Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Trükiste tootmisprotsess (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Trükiste tootmisprotsess #1 Trükiste tootmisprotsess #2 Trükiste tootmisprotsess #3 Trükiste tootmisprotsess #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor breemet1 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
docx

Trükiste tootmine

TALLINNA POLÜTEHNIKUM Meedia erialaosakond TRÜKISTE TOOTMINE Referaat Enda nimi TT – 16 Tallinn 2017 Sisukord Trükise hinna moodustumine...................................................................................3 Tellimuseesitamine.................................................................................................. 3 Trükise tootmise etapid........................................................................................... 4 Kasutatav tarkvara ja seadmed...............................................................................4 P

Meedia
thumbnail
20
docx

Trükitehnoloogia üldõpingud (trükkalid ja trükiettevalmistajad)

11. sajandil alustati Hiinas juba eraldi trükitüüpidega trükkimist. Enam ei graveeritud tervet lehekülge korraga, vaid laoti lehekülg üksikutest graveeritud märkidest, mida sai korduvalt kasutada. 8. Keda saame pidada trükikunsti leiutajaks Euroopas? Millega ta silma paistis, kes ta oli?  Euroopas oli trükikunsti rajajaks sakslasest kullassepp Johann Gutenberg, kes leiutas 1438. a valuvormi metallist trükitüüpide valmistamiseks. Trükiste valmistamine muutus kiiremaks ning paranduste tegemine lihtsamaks. 1455. a valmis esimene trükitud piibel. Gutenbergi trükistes on trükitud ainult tekst, kaunistused tehti käsitsi. 15. saj lõpuks oli Euroopas juba üle tuhande väikese trükikoja. Tähtsaks trükikeskuseks kujunes Veneetsia, kus 15. saj töötas kuulsaid trükkaleid, nt. Aldus Manutius. 9. Kõrgtrüki tehnoloogias trükkimise põhiprintsiip (milline on trükiplaat, kuidas

Trükitehnoloogia
thumbnail
51
odt

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

......................57 5.Kirjastustegevuse arengutendentsid maailmas ja Eestis.....................................................59 6.Raamatukaubanduse erijooned ja erinevad vormid............................................................61 SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE 1. Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad. Raamatukogu on asutus, mille ülesandeks on trükiste ja muude infokandjate kogumine, töötlemine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine lugejaile. 3 Raamatukogutüpoloogia on õpetus, mille järgi raamatukogud jaotatakse tüüpidesse nende koostise, ülesannete, lugejate, alluvuse jms alusel. Raamatukogutüübid kogude järgi: · universaalsed · mitme või ühe eriala kogud · muu tunnuse järgi moodustatud kogud

Infoteadus
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Erinevates maades oleneb allpool loetletud staadiumide toimumise aeg ja kiirus kohalikest tingimustest, ühiskonna eripärast. Ajakirjandus läbib professionaliseerumise käigus järgmised põhilised staadiumid: - postiametnike kui uudiste hankijate ja käsikirjaliste uudistelehtede koostajate ning levitajate ajajärk: Eestis loodi postisüsteem Rootsi ajal 1636. - trükkalite-universaalide periood: trükkal tegeleb kõigega, mis on seotud trükkimisega, ta on üheaegselt kirjastaja, trükiste levitaja, vahel ka toimetaja, kuid üha rohkem palgatakse appi osalise tööajaga toimetajaid. Trükikoda oli väljaannete tekkimise eelduseks, kuna trükkalid vajasid pidevat tööd oma trükikojale. Perioodika ju seda pakubki, olgugi esialgu kalendrite näol. Esimesed eestikeelseid kalendreid nimetatakse trükkalite-väljaandjate järgi (18-19 saj vahetusel näiteks Grenzius Tartus, Gressel Tallinnas). Eestis alustas esimene trükikoda Tartus

Sotsiaalteadused
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
thumbnail
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun