Muinasaeg (0)

arheoloogiline kultuur – sarnaste leidudega kultuur, soorauamaak – pruunikas roostekänkraid meenutav maak , aletamine – alepõllu tegemine ehk põllu saamine metsa maha rajumise ja puude põletamise teel, söödiviljelus – põlluharimissüsteem, kus osa põllust olu söödi all e puhkas ja teine osa vilja all, kolmeviljasüsteem – põlluharimissüsteem, kus osa põllust oli talivilja, osa suvevilja ja osa kesa all, kivikirstkalme – ringikujuliste müüridega piiratud eriline maapealne hauarajatis, tarandkalme – nelinurksete müüridega piiratud maapealne hauatisaraj, linnus – järskudele nõlvadele ja suurtele küngastele rajatud kaitseehitis, tsuudid – eestlaste ja mõningate teiste idapool elanud läänemere soomlaste nimetus vene kroonikates , adramaa – ühe adraga haritav maa, malev – maakonna väeüksus, mis koosnes ratsa- ja jalameestest, animism – elusa ja eluta looduse hingestamine, rehielamu , sutsutuba – eestlaste väike palgist hoone, kus elati ja kuivatati vilja, sumbküla – talud paiknesid keset põlde tihedalt koos (põhja eesti), ridaküla – talude paiknemine ridastikku (ida eesti voored), hajaküla – talud paiknesid üksteisest kaugel (lõuna eesti künklik maastik ).
pulli asula – pärnu jõe ääres sindi lähedal pulli külas, 9. aastatuhat eKr, kunda kultuur.
kunda kultuur – levis mesoliitikumis, elanikud rajasid asulad veekogu äärde, tööriistad valmistati luust , sarvest ja puust, tööriistad tulekivist ja kvartsist: nooleotsad, kivikirved, ahingud, tuurad, harpuunid, tegeleti kalastamise, küttimise ja korilusega.
kammkeraamika – levis neoliitikumis, paremad savinõud, mis oli kaunistatud kammitaolise kammiga ja lohukestega, tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad moondekivimist: kirved , talvad, surnuid mateti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvitsja ehted.
nöörkeraamika – levis neoliitikumis, savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, venet , mis meenutas paati, mis oli lihvitud ja kuhu oli sissepuuritud silmaaukudega kivikirved, tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega, asulad olid rohumaade lähedal.
muinasaeg – 9000 eKr – 1200a, paleoliitikum e vanem kiviaeg – 9600 – 9000 eKr, mesoliiikum e keskmine kiviaeg – 9000 – 5000 eKr, neoliitikum e noorem kiviaeg – 5000 – 1800 eKr, vanem pronksiaeg – 1800 – 1100 eKr, noorem pronksiaeg – 1100 – 500 eKr, vanem rauaaeg – eelrooma rauaaeg – 500 eKr – 50a, rooma rauaaeg – 50 – 450a, keskmine rauaaeg – 450 – 800a, noorem rauaaeg – viikingiaeg – 800 – 1050a, hilis rauaaeg – 1050 – 1200a.
metalli kasutusele võtt – pronks: vastupidavam, paremini töödeldav, teravam, muutused: surnuid maeti kivikirstudesse, asulaid kindlustati, elati avaasulates, eraomandi teke, uuendused: püsivad elukohad , kasvatati loomi ja hariti põlde, raud: tugevam, vastupidavam, teravam, puudused: kallim, raske töödelda, kõrge sulamistemp, muutused: kasvatati vilja, hakati tegelema kaubandusega ja valmistati uusi esemeid.
linnused – teke: alates keskmisest rauaajast rohkem hakati rajama viikingiajal, tüübid: mägilinnus (lõuna, kesk eesti, otepää linnus), neemikulinnus (ida, lõuna eesti, rõuge linnus), kalevipoja säng (ida eesti, alatskivi linnus), ringvall linnus (saaremaa, lääne eesti, valjala linnus).
eestlaste elatusalad muinasaja lõpul – maaharimine , loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsamesndus, käsitöö – metallitööd, savi töötlemine, tekstiili töötlemine, vahetuskaubandus – hõbe, pronks, sool, vahenduskaubandus – vili, karusnahk, vaha.
suhted naabritega – lõunanaabrid - suhted väga head (liivlased, kurelased, vahel oli latgalidega tülid ja relvakonfliktid , leedulased tegid eestisse rüüsteretkeid, head kaubandussuhted , läänenaabrid – rootslased , taanlased tahtsid eestit alistada ja ristida, aga ka eestlased käisid rüüsteretkedel läänemere vastaskaldal, skandinaavlased, viikingid rahulikud kaubandussuhted, idanaabrid – ida slaavlased , venelased , vahel tegid rüüsteretkeid ida eestisse, aga ka eestlasedkäisid idas rüüsteretkedel.
muinasusund – vägi, hing, seotus loodusega, vaimud, haldjad, jumalad, ohvripaigad, ennustamine , ristiusk, hing – muinasusu põhimõiste, millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja mis kandis elusolendi isikupära, vägi - muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat, ohverdamine – magiline toiming, millega loodeti saavutada jumalate heatahtlikkust, ennustamine - magiline toiming, mida sooritades püüti ette näha tulevikku.