Renessanss (0)

Renessanss 14-16saj
Renessanss tuleneb itaaliakeelsest sõnas rinascimento(taassünd e. Taaspöördumist vana-kreeka kultuuri ideaalide juurde. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg.
Toimus ilmalikustumine – kirjandus, kunst , muusika . Kõik uus avaldus ilmalikes žanrites.
Juurdus mõiste humanism – see on väärtusinnangute lähtumine inimesest. 16 saj hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika üksteisest eralduma. Hakati pillidele ja laulmiseks erldi muusikat kirjutama. Uudsetest pillidest võeti kasutusele klavessiin ja klavikord , keelpillidest viola fa gamba(põlvede vahel mängitatav viola) tšello eelkäija, puhkpillidest pommer, krumhorn, tsink.
Nooditrükitehnika leiutas Venetsia trükkal Ottavio Petrucci 1501a. See oli aluseks korralikule kooliõpetusele, tekkis korralik muusikatund.
Ilmaliku vokaalmuusika uued vokaalžanrid 1) motett – a capella , mitmehäälne, algselt vaimulik teos.
A capella- ilma pilli saateta vokaalmuusika.
2) madrigal - kahe või kolme häälne karjase või armastuslaul
3) šansoon- prantsuskeelne, ilmalik, polüfooniline laul.
Polüfoonia - mitmehäälsus, kus igal häälel on oma liin (viis) ja kõik hääled on võrdse tähtsusega.
4) Villanella - talupojalaul
5) balletto -tantsulaul
Renessanss jaguneb kolmeks perioodiks vara-, kõrg- ja hilisrenessanss.
Vararenessanss 14sajand – prantsusmaal tekkis uus muusikastiil ars nova (ladina keelest, uus kunst ) ars nova väljapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut, kes on esimese tervikteosena loodud missa autor.
Kõrgrenessanss 15sajand-madalmaade polüfoonia arendatuima võttena tekkis kaanon - kõik hääled laulavad sama viisi , aga tulevad sisse erinevatel aegadel , võrdsete intervallide järel. Oluliseim helilooja on Josquin Desprez. Tänunooditrüki leiutamisele on temalt säilinud 20 missat. Muusikas hakati totlema inimlike tunnete väljendamist. ( kurbus värgid)
Hilisrenessanss- väljapaistvam helilooja Orlandi Li Lasso , madalmaade koolkonna esinada. Ta ühendas oma loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksamuusikast. Suurema osa oma elust pühendas ta kirikumuusika ja tal on juba üle 70 missa ja üle 450 ilmaliku laulu. Lasso muusika väljenduslaad on jõuline dünaamiline ja värviderohke. Rooma koolkonna nimekaim esindaja oli Giovanni Palestrina, peaagu kogu tema looming on vaimulik. Tal on üle 100 missa, üle 400 madrigali ja tema teoseid iseloomustab tasakaalukus, vaoshoitus ja selge kõlalisus. Tema teoseid võrreldakse Raffaeli maalidega. Saksamaal vallandas 1517 a Marthin Luther protestantlliku reformatsiooni. Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduse laule – luteri koraale. Tema tuntumad koraalid on „ ma tulen taevast ülevalt“ , „üks kindel linna ja varjupaik“.