TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Katriin Mats Annaliisa Orro TH2 II SAMBA PENSIONIFONDID Uurimistöö Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. II SAMBA PENSIONIFONDID JA NENDE PAKKUJAD....................................5 1.1 II samba pensionifond.............................
omandatud pensionistaazi. Kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel. 2011. aastast maksab riik pensionifondi 2% töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt ja inimene ise 1% oma brutopalgast. (Varem maksis riik 4% ja inimene ise 2%.) Täiendav kogumispension on vabatahtlik era-lisapension, mis võimaldab täiendavalt säästa, et hoida väljakujunenud elustandardit ka vanaduspõlves. Kolmanda samba kogumiseks on kaks varianti: pensionikindlustus ja pensionifondid. Kindlustusliike on kaks: garanteeritud intressiga pensionikindlustus ja investeerimisriskiga pensionikindlustus. Pensionifondi kogudes on riskitase kõrgem ning tulevane intress ei ole teada. Fondide abil kogudes on võimalik pikaajaliselt rohkem teenida, ent garantiid tulususele ei anta. Samas võib raha koguda üheaegselt ka mitme erineva kindlustustoote või fondi abil. Vabatahtliku pensionifondiga liitumine tähendab seda, et inimene laseb endale avada
* Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on vajalikud ettevõtte tegutsemiseks. 3. Millised on ettevõtte asutamise viisid. Loetle ja too näited. 1. ise registreerides äriregistris 2. registreerides notari juures 3. ostes valmis äriühingu 4. Nimeta säästude paigutamise võimalused. Säästude paigaldamise võimalused: säästu- või kogumishoius, tähtajaline hoius, investeerimishoiused,- fondid, pensionifondid, aktsiatesse, võlakirjad, kinnisvarasse, väärtmetalli või kunstiteostesse. 5. Kuidas kujuneb omahind ja väljamüügi hind ? Omahind kujuneb tootmise ja müügiga seotud kulude rahasse arvestamisega. Väljamüügi hind kujuneb aga tootmiskulu+tehase juurdehindlus+hulgilao juurdehindlus+transport+poe juurde hindlus.
Vaesus genereerib vaesust Ettevõtja (isiklik) elu ongi tormilisem Mida rohkem meedia sind armastab, seda rohkem ka lööb Minu sõnad kellegi äri paremaks ei tee Lühiajalugu 1999 9. veebruaril asutati investeerimisühing AS Lõhmus, Haavel & Viisemann 2000 Avati finantsportaal lhvdirect.com (tänane finantsportaal) ja esimene investeerimiskonto Algas esimene aktsiamäng (tänane ,,Börsihai") 2002 Avati esindus Riias Loodi LHV pensionifondid 2003 Alustas kauplemiskeskkond LHV Trader 2004 Peakontor kolis City Plaza büroohoonesse 2005 Avati esindus Vilniuses ,,Börsihai" laienes Lätti ja Leetu 2006 Eraldus ettevõtete nõustamisega tegelenud üksus 2008 Avati klienditeenindus City Plaza büroohoone esimesel korrusel Loodi LHV Pärsia Lahe Fond 2009 6. mail saadi pangalitsents, Alustati hoiuste ja ärilaenudega 2010 Käivitati arveldusteenused ja võeti kasutusele uued kontonumbrid, tegevust
kui ka säästude kogumiseks. Kindlustusvahendaja - Kindlustusmaakler - esindab kindlustusvõtja huve; Kindlustusagent - esindab konkreetse kindlustusseltsi huve 6. Fondivalitsejad ja fondid Fondivalitsejad - Fondivalitseja on aktsiaselts, mille põhiliseks tegevusalaks on fondide või väärtpaberiportfellide valitsemine. Fondi valitsemine:• fondi aktsiate või osakute väljalaske korraldamine; • fondi vara investeerimine; • fondi vara üle arvestuse pidamine jm. Investeerimis- ja pensionifondid: Lepingulised investeerimisfondid on ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogumid, mille vara valitseb fondivalitseja. Aktsiaseltsina asutatud fondid (1 fond); Lepingulised investeerimisfondid (42 fondi); Kohustuslikud pensionifondid (23 fondi); Vabatahlikud pensioonifondid (12 fondi). 7. Investeerimisühingud ja investeerimisteenused Investeerimisühingud - Investeerimisühing on vastava tegevusloaga aktsiaselts, mille püsivaks tegevuseks on investeerimisteenuste osutamine
Näide 1 : Meedia kajastab kuulsuste elu, mistõttu inimesed arvavad, et nii ongi õige elada ning üritavad seada oma elulaadi samamoodi. Näide 2 : Lastele tehakse vägivaldseid joonisfilme ja arvutimänge, mis mõjutavad nende mõttemaailma ja kujundavad neil valesid väärtushinnanguid. 2.Milliseid teenuseid osutavad finantsasutused ? 2.1. Vara hoiustamine. 2.2. Laenude andmine. 2.3. Liisingute andmine. 2.4. Pensionifondid. 2.5. Arveldusteenused. 2.6. Investeerimisfondid. 2.7. Väärtpaberite müük. 2.8. Kindlustused. 2.9. Kasvuhoiused. 3.Milliseid teenuseid nimetatakse avalikeks teenusteks? Avaliku halduse asutuse poolt osutatavat teenust, kaupa, infot, hüve. 4.Nimeta avalikke teenuseid, mille kulud kaetakse riigieelarvest. * Tervisehoid * Avalike maanteede korrashoid *Sotsiaaltoetused * Kultuuriteenused
LHV lühiajalugu 1999 9. veebruaril asutati investeerimisühing AS Lõhmus, Haavel & Viisemann 2000 Avati finantsportaal lhvdirect.com (tänane finantsportaal) ja esimene investeerimiskonto 2001 Alustas investeerimistoode ,,Kasvukonto" Korraldati esimesed investeerimisseminarid 2002 Avati esindus Riias Loodi LHV pensionifondid 2003 Alustas kauplemiskeskkond LHV Trader 2005 Avati esindus Vilniuses LHV lühiajalugu 2006 Eraldus ettevõtete nõustamisega tegelenud üksus 2007 Lõhmus, Haavel & Viisemann asemel võeti kasutusele uus logo LHV 2008 Avati klienditeenindus 2009 6. mail saadi pangalitsents ja kasutusele võeti uus ärinimi AS LHV Pank Alustati hoiuste ja ärilaenudega 2010 Käivitati arveldusteenused ja võeti kasutusele uued kontonumbrid
RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas kaurikarbid - Okeaanias nöörile lükitud karbikettakesed - Uus-Gineal, Melaneesias kuldikihvad, koerahambad jne. Vahetuskaupadest tunnustasid (eelistasid) müüjad kindlaid pante, need käibisidki RAHANA. Raha kasutuselevõtt: · aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks · võide...
Eesti arengud 2008 Eesti arengud 2008: neid on olnud nii positiivses kui ka negatiivses suunas. Siin on toodud mõned olulisemad. Varem või hiljem ootab Eestit majanduslangus, mis loodetavasti ei kasva üle majanduskriisiks. Küsimus on, millal ja kuidas see saabub ning kas 20. sajandil omandatud ja õpitud vahendite ning mõtlemisega on võimalik ette näha (võib-olla ka ennetada) 21. sajandil juhtuvat. Pangad ja valitsus ei taha seda küll tunnistada, aga inimeste säästud, vara ja pensionifondid on kahanemas. "Ja kahjuks on see aeg kätte jõudmas. Seekordne majanduskriis saab alguse veel lähiaastail USAst ja ületab oma mõõtmetelt kaugelt 1930. aastate suure depressiooni. Seekord on finatsturgude globaliseerumise tõttu aga kaotajaks kõik," märgib üks Eesti suurärimeestest. Kätte on jõudnud kriisi eelõhtu ja üleval on ainult küsimus, millal kriis algab. Praeguses olukorras on tähtis säilitada kaine mõistus ja mitte ...
kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Investeerimisnõustajad Kindlustusseltsid Väärtpaberituru kutselised osalised Kindlustusvahendajad Väärtpaberituru kauplemiskohad Fondivalitsejad E-raha asutused Investeerimis- ja pensionifondid Makseasutused Investeerimisühingud 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused Välisriigi krediidiasutuste filiaalid 1.Swedbank AS 1.Nordea BankFinlandEesti filiaal 2.AS SEB Pank 2.DanskeBankA/S Eesti filiaal 3.BIGBANK AS 3.AS CitadelebankaEesti filiaal 4
Oma kodukandis ei leidnud ma tulundusühistut, mis osutaks raamatupidamis- ja finantsalaseid teenuseid. Võru maakonnas raamatupidamis- ja finantsalaseid teenuseid osutavad OÜ’d on: 1) Finantsraamatupidamine OÜ – tegutseb Võru linnas alates 2009.aastast ning teenindab raamatupidamise alal ettevõtteid. Nende teenuseid iseloomustab sõnapaar SOODNE HIND! 2) Brainjob OÜ – 2011.aastal asutatud ettevõte Antslas, mis osutab finantsteenuseid, v.a kindlustus ja pensionifondid 3) Eurolink Consulting OÜ (endise nimega Eleven Consulting OÜ) – 2007. aastal asutatud ettevõtte, mis tegutseb Misso vallas ja annab finantsnõu 4) Abacus Invest OÜ - 2006.aastal loodud ettevõte, mis tegutseb Võrus ja ostutab raamatupidamise teenust ning teostab maksualast nõustamist 5) Askelon OÜ – ettevõtte, mis on tegutsenud 21 aastat ning pakub raamatupidamisteenuseid ning audiitorteenuseid
Majanduse kordamisküsimused Raha funktsioonid · maksevahend · väärtuse mõõt · kogumise e akumulatsiooni vahend (hea ainult stabiilsete või langevate hindade puhul) Raha omadused · stabiilsus (kõikudes kulutatakse või kogutakse, pole majandusele hea) · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus (sama nimiväärtusega raha peab olema sama väärtusega) · jagatavus · äratuntavus Maksevahendid · sularaha (pangatähed ja mündid) · tsekid · kaardimaksed · otsekorraldused · maksekorraldused Arveldused · sularahatehingud sularaha sisse ja väljamaksed, valuutavahetus · pangaülekanne pangale antud korraldus kanda teatud summa saatja kontolt saaja kontole (pangasisene, siseriiklik ja välisülekanne) · määratud maksed (korduvate maksete saajate andmete salvestamine maksekorralduse lahtritesse, va summa) · püsikorraldus kindlaks määratud maksepäeval ka...
maailmas on ta kohal nr 88. Tema varade netoväärtus on $10 miljardit seisuga märs 2012. · Ta on välja andnud ka raamatuid (,,Principles") ja avaldanud artikleid. Bridgewater Associates · Alates jaanuar 2012 on Bridgewater Associates suurim riskifond maailmas, haldab umbes $120 miljardi väärtuses investeeringuid. · Haldab paljude erinevate institutsionaalsete klientide investeeringuid: välisriikide valitsused ja keskpangad, ettevõtete ja avalikud pensionifondid, ülikoolide toetusfondid ja heategevusorganisatsioonid. · Firmas töötab u 1200 inimest · Asub Westport, Connecticut. · Viimase viie aasta jooksul võitnud 24 auhinda, tunnustatud parimate tulemustega juhtimise eest ja tööstusharu uuendamise eest. · Bridgewateri erakordsed tulemused on tänu ainulaadsele kultuurile firmas. Üle kõige hinnatakse tõde ja täiuslikkust. · Firma annab välja tellimusraamatut ,,Daily Observations", mis annab laia
HISKONNAOPETUSE KT MAJANDUSSSTEEMID 1) KSUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad riigile, toodete valiku otsustab- riigiasutused koostavad plaani, riik paneb paika hindade piirmrad, niteks Phja-Koera ja kunagi oli NSVL. 2) TURUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad eraettevotjatele, toodetevaliku otsusab tarbija nudmiste alusel tootja, hind kujuneb konkurentsi ja nudluse tingimustes. Veel on kolmas majandusssteem Segamajandus nt Hiina ja Kuuba: * Turumajandus mjutab halvasti vaesemat elanikkonda *Riigi sekkumine teatud valdkondades *Riik reguleerib ja suunab turumajandust. KEYNESI TEOORIA- riigi suurem sekkumine, seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel vib riigieelarve tasakaalust vlja lasta ning sallida mdukat inflatsiooni. FRIEDMANI TEOORIA-riigi minimaalne sekkumine(rohkem turumaj.), pooldab vabaturu majandust, et riik ei peaks ldse sekkuma majandusse. KONKURENTS-toimub kikjal, ettevtluses pakkumise ja nudluse...
2) Indeksi- ja intressifondid paigutavad börsiindeksi koosseisu kuuluvatesse väärtpaberitesse. Pikemaajalised investeeringud. 3) Spetsialiseerunud fondid, panus tehakse ühele majandusharule või majanduspiirkonnale. 4) Universaalsed, klassikalised muudavad pidevalt oma positsioone. STRATEEGIA JÄRGI: 1) Kasvustrateegia- aktsiafondid 2) Tasakaalustatud strateegiad- segafondid 50:50 võlakirjadesse, aktsiatesse 3) Konservatiivne- võlakirjafondid Alaliigid- pensionifondid nii vabatahtlikud kui kohustuslikud. Plaanimajanduslik pangandus Turumajanduslik pangandus Klient seotud kindla pangaga Kliendil võimalus panka vabalt valida, olla mitme panga klient. Pangal võimalik klienti valida. Pangal polnud vaja teenindustaseme ja Konkurents pankade vahel, tegelevad
postipangad. Pensionireform 2002. aastal käivitus Eesti riigi ning suuremate pankade poolt suunatud pensionireform, mis aktiivselt suunas kõiki Eesti kodanikke investeerima osa oma igakuisest sissetulekust pankade ja kindlustusseltside poolt juhitavate nn. II samba pensionifondide osakutesse. 2005. aasta lõpuks oli II samba pensionifondidega liitunud juba 481 271 inimest mis ületas kõik ootused. Majandussurutise ajal said hoobi ka pensionifondid, mille tootlikkus muutus negatiivseks Tänapäeval on võimalik täiendavat pensionit koguda ka III sambasse Euroopa Liiduga liitumine ja laenubuum Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004. aastal. Euroopa Liiduga liitumise eel läks kiiresse langusesse intressimäärade tase Eesti finantsturul. Euroopa Liiduga ühinemine tõi kaasa välispankade aktiivsema tegutsemise Eestis ning koos majanduse kiire kasvuga suurenes ka erinevate pakutavate finantsteenuste ring ja mahud.
Investor ostab investeerimisfond. S fondi investeerides, selle osakuid, mis teevad temast fondiosakute omaniku,need omakorda tõendavad investori õigust osale fondi varast. Investeerimisfondi juhib finantsinspektsioonilt vastava loa saanud fondivalitseja. Tema ülesanne on paigutada investoritelt tulev raha näiteks aktsiatesse, võlakirjadesse või teistesse fondidesse. Investeerimisfondi peamine eesmärk on tulu teenimine. Ka II ja III samba pensionifondid on tegelikult investeerimisfondid.(Minuraha s.v investeerimisfond) Ühisrahastus. Tänapäeval tähendab laenudesse investeerimine tavaliselt investeerimist ühisrahastusse. Laene on võimalik ka otse inimesele anda,kuid seda peetakse riskantseks ja pigem edasijõudnud investorite pärusmaaks. Ühisrahastus on kõikidest investeerimisinstrumentidest noorim ning seetõttu ei tea sellest veel paljud investorid. Ühisrahastuse põhimõte
32. Nimeta meedia ja meelelahutuse tüüpe! o TV, raadio, film, internett o Ajalehed, ajakirjad, raamatud 33. Mis mõjutab meelelahutustööstust? o Tarbijatel peab olema aega ja raha o Iseloomulik arenenud riikidele o Vajab võimekaid ja oskuslikke töölisi 34. Milliseid teenuseid osutavad finantsasutused? o Elukinduslustusseltsid o Pensionifondid o Börsid o Investeerimispangad o Investeerimisfondid 35. Milliseid linnu võib nimetada maailma finantskeskusteks? o New- York o London o Tokyo 36. Kuidas infotehnoloogia areng on finantsasutusi mõjutanud? Finanstteenuste osutamine on muutunud tõhusamaks ja tarbijatele kättesaadavamaks
töötajatele tervishoiuhüvitisi või pensionitasu. Tuleb aru saada, et maksud pole kõiges halvas süüdi, vaid nende läbi saaks leida paljudele probleemidele lahenduse. Töö kaotamise tagajärjel või arstiabi vajadusel oleks võimalus riigilt abi saada. Mida rohkem me maksame, seda enam hüvesid me selle eest ka vastu saame. Ameerika peaks eeskujuks võtme Euroopa, kus maksavad küll inimesed rohkem makse, aga selle eest on neile tagatud tervishoiuteenused, pensionifondid ning võimalus õppida tunduvalt odavamalt kui Ameerikas. Euroopas mõeldakse rohkem sellele, kuidas on võimalik üheskoos paradanda majanduslikku olukorda ja tagada turvatunne ka siis, kui peaks saabuma majanduskriis. Ameeriklased ei usalda oma valitsust, arvatakse et maksude näol kogutud raha ei lähe riigi kodanike hüvanguks vaid poliitikutele. Makse tasudes, tahavad kõik veenduda, et see raha läheb tõesti avaliku heaolu jaoks. Tuleks lähtuda Benjamin Barberi mõttest, et maksudest
Tahked kütused Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi põlevkivi ,turvas, puit Ameerika läänerannik, appalatšid india lõuna-aafrika ja venemaa peamised söekaevandajad Pinnast ei pea ära koorima(allmaakaevandus) , kallis Veeenergia Kiire ja suure langusega jõgedele mõtekas rajada Columbia colorado mõtekas rajada Euroopa jõed 1. Arengumaades vee energia võimalusi vähe kasutatud kuna see on kallis 2. Hüdroelektriaamu on mõtekas rajada kiirevoolulistele suure langusega jõgedele 3. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu ja tekitavad veetagavara, tammid häirivad kalade liikumist, tammi ehitamine üldjuhul kulukas ja toob kaasa suuri muutusi jõgedee veerežiimis 4. Kolem kuru hüdroelektrijaam tasub end ära kuna pärast tammi valmimist on vee-energia odav ja keskkonnasõbralik 5. Lõuna- Ammeerika riikide vee-energia tarbimine on suur kuna seal on piisa...
pikaajaliseks kasvuks. 2. Finantsinstitutsioon (financial institution)( )- on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Finantsvahenduse vormis konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. Finantsinstitutsioon on institutsioon, mis kasutab oma rahalisi vahendeid finantsvara (deposiitide, laenude, vekslite) ostmiseks; mittehoiustavad vahendajad (kindlustusfirmad, pensionifondid jne.) müüvad kindlustuspoliise, (tulevasi) pensione jms.; hoiuasutused saavad oma rahalised vahendid üldsuselt hoiuste vastuvõtmise teel. Finantsinstitutsioon jaguneb finantsasutuseks ja finantsturgudeks. 3. Finantsturg (financial market)(Der Finanzmarkt)( )- turg, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega. Turg, kus saavad kokku finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine. Turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja
Kui insideritel (omades konfidentsiaalset infot) õnnestub teenida oma tehingutelt pidevalt suuremat tulusust kui tavainvestoritel (professionaalsed investorid), siis turg ei ole tugevas vormis efektiivne. Finantsturgude ja finantsinstitutsioonide roll Kontinentaal-euroopa ja Anglo- saksi majandusmudelis Ameerika majandusmudeli arengule on aidanud kaasa ka portfelliinvesteeringute koondumine finantsinstitustioonide (investeerimisfondid, pensionifondid, investeerimispangad jne.) kätte, kes omavad ettevõtete üle kontrolli läbi kapitaliturgude. USAs aktsiaturust umbkaudu 50% oli 1996 aastal erinevate finantsinstitutsioonide käes, kes olid selgelt portfelliinvestorid ja olid huvitatud vaid aktsia tulususest börsil (Black 1998, lk.198). Suurte institutsionaalsete ettevõtete esindajad on avalike börsiettevõtete nõukogudes. Investorite (pensionifindid, investeerimisfondid, kindlustusseltsid jne) poolt on tugev surve ettevõtete
Finantsvahenduse vormid konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. Finantsvahendajate tüübid on järgmised: 1. Emiteerivad finantsvahendajad. Emiteerivad finantsinstrumente omal vastutusel. Jagunevad depositaarseteks (kommertspangad, krediidiühistud, laenu-hoiuühistud) ja mittedepositaarseteks ehk lepingulisteks finantsvahendajateks (kindlustusseltsid, investeerimisfondid, pensionifondid, liisingufirmad). 2. Mitteemiteerivad finantsvahendajad. Vahendavad finantsinstrumentide ostu-müüki omaenda kohustusi emiteerimata. Tüüpiliseks näiteks on maaklerfirmad ja investeerimispangad. 3. Infrastruktuursed finantsvahendajad. Pakuvad finantsturu infrastruktuurseid teenuseid ja reguleerivad turu toimimist (keskpank, börsid, väärtpaberite depositooriumid). Finantseerimine saab toimuda mitmesuguses vormis. Sobiva vormi valik sõltub riigi finantssüsteemi
· Kindlustusega tegelemiseks peab äriühingul olema vastav tegevusluba, mille annab välja Finantsinspektsioon. Kindlustusvahendus · Kindlustuslepingute vahendamine tasu eest · Kindlustusvahendajad jagunevad Eestis kindlustusmaakleriteks ja kindlustusagentideks Investeerimine · ... on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. · Investeerimis- ja pensionifondid on vara kogumid või aktsiaseltsid, mille vara valitseb fondivalitseja. Investeerimis- ja pensionifondide valitsemiseks on vajalik Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba. Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille eesmärk on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi osakuomanikule. · Investeerimisühingu tegevuseks on investeerimisteenuste osutamine. Investeerimisühinguna tegutsemiseks on vajalik Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba.
otsuste langetamisel ning kellele riik on andnud fondi- valitsemise litsentsi Investeerib: AKTSIATESSE ja VÕLAKIRJADESSE ANDRES ARRAK 12 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Tabel 12.1. Hansapanga kogumispensioni (II samba) pensionifondid Fondi nimetus Hansa pen- Hansa pen- Hansa pen- sionifond K1 sionifond K2 sionifond K3 Fondi strateegia Konservatiivne Tasakaalus- Kasvu tatud strateegia Portfelli 100% võlakirju 25% aktsiaid 50% aktsiaid
Finantssüsteemi moodustavad pangad jt rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel ( kus raha liigub nendelt , kellel on selle ülejääk neile kellel on tekkinud ajutine raha puudujääk) Ülejäägi ja puudujäägi vahendamine (laenamine) Finantsteenused nagu kindlustus ja pensionid Maksmise mehhanism Portfelli haldamise võimaldamine (finantsturud) 5. Finantsinstitutsioonid ja nende tegevuse põhisuunad. Pangad, kindlustusseltsid, pensionifondid, investeerimisfondid 6. Finantsturud ja nende tüübid. Aktsiaturg, võlakirjaturg ja Alternatiivturg First North Rahaturg - Rahaturg on lühiajaliste finantsinstrumentide turg, kus äriga tegelevad finants- ja mittefinantsettevõtted, valitsused ja keskpangad. Selle kõige olulisem ülesanne on pakkuda tõhusaid vahendeid nende likviidsuspositsioonide kohandamiseks vajaduse korral. Selle teenuse nõudluse olulisemad majanduslikud põhjused on lõhe sularaha laekumiste ja
oska või ei suuda toota, paremal juhul suureneb nende läbi ka ühiskonna rikkus. Pangad on kõigepealt vajalikud rahaliste arvelduste teostamiseks ettevõtete ja organisatsioonide vahel. Lisaks sellele koondavad nad vabad vahendid ning korraldavad nende investeerimist ettevõtluse arendamiseks, tehes seda nii ettevõtete kui ka lõpptarbijate kaudu. Suuremates, pikemaajalistes või riskantsemates projektides osalevad ka investeerimis- või pensionifondid. Ühistute rolliks on parandada ettevõtete konkurentsivõimet ning inimeste toimetulekut ühise tegevuse ja seeläbi tekkiva säästu kaudu. Ühistu suudab tasakaalustada nii äriühingute kui ka pankade kasuahnust ning muuta kapitalismi inimnäoliseks. Just ühistegevus eristab Põhjala ning Lääne-Euroopa riike Vahemeremaadest ja Eestist, kus möllab kasiinokapitalism. MTÜ rolliks on parandada piiratud ulatuses seda, mille äriühingute ja pankade hoolimatult egoistlik tegevus on
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ÄRIKORRALDUS xx PRAKTIKAARUANNE Juhendaja: xx Pärnu 2011 1 Sisukord Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sisukord.................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 4 1. ARUANDE ÜLDOSA........................................................................................................ 5 1.1 Ettevõtte üldandmed...................................................................................................... 5 1.2 Ettevõtte majanduslikud näitajad........
Investor on see, kes paigutab/investeerib oma raha finantsvahendaja juurde/kätte. Finantsvahendaja laenab selle raha välja laenusaajale/laenutaotlejale. 2 rühma finantsvahendajaid/finantsasutusi: ● need, kes võtavad vastu hoiuseid (pangad, hoiu-laenuühistud). Pangad võtavad hoiuseid vastu avalikkuselt; hoiu-laenuühistud ainult oma liikmetelt ● hoiuseid mittevastuvõtvad finantsasutused (kindlustusseltsid, usaldusfondid, hüvitusfondid, pensionifondid jt) 12 Säästja vajadused: 1. makserisk - tähendab, et laenusaaja ei suuda või ei taha raha tagasi maksta 2. tururisk - laenuvõtja poolt tagatiseks antud vara turuväärtus väheneb riigis valitseva üldise majandusliku olukorra tõttu 3. likviidsusrisk - laenuvõtjal võib raha esialgselt kokkulepitust kauem vaja minna. Investoril
Kodune ülesanne Eesti Vabariigi rahaasutused ja nende poolt pakutavad põhiteenused Hendrik Uuli RP089 2009 LHV lõid 1999. aastal kaks Hansapanga asutajat Andres Viisemann ja Rain Lõhmus. Täna on ettevõte esindatud Eestis, Lätis ja Leedus. LHV Groupi ettevõtetes töötab kokku üle 50 inimese. 1999 LHV asutamine 2000 Finantsportaali lhvdirect.com (tänane finantsportaal aadressil www.lhv.ee) ja esimese investeerimiskonto avamine. Algab esimene aktsiamäng (tänane "Börsihai") 2001 Alustab investeerimistoode "Kasvukonto", toimuvad esimesed LHV investeerimisseminarid 2003 Alustab kauplemiskeskkond "Traderkonto" 2004 LHV peakontor kolib City Plaza büroohoonesse aadressil Tartu mnt 2, Tallinn. LHV ärinime muutmine: LHV Directist...
Nõudmiseni ja üleööhoiuste maht 5 904 2 117 36% Tähtajaliste ja säästuhoiuste maht 4 509 1 969 44% Investeermis- ja muude hoiuste 142 102 72% maht (Allikas: Finantsinspektsioon 2011) . Kokkuvõtteks on raha kasvatamisele suunatud finantsteenuste sh investeerimisriskiga elukindlustuse (IRE) tooted, investeerimisfondid, pensionifondid, individuaalportfellid, tähtajalised ja säästuhoiused ning investeerimishoiustesse paigutatud varade maht võrreldes 2010. aasta juuniga kasvanud, moodustades 8836 miljonit eurot (2010. aasta juuni lõpu seisuga 8500 miljonit eurot). (Eesti finantsteenuste turg 2011; 2) Ühesõnaga võib öelda, et finantsteenuste turg on kosumas ning raha likviidsus paranemas mida kinnitavad finantsinspektsiooni statistilised andmed. Prognooside kohaselt peaks tuleval
hindamine). 43. Väärtpaberibörsi olemus ja funktsioonid. Börsil noteerimise eelised ja puudused osapoolte seisukohalt. 44. NASDAQ OMX Balti väärtpaberituru struktuur. 45. Põhinõuded emitentidele ja väärtpaberitele NASDAQ OMX Tallinn väärtpaberite noteerimiseks. 46. NASDAQ OMX Balti aktsiaturu kauplemispäeva struktuur ja tähtsamad tehingutellimuste tüübid. 47. Investeerimis- ja pensionifondid ja nende tulemuslikkuse näitajad. 48. Väärtpaberitulude maksustamine. NB! Tegelikud eksamiküsimused erinevad siin toodud teemade küsimustest nii sõnastuse kui mahu poolest.
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnil...
kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis tegutsevate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusseltside filiaalide üle teostab esmast järelvalvet krediidiasutuse, investeerimisühingu või kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused » AS DNB Pank » AS Eesti Krediidipank » AS Inbank » AS LHV Pank » AS SEB Pank » Bigbank AS » Swedbank AS » Tallinna Äripanga AS » Versobank AS Välisriikide krediidiasutuste filiaalid » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal
PENSIONISÜSTEEM EESTIS *Pensionifond on vara kogum, mis on kogutud eesmärgiga tagada fondis osalevatele isikutele sissetulek pensionieas või töövõimetuse korral. Fondidesse sissemakseid tegevad inimesed koguvad endale ise pensioni. Isikliku osaluse suurust pensionifondis kajastavad pensionifondi osakud. Pensionifondid jagunevad kohustuslikeks ja vabatahtlikeks. Kolme samba pensionisüsteem ...jaguneb kolmeks erinevaks, omavahel hästi haakuvaks osaks I sammas riiklik pensionikindlustus Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel"). Pensionsüsteemi I samba rakendamine toimub
osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud . · Laenu saaja ei täida kohustust maksta intresse. 3. Liigitamine Laenu saab liigitada mitut moodi, kuna lenu võetakse erinevatel põhjustel. Pangad on väljatöötanud selleks vastavalt kliendi vajadustele kõige paremini sobivad tooted. Liigitada saab: 1. Laenusaaja järgi *ärifirmad ja äriga tegelevad eraisikud *finantsseerimisasutused *eraisikud *mittetulundusühingud *kindlususfirmad ja pensionifondid *keskvalitsus, eelarvevälised fondid, kohalikud võimuoganid 2. Tähtaja järgi *lühiajaline krediit Laen ja liising 5 *pikaajaline krediit *nõudmiseni ja tähtajata krediit 3. Tagatiseta olemasolu *tagatisega krediit *tagatiseta krediit 4. Tagasimakse järgi *osamaksetena tagasimakse *kogu summa korraga 4. Laenude lühikirjeldused Ettevõtluslaen
emitendile. Finantsvahenduse vormid konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. 17.Tooge välja finantsvahendajate tüübid. 1.Emiteerivad finantsvahendajad. Emiteerivad finantsinstrumente omal vastutusel. Jagunevad depositaarseteks (kommertspangad, krediidiühistud, laenu-hoiuühistud) ja mittedepositaarseteks ehk lepingulisteks finantsvahendajateks(kindlustusseltsid, investeermisfondid, pensionifondid, liisingufirmad). 2.Mitteemiteerivad finantsvahendajad. Vahendavad finantsinstrumente ostu-müüki omaenda kohustusi emiteerimata. Tüüpiliseks näiteks on maaklerifirmad ja investeerimispangad. 3.Infrastruktuursed finantsvahendajad. Pakuvad finantsturu infrastruktuurseid teenuseid ja reguleerivad turu toimimist(keskpank, börsid, väärtpaberite depositooriumid). 18.Tooge välja finantseerimise vormid. MA EI TEA KAS TA TAHAB SIIN SAADA KA SELETUST KAASA NENDELE
võlakirja hetkehind ning see kujuneb võlakirja hetkehinna ning saadaolevate intresside alusel 5. INVESTEERIMISFONDI OSAK ,,Investeerimisfond on paljude investorite vara kogum, mida juhib professionaalne, Finantsinspektsioonilt vastava loa saanud fondivalitseja. Ta paigutab investoritelt saadud raha näiteks erinevatesse aktsiatesse, võlakirjadesse või teistesse fondidesse. Investeerimisfondi eesmärk on tulu teenimine. Investeerimisfondid on ka II ja III samba pensionifondid." (Investeerimisfond, http://minuraha.ee/investeerimisfond/) Investor ostab fondi investeerides fondiosakuid, saades nii fondiosakute omanikuks. Osakud tõendavad investori õigust osale fondi varast. ,,Fonde on väga erinevat tüüpi osad investeerivad näiteks ainult võlakirjadesse, teised nii aktsiatesse kui võlakirjadesse, kolmandad ainult aktsiatesse. Seetõttu saab iga investor valida
vähenesid keskpanga investeeringud eurodes või euroalal emiteeritud rahaturuinstrumentidesse. Keskpanga rahaturuinstrumentide nõuded vähenesid ühtekokku 399 mln euro võrra ning võlakirjanõuded 51 mln euro võrra. Põhiliselt pensionifondide tegevuse tulemusena vähenesid 20 mln euro võrra ka muu sektori ettevõtete nõuded välismaiste omandiväärtpaberite suhtes. Muu sektori ettevõtetest suurendasid investeeringuid võlaväärtpaberitesse 160 mln euro võrra pensionifondid ja kindlustusseltsid. Krediidiasutuste investeeringud võlaväärtpaberitesse suurenesid 66 mln 14 euro võrra. Riigiti vähenesid portfelliinvesteeringute nõuded peamiselt Euroopa Liidu riikide, eelkõige Belgia suhtes, millele järgnesid Holland, Soome ja Luksemburg. Muude investeeringute kohustused kahanesid kvartali jooksul 582 mln eur o võrra, millest
, Kunstiteosed, kollektsioneerimisväärsed seemed . Vääriskivid, väärismetallid-kuld ja hõbe , Investeerimisfondid, investment funds millest enamik paigutab , , , osanike raha aktsiatesse, võlakirjadesse, pangahoiustesse ja tuletisväärtpaberitesse , , Pensionifondid, pension funds investeerimisfondi alaliik - 6.4) Likviidsus, liquidity näitab kui kergesti saab sääste (vara) rahaks muuta 6.4) 7) Laenud eraisikutele, loans for private individuals võimaldab unistusi () täita juba praegu
kokkuhoiuga, ega lõplike laenuandjate- võtjate tähtajasoovide ühitamisega. Finantsvahendaja aitab vähendada ka riski. Finantsvahendajad jagunevad: · emiteerivad finantsvahendajad · mitteemiteerivad finantsvahendajad 14. Finantsvahendus (ingl k financial intermediation) Finantsvahendus on ühiskondlik institutsioon, kus ühtede majanduse subjektide raha ülejääk korvab teiste subjektide raha puudujäägi. Finantsvahendusega tegelevad kindlustusandjad ja pensionifondid ning finantsvahenduse abiteenuseid osutavad ettevõtted. Finantsvahenduse abitegevusega tegelevad fondivalitsejad, börsid, valuutavahetajad, kindlustusagendid ja maaklerid. 2008. aastal oli vaatluse all 838 ettevõtet, neist 740 andsid oma tegevusest regulaarselt ülevaate statistilise vaatluse "Finantsvahendus ja finantsvahenduse abitegevus" raames. Peaaegu kõik Eestis tegutsevad finantsettevõtted on rahvusvaheliste standardite järgi
· Investeerivad ja säästavad · Need tegutsevad sõltuvad nii indiviidi subjektiivsest omadusest (maitsed, harjumused, eelistused jne) · Kui ka objektiivsest põhjustest (oskused, majanduskliima, maksud jt.) Ka firmad kuuluvad inimestele , kes üritavad läbi kasumi oma sissetulekut suurendada. Seega teevad firmad valikuid läbi indiviididel eelistuste. Finantssektor. · Pangad,kindlustusfirmad, pensionifondid, laenu- ja hoiuühistud jt. · Vahendab ressursse ettevõtete, avaliku sektori ja majapidamiste vahel. · Peamised säästjad on tavaliselt majapidamised (Eestis ka ettevõtted ja avalik sektor) · Säästude kasutajad on ettevütted. Kui palju on teeninud palgana ja dividendidena ressursside mõõgist, Kaupade nõudlus ja pakkumine peavad tasakaalustama turud, et majandus toimiks MAJANDUS 3.03.10 1
Hoiuseid mitte-vastuvõtvad: Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni- ja investeerimisfondid Fondivalitsejaid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel Välisriigi krediidiasutuste filiaalid: tegutsevad krediidiasutused: 1. Swedbank AS 1
Pangad tegutsevad krediidivahendajatena säästjate ja investeerijate vahel. 2. Muud finantsvahendajad 2.1. Hoiu- ja laenuasutused orienteeruvad kitsale teenuste riigile, omavad kitsast klientuuri või tegelevad kitsas majandussektoris. Baseeruvad osanike kapitalil. Hoiupangag ja krediidiliidud. Hoiupangad on väiksemad kui kommertspangad, eraisikutele orienteeritud. 2.2. Lepingulised hoiustamisasutused siia kuuluvad kindlustusettevõtted ja pensionifondid. 2.3. Investeerimisfondid Panga tegutsemisvaldkonnad: · Krediittehingud tehakse klientide raha o aktiva o passiva · Panga omatehingud pank võib ka oma vahenditega tehinguid teha, investeerida, neid välja laenata · Teenindus o arveldused o tehingud väärtpaberitega Kindlustus "Nähtamatu toode" kindlustuslubadu Leping, mille kehtivus tõestatakse alles tulevikus
Osutab erinevaid teenuseid, maksete vahendamist. Reguleeritud krediidiasutuste seadusega. · Muud rahandusasutused hoiu- ja laenuasutused (hoiupangad ja krediidiliidud) - orienteeruvad kitsale teenuste ringile, omavad kitsast klientuuri või tegelevad kitsas majandussektoris. Baseeruvad osanike kapitalil. Hoiupangad on kommertspankadest väiksemad, suunatud eraisikutele. lepingulised hoiustamisasutused - kindlustusettevõtted ja pensionifondid. investeerimisfondid - ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogumid, mille eesmärgiks on tulu teenimine. Investeerimisfondid paigutavad osakute väljalaskmisest saadud rahalised vahendid erinevatesse finantsinstrumentidesse ja varadesse nagu näiteks äriettevõtete, valitsuste, kohalike omavalitsuste väärtpaberid jne. 11. Eesti Pank kui keskpank Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. Eesti Panga
teenust, tagab ravi teenuste finantseerimise ja maksab ka sularahas toetusi, avalik-õiguslik juriidiline isik; - Eesti töötukassa, www.tootukassa.ee funktsioon kuni 2009 korjas raha ja maksis selle välja, alates 2009 sai ka riigipoolset sots.kaitset, pakub tööturu teenust, alates 2012 hakkas maksma ka töövõimetoetust; EL temaatika EList tulnud töötud jne; - Erinevad pensionifondid, www.pensionikeskus.ee Sotsiaalhoolekanne: riik ja kohalik omavalitsus, haldusleping ja eraõiguslik isik (ntAS Hoolekandeteenused) teoreetiliselt peaks olema riigi ülesanne, faktiliselt sellega tegeleb KOV, iga vald ise peab oma vaeseid ülal pidama, riik annab raha ja KOV ise otsustab ja jagab Sotsiaaltoetuste finantseerimine kolm sihtotstarbelist summat - sotsiaalmaks tööandja maks, 33%, isikustamata, selle kaudu finantseeritakse
4.7 mln võrra. Tervishoid Juulis 2002 lõpetas Bush USA rahastamise UNFPA-le(ÜRO rahvaste populatsiooni fond). Bushi sõnade kohaselt lõpetati toetused seetõttu, kuna UNFPA toetab sundaborte ja steriliseerimist Hiinas Bush pooldas osalist Sotsiaalturvalisuse privatiseerimist, kus indiviidid saaksid osa oma sotsiaalkindlustuse maksetest paigutada isiklikku pensioniarvele. Peamine eelis seisnes selles, et pensionifondid hakkaksid vähem poliitilistest kapriisidest sõltuma. Enamik demokraate ja vabariiklasi olid kriitilised, kuna selleks oli vaja oli suurt 1 trillioni dollarilist föderaallaenamist, mis suurendaks eelarve bilansi probleemi, mida Bush käsitas kui kasvavat probleemi. Samuti viidatakse sellele, et Bushi plaan toob kasu erafirmadele. Surmanuhtlus George W. Bushi on tugev surmanuhtluse pooldaja. Kuberneri oleku ajal Texase hukati 152
I loeng - sissejuhatus Mis on rahvusvahelised suhted? Actor -> toimija!!! Rahvusvahelised suhted ● Termini kujunemine - Bentham & Comte -> Bentham võttis 19. saj.-l kasutusse termini “international”. [1919 Walesis avati esimene õppetool rahvusvahelistes suhetes] ● Suhted kellegi/millegi vahel - Kes on suhtlejad? ● Kontekst - anarhia -> ei ole ühist valitsejat. Tähendab, et ei ole hierarhiat. Kellelgi pole teise üle võimu anarhias. Maailmas on üldjuhul ikka hierarhiline ka riikide vahel. ● Sisemine vs välimine ● Erinevad teemavaldkonnad Sisemine ja välimine ● Vahendite monopol vs detsentraliseeritus ● Tööjaotus vs eneseabi -> Eneseabi tähendab, et kõigega peab ise hakkama saama. See on anarhias. Hierarhilises süsteemis on tööjaotus ehk ise ei pea nt kartulit kasvatama, seda teevad põllumehed jne. ● Anarhia vs hierarhia...
varanõuded kui palju on vaja juurde põhivara, et saavutada prognoositud käivet finantsnõuded kui suurt finantseerimist vajab täiendavate varade soetamine sisendmuutja juhtkonna otsus, millist finantseerimisliiki kasutatakse bilansi tasakaalustamiseks majanduslikud eeldused eeldused võimalike majandusstenaariumite kohta Mõisted Institutsionaalne investor (institutional investor) on organisatsioon, mis kaupleb suuremas koguses väärtpaberitega. Näiteks investeerimisfondid, pensionifondid, kindlustusfirmad. Individuaalne (indiviidist) investor (individual investor) on isik, kes investeerib valitud alaväärtustatud aktsiatesse, mis ootuste kohaselt suurendavad tema personaalse investeerimisportfelli väärtust ning loovad rikkust, mis on aluseks tulevikuplaanide elluviimiseks. Otsustusteooria (decision theory). Finantsvaradeks on aktsiad, osakud, võlakirjad, pangalaenud.
Säästuhoiuse intressi arvutatakse üldjuhul tegelikult kontojäägilt, mis tähendab, et pärast iga sissemakset hakkab pank sellelt kohe intressi arvestama. 2. Laenuteenused Krediite võib jagada ka järgmiste tunnuste järgi, mille loetelu ei ole lõplik: a) Laenusaaja järgi: - ärifirmad ja äriga tegelevad eraisikud (e/võtluskrediit), - finantseerimisasutused - kindlustusfirmad ja pensionifondid - keskvalitsus, eelarvevälised fondid, KOV - mittetulundusühingud, - eraisikud. b) Tähtaja järgi: - lühiajaline krediit kuni 1aasta - pikaajaline krediit üle 1 aasta, - nõudmiseni ja tähtajata krediit konkreetne tähtaeg sõltub laenutootest, laenu summast, laenu teenimise määrast. c) Tagatise olemasolu järgi: - tagatisega krediit (garanteeritud)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
