Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Renessanssi lühike kokkuvõte (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Renessanss -14-17 sajandi esimene pool. Täh-taassündi,eeskuju võetakse antiigist ,domineerivamaks Madalmaad.
3 suurt perioodi: 1)Vara 2)Kõrg 3) Hilis 4)Renesanss
Iseloomulikud jooned:huviobjektiks inimene,tegelikkuse kujutamine(realistliku stiili alged ), Looduskultus, Fantastika , Oma ajastuga vastu minevad kangelased.
Re-sis Pole võimalik ühtselt määratleda ja seetõttu kannab liigiti erinevaid nimesi.1)Vokaalpolüfoonia ajastu, 2)Madalmaade polüfoonia-tähtsamad jooned: 1)kujuneb uus kõlaideaal-eelistatakse tertse, sekste, ja oktaavi . Tertsi laulmist nimetati valeks saate hääleks e. Faux-Burdon, hääli luuakse korraga ja hääled jäljendavad üksteist. 2) Muusika rohkem seotud tekstiga. 3)Ideaaliks saab lihtne tundeline laulev meloodia, mis on seotud loomuliku hingamisega.
Kehtib humanistlik iluideaal-haritud, kõrge vaimsusega, vaba inimene
Kirik kriisis =SUUR SKISMA -Muusikas täh-das seda,et ilmalike žanre tuli juurde ja vaimulik muusika võttis konservatiivse seisukoha.
Firenze -Renessanssi hall, rikas linnriik , kauba-ja äriteede ristumis kohal,suured pangad ,käsitööliste tsumftid.
1348 -Katkuepideemia
1440 -Göteborgi trükikunst
1452-langeb Bütsantsi pealinn Konstantinoopol türklastele.
15 ja 16 sajandi vahetusel leiutab Veneetsia trükkal Petrucci uue Nooditrüki tehnika.
Ars nova-Uus kunst 1320- 1380 , looja Philippe de Vitry.uus rütmisüsteem. Kui senises rütmisüsteemis jaotati vältusi ainult kolmeks, siis nüüd ka 2-ksKolmeseid nim. Perfektseteks ja tähistati O-ga, imperfektse tähis C
Johannes de Muris- Muusika teoreetik, pani aluse uuele rütmi süsteemile koos Philippe de Vitry-ga.
Iso rütmika- Korduvate rütmijärgnevuste kasutamine.
Missa -Hakati komponeerima Missa ordinaariumi osi: 1) Gloria 2)Kyrie 3) Sanctus 4)Credo 5) Angus dei
Ilmuvad esimesed anonüümsed missa tsüklid.
Motett - Saab kõige esinduslikumaks žanriks, on väga keerukad , loodi pühendatud pidu motette .
Kiriku muusika ja motetti kõrvale mitme häälne ilmalik laul:
1)Ballata 2)Verelai 3)Rondeau
Ajastu põhihelilooja: Guilaume macheaut
Aus subtilior-peen, maitsekas, terav meelne ja täpne kunst 1380- 1420 , Langeb kokku SUURE SKISMAGA. Sellest tuntakse küll palju heliloojate nimesid, kuid info nende kohta praktiliselt puudub.
Trecento -14. Sajand Itaalias. Tuntuim muusik Fransisco Landini.
Enamik heliloojaid kirjutasid Madrigale – Itaalia laulu vorm, milles on enamasti 2-3 häält ja teksti sisuks on armastus ja karjuseidüll.
Caccia -jaht, 2-peen lauluvorm, 3-häälne-kaksülemist kiired ja näiliselt ajavad üksteist taga, alumina hääl rahulik
Renessanssi lühike kokkuvõte #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tarmoriivo Õppematerjali autor
See on väike kokkuvõtte renessansist.

Sarnased õppematerjalid

Ajastu ja helikeele üldiseloomustus-võrdlus keskaja muusikaga
11
rtf

Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muusikaga

Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul ­ keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muus.liseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned: · Kujuneb uus kõlaideaal

Muusikaajalugu
Renessanss-14 -16-saj
4
doc

Renessanss (14.-16. saj)

Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15. ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Maalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul ­ keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muusikaliseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned: · Kujuneb uus kõlaideaal

Muusikaajalugu
Renesanss
6
doc

Renesanss

RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku see hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento ­ taassünd). Vararenessanss 14.saj ­ 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool ­ 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad ­ 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev

Muusikaajalugu
Renessanss muusikaajalugu
7
doc

Renessanss muusikaajalugu

RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento ­ taassünd). Vararenessanss 14.saj ­ 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool ­ 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad ­ 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus,

Muusika ajalugu
Renessanss-selle jagunemine
8
docx

Renessanss, selle jagunemine

inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus ­ sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti on suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga. Ideaaliks on üksikisik, kes teostab ennast vabalt, iseseisvalt ja edukalt. Renessanssinimest iseloomustab teadmistejanu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurte leiutuste ja maadeavastamisteni. Kunsti eesmärk pole

Muusika
Renessanss 14-16 sajand
13
pdf

Renessanss 14-16 sajand.

14. 16. sajand ­ renessanss Virge Joamets 13. sajand ­ keskaja tipp Kristlik kirik on veel väga ühtne Gootika Rüütlilaulu õitseng NotreDame'i koolkonna organum (Perotinus), uued zanrid kirikumuusikas, eriti motett = kirikumuusika kõige moodsam muusika. Modaalrütmika. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. 14. ­ 16. sajand renessanss ­ renaissance, rinascita ­ taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust ­ keskajast ­ vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Feodaalkorra ja naturaalmajanduse lagunemine, kapitalistliku korra, tööstuse (manufaktuurid), kaubanduse ja panganduse arenemine. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal polnud katkenud linnakultuu

Muusikaajalugu
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt
17
doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

2. musica humana-inimmuusika 3. musica instrumentalis-kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid. 3 RENESANSS Muutused: roomakatoliku kirik elas üle tõsist kriisi 14. saj. Saja aasta pärast tõusis kriis esile reformatsiooniliikumisena. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi minatelg. 14. saj muutus ka Euroopa poliitiline pilt. Prantsuse-Inglise sõda. Esile hakkas kerkima Itaalia, kus renessanssi aluseks võib lugeda humanistlikku mõtlemist. 15-16 saj. vahetusel arendas Veneetsia trükkal Petrucci välja nooditrükitehnika. 14-15 muusikakirjutised hakkasid rohkem väärtustama ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus või harmooniline näis. Renessanss lepitab vastuolusid inimese ja Jumala vahel. Maailikunst oli muusika arengust eest. Kuna renessanssi raskuspunktid kunsti-ja muusikaloos on

Muusika ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun