Autoriõiguse tekkelugu seostatakse J. Gutenbergi leiutatud trükikunstiga, mille tulemusena levis nii kauplemine kui ka võltsimine. Esimene autoriõiguse seadus võeti vastu 1709. aastal Inglismaal. Seadus kehtetas, et 1710. aastaks trükitud raamatu autor, aga ka raamatu kaupmees, trükkal või mõni muu isik (juhul kui autor oli neile käsikirja üle andnud), sai ainuõiguse trükkida seda raamatut 21 a. jooksul alates seaduse jõustumisest. Karistuse ähvardusel keelati piraatlik trükkimine ja kohustati kandma enne trükki raamatu pealkiri erilisse registrisse ja tasuta andma 9 eksemplari ülikoolidele ja raamatukogudele. Autoriõigust loetakse kõige universaalsemaks õigusinstituudiks, millega saab kaitsta loomingut. Siin tuleb rõhutada kahte momenti
juures Prantsusmaal, kus ta ka suri. Desprez'I muusikale on omane reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm. Tema muusika on väga isikupärase väljenduslaadiga, sageli jõuliselt emotsionaalne. Desprezi'lt on säilinud umbes 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. 2. Nooditrüki leiutamine / esimene töö. 15. ja 16. Saj. vahetusel leiutati nooditrüki tehnika. Esimene ja kuulsaim Veneetsia trükkal Petrucci avaldas oma esimestes kogumikes Josquini motette ja 1505-1517.a. ilmus kolm kogumikku 17 missaga. 3. H.Isaac rajas polüfoonia koolkonna Saksamaal. Heinrich Isaac (1450 1517), kes teenis Firenzes Lorenzo de'Medici õukonnas, Innsbruckis keiser Maximilian I kapellis ja Torgaus Saksi kuurvürsti juures. Tema tegevus on eriti tähtis saksa muusikaloos: koos oma õpilastega rajas ta omapärase polüfooniakoolkonna Saksamaal. 4. O. di Lasso elulugu.
Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15. ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Maalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muusikaliseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned: · Kujuneb uus kõlaideaal
tuhandeid kordi suurema auditooriumi ette - nende kontsertidel oli igal ca 1000 inimest, lisaks raadio, ükskõik kui vähe sealt ka ei kõlanud. Ja nende lugusid salvestati süles oleva makiga kontsertidel, ning lindistati kodudes korduvalt ümber. Ja juba Eestimaa nimetamine laulus, 4 vihaselt, palju kordi. See oli siis eriline. See polnud kombeks. Selle ärakeelemiseks aga puudus hoobilt sobiv paragrahv. Täiesti juhuslikult või mitte kasutas trükkal erinevat srifti nimetatud sõnade esitähtedeks. Kuna esimeses osas oli üks, teises aga kaks interluudiumit, tuli lõpptulemuseks neid esitähti ülalt alla lugedes välja "pip-piip". Ruja süüdistati riigi õõnestamises (mida nad muidugi kõigest hingest püüdsidki, ainult ei osanud loota, et see nii lihtsalt õnnestub!), selline kutsung pidavat olema raadiojaamal Ameerika Hääl. Trükikoja töötaja ja kontserdi korraldaja vallandati selle eest
Hakkab jälle lahing. Kompanii peab vahepeal luuresalga välja saatma. Paul pakub ennast vabatahtlikult, kuna ta tunneb, et tänu puhkusele on ta meestele võlgu. Luure ebaõnnestub, kuna vahepeal hakkab uuesti rünnak ning Paul jääb lõksu. Temaga ühte pommisüvikusse kukub üks teine mees, kes peatselt sureb. Paul lubab mehele, et ta teeb kõik ta perekonna heaks, hiljem Paul aga unustab selle. Paulil on täielik närvivapustus, mis siis, et ta on tapnud sõjas palju mehi, siis see üks trükkal tema juures läks talle nii hinge. Puhkuselt tagasitulles on Paul muutunud, tal on kõigest veel rohkem suva, ta ei karda sõda, ta kardab enda sõprade pärast. Kat saab haavata, Paul proovib endast kõike anda, et teda aidata, nad jõuavad lõpuks arsti juurde, kuid Kat on juba surnud. IV. Sõjatrauma Sõda toob kannatusi ja hävingut nii neile, kes on rindel, kui ka neile, kes sõjas otseselt ei osale. Millised tagajärjed on sõjal? Loetle ja ava. · Surm, vigastused
võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed ja tantsulaulud. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele on ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib ehk väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Hilisrenessanss Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal ehk
ületas Vaikse ookeani. · Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonideõpetust · Calvin oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile, mida hiljem hakati nimetama kalvinismiks.Calvin sündis 1509 Põhja-Prantsusmaal Noyonis · Gutenberg oli saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti leiutajaks.Ajavahemikus 14521454 trükkis ta umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli · Henry VIII oli Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas 15091547.Henry sai põhiliselt tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel väga tihedalt seotud. Samas oli ta ka riigijuhtimise teistes valdkondades suhteliselt edukas, pidas tihti sõdu ning püüdis oma varandust
nummerdamissüsteemis, mis toimis rajooniti väga erineva põhimõtte järgi. Vajadus selle järele sündis alles pärast esimeste kalkulaatorite kasutuselevõttu ehk arvelaudade laialdasemat levikut. Koopia ühest varaseimast Rooma arvelauast Mehaaniline ajastu (14501840) Joonis ühest esimesest mehaanilisest arvutist Pascali masinast Infotehnoloogia mehaaniline ajastu algas nn esimese informatsiooni plahvatusega. Johann Gutenberg, saksa leiutaja ja trükkal, tutvustas 15. sajandi keskpaigas printimistehnoloogiat, mis võimaldas pabermaterjalidest hakata massiliselt koopiaid tootma. Umbes sellel ajal arenesid välja ka esimesed mehaanilised arvutid ja sellega seonduvad ametid. Algselt nimetati inimesi, kes tegelesid numbritega lihtsalt arvutiteks. Esimesed analoogarvutitega tööpõhimõttelt sarnanevad esemed olid väga lihtsa ehitusega, näiteks nihikud ja joonlaua slaiderid. Pärast 17. sajandi algusaastaid hakkasid ilmuma aga
Selle asemel hakkas ta välja andma perioodiliselt ilmunud aastaraamatut ,,Sannumetoja", mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil. Kokku ilmus seitse osa. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka kalendritest ja ajalehtedest. Laulukooride töö hõlbustamiseks andis ta 1860. aastal välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik". Perno Postimees 1865. aastal sai ta lõpuks tänu tutvustele trükikojas loa avaldada oma ajalehte. Trükkal F. W. Borni väljaandel ilmus 5. juunil 1857. aastal ajalehe ,,Perno Postimees ehk Näddalileht" esimene number. See pani aluse eesti ajakirjandusele. Perno Postimehe osa eesti 4 ajakirjanduses iseloomustas Tartu Ülikooli emeriitprofessor, 2002. aasta Jannseni preemia pälvinud Juhan Peegel järgmiselt: ,,Aga kuulutamise leht oli ju ametliku sisuga ja üldloetav ajaleht kui selline tuli ikkagi koos Jannseniga 1857"
Kuna P tunneb end puhkusele pääsemise pärast halvasti, läheb ta vabatahtlikult luureretkele. Sel ajal algab aga rünnak ja P varjub ühte pommilehtrisse. Ta kuuleb vaenlasi liikumas ja ta teeskleb lehtris surnut. Järsku hüppab üks vaenlane lehtrisse ja P ründab teda noaga, kuid ei tapa teda. Hommikul vaatab P vaenlase vigastusi ja seob ta haava kinni. P hakkab mõtlema selle mehe omaste peale ja kahetseb oma tegu. Ta vaatab ka vaenlase nime see oli trükkal Gerard Duval. Ta sureb. Lõpuks jääb rinne rahulikumaks ja P hakkab omade juurde roomama. See õnnestub ja kõik on rõõmsad, et surnuks peetud P elus on. X P, K, A, M, L, T ja Datering pannakse üht mahajäetud küla valvama, kus asub toiduladu. Elama asutakse betoneeritud keldrisse. See võimaldab neil palju maitsvat toitu süüa ja nende elu on päris hea. Probleemiks on äge sõjategevus ja seetõttu nende pihta tulistamine. Laost leitakse aga palju sigareid, sokolaadi jms
pimedas tagasiteed otsima. Paraku ei suutnud ta hiljem enam liikumissuunda kindlaks määrata ning peitus poolenisti vett täis kraatrisse. Ta teeskles surnut. Ägenenud pommitamise tõttu ei saanud ta enam sealt lahkuda. Samasse kraatrisse kukkus või hüppas üks vastastest. Paul pussitas teda. Päeva ajal mees veel liigutab end ning Bäumer ravitseb teda. Mees aga sureb. Ta mõtleb tapetud mehe naisele. Paul otsib mehe rahakotist aadressi, mehe nime (trükkal Gerard Duval) ja kirjad. Ta tahab naisele kirjutada, mis ta mehega on juhtunud kuid mõtleb ringi. Hetkeks lubab ta ka tulevikus trükkaliks hakata ja mehe perekonnale anonüümselt raha saata. Kui saabus taas hämarik liikus Paul oma meeste poole. Kat ja Albert arvasid, et ta on surnud ning otsisid ta laipa. Nad rahustasid Bäumeri tapalugu kuuldes maha. X Kaheksa meest saadeti küla valvama, mis liigse tulistamise tõttu on evakueeritud. Vvarjendiks oli betoneeritud kelder
Selle asemel hakkas ta välja andma perioodiliselt ilmunud aastaraamatut ,,Sannumetoja", mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil. Kokku ilmus seitse osa. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka kalendritest ja ajalehtedest. Laulukooride töö hõlbustamiseks andis ta 1860. aastal välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik". Perno Postimees 1865. aastal sai ta lõpuks tänu tutvustele trükikojas loa avaldada oma ajalehte. Trükkal F. W. Borni väljaandel ilmus 5. juunil 1857. aastal ajalehe ,,Perno Postimees ehk Näddalileht" esimene number. See pani aluse eesti ajakirjandusele. Perno Postimehe osa eesti ajakirjanduses iseloomustas Tartu Ülikooli emeriitprofessor, 2002. aasta Jannseni preemia pälvinud Juhan Peegel järgmiselt: ,,Aga kuulutamise leht oli ju ametliku sisuga ja üldloetav ajaleht kui selline tuli ikkagi koos Jannseniga 1857"
1632 Gustav Adolf hukkub Lützeni lahingus. Troonile saab tema tütar Kristiina, kes valitseb a-ni 1654. 2 1632 Galileo Galilei avaldab raamatu ,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta". Kirik mõistab teose hukka ja paneb Galilei elu lõpuni koduaresti. 1633 Saksa teadlane ja geograaf Adam Olearius (õieti Ölschläger) kirjutab reisikirja ,,Persiaensche reyse...", milles kirjeldab mh Liivimaad ja Tallinnat. Ühel pildil on ka toonase Tallinna siluett. 1633 Rootsist saabunud trükkal Christoph Reusner avab esimese trükikoja Tallinnas (1633 allkirjastati leping trükikoja asutamiseks, reaalselt asus tööle 1634. Trükikoda asus praeguse Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi hoones) 1634 Reiner Brockmann asub Tallinna Gümnaasiumi rektor Wulpiuse kutsel Tallinnasse ja saab Tallinna gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) vanade keelte ja ajaloo (eriti kreeka keele) professoriks. 1634 Hollandisse tuuakse Türgist esimesed tulbisibulad
viiuli perekonda, mitmesuguseid flööte, trompetit, tromboone. Peamiselt kasutati pille siiski laulude saatena või mängiti pillidega laulmiseks mõeldud nootidest. Tähtsaim laululiik oli madrigal ja missa. Olulisemad heliloojad renessanssiajastul olid Johannes Ockeghem, Josquin Desprez, Orlandus Lassus, Giovanni Pierluigi da Palestrina. J. Deprez'i on väga paljud tema kaasaegsed nimetanud ,,muusikute vürstiks". Tegutses Milanos ja Roomas. Oli üks esimesi, kelle teoseid trükiti Veneetsia trükkal Petrucci poolt, kes leiutas noodikirjatrüki. Säilinud on temalt umbes 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. O. Lassuse kohta räägib legend, et teda on kauni lauluhääle tõttu kolmel korral lapsena röövitud. Lassus oli imetletud ja kuulus kogu Euroopas. Ta oli oodatud külaline kõikides Euroopa tähtsamates õukondades. Ta on kirjutanud umbes 2000 teost, kuid tema loomingu paremik ei ole kahjuks säilinud. Lassus oli oma ajastu
William Morise Morris õppis Oxfordis religiooni. Lähem sõprus Edward Burne-Jones´iga, Dante Gabriel Rossettiga ja prerafaeliitide kunstiga viis ta otsusele lahti ütelda Kirikust ja pühendada oma elu tervenisti kunstile.Pärast Oxfordist lahkumist õppis Morris lühikest aega arhitektuuri ja katsetas kätt maalikunstnikuna, leidis oma kutsumuse disaini alal. W.Morrisest kujunes mõjukas ja laiahaardeline ühiskonnategelane, poeet, tõlkija, kunstkäsitööline, kunstnik, arhitekt, trükkal, ärimees. Oli liikumise Arts and Crafts liikumise algataja, selle ideede levitaja ning nende ühisfirma juht. · Aastal 1859 Morris abiellus ning tegi Philipp Webbile (1831 1915), kellega ta oli kohtunud arhitektuuriõpingute päevil, ülesandeks kavandada ja ehitada talle kodu Red House (punane maja) Uptonis. · Oma vaimult oli see keskaegne maja ning Morrise sõber Burne-Jones nimetas seda "maailma kõige ilusamaks majaks".
Modernse maailma sünd: Konstantinoopolo langemine, Ameerika avastamine, protestantismi sünd. Esile tõusid romaani keeled, 14.sajandil tegutses Dante, rõhutas lapsepõlvekeele ja võõrkeelena õpitud ladina keele erinevust, propageeris moodsate keelte arendamist, sündis ajalooline keeleteadus, sest oli võimalik näidata moodsate keelte regulaarset erinevust ladina keelest. Murded ja keelte varieerumine: William Caxton - esimene inglise trükkal, oli mures selle pärast, et puudus `'tavaline viis'' keelt kasutada, probleemid: puudub ühine ortograafia, esinevad murdeerinevused, keel muutub generatsioonidega. Eestis oli 16.sajandil väga suur varieeritavus tekstides, sest puudus standardkeel, poliitilise killustuse tõttu tekkis 2 kirjakeelt - tallinna ja tartu keel. 8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses. Port Royali grammatika eesmärk oli anda ülevaade keelest kui sellisest et oleks lihtsam õppida teisi keeli
Piiblit ei jaksanud või ei pidanud oluliseks osta iga eestlane. Võttis aega, enne kui see jõudis igasse peresse. Seevastu 18. sajandi teise aastakümne lõpus ilmuma hakanud odavad talurahvakalendrid saavutasid märksa laiema leviku. Peale Peale kalendaariumi sisaldasid need veel nn. kalendrisaba, mis esialgu koosnesid Piibli katkenditest, hiljem aga venisid pikemaks ja hakkasid sisaldama mitmesuguseid, enamasti õpetliku sisuga kirjatükke. Esimesena hakkas kalendreid välja andma Tallinnas trükkal Jakob Köler. 5 Tema alustatud kalendrisari jäi ainsaks eestikeelseks peaaegu terve 18. sajandi jooksul (Vahtre 2000). Esimene talupoegadele mõeldud juturaamat oli lõunaeestikeelne. Selle avaldas 1737 Urvaste pastor. Siiski ei kujutanud tema jutustused ega teised sellelaadsed väljaaanded endast meelelahutuslektüüri, vaid olid suunatud talurahva harimisele ja õpetamisele luterlikus vaimus (Vahtre 2000). Talurahvaharidus 18
stiili, vaimulikul muus.l kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muus.liseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned:
spekulariseerimist (ilmalikustamist). Jan Zizka hussiitide sõjaline juht. Võttis lahingutes kasutusele nn vankerkanti talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu raskerelvastuses ratsavägi osutus abituks. Prokop Suur pärast Zizka surma tema asendaja.sõlmisid katoliku kirikuga Praha kompaktaatide nime kandva kokkuleppe. Selle kohaselt ühinesid kariklased katoliku kirikuga, olles saanud oma programmi nõuete suhtes järelandmisi. Johann Gutenberg - oli saksa trükkal, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti leiutajaks.1445. aastal trükkis ta 200 eksemplaris saksakeelse Piibli. Karl IV / Karel I Kuningas Karel I valiti 1355. a ka Saksa-Rooma riigi keisriks Karl IV nie all. Ta tunnustas osalismaade valitsejate kuninglikke eesõigusi ja Tsehhit iseseisva kuningriigina. Liitis Tsehhi Moraavia, Pfalzi, Saksamaa aladega. Pidas tähtsaks kaubanduse arengut, haridust. Asutas 1348. Praha ülikooli. Marco Polo - oli itaalia maadeuurija
William Vallutaja - oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes vôitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis 25. detsembril 1066 Inglismaa troonile (William I nime all). Võib pidada tänapäevase Inglise kuningriigi rajajaks. Oma vallutamisega saavutas ta kogu Loode-Euroopa poliitilise ümberkorraldamise, millel olid püsivad tagajärjed nii Inglismaa kui Prantsusmaa jaoks. Johan Gutenberg - oli saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks Erasmus Roterdamist - saksa humanist, kes uuris piiblit ja jõudis järeldusele, et katoliku kiriku õpetused on valed. Ta kirjutas teose ,,Narruse kiitus" Jeanne d `Arc- oli prantsuse rahvuskangelane. Teda ei peetud ilusaks, millepärast usuti teda rohkem. Ta juhatas Saja-aastases sõjas mitmes edukas lahingus Prantsusmaa väeüksusi Täida lüngad.
teksti-katkeid (ärapanemise hasart oli ka), ajas asju pool- pühapäevadel, kui õigeid ülemusi polnud kohal ja püüdis kavalehe teksti osa hoida nii, et keegi seda õieti lugeda ei saaks, vähemalt luulekatkeid mitte. Kavaleht põhjustas ametnike hüsteeria. Kava esilehel olid kirjas ka lisaks Ruja lauludele eel-, vahe- ja järelmängud (muusikas levinud terminitega siis vastavalt "preludium, interludium ja postludium". Täiesti juhuslikult või mitte kasutas trükkal erinevat srifti nimetatud sõnade esitähtedeks. Kuna esimeses osas oli üks, teises aga kaks interluudiumit, tuli lõpptulemuseks neid esitähti ülalt alla lugedes välja "pip-piip". Ruja süüdistati riigi õõnestamises (mida nad muidugi kõigest hingest püüdsidki, ainult ei osanud loota, et see nii lihtsalt õnnestub!), selline kutsung pidavat olema raadiojaamal Ameerika Hääl. Trükikoja töötaja ja kontserdi korraldaja vallandati selle eest.
Jan Žižka – hussiitide sõjaline juht. Võttis lahingutes kasutusele nn vankerkanti – talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu raskerelvastuses ratsavägi osutus abituks. Prokop Suur – pärast Žižka surma tema asendaja.sõlmisid katoliku kirikuga Praha kompaktaatide nime kandva kokkuleppe. Selle kohaselt ühinesid kariklased katoliku kirikuga, olles saanud oma programmi nõuete suhtes järelandmisi. Johann Gutenberg - oli saksa trükkal, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti leiutajaks.1445. aastal trükkis ta 200 eksemplaris saksakeelse Piibli. Karl IV / Karel I – Kuningas Karel I valiti 1355. a ka Saksa-Rooma riigi keisriks Karl IV nie all. Ta tunnustas osalismaade valitsejate kuninglikke eesõigusi ja Tšehhit iseseisva kuningriigina. Liitis Tšehhi Moraavia, Pfalzi, Saksamaa aladega. Pidas tähtsaks kaubanduse arengut, haridust. Asutas 1348. Praha ülikooli. Marco Polo - oli itaalia maadeuurija
Geograafiliselt on ta juba üsna meie maailma sarnane . 18.sajandil oli välja kujunenud ilukirjanduslik traditsioon. 18. sajandil on ilukirjanduslikke teoseid juba rohkem kui 17. sajandil. 18. sajand on see sajand kus ilukirjandus ehk fiktsionaalne kirjandus. Romaan on see mille lugemisel peab ettevaatlik olema. Kultuurivallas on oluline nähtus romaani teke. Teine oluline nähtus on see et kirjandusele tekib institutsioon juurde. Üks institutsiooni vorme oli trükkal, kes andis raamatu välja ning pidi ka kirjandusest midagi teadma. Valgustusaegne trükkal oli piisavalt avatud isik keda võis kontrollida pigem tsensuur kui tema otsustamisvõime. 18. sajandi kirjandus reeglid on sellised nagu ma ise teen. 19. sajandil see nii ei ole. Esimesed suurkirjanikud kirjutasid oma teosed tühjale kohale. Võib öelda et zanrid ja alazanrid muutusid palju. Mõned läksid 19. sajandisse aga surid seal välja , nt kiriromaanid. Fielding
vaatlejale vahetult tajutavas vormis (osuti pöördenurgana skaalal, joondiagrammina, arvnäiduna või muu sellisena). Mõõteriista, mis kirjutab üles mõõtesignaali, nimetatakse meerikuks. Mõõteriistal on sünonüüm "mõõtur" ja kui see on suuruselt väike, siis ka "mõõdik". Mõõteriist koosneb muundurist, kusjuures esimest muundurit nimetatakse tajuriks. Eristatakse summeerivaid, registreerivaid ja integreerivaid mõõteriistu. Registreerivatest on trükkal, printer, arvutimälu. Summeeriv on veenäidik, integreeriv on elektrinäidik. Neid võib jaotada ka iseseisvateks ja võrdlusriistadeks. Iseseisval mõõteriistal on kaks funktsiooni: 1) ta võimaldab mõõdetavat suurust võrreldada mõõtühikuga, 2) reprodutseerib ise mõõtühikut. Võrdlusriistal on ainult üks funktsioon, ta võimaldab võrrelda füüsikalisi suurusi (nt. kangkaal).. 10. Mõõtmise teostamine: mõõdetava suuruse määratlemine, mõõteprintsiibi ja
õukonnas 13. saj. - Toscana (eriti Firenze) variant. Dante De vulgari eloquentia Pietro Bembo Prose della volgar lingua (1526) Francesco Fortunato Grammatika reeglid 1572. a. asutatakse Accademia della Crusca (“Kliide akadeemia”) 1672. a. Vocabolario (e. sõnaraamatu). 34. Rumeenia keele esimesed kirjalikud mälestised ja kirjakeele kujunemine 16. saj. bojaar Neacşu kiri Cîmpulungist Braşovi linnapeale (Johannes Benkner) türklaste röövretkest Doonaul (1521)Coresi, diakon ja trükkal (Evangeeliumite tõlge Tetraevenghelul 1560-61) valahhia murre slaavi-rumeenia kakskeelne psalter Voronetsist kalvinistliku lauluraamatu fragment (u. 1570) jne. Ilukirjandus: bütsantsi kirjandusest inspireeritud teosed (kirillitsas) dako-rumeenia dialekt 17. saj.: Piibli tõlge Bukarestis 1688. a., Moldaavias kirjutatud kroonikad Ilukirjandus 18. – 19. saj. alguses Esimene grammatika 1757. a. Ladina alfabeet alates 1780. a., juurdub alates 1860. a. 19. saj
motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele, ongi ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib, see tähendab, et väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Tähtsamad muusikateoreetilised jooned * Uus kõlaideaal. Kvardi, kvindi ja oktaavi asemel hakati rohkem kasutama heakõlalisi
motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.–16. sajandi vahetusel. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele, ongi ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib, see tähendab, et väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Tähtsamad muusikateoreetilised jooned Uus kõlaideaal. Kvardi, kvindi ja oktaavi asemel hakati rohkem kasutama heakõlalisi
* Klassikalises mõttes professiooniks ei arene ajakirjandus ilmselt kunagi: ta sõltub ühiskondliku süsteemi olemusest, seda reguleerivatest jõududest, tehnoloogia arengust ning majanduslikest teguritest. * Ajakirjandus läbib professionaliseerumise käigus järgmised põhilised staadiumid: -postiametnike kui uudiste hankijate ja käsikirjaliste uudistelehtede koostajate ning levitajate ajajärk: Eestis loodi postisüsteem Rootsi ajal 1636. -trükkalite-universaalide periood: trükkal tegeleb kõigega, mis on seotud trükkimisega, ta on üheaegselt kirjastaja, trükiste levitaja, vahel ka toimetaja, kuid üha rohkem palgatakse appi osalise tööajaga toimetajaid. -kirjastajate-trükkalite periood: kirjastaja amet ei ole veel trükkali omast eraldunud, kuid trükikojaomanike hulgas tõusevad juhtpositsioonile ajalehtede väljaandjad. Toimetajaid palgatakse üha sagedamini pidevale täishõivelisele tööle. Toimetaja on see, kes kogub uudiseid ja paneb kokku ajalehe
saj. 12. saj. lõpp esimene luuletus Ritmo giullaresco toscano- humoorikas luuletus 13. saj. vaimulikud poeemid Monte Cassinost. Franciscus Assisist (Umbriast) rütmiline proosa Laudes creaturarum 1225. nn. "Sitsiilia koolkond" Friedrich II õukonnas Palermos - 29 poeeti 14. saj. Dante, Boccaccio, Petrarca- klassikud Rumeenia keel 16. saj. bojaar Neacþu kiri Cîmpulungist Braþovi linnapeale (Johannes Benkner) türklaste röövretkest Doonaul (1521)Coresi, diakon ja trükkal (Evangeeliumite tõlge Tetraevenghelul 1560-61) valahhia murre slaavi-rumeenia kakskeelne psalter Voronetsist kalvinistliku lauluraamatu fragment (u. 1570) jne. Ilukirjandus: bütsantsi kirjandusest inspireeritud teosed (kirillitsas) Prantsuse keel Aluseks on Ile-de-France'i, kuningate keele variant. Pariisi ümbruse dialekt (francien) sõda albilaste vastu 13. saj.- kunigate valdused laenevad lõunasse. Tsentraliseerimine16. saj., esimesed grammatikad.
annaabi.ee 
