Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Renessanss I-III põlvkond spikker/konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
IPõlvkond. 1400, tegutseti 1420-1460. Kujunes välja uus stiil, pehme meloodia , tekstist ja tantsust mõjutatud rütmika. Tertsile ja sekstile põhinev meloodia, imitats. pol. Missa tsükkel, motett . *Guillaume Dufay-alusepanija, flaami helilooja ja muusikateoreetik, teosed põhinevad cantus firmusel. Säilinud 200 teost (,,Äsja rooside õisi”). Sai hariduse koolist. Lisaks veel oli Gilles Binchois.IIPõlvkond 1430, tegutseti 1460-90. Juba pärast 100a sõda tõusis esile Burgundia. Prants . kuninglik kapell . Mõistusepärane, keerukus . Varem oli ilmalik laul oluline, nüüd missa ja motett. Viimistletud ratsionaalne kaanon *Johannes Ockeghem 1452 .a alates. Prants. kuninglik kapell, teda hinnati järgmise põlvkonna parimate heliloojate õpetajat.
15missat säilinud, Requiem -surmale pühendatud missa. * Antoin Busnois-> 1442 antua bünua, ,, Fortuna desperata” *Johannes Tinctoris-muusikateoreetik. IIIPk 1440 -60, 1430- 1520 tegevusaeg. Prants. ja Itaalia muusikud lähevad ära. Kõrvaga tabamatud struktuurimängud ei köitnud heliloojaid enam nii palju. Eelistatakse pala selget liigendust. Rütm lihtsustub, lähtub tekstist. Tekib akordika. Häälte harmooniline kooskõla on väga tähtis, polüf. ei ole keeruline, tekst on selgem. *Jacob Obrecht-helilooja, suri katku. Looming oli peamiselt kiriklik, missa ordinaariumid, jätkas Ockeghemi stiili. *Josquin Desprez 1440-1521-P-Prants. pärit. Õppis tõenäoliselt Ockeghemi juures. Tegutses Itaalias kapellis. Oli vaimulik Prantsusmaal kus ka suri.
1.Veneetsia trükkal Petrucci avaldas J.D-st motette, 17missat. J.D-l oli 20missat, 100motetti, 70 ilmalikku laulu. Stiilimuutus väljendub kõige paremini J.D loos ,,Leinaood Ockeghemi surma puhul” (tähtsaim lugu), noodikiri on must. Alguses on pikem osa-> gootilik stiil, nagu selles stiilis, milles Ockeghem laulab . 5 häält, tenoriks on Gregooriuse koraal . ,,Requiem aeternam”, nihutatud pool tooni madalamale, mel. ei kõla nii nagu peaks. Laulab Jean Molineti teksti. II osas nimetab oma 4. õpilast. 4häält, alumine hääl on cantus firmus. Polüf. lihtsustub, põhikujuks astmeliselt laskuv bassiga harmooni järgnevus, mida saj. jooksul on palju esitatud kui pisarate või kannatuste kujundit . Motetti žanrites väljendas J.D end kõige vabamalt. Ta on seotud pmst terve elu Itaaliaga, aga tema loomingus on vaid paar it.k. lugu, nt. frottola.
J.D kunst varjutab ära tema põlvkonna kaaslaste oma. Kõrg.ren. kunsti jäävadkunstnikud Heinrich Isaac, Pierre de la Rue, Jean Mounton.
Renessanss I-III põlvkond spikker konspekt #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kris R Õppematerjali autor
Renessanss I-III põlvkond, josquin desprez, Ockeghem ja teised heliloojad, kirjeldus, konspekt/spikker, kui muuta suurust ja joonlaud paika panna, on see konspekt

Sarnased õppematerjalid

Ajastu ja helikeele üldiseloomustus-võrdlus keskaja muusikaga
11
rtf

Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muusikaga

Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul ­ keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muus.liseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned: · Kujuneb uus kõlaideaal

Muusikaajalugu
Renessanss-14 -16-saj
4
doc

Renessanss (14.-16. saj)

Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15. ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Maalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul ­ keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muusikaliseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned: · Kujuneb uus kõlaideaal

Muusikaajalugu
Madalmaade muusika 15 -16-Sajand
5
doc

Madalmaade muusika 15.-16. Sajand.

*juhivad keskused muusikas olid Madalmaad ja LõunaPrantsusmaa. *Uued muusikazanrid: 1.) Missa 2.) Reekviem 3.) Madrigal Renessansi tuntumad kirjanikud: * W. Shakespear * G. Boccaccio Tuntumad kunstnikud: * L. Da Vinci * Raffael * Michelangelo Orlando di Lasso ­ helilooja Josquin des Prez J. Ockeghem G. Dufay *M. Kuther algatab usureformatsiooni. *Leiutatakse teleskoop ( Galileo Galilei) Renessanss: 1. Mida tähendab mõiste renessanss? Millal võeti kasutusele? Renessanss on antiikkultuuri(Itaalia kultuuri) taassünd ja areng. Võeti kasutusele 14. saj. Teisel poolel. 2. Millal oli renessansiajastu? Renessansiajastu oli 14. saj.teisest poolest kuni 16. sajandini. 3. Kiriku( ja usu) positsioon ühiskonnas ja muusikas. Kirik oli uue muusika vastu. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut koodsa kunstimuusika vastu juba 13. saj. Ühiskonnas oli kirik tähtsal kohal, sest kirikust algas oluline haridus. 4. Nimeta ajastu olulisemaid teadusesaavutusi.

Muusikaajalugu
JOSQUIN DESPREZ
18
doc

JOSQUIN DESPREZ

KEILA HARIDUSE SA Referaat JOSQUIN DESPREZ (JOSQUIN DES PREZ) Marjana Kuusmaa 10k Turba 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 ELULUGU..........................................................................................................................4 1.1 Sünd ja noorpõlv..........................................................................................................4 1.2 Milano..........................................................................................................................5 1.3 Rooma..........................................................................................................................5 1.4 Lahkumine Roomast. Milani ja Prantsusmaa...............................................................6 1.5 Ferrara..............................................................

Muusika ajalugu
Renesanss
6
doc

Renesanss

RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku see hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento ­ taassünd). Vararenessanss 14.saj ­ 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool ­ 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad ­ 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev

Muusikaajalugu
Renessanss muusikaajalugu
7
doc

Renessanss muusikaajalugu

RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento ­ taassünd). Vararenessanss 14.saj ­ 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool ­ 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad ­ 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus,

Muusika ajalugu
Muusika ajastud-õpimapp
30
docx

Muusika ajastud, õpimapp

Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid- nim imitatsiooniliseks polüfooniaks. 15. sajandi keskel kujunes normiks neljahäälsus, kusjuures alumiseks hääleks on madalas registris bass, mitte laenatud meloodiaga tenor nagu seni. Samuti räägitakse mõistest a- capella-stiil. See ei tähenda saateta esitust, vaid kapelliga koos, kuhu võisid kuuluda ja eelistatult ka kuulusid pillid. Madalmaade stiili arengut on otstarbekas jagada viieks etapiks: I põlvkond (Meistrid sündinud 1400. a paiku ja tegevusaeg 1420-1460) Kujunes välja uus stiil (vaata tagasi). Sinna põlvkonda kuulusid Guillaume Dufay- säilinud ligi 200 teose käsikirja. 8 missatsüklit, üksikud missaosad, ladinakeelsed motetid, hümnid, prantsuskeelsed sansoonid. Äärimiselt komplitseeritud rütmika. Teine põlvkonna kuulsaim meister oli Gilles Binchois. II põlvkond (meistrid sündinud 1430.a paiku, tegevusaeg 1460-1490). Kompositsioon

Muusikaajalugu
Renessanss - kokkuvõte
23
doc

Renessanss - kokkuvõte

Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Sajaaastane sõda. Oluliseks keskuseks kujunes Põhja-Itaalia oma kiiresti arenevate ja rikaste linnadega. Seda ajastut nimetati humanismiajastuks (lähtuti inimesest).15.-16.sajandil avastati maid, arenesid loodusteadused, leiutati trükikunst ja ka nooditrükk. Hakati väärtustama meelelist ilu, inimest. Keskajal võeti kõike mõistusega, ka ilu. "Renessanss" kasutati seoses kultuuriga 14.-16.sajandil. Muusikaline renessanss oli seotud aga peamiselt Madalmaadega.14.sajandil ilmusid uued anrid ilmalikku kunstmuusikasse - uus ajastu annab märku. Sündis mitmehäälne ilmalik laul. (keskaja rüütlilaul oli ühehäälne.) Renessanssi stiili muusika: 1) Kujunes uus kõlaideaal-muusikaline kooskõla lähtub tertsi-ja sekstiintervallidest: Hääled hakkavad üksteist jäljendama. Sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia. 2) Muusika on rohkem seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist, rütmipilt ühtlustub.

Muusikaajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun