Usundiga seotud arheoloogilised kinnismuistendid: kalmed, hiiekohad, ohvrikivid, allikad. Ennustamine, nõidumine ja maagia Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust. Seda tulemust püüti mõjutada ohvritoomise või nõidumise abil. Maagia püüdis mõjutadaseoseid asjade ja nähtuste vahel. Tähtsal kohal oli ravimaagia. Ohvripaigad Vaimude, haldjate ja jumalate heatahtlikkust püütinsaavutada andide toomisega ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvripaigad. Ohverdamiseks kõige sobivamaks nädalapäevaks oli neljapäev eestlaste "püha päev". Ristiusu mõjud Eestlastele polnud ristiusk tundmatu (ristiusulised naabermaad Rootsi, Taani, Venemaa) Ristiusulisi mõjutusi on näha eestlaste kommete muutumises (laibamatmise komme) Ristiusku ei suhtutud algul vaenulikult. Võitlus ristiusu vastu oli võitlus oma vabaduse eest
3. Milline oli muinaseestlaste suhtumine loodusesse? Muinaseestlaste elu oli väga tigedalt seotud loodusega. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seiokohast: „nagu mina talle, nii tema minule“. 4. Kirjelda lühidalt muinaseestlaste jumalaid ja jumalusi. Jumalaid oli palju. Setumaal oli Peko, Viljandis oli Metsik, Saaremal oli Taara, Eestis oli veel ka palju haldjaid. 5. Millised olid ja on eestlaste ohvripaigad. Ohvripaigad olid hiid või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mõned järved jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid 6. Kas ristiusk oli muinaseestlaste jaoks tundmatu või mitte? Eesti haoks pole ristiusk päris tundmatu. Eestlased on olnud psna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaaga, kuna siin läis regulaarselt nende maade kaupmehi. Risiusu mõjutusi on sageli nägtud ka eestlaste kommete muutmises.
selle samaväärsust Kui inimene rikkus või kahjustas midagi, siis võis see talle vastata samaga: mets võis eksitada, vesi uputada, maa anda haiguse Vaimud, haldjad, jumalad Esines vaime ja haldjaid, kes hoidsid ning kaitsesid loodust ja kodu Mõned haldjad elasid isegi talus või selle lähiümbruses. Näiteks Pärnu- ja Viljandimaal oli tuntud Tõnn, setudel aga Peko. Võrreldes Eestit naaberrahvastega, esines meil kõrgjumalate vähesus. Ohvripaigad Vaimude heatahtlikkust püüti saavutada ohverdamisega Pühadeks puudeks peeti tammesid ja pärnasid Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastud loomi, sealt ei võetud oksi ja lehti, sealt ei korjatud marju Ennustamine, nõidumine, maagia Maagia põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahe võivad olla seotud, mida on võimalik mõjutada Tähtsal kohal oli ka ravimaagia Ristiusu mõjud Eestis valitses muinasusk esiaja lõpul 11. sajandist levis põletusmatuste
Esimesed teates eestlasest olid 98. a. ''Germania'' aestid ja fennid. II Al Jahis 1154 Maailmakaardi kirjeldus Naise positsioon Eestis oli kõrgem, kui lääne- ja lõunapoolsetel naabritel. Naiste ja meeste ehted olid kohati sarnased, intiimsuhete loomisel oli naiste vabadus küllaltki suur. Eestlased uskusid muinasajal, et kõik elusolendid omavad peale keha veel erilist väga või jõudu. Pühadeks paikadeks kujunesid ohvripaigad hiied või üksikud puud, Hiiepuu alune, allikad, kivid, mäed... Ohverdamine on andide toomine heatahtlikkuse saavutamiseks (et jumalatega hästi läbi saada). Targad ehk nõiad olid inimesed, kes oskasid loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Nad pidid ka ise selleks omama erilist väge. Pühaks päevaks oli neljapäev.
Muinasajal uskusid eestlased Keskajal uskusid eest- mitmetesse asjadesse. Üheks lased katolikku ristiusku muinasusundi põhimõisteks mis oli toodud Eestisse ja elemendiks oli vägi. Samuti 13. saj. ristisõdiate poolt usuti kõiksugu tarkadesse, inim- ese hinge, vaimudesse, haldja- tesse ja jumalatesse. Veel olid olulised mitmed ohvripaigad. HARIDUS Noored said oma hariduse Keskaegne kool oli vanematelt. Koolid puudusid lahutamatult seotud Kõike vajalikku anti edasi kirikuga. Koolide pea põlvest põlve. ülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine.
Kui muinasajal olid inimesed peamiselt maausku, siis keskajal on kogu eesti ristitud ja valitseb katoliiklus, mis omakorda juhib haridust ja kultuuri. Muinasajal uskusid eestlased Keskajal uskusid eest- mitmetesse asjadesse. Üheks lased katolikku ristiusku muinasusundi põhimõisteks mis oli toodud Eestisse ja elemendiks oli vägi. Samuti 13. saj. ristisõdiate poolt usuti kõiksugu tarkadesse, inim- ese hinge, vaimudesse, haldja- tesse ja jumalatesse. Veel olid olulised mitmed ohvripaigad. Noored said oma hariduse Keskaegne kool oli vanematelt. Koolid puudusid lahutamatult seotud Kõike vajalikku anti edasi kirikuga. Koolide pea põlvest põlve. ülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Aastasadade jooksul olid kirik ja mõisad omavahel tihedalt seotud. Kirikukroonikad kajastavad tähelepandavamaid juhtumusi kogu kihelkonnas. Kultuurilooliselt oluline on tõsiasi, et aastatel 1788-95
1200 pKr rauaaja lõpp 1030 Jaroslav Targa vallutusretk Ugandi maakonda. 7. Mõisted. Arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus. Arheoloogiline kultuur - sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. Mesoliitikum keskmine kiviaeg. Neoliitikum noorem rauaaeg. Püha hiis kultus- ehk ohvripaigad haldjate jaoks andide loovutamiseks e. ohverdamiseks. Targad inimesed, kellel oli eriline vägi. Tundsid paremini loodustust, oskasid jõude suunata. Ohvripaigad sama mis hiis., vist. Ohvriand asjad mida ohverdati haldjatele, vaimudele, jumalatele.piim, liha, veri, vill, vili, tähtsamatel puhkudel ja loomad. Vahest isegi inimese, esmajooned vangistatud vaenlasi. Lohukivid ohvrikivid, pühad kivid.
Eesti ajaloo perioodid Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) 2,6 miljonit 1800 eKr Asustuse teke mesoliitikumis ~ 9000 eKr. Savinõude kasutusele võtt neoliitikumis Pronksaeg 1800 500 eKr Püsiasutuse teke, põlluharimine ja karjakasvatus Rauaaeg 500 eKr 1200 pKr Keskaeg 12. 15/16. sajand Esimene kirjalik ajaloo allikas Läti Hendriku Liivimaa kroonika. Muistne Vabadusvõitlus eestlaste vallutamine sakslaste, rootslaste ja taanlaste poolt. Uusaeg 16. 18/19. sajand 1558 1583 Liivi sõda Eesti läks Rootsi võimu alla 1700 1721 Põhjasõda Eesti läks Vene võimu alla Lähiajalugu 20. sajand 1914 1918 Esimene maailmasõda 1918 Eesti iseseisvus 1918 1920 Vabadussõda 1939 1945 Teine maailmasõda, mille tulemusel Eestis kehtestati Vene võim 1991 Eesti Vabariigi taasisesesvumine Mesoliitikum Eesti vanimad teadaolevad asulakohad: Pulli 9000 8550 eKr ja Kunda Lammasmägi ...
Jääaeg kujundas Eesti maastiku(mäed,järved,jõed,rändrahnud,Kagu-Eesti kuplid,Kesk- Eesti voored); inimesi oli väga vähe,aga mõnel jäävaheajal võis neid siis sattuda. Peamised tegevusalad:kiviaeg-kivist tööriistad,küttimine,kalapüük, korilus,rändkarjakasvatus, keraamika(kamm,nöör); pronksiaeg-mõned pronksist tööriistad, karjakasvatus,põlluharimine (alepõletamine),küttimine,kalapüük,kindlustatud asulate areng, kivikirstkalmed; rauaaeg- põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö areng(raudesemed),mõned linnused,külade kujunemine, ribapõllud,tarandkalmed,elavnesid sidemed ülemeremaadega. Eestlaste esivanemad tundmatu rahvas.Tänapäeva keelekasutuses nende sõnad:oja,järv,jõgi jne.Kunda kultuuri asukad eestlaste kauged esivanemad,aga neid ei saa pidada eestlasteks.Eestlaste kujunemisele on mõju avaldanud idapoolsed sugulased,germaani ja baltihõimud,tihedad kontaktid sakslaste, rootslaste jt. Kundakultuur:kõik Eesti mesoliitikumi asulad.E...
Hing-muinasusu põhimõiste , millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja mis kandis ka elusolendi isikupära. tark-inimene kellel oli muistses ühiskonnas kõrge positsioontänu oma ravitsemisoskustele ja suurtele teadmistele looduse ja maagia vallas. Ohverdamine-maagiline toiming, millega loodeti saavutada jumalate heatahtlikkust. Ennustamine-maagiline toiming ,mida sooritades püüti ette näha tulevikku. Ohvripaigad: Hiiie puu alune pind oli püha. Ristiusu mõjutused: · kommete muutumine, (matmine ristiusumoodi), · hakati kaelas kandma risti. 6) Ristisõda. · Põhjused: a) Hamburgi bremeni peapiiskop lootis taastada oma kriku liidripositsiooni. b) Kaupmehed arvasid et kristlik keskkond tagab suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. c) Vallutajad tahtsid maad. · tähtsamad lahingud:
Vaimud ja haldjad asustasid kindlat paika, kes vett, maad, metsa või kodu. Tähtsamad olid naissoost vaimud haldjad. Haldjatega pidi hästi läbi saama, sellepärast ohverdati igast asjast natuke ka neile. Kõrgjumalaid oli vähe, konkreetselt on teada ainult ühte taraphitat. Tänapäeval ei usuta enam muinasjumalatsesse, usutakse põhiliselt ainult ühte jumalasse. Vaimude,haldjate ja jumalate heatahtlikkust püüti saavutada ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvripaigad hiied, allikad,kivid, mäed, järved ja jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Ohvrikividel olid looduslikud või inimese poolt õõnestatud lohud, kuhu pandi ande. Ohverdati tavaliselt suuremate ettevõtmiste eel või järel ja pühade ajal. Kõige sobivamaks peeti neljapäeva. Tänapäevani pole ohverdamine säilinud, püütakse lihtsalt olla jumalale meele järgi oma käitumise ja tegudega.
kaubandussuhted, läänenaabrid rootslased, taanlased tahtsid eestit alistada ja ristida, aga ka eestlased käisid rüüsteretkedel läänemere vastaskaldal, skandinaavlased,viikingid rahulikud kaubandussuhted, idanaabrid ida slaavlased, venelased, vahel tegid rüüsteretkeid ida eestisse, aga ka eestlasedkäisid idas rüüsteretkedel. muinasusund vägi, hing, seotus loodusega, vaimud, haldjad, jumalad, ohvripaigad, ennustamine, ristiusk, hing muinasusu põhimõiste, millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja mis kandis elusolendi isikupära, vägi - muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat, ohverdamine magiline toiming, millega loodeti saavutada jumalate heatahtlikkust, ennustamine - magiline toiming, mida sooritades püüti ette näha tulevikku.
vaimudesse, haldjatesse, nõidadesse seotud nähtustega või siis järgiti hoopis (tarkadesse), kes omasid erilist väge, ja vanu tavasid. oma jumalatesse. Tekkisid mitmesugused 16. sajandil toimus Eestis reformatsioon, kodu- või majahaldjad. Kõigi nendega tuli mis leidis kiiresti palju poolehoidjaid, alati hästi läbi saada ning sellejaoks loodi sest sellel polnud, erinevalt katoliku neile ohvripaigad hiied, üksikud puud, kirikust, nii palju kohustusi. allikad, kivid. 12. sajandil muinasaja lõpul hakati levitama ristiusku. Majandus Kuna algselt polnud miski väga arenenud, Olulisimaks majandusharuks oli ikka siis peamisteks tegevusaladeks olid põllumajandus, sellega tegelesid kalapüük, küttimine ja korilus, sellest põhimõtteliselt kõik väljaspool linna
inimese tunnused ja, mis mõjutab inimest ja nende käitumist. Muinasajal ennustati enamjaolt loodusnähtuste järgi, mille alla kuulusid tähtede seis, ilmastikunähtused, loomade käitumine ja muud. Samuti jälgiti ka märke inimkehal. Tänini on need viisid säilinud ning peavad oma tulemustelt ka enamasti paika, andes inimestele võimaluse teada saada, millal on mingeid toiminguid kõige parem teha ja, millal miski tegemata jätta. Kunagised ohvripaigad olid kõige pühamad üldse, ent nende olulisus kadus ajapikku kui valitsevaks usuks tõusis monoteism. Sellegipoolest on neile paikadele jäänud siiani kerge järelhõng, mis sunnib inimesi ikka ja jälle sinna tagasi minema. Näiteks olen tuttav ühe vana mehega, kes käib vähemalt kord kuus Jõelähtme vallas asuvas Maardu hiiemetsas ringi jalutamas kuna tema sõnade järgi toob see talle eluvaimu rohkem sisse tagasi. Ohvreid enam
5. Eestlaste muinasusund Inimene on mõtlev olend, kellel on sisemine vaimne elu. Muinasaja inimese vaimse elu tähsaim osa oli usund. Nende usund ei olnud kindlate põhimõtete ja kommetega usk nagu ajaloos hiljem tekkinud usundid - kristlus ja islami usk. Muinaseestlaste usund muutus aja jooksul, mida mõjutas nende elutegevuse muutumine. Küttide ja kalastajate usk erines hiljem tekkinud põlluharijate ja karjakasvatajate usust. Usku mõjutas ka läbikäimine naaberrahvastega. Selle aja usundist ei teata kuigi palju – kirjalikes allikates on sellest vähe juttu ning mõningaid järeldusi tehakse suusõnalistest pärimustest ja rahvaluulest. VÄGI. Muinasusu üheks tähtsamaks mõisteks oli VÄGI. Arvati, et inimestel ja loomadel on peale füüsilise (musklite) jõu veel vaimne jõud. Usuti, et väge omavad objektid, näiteks puud, kivid, allikad, paigad (hiied – püha mets) ja taevas. Vägi võis olla ka sõnades. Sõnadega sai loitsida (n...
6. MUINASUSUND Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Loodusobjektide ja -nähtuste, paikade, esemete, teatud tegevuste, kommete jms tajumine pühana tulenes põlvest põlve edasi antud pärimustest ja vahel ka isiklikest kogemustest. Kahjuks pole võimalik rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommete-ga muinasusundist. Pika esiajaloo jooksul muutusid siinsed usulised vaated tugevalt. Osalt tingis selle tegevusalade teisenemine. Kiviaja küttide ja kalastajate usund erines. rauaaja põlluharijate ja karjakasvatajate omast. Samuti tõi muutusi usulistes vaadetes kaasa tihe suhtlemine naaberhõimude ja -rahvastega. Kahjuks tunneme eestlaste muinasusundit suhteliselt halvasti, sest muistseid uskumusi nagu ka üldse kaugema mineviku inimeste vaimumaailma kajastavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad...
- Nagu mina talle nii tema mulle ei peetud end looduse valitsejaks Vaimud, haldjad, jumalad - Kaitsesid loodust (metsaisad, -emad, põllu-, veevaimud, haldjad jne) - Koduhaldjas Tõnn, viljasalves Peko väikejumalad - Kõrgjumalate vähesus - Tarapitha ("Taara, avita"); Uku - Ei hea- ega pahatahtlikud Ohvripaigad - Andide toomine, ohverdamine heatahtlikkuse saavutamiseks kindlad kultuse- e ohvripaigad (hiied, üksikud puud, allikad, kivid, harva mäed, jõed, järved) - Pühad puud tamm, pärn, hiiepuu alune - Ohvrikivid looduslikud või inimeste poolt tehtud lohud - Ohvriallikad mitmesuguste nimetustega (vee omadused) - Ohverdamine pühade ajal, suuremate ettevõtmiste eel ja järel, sobivaim neljapäev - Andideks piim, liha, veri, vill, vili, ka loomad Ennustamine, nõidumine ja maagia - Ohverdamise juures tähtis osa
LIIVI SÕDA 1.Sõja aeg ja põhjused. 1558-1583. Liivimaa kaupmehed takistasid venelastel vaba kauplemist Lääne-Euroopaga ning see ajendas Liivimaad vallutama. 2.Sõja osapooled. Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani. 3.Liivi sõjaga seotud isikud. Gotthard Kettler Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks. Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu ...
muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...
Juba surnud inimesi austati väga ja arvati, et nende hinged elavad edasi. 2. Novembril peeti hingedepäeva, mil pandi lahkunud inimeste haudadele toitu jms. animism Looduse hingestamine. Inimesed pidasid end loodusega üheks ja ohverdasid loodusele. Kehtis põhimõte: Nagu mina muile, nii muud minule. Tõnn, Peko, Tarapitha Tõnn oli koduhaldjas Pärnu- ja Viljandimaal, Peko oli setode viljakuse jumal, Taraphita ehk Taara oli Saaremaa jumal. hiis, ohvripaigad Et vaimudega hästi läbi saada, tuli neile ohverdada, seda tehti pühades paikades ehk hiites. Ohvrikividel või ohvriallikatel, ohverdati toitu, kulda, vilja, loomi ja ka inimesi. maagia Võluvõimed, ebainimlik käitumine. ristiusu mõjud 11. saj. Kuna eestlaste naabrid olid ristiusulised, levisid ka osad nende kombed siin. Eheteks olid pronksristid, korraldati laipmatuseid, võimalik on ka mõne kiriku või kabeli olemasolu
AJALOOALLIKAD 1. Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis- muistisega. 2. Kirjalikud ajaloo allikad - ürikud, kroonikad, seadused 3. Suulised ajaloo allikad - pärimused, legendid, müüdid, muinasjutud, rahvaluule. Lisanduvad veel: 1. Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid. 2
hing...ka inimesel olev asi, mis jääb elama sis, kui inimest enam füüsilise isikuna olemas ei ole. animism...elusa ja eluta looduse hingestamine...st. kõigel pidavat olema hing. Tõnn...Pärnu-ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas. Peko...haldjas, kes seisis setodel viljasalves. Tarapitha...Henriku Liivimaa kroonikas ainukesena mainitav jumal/Saarlaste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas Saaremaale.(sõja-japalvehüüuna "Taara avita") hiis... ohvripaigad...kohad, kus tehti ohverdusi pühade ajal või suuremate ettevõtmiste eel. maagia...asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed. Põua ajal tuli puhastada nõ "ilmaallikat",et hakkaks vihma sadama.Pikaajalise saju puhul tuli vastavat allikat isegi umbe ajada. ristiusu mõjud 11. saj. ...Põletusmatuste kõrval levis ka laibamatmise komme//peaga lääne poole matmine//pronksristikesed(ehted)...võis leiduda ka
Muinaseestlaste elu oli tihedalt seotud loodusega. Loodusobjektidesse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult. Kogu loodust peeti omataoliseks ja austati selle samaväärsust. Kõikjal esines teatud vaime ja haldjaid. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Tuntud olid koduhaldjas Tõnn, jumal Taara, jumal Uku. Vaimud, haldjad ja jumalad polnud oma loomult inimeste vastu ei hea ega pahatahtlikud. Heatahtlikkust üritati saavutada ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvripaigad hiied, puud, allikad, kivid. Ohverdamine leidis aset tavaliselt pühade ajal. Ohverdamise juures oli tähtsal kohal ennustamine, nõidumine, maagia. Ristiusu mõjutusi on sageli nähtud eestlaste kommete muutmises. Hakkas levima rohkem laibamatmise komme. Hakati matma peaga lääne poole. 12. sajandil kanti juba ehetena pronksist ristikesi. Alates 11. sajandist tundis katoliku kirik juba huvi eesti ristiusustamise vastu.
kodu külastama. Nende kostitamiseks kateti laud, millel pakuti paremaid toite. 8. Animism? Vastus. Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. 9. Miks austasid eestlased haldjaid ja vaime? Vastus. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. 10. Eestlaste tuntumad jumalad - Taara - Uku 11.Miks olid ohvripaigad eestlaste elus olulised? Kus ja millal ohverdati? Vastus.Vaimud, haldjad ja jumalad polnud oma loomult inimeste vasti ei hea. Ega pahatahtlikud. Nendega oli siiski vaja hästi läbi saada. Heatahtlikkust püüti saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultuspaigad- hiied, üksikud puud, allikad, kivid, mäed, järved, jõed. 12. Milleks oli vajalik ennustamine, nõudmine,maagia? Vastus
Õp. I osa lk 12-29, kaart lk 32. (mõisted: kiviaeg, mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg; kivi-, pronksi- ja rauaaja algus ja lõpp; kivi-, pronksi- ja rauaaja iseloomulikud jooned) 3. Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41. (muinasmaakonnad, suhted naabritega 7.-11. saj., linnused, muinasasulad, rehielamu, tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund: vägi, animism, Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad, maagia, nõidumine) 4. Muistne vabadusvõitlus. Õp. I osa lk 44-50. (põhjused, osapooled, piiskop Albert, Riia linn, Maarjamaa, Mõõgavendade ordu, Ümera lahing, Lembitu, Madisepäeva lahing, Muhu linnuse vallutamine, Valjala, aastad 1201, 1202, 1208, 1210, 1217, 1227, Muistse vabadusvõitluse lõpp, eestlaste allajäämise põhjused) 5. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14.s. Õp. I osa lk 51-53, 58-62, kaardid lk 52 ja 58.
Mõnikord vaadeldi koduhaldjaid ka kui väikejumalad, sest nad olid nii tähtsad. Konkreetse jumalana on teada, vaid Tarapithat või siis Taarat. Arvatakse, et Taara võibolla laenuks Skandinaaviast, kus teda tuntakse kui piksejumal Thor. Hilisemal ajal austati, aga mitmel pool Eestis tuntud jumalat Uku. Vaimud, haldjad ja jumalad polnud inimeste vastu ei head ega halvad, aga nendega tuli hästi läbi saada ja selleks toodi neile ohverdusi. Ohverdamiseks olid kindlad ohvripaigad, mis olid pühad. Nendeks paikadeks olid enamasti üksikut puud, kivid, allikat, järved, jõed. Ohverdamiseks oli kõige soodsam ja kõige püham päev muinaseestlaste jaoks neljapäev. Andideks olid enamasti piik, liha, veri, vill, vili, tähtsamatel päevadel loomad. 2. Eestlased muinasaja lõpul Muinasaja lõpusajand oli eestlaste jaoks märkimisväärselt hea. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes. Paljud keskajal tuntud külad oli, siis juba olemas
Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõ...
1.Eesti ajaloo allikad ja periodiseering 1. Muinasaeg- XIII saj. Algus p.Kr 2. muistne vabadusvõitlus- 13. saj. Toimus Eesti ja Läti alal. Eesti alistumine ja ristiusustamine. 3. keskaeg (Vana Liivimaa ajastu)- 5. saj.-15. Saj. 4. Liivi sõda- 16. saj. Vana-Liivimaa aladel õlemvõimu nimel toimunud sõda. 5. Rootsi aeg- 1629- 1699 (algas Liivi sõjaga) Eesti jäi Rootsi võimu alla. 6. Põhjasõda- 1700-1721 Sõda Läänemerel, Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. 7. Vene aeg- 1918-1919, 1940-1941, 1944-1992. 8. iseseisvumine ja vabadussõda- 28. nov. 1918- 2. veb. 1920, Eesti võit. 2.Muinasaeg - lühiülevaade 1. kiviaeg- enne metallitöötlemise leiutamist. Tööriistad kivist. 2. paleoliitikum- esimeste inimeste kujunemine põhja-euroopas jääaja lõpuni 3. Mesoliitikum- 9. aastatuhandest e.Kr- V aastatuhandeni e.Kr. 4. Neoliitikum- V aastatuhat e.Kr- II aastatuhat e.Kr 5. pronksiaeg- II aastatuhat- V s...
· Vägi eriline jõud, mida omab iga elusolend ja mida on ka sõnades: loitsimine, nõidumine, ravitsemine · Hing inimese isikupära kandja ja oluline keha elushoidmiseks. · Animism kogu eluta ja elusa looduse hingestamine · vaimud, haldjad ja jumalad kaitsesid loodust - tõnn koduhaldjas - peko setude koduhaldjas - tarapita teadaolevatest jumalatest ainuke · ohvripaigad kohad, kus püüti saavutada haldjate ja jumalate heatahtlikkust (pühad puud, kivid, allikad) · maagia toimingud nähtuste ja asjade mõjutamiseks · ristiusu mõjud naabrite kaudu (rootsi, vene) matusekombed, pronksristikesed, vene laensõnad (rist, papp, raamat)
I Kiviaeg II Pronksiaeg (1800-500 e.Kt) III Rauaaeg (500e.Kr-1200 p.Kr) Vanem k.a e paleoliitikum Vanem p.a Eelrooma rauaaeg Keskmine k.a e mesoliitikum (9000- Noorem p.a Rooma r.a 5000 e.Kr) Noorem k.a e neoliitikum Viikingi r.a Hilis r.a (Need kõik kokku oli esiaeg e muinasaeg) IV Keskaeg (12 saj-15-16 saj. vahetus) V Uusaeg (16 saj-19 saj algus) VI Lähiajalugu (20 saj) (Need kokku = Ajalooline aeg). Mesoliitikum Vanim teadaolev asukoht on Pulli asula, kus elati u. 9000-5000e.Kr. Ajaliselt järgmine on Kunda Lammasmägi 8700-4950 e.Kr. Isel. Jooned: · Veekogude ääres · Tööriistad-kivist, lust ja savist. · Peamised elatusalad-kalapüük ja jah...
Targad ehk nõiad olid inimesed, kellel oli rohkem annet, oskusi ja võimeid ravitsemiseks, ennustamiseks jne. Hing on inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing ajutiselt kehast lahkuda, surma puhul lahkus jäädavalt. Peale surma hinge uus 'kodu' hiis või kalmistu. Hiis oli pühamets. Põletamismatus oli see, et usuti, et nii vabaneb hing keremini kehast. Usk hauatagusesse ellu (teine ilm). Kultus ehk ohvripaigad. Pühad hiied. Üksikud puud (hiiepuud: tammed, pärnad, sageli ehitud). Allikad (ohvriallikad). Kivid (ohvrikivid, lohukivid). Mäed. Jõed ja järved. Ohverdamine leidis aset pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ja järel. Neljapäev oli eestlaste ' püha päev 2. Balti erikord Peale Põhjasõja võitu venelaste poolt oli neile väga oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati restitutsiooniga, st. Kui Rootsi
Hilisemal ajal mitmel pool tuntud jumal UKU austamine vöis ulatuda ka muinasaega. Muinaseesti usund oli ANIMISTLIK- kogu elus ja eluta loodust peeti hingestatuks (st. et puudel, kividel, veel, loomadel jne.on hing). Seetõttu kehtis põhimõte- "nagu mina muile, nii muud minule", ehk inimese halva käitumise korral võis loodus vastata samaga- uputada, eksitada, haigestada jne. 19. Ohverdamine ja ohvripaigad Ohverdamise eesmärk- saavutada looduse, jumalate, haldjate, vaimude heasoovlikus. Ohverdati: pühadel puudel (hiied; tammed ja pärnad), ohvrikividel (kas suurelohulised või isegi väikeselohulised kivid, ohvriallikatel (pühad-, tervise-, ilma-, silma- jne.allikad). Eristati palveohvreid, tänuohvreid ja lepitusohvreid. Parimad päevad ohverdamiseks olid pühad (jõuluaeg, jüripäev, jaanipäev, mihklipäev),neljapäev (ehk muinaseestlaste pühapäev),suurte ettevõtmiste eel
loodust. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle läheduses. Võreldes eesti ja naaberrahvaste muinasusuneid on märgata kärgjumalate vähesust. Konkreetsetest jumalatest nimetatakse Hendriku Liivimaa kroonikas vaid Tarapitat. Arvatavasti ulatus ka jumal Uku austamine muinasaega. Usuti, et ka loodusel on oma hing, seda nimetatakse animismiks. Kogu loodust peeti omataoliseks ja austati selle samaväärsust, kuid ei peetud endid loodusevalitsejaks. 18.Ohverdamine ja ohvripaigad Vaimude jms heatahtlikkust prooviti saavutada andide toomisega. Selleks olid kindlad paigad, hiied või puud jne. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Osadel ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimese uuristatud lohud.Olulisel kohal olid ka ohvriallikad. Ohverdamine toimus enamasti pühade ajal. Kõige sobivamaks päevaks peeti ,,Pühat päeva" neljapäeva. Andideks olid piim, liha, veri kuid on teateid, et vahel ka vangistatud vaenlased.
Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust. Tulemusena Eesti territoorium jagunes kolme riigi vahel. See oli sõda Moskva tsaaririik ning teiseks algul ...
d) keha keha on surematu hinge koda ja tema eest hoolitseti väga hästi, keha pidi olema puhas. Keha kaunistati maalingute ja tätoveeringutega. Kui inimene suri, siis ta maeti kindlate rituaalidega. Eestlaste muinasusund oli: a) polüetistlik palju jumalaid b) anmalistlik kogu loodus oli hingestatud c) loodususund jumalikustati loodusnähtseid vöi objekte b)Vaimolendid, ohverdamine, ohvripaigad, ennustamine Looduses esines palju vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. NT metsaisad, -emad, nurmeemad, -isad, põllu- ja veevaimud jne. Mõned haldjad elasid iseg taludes, nt Pärnu- ja Viljandimaal koduhaldjas Tõnn, setudel viljasalves Peko. Eeslastel on vähe nn kõrgjumalaid. Läti Henriku Liivimaa kroonikas mainitakse Tarapitat (Taara avita sõja-, palvehüüd) Saarlaste jumal, kes sündis Virumaal, kuid lendas Saaremaale. Hilisemal ajal tuntud jumal
· Surma puhul lahkus hing jäädavalt, jätkates hauatagust elu. · Surnute hinged mõjutasid ka elavate elu hingedeaeg. c. Animism kogu elutu ja elusa looduse hingestamine: · Omane loodusrahvastele. d. Vaimud, haldjad, jumalad kaitsesid loodust: · Tõnn koduhaldjas · Peko setude koduhaldjas · Tarapita teadaolevatest jumalatest ainuke (kelle nimi tänapäevani kandunud on). e. Ohvripaigad kohad, kus püüti saavutada haldjate ja jumalate heatahtlikkust. · Pühad puud (tamm, pärn), kivid, allikad · Ohvriandideks toit, vili, loomad, veri, sõjavangid. f. Maagia toimingud nähtuste ja asjade mõjutamiseks. g. Ristiusu mõjud naabrite kaudu (Rootsi, Vene) · Matusekombed (põletusmatuse kõrval 13. saj) · Pronksristikesed kaelaehtena (12. saj) · Vene laensõnad rist, papp, raamat.
AJALOO SUULINEARVESTUS Pilet nr.1 1.Eesti ajaloo periodiseerimine *9000 eKr.-esimesed Eesti elanikud. 11000 aastat tagasi on elanud siin esimesed inimesed. *5-11 saj. EKr-keskaja algus. *13.saj- ristiusulaste sissetulek Eestis-samal ajal kõrgkeskaeg Euroopas. *16.saj I pool-uusaeg algav Liivisõjaga, peale Liivisõda läksid eesti alad jagamisele: Põhja-Eesti Rootsi Lääne-Eesti Taani Lõina-Eesti Poola *1816-pärisorjuse kaotamine eestis, algas uusimaeg. *24.veebruar 1918-Eestis algab lähisajalugu, EVB väljakuulutamisega. 2.Tartu Ülikooli asutamine *1630 Johan Skytte eestvõttel loodi tartus Akadeemiline gümnaasium *1631 avati gümnaasium Tallinas ja Riias *1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule *15.oktoober 1632 Taru Ülikooli-Academia Gustaviana-avamine *Ülikoolis oli 4 teaduskonda- õpinguid alustati kas teoloogia, arsti või õigusteaduskonnas. *Õppetöö ladina keel...
(peab teadma ka kaheksat tähtsamat muinasmaakonda). Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna ning 19. Saj alguses oli neid 45. Kihelkonnad liitusid omakorda maakondadeks: Virumaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Saaremaa ja Sakala ning Ugandi. Naabrite poolt määratleti eestlasi maakondade järgi. Ühiskond oli majanduslikult ebavõrdne, mille tipus olid vanemad. Eestlaste muinasusundi üldiseloomustus – vägi, targad, hing, jumalused (Peko, Taara, Uku), ohvripaigad ja ohverdamine. Muinasaja inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Selle alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Ajaloo jooksul muutusid eestlaste usulised vaated tugevalt, iseärasusi oli ka piirkondlikult. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Üheks muinasusundi põhimõisteks oli vägi, mis arvati olevat kõikidel elusolenditel, peale oma füüsilise keha. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas, sõnades
Selline mõtteviis on omane kõigile algelisel arenemisastmel olevatele hõimudele. Usuti, et elu kestab ka peale surma ning sellest uskumisest arenes välja surnute hingede austamine ehk esivanemate kultus. Samuti usuti erinevatesse olevustesse ja nende eksisteerimisele. Usuti, et kui voolid näiteks kivist loomakuju, saad endale nähtamatu võimu looma üle. Samuti usuti erinevatesse haldjatesse ja nõidadesse, kellele ohverdati ning toodi erinevaid ande. Tähtsateks muutusis ohvripaigad, jumalate kujud, pühad hiied, mäed, jõed ja järved. Tuntumaks jumalaks tolle aja inimestele oli Tara nimeline jumal, keda peetakse skandinaavia muistse jumala Thori teisendiks. Muistsetel eestlastel puudus peajumal või ainujumal. Libahunt 9 Vanal ajal usuti, et nõidadel on võime muuta ennast loomadeks ja siis hiljem tagasi inimesteks
vahenduskaubandus. Elamu: suitsutuba, Põ-Eesti, Saaremaa sumbkülad, Lõ-Eesti hajakülad, Ida-Eesti ridakülad. Külad moodustasid kihelkonna. ~45 8 maakonda. Viru, Rävala, Järvamaa, Harju, Lääne, Saare, Ugandi ja Sakala. (ka Alempois, Nurmekund jms.)Maakondi ei juhitud ainuisikuliselt. Ühtsust polnud. Muinasusundid olid tähtsad. Vägi loitsimine, targad ja nõiad, Hing külastavad sugulasi, keelatud oli tappa hingeloomi. Suhtumine loodusesse. Vaimud ja haldjad. Ohvripaigad hiiepuu alune. Eluolud: ei tekkinud elukutseliste käsitööliste kihti, elukutselisi kaupmehi. Äri pärast puhkeski Muistne Vabadusvõistlus. Muistne Vabadusvõistlus: (1208-27) Algas 1180-d (III Ristisõja aeg) Saksa vaimulik piiskop Meinhard saabus liivlaste juurde ja hakkas neid ristiusustama. Peale teda Berthold, oli hea. Üritas inimesi jutuga veenda. Kui heaga ei saanud, siis oli vaja peale suruda. Berthold hukkus ühes lahingus Riia all
Konkreetsetest jumalatest nimetatakse Henriku Liivimaa kroonikas vaid Tarapithat. Sageli arvatakse, et tema nimi oli tegelikult Taara, aga kroonik ei saanud sellest täpselt aru ja pani kirja sõja- ja palve-hüüu ,,Taara, avita". Henriku järgi oli Taara eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud. Vaimud, haldjad ja jumalad - nendega oli vaja hästi läbi saada. Heatahtlikkust püüti saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultus- ehk ohvripaigad - hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Osa ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud 0,2-1 m läbimõõduga lohud. Mõnes paigas austati veel muinasaja lõpul ohvrikividena edasi üksikuid pronksi-või varasel rauaajal levinud väikeste lohkudega lo-hukive.Ohverdamine leidis aset esmajoones pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ning järel
Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476. a.15. sajandi lõpp. o UUSAEG 16. sajandi lõpust kaasajani. · Ajalooallikad o Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis-muistisega. o Kirjalikud ajaloo allikad - Ürikud, kroonikad, seadused, memuaarid, statistilised materjalid jms
Siim Kingu 1 Tartu Tamme Gümnaasium AJALOO KT KORDAMINE §6 9 §6. EESTLASTE MUINASUSUND · Muinasaja inimeste vaimse elu tähtsaimaks osaks oli ussund. · Ei saa rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommetega muinasusundist. · Osalt tingisid uusi kombeid tegevusalade teisenemine. · Usulistes muutustes mängis suurt rolli ka ka tihe kontakst naaberhõimude, -rahvastega · Muinasusundite kohta pole väga palju teada, kuna pole säilinud eriti palju allikaid. o Enamus teadmisi on siiski levinud suusõnaliselt põlvest põlve edasi. Pärimused ja rahvaluule. · Pärimuste ja rahvaluule seast teabe väljasõe...
Sotsioloogia sisuliste küsimustega reeglina ei tegele, vaid uurib näiteks kuidas inimesed religiooni suhtuvad või kui tihti käivad inimesed kirikus. · Religioossed uskumused: o Animism Usk looduse ja üldse kõige hingestatusesse. Igasugused asjad on hingega ja elus, küll mitte tavapärases mõttes. Animismi peetakse kõige primitiivsemaks religiooniks ning ka ajalooliselt kõige varasemaks. Ohvrikivid, ohvripuud ja muud ohvripaigad kuuluvad animismi alla. Mõned uurijad on väitnud, et ka väikest last iseloomustab animismi uskumine laps kujutab ka ette et osad asjad on elus. Üks suuremaid üldteooriaid on et, üksikindiviidi areng kordab tervet inimtsivilisatsiooni arengut. o Totemism usk inimgrupi seotusesse mingi looma-või taimeliigiga. Mingi grupp usub, et mingi loom on nende esivanem seda nimetatakse
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
edasimüümisega). Eesti haldusjaotuse kirjeldamine - Teatud piirkonna talud moodustasid külad, mis omakorda moodustasid kihelkonna ning 13.sajandi alguses oli neid 45. Kihelkonnad liitusid maakondadeks: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala Eesti polnud muinasaja lõpus riik, sest Eesti oli jagunenud maakondadeks! Eestlaste muinasusundi üldiseloomustus vägi, targad, hing, jumalused (Peko, Taara/Tharapita, Uku), ohvripaigad ja ohverdamine. Muinasusu põhielemendiks oli vägi- seda oli nii elusolendites, teatud objektides (kivid, puud), paikades (tammikud, allikad, ojad) ja taevas (päike), aga ka sõnades. Kõige enam oli väge südames, veres, küüntes ja juustes. Väge kontrollisid targad. Eestlased uskusid, et eluta ja elusal loodusel on hing (mõiste "animism"). Palju oli metsavaime ja koduhaldjaid (nt Peko). Kõrgjumalatest on teada Tharapitat ja Ukut. Selleks, et jumalustega hästi läbi
ilmastikujumalused, pühakohad Aletajad ja karjakasvatajad Looduselemendid, teadja/ravitseja, paigahaldjad esivanematega seotud kultuskohad Lõunapoolsemad maaviljelejad Dualistlikud kontseptsioonid, taevaisa ja maaema, viljakushaldjad, külapühamud, ohvripaigad Totemism esivanemad on taimsed või loomsed kujud, mitte inimlikud. Kõige dualistlikum maailma religioon on vana pärsia/iraani usund sorvastism on olemas ürg hea ja ürg halb/ ürg valgus ja ürg pimedus, mille vaheline võitlus toimub terve elu. DUALISM HEA JA KURJA VÕITLUS. ANIMISM USK SELLESSE, ET KÕIK ON ELAV. RÄNDLINNUD (kui ei lase hanedel ja kurgedel ära minna loodame, et head ilmad püsivad!) Maailmapuu kajastusi regilauludes:
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
kombineeritud majandus perekondlikud kultused, ilmastikujumalused, pühakohad Aletajad ja karjakasvatajad Looduselemendid, teadja/ravitseja, paigahaldjad esivanematega seotud kultuskohad Lõunapoolsemad maaviljelejad Dualistlikud kontseptsioonid, taevaisa ja maaema, viljakushaldjad, külapühamud, ohvripaigad Totemism – esivanemad on taimsed või loomsed kujud, mitte inimlikud. Kõige dualistlikum maailma religioon on vana pärsia/iraani usund sorvastism – on olemas ürg hea ja ürg halb/ ürg valgus ja ürg pimedus, mille vaheline võitlus toimub terve elu. DUALISM – HEA JA KURJA VÕITLUS. ANIMISM – USK SELLESSE, ET KÕIK ON ELAV. RÄNDLINNUD – (kui ei lase hanedel ja kurgedel ära minna loodame, et head ilmad püsivad!) Maailmapuu kajastusi regilauludes:
Magamise ajal võis see kehast lahkuda. Surma korral lahkus see kehast. Usuti hauatagusesse ellu hauda pandi asju kaasa. Hilissügisel oli hingede aeg. Hinged liikusid ringi ja pered katsid laudu. Suhe loodusega oli väga tihe. Inimesed olid 1 osa loodusest. Vaimud, haldjad ja jumalad Looduses esines teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Tõnn oli tuntud koduhaldjas. Konkreetne jumal oli Eestis Tarapita. Teine jumal oli Uku. Ohvripaigad need olid selleks, et vaimude, haldjate ja jumalatega hästi läbi saada. Selleks toodi ohvreid. Paikadeks võisid olla puud, hiied, allikad, kivid jne. Ennustamine, nõidumine ja maagia ennustati, et teada saada kuidas mingid üritused lähevad. Näiteks tapeti loom ja vaadati kummale poole ta langeb. PT 7. Muistse vabadusvõitluse I periood(1208-1212) 12 sajandil algas sakslaste tung itta, mis veidi hiljem hakkas mõjutama eestlaste edasist saatust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
