50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 21 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kirsimarjapuu
Õppematerjali autor
Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele Ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette Veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu Taasavastati Maa kerakujulisus Tagajärjed Euroopale Maailmapilt avardus Uute kaubateede kujunemine Uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) Rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine Uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu Uued nakkushaigused – süüfilis Ameerikale
Marco Polo Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija ja keskaja tuntuim rännumees. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas ja talle õpetati kõike, mida oli kauplemiseks vaja: kuidas hinnata vääriskive, eristada eksootilisi vürtse ja valida kõige paremat siidi. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Tänapäeval küll enamik ajaloolasi usub, et Polo jõudis Hiinasse, kuid on ka arvatud, et tema reisikirjeldused on ainult üks väljamõeldis kohtadest, kus ta ise pole kunagi käinud. Vasco da
Kool Nimi klass Õpimapp Maadeavastajad ja reisimehed Juhendaja: Asukoht Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Vanaaja reisimehed........................................................................4 1. Hanno....................................................................................5 2. Pytheas Massaliast.......................................................................5 Keskaja maadeavastajad..................................................................6 3. Ibn Battuta...............................................................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi...................................................................................7 Uusaja maadeavastajad......................
Ajaloo kontrolltöö 30-33, 37-40 pt 30. karavell- purjekas hiliskeskajal, millega läbiti pikki meresõite ladina puri- kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastu tuult kompass- võimaldas merel orienteeruda, näidates põhjasuunda mäetööstus ja metallurgia- leiutati pealtvooluvesiratas, mille vee liikumine pani tõstukid liikuma, mis maaki maapeale toimetasid. malmivalamine- raua vedelaks muutmine suurtükid- kahurid püssid- leiutati peale suurtükkide, sai kasutada üks mees ja üksi lasta pärgament- käsitsi ja eriliselt töödeldud lamba- või tallenahk, millele kirjutati. paber- leiutati pärast pägamenti , sai hõlpsamalt valmistada ja peale selle tulekut hakati trükkima rohkem raamatuid Johann Gutenberg- leiutas trükikunsti 13- 15 saj- tulid Euroopas kasutusele mitmed senitundmatud tehnikasaavutused 14 saj- hakkasid Eurooplased valmistama tulirelvi. 16 saj- püssid ja suurtükid hakkasid ambe ja kiviheitemasinaid välja tõrjuma 14 saj.- arendasid portugallased
Venemaal alistas Moskva vürstiriik teised vürstiriigid ning tsaar Ivan IV Julma valitsemisajal (1533 – 1584) allutati Vene riigile Volga jõe piirkonna tatarlaste riigid (Kaasani ja Astrahani khaaniriigid) ning tehti Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 3 ebaõnnestunud katseid laienemiseks Läänemere äärde (Liivi sõda 1558 – 1583). 1.2. Uue maailmapildi kujunemine Itaalias: Eeldused uue maailmapildi kujunemiseks hakkasid kõigepealt kujunema Itaalias. Itaalia majandusliku tõusu aluseks oli kaubavahetus idamaadega, mis andis suuri kasumeid. Kaubandusest ja pangandusest saadavaid tulusid paigutati ka ettevõtlusesse (n tekstiilimanufaktuuride rajamine) ning kujunema hakkasid varakapitalistlikud suhted ning kodanlus. Senine linnriikide vabariiklik korraldus hakkas asenduma
Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse. Indiaanlaste massiline hävitamine. Nakkushaiguste levik(rõuged). Ameerika koloniseerimine. Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse. Millised aga olid suurte maadeavastuste tagajärjed Euroopale? Eurooplaste maailmapilt avardus. Uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani. Uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.). Rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine. Uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.). Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse
RENESSANSS & HUMANISM 14.saj kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse nimese ja otsis kujusid antiikajast. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss( taassünd) ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nim seda ka humanismiks (inimlik). Itaalia oli hiliskeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi. Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse paleesid, näidates nii om jõukust ja võimu, aga ka heldust ja suurmeelsust kaunite kunstide edendamisele. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus 15.saj valitses Medicite kultuurilembene pankurisuguvõsa. Ka mitmed Rooma paavstid olid humanistid, toetasid õpetlasi ja kutsusid oma teenistusse parimaid kunstnikke ning arhitekte. Keskajal oli pööratud tähelepanu peamiselt hingele, pidades keha kui patust ja kaduvat teisejärguliseks, nüüd aga hakati hindama inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut. Ini
valitseja. c) Tagajärjed: · Saksa riikide jagunemine 2 leeri katolik Lõuna-Saksamaa ja protestantlik Põhja-Saksamaa. · Luterluse seadustamine katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik. · Nurjus Karl V püüe Saksa riike tugevamini liita ja Saksamaa oli nüüd veelgi lõhestatum kui enne. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon 1. Kelvinismi kujunemine Sveitsis a) Sveitsi Liit: · Habsburgide võimu lat vabaks võidelnud konföderatsioon 13 omavalitsuslikust kantonist. b) Ulrich Zwingli usupuhastus Zürichis: · 1523 kuulutas linnavõimude toel välja sõltumatuse paavstist. · Taotles algkristlikku lihtsust pidulik jumalateenistus asendati igahommikuse piiblilugemise ja jutlusega. · Kirikutest viidi välja pühapildid.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid