Muinasaja ja keskaja võrdlus (0)

Muinasaeg ja keskaeg
Muinasaeg
Keskaeg
Usk
Usk oli üsna sarnane teiste loodusrahvastega. Usuti kõikide olendite ja loodusesemete hingedesse ning vaimudesse, kes kõik võivad inimesi ohustada või aidata. Oluline oli ka esivanematekultus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises. Inimesed uskusid, et inimese hing pärast surma elab edasi hauataguses maailmas, mis on samasugune , nagu maapeal. Lahkunud hingi kiputi kartma ja nii püüti teha kõike nende heakskiidu saavutamiseks. Neile toodi ohvreid ja nende matmispaiku peeti pühadeks. Tänu teiste hõimudega kokku puutumisele ja paikseks jäämisele muutusid ka meie esivanemate uskumused. Hakati uskuma vaimudesse, haldjatesse, nõidadesse (tarkadesse), kes omasid erilist väge, ja oma jumalatesse. Tekkisid mitmesugused kodu- või majahaldjad. Kõigi nendega tuli alati hästi läbi saada ning sellejaoks loodi neile ohvripaigad – hiied, üksikud puud, allikad, kivid.
12. sajandil muinasaja lõpul hakati levitama ristiusku.
Pärast seda, kui sakslased oli Muistse vabadusvõitlus järel Eesti vallutanud ja eestlased ristiusustanud, ehitati üles Vana-Liivimaal katoliku kiriku struktuur. Erinevalt muinasajast polnud eestlastel enam võimalust valida mida uskuda ja mida mitte. Kõige jaoks olid tehtud kindlad ettekirjutused .
Talurahvas pidi õppima meie isa palvet, „Ave Mariat“, kümmet käsku ja muud mis oli hingeõnnistuseks vajalik, sest ilma selleta tol ajal ei saanud. Tegelikkuses jäid talupoegade arusaamad kristlikest põhitõdedest lünklikeks, kuna katoliku kirik rõhus enamalt usu välisele küljele. Nii segunesid talupoegade kristlikud arusaamad muinasusundiga seotud nähtustega või siis järgiti hoopis vanu tavasid.
16. sajandil toimus Eestis reformatsioon , mis leidis kiiresti palju poolehoidjaid, sest sellel polnud, erinevalt katoliku kirikust , nii palju kohustusi.
Majandus
Kuna algselt polnud miski väga arenenud, siis peamisteks tegevusaladeks olid kalapüük, küttimine ja korilus , sellest arenesid edasi maaviljelus ja karjakasvatamine. Pronksiajal hakkas toimuma käsitöö suurem areng ning ka kaubavahetus.
Tekkis ka varanduslik ebavõrdus, mistõttu hakkas kujunema ülikkond, kes olid ühiskonnas rikkamad ja parema positsiooni peal, nagu näiteks külavanemad.
Olulisimaks majandusharuks oli ikka põllumajandus, sellega tegelesid põhimõtteliselt kõik väljaspool linna elanud inimesed, kes polnud aadlikud. Maakäsitöölisi oli väga vähe ning nemad tootsid peamiselt oma küla ja enda tarbeks. Maaelanikkond ehk talupojad-eestlased- tasus enamiku maksudest.
Linnades oli oluliseks majandusteguriks Hansa Liit. Hansa Liit oli Põhja- ja Läänemere kaubanduslik ja ka poliitiline liit. Linnade peamiseks väljaveo artikliks oli vili ja lina, sisseveeti põhiliselt luksuskaupu ja soola.
Kultuur
Muistsete eestlaste kultuur on tihedalt seotud olnud loodusega. Algselt ning ka kõige vanim teada olev kultuur oli Eestis Kunda kultuur, mida iseloomustas inimeste pidev rändamine ja see, et enda ära elatamiseks tegeldi küttimise ja korilusega. Küttimiseks kasutati luust või sarvest esemeid. Enamasti elati jõgede või järvede ääres ja koduloomadest teati siis vaid koera. Hiljem tekkinud Narva kultuurist sai alguse algeliste savinõude valmistamine. Kammkeraamika- ja näärkeraamika kultuuris tekkisid savinõudele juba erinevad mustrid. Nendes kultuurides tekkinud algne põlluharimine ja karjakasvatamine jäävad Eesti aladel kestma sajandeid. Meie kultuuri mõjutas ka tekkinud kaubavahetus teiste rahvastega ja ränded.
Keskajal oli kultuur väga tihedalt seotud vaimuliku eluga. Tänu ristiusustamisele hakati ehitama mitmeid kirikuid ja kloostreid. Enamuses neis valitses gooti stiil. Toimus ka kunsti laialdane levik. Võeti kasutusele kõike uut mida nähti, ning peamiselt maaliti kirikuga seotud maale. Kuulsaim Bernt Nodke „Surmatants“ .
Haridus
Konkreetne haridus puudub, kuid inimesed arenevad loodust tundma õppides ja töötades. Distsipliin oli algselt väga nõrk ja arenemisjärgus, kuid loodusest õppisid inimesed ettevaatlikust, kannatlikust, austust ja ka hirmu.
Keskajal hakkas haridus aina rohkem tähtsust omandama. Vaimulikest asutustest arenesid esimesed koolid. Katoliiklike ja luterlike koolide põhimõtted olid väga erinevad. Katoliiklike koolide põhieesmärgiks oli õpetada välja vaimulike, aga luterlike koolide eesmärk oli kõikidele luterlastele selgeks õpetada usu põhitõed ja lugemisoskus , et inimesed ise saaksid ennast arendada piiblit lugedes . Tänu sellele pöörati ka rohkem tähelepanu eesti keelsete trükiste väljaandmisele.
Valitsemine
Muinasaja algul ei ole mingit konkreetset valitsemist, aga arvata võib, et koos elanud inimestest olid juhid ikka füüsiliselt tugevamad ja targemad. Muinasaja lõpu poole tekkisid juba küla vanemad ja rikkamad, keda järgiti.
Mitmeid erinevad valitsejad , kus eestlasest, kui algsest vabatalupojast sai lõpuks sunnismaine pärisori. Linna kodanikud ja feodaalid olid sakslased ning eestlased olid talupojad. Põlisrahvas oli sunnitud elama kõik maal ja ülemkihist eraldi.