Muinasusundi mõjud tänapäevale (0)

Muinasusundi mõjud tänapäevale
Tänapäeval on enamik maailma inimestest, kas kristlased , moslemid või uskumatud ehk siis ateistid. Esimest kahte ühendab usk vaid ühte jumalusse. Kolmandad ei usu ühtegi kõrgemasse olendisse või nähtusse, mis oleks inimestest üle. Just need uskumused ongi välja tõrjunud selle niinimetatud paganluse, mis korrektsemalt öeldes on muinasusk ja, millega seotud tavad ja uskuvused erinevad väga nendest , mida tänapäevaste religioonide puhul tunneme . Kuid ometigi on just muinasusk see, mis kujundas kõik meile tänepäeval tuttavliku.
Hing oli muinasusundis üks olulisimaid asju inimese elus, kuna hinges peitus inimese olemus ning just hing oli see, mis andis talle elu. Kui hing kehast jäädavalt lahkus, siis tähendas see inimese surma. Praeguseks ajaks on säilinud samasugune arusaam. Mitte kõik, aga enamik inimesi räägivad tihti oma hingeelust, hingemaailmast, hingelisest seisundist ja üleüldse oma hingest kui oma olemusest. Samuti arvavad paljud, et kui nad surevad, siis nende hing lahkub kehast ja siirdub, kas uude kehasse või läheb mõnda teise ilma nagu näiteks Paradiisi , Põrgusse, Nirvaanasse või siis võib see jääda ka elavate keskele kui see pole rahu leidnud.
Looduse puhul on tänapäeval teadlased andnud kõikvõimalikke seletusi erinevate nähtuste kohta, mis millest tingitud on. Kuid selegipoolest omistatakse erinevatele loodusnähtustele endiselt igasugu üleloomulikke omadusi. Mis otseselt nähtustega kokku ei puutu on puud, millega vahetus läheduses olemine pidavat kosutama . Iseäranis on üks selline puu tamm, mille embamine pidavat andma juurde jõudu ja energiat ning parandama tervist. Samuti hoidutakse loodusele liiga tegemast, sest just loodus on see, mis meil tegelikult hinge sees hoiab. Meie ise kasutame vaid tema pakutavaid saadusi, et muuta oma elu mugavamalt ühel või teisel viisil.
Ennustamine võib olla paljude jaoks vaid soolapuhumine, aga ometigi on säilinud juba iidsetest aegadest saati mingisugune seaduspärasus selles, millised on mingit teatud tüüpi inimese tunnused ja, mis mõjutab inimest ja nende käitumist. Muinasajal ennustati enamjaolt loodusnähtuste järgi, mille alla kuulusid tähtede seis, ilmastikunähtused, loomade käitumine ja muud. Samuti jälgiti ka märke inimkehal . Tänini on need viisid säilinud ning peavad oma tulemustelt ka enamasti paika, andes inimestele võimaluse teada saada, millal on mingeid toiminguid kõige parem teha ja, millal miski tegemata jätta.
Kunagised ohvripaigad olid kõige pühamad üldse, ent nende olulisus kadus ajapikku kui valitsevaks usuks tõusis monoteism . Sellegipoolest on neile paikadele jäänud siiani kerge järelhõng, mis sunnib inimesi ikka ja jälle sinna tagasi minema. Näiteks olen tuttav ühe vana mehega, kes käib vähemalt kord kuus Jõelähtme vallas asuvas Maardu hiiemetsas ringi jalutamas kuna tema sõnade järgi toob see talle eluvaimu rohkem sisse tagasi. Ohvreid enam küll neis kohtades ei tooda vanadele jumalatele, ent mõni neist paikadest on saanud uue usu levimispunktiks ja seda just seetõttu, et neis paigus usutakse endiselt olevat rohkem head energiat ja väge ku teistes.
Püha on äärmiselt lai mõiste, ent tähendab midagi väga olulist, kellegi jaoks midagi asendamatut ja enneolematut. Mõnes mõttes on pühad asjad aastatuhandete vältel muutunud, kuid samas ka ei ole. On ju endiselt püha perekond ning samuti ka usk. Ka oma hinge peetakse pühaks ja mõne jaoks on püha ka loodus, mis kaudselt meid katab ja toidab. Me küll otseselt ei mõtle neile asjadele ega too nende nimel määratud ohvreid, aga sellegipoolest pühendame end neile üsna suures osas ja oleme tänulikud, ükskõik, kas on halvad või head ajad.
Silmaga mittenähtavad sarnasused ei tähenda alati seda, et need puuduvad täielikult. Muinasusund on tänapäevasele eluolule palju juurde andnud ning seda kaudselt kujutanud, kuid paratamatult ei mõtle me sellistele asjadele kuigi tihti ning seega võtame me tolle aja uskumusi ja traditsioone kui midagi, mis on meist väga kaugele jäänud. Vahel pikemalt mõtiskledes leiame aga, et kõik see, millesse meie praegu usume, nagu näiteks hing, pühadus, ennustused tulevikust ja paljud muud on osake meie esivanematest, kes juba tuhandeid aastaid tagasi mullaks on saanud.