Mullateaduse konspekt (0)

MULLATEADUS  
1.
Mulla mõiste ja mulla komponendid.

Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja 
muud elusorganismid  ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. 

Mulla komponendid:  mineraalaine  (mulla  lähtekivim  mille peale  muld tekkima  hakkab), orgaaniline aine 
(elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine  huumus ), õhk, vesi 
2.
Muldi kujundavad faktorid . 

1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 

2) lähtekivim 

3)kliima 

4)reljeef 

5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 
3.
Mullaprofiil , pedon, pedosfäär . 

Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on 
kahemõõtmeline.

Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmemõõteline

Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda 
4.
Mulla tähtsus ja funktsioonid. 

1) bioproduktsioon -toidu, sööda ja muu biomassi tootmine 

2) keskkonna tasakaalu reguleerimine (ainete ja  energiavarud , filtratsioon , puhverdamine  ja  muundumine , 
vee ja õhu kvaliteet) 3)bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ( elupaigad , liigi ja geenivaramu) 

4) tooraine  allikas (liiv, savi, kruus) 

5) kultuurilise ja tehnoloogilise keskkonna alus (haljasalad, pargid, teed, ehitised) 

6) geoloogilise ja arheoloogilise pärandi  varamu  
5.
Kivimite ja mineraalide  murenemine . 

Füüsikaline murenemine ehk  rabenemine  toimub kivimite ja nendes esinevate mineraalide mehhaaniline 
purustamine mitmesuguse suurusega osakesteks

Keemiline murenemine ehk  porsumine  on kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike 
reaktiivide mõjul  kusjuures  moodustuvad uued mineraalid .

Bioloogiline murenemine-toimub taim ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul  
6.
Mulla  aluskivim  ja lähtekivim. 

Eestis moodustavad ürg ja aguaegkonna kivimid sügaval lasuva kristalse  aluskorra . Aluskord koosneb 
peamiselt graniitidest 

Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte  ülemist  osa nimeteatakse mulla lähtekivimiks, mittehaaratud osa 
mulla aluskivimiks 
7.
Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. 

tähtsamaid mulla lähtekivimid eestis on:

1) moreenid e jääsetted-põhjaeestis valkjashall tugevasti  karbonaatne  rähkmoreen. lõimimiselt tugevasti 
koreseline  liivsavi . keskeestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne  saviliiv ja liivsavi  moreen . 
lõunaeestis  punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. kagueestis pruun karbonaatne 
moreen

2) lõimimiselt mitmekihilised lähtekivimid (põlvas, valgamaal, ka tartumal) oreen on kaetud hilisema 
settega nt liiv v saviliiv

3)fluvioglatsiaalsed lähtsekivimid e jääjõgede tekkelised lähtekvimid-hästi sprteeritud setted liivad kruusad

4) jääpaisjärvede setted

5) turvas -soomuldade lähtekivim

6)tuulesetted, alluviaalsed  
8.
Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores , peenes. 

mulla mehhanilise koostise jaotus: oskased alla 2mm- mullapeenes

osakesed üle 2mm-mulla kores 
9.
Mulla  lõimis , selle  klassifikatsioon , sõrmeproov. 

liivmullad-toitainevaesed, väikese veemahutuvusega, suure veeläbilaskvusega, soojenevad kiiresti, ei 
paaku-neid on kerge harida, hea õhustatuse tõttu laguneb orgaaniline aine kiiresti, sageli põuakartlikud, 
mineraalväetiste mõju on lühiajaline, madal keskkonnakaitseline väärtus, madala viljakusega

saviliivmullad-keskmise viljakusega, hästi õhustatud, sobivad enamike kultuurtaimede kasvuks

liivsavimullad- tänu soodsale vee ja õhureziimile on taimekasvuks optimaalne

savimullad-taimetoitainete poolest rikkad, raskesti haritavad, kuivavad aeglaselt ja soojenevad aeglaselt, 
suure veemahutavusega, kuival ajal kattub savimuld koorikuga, optimaalne harimisaeg on väga lühike

Sõrmeproovi põhimõte: võetakse veidi uuritavat mulda, see niisutatakse veega sellise konsistentsini, et  muld  
oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel üritatakse mullast voolida ca 3mm läbimõõduga nöör. See 
milline on mulla  plastilisus  määrabki mulla lõimise.

Savi – saab käte vahel veeretada 3mm jämeduseks nööriks, mis rõngasse keeramisel ei pragune

Raske liivsavi – saab veeretada nööriks, rõngasse keeramisel nöör praguneb

Keskmine liivsavi – saab veeretada nööriks, rõngasse keerates nöör kõigepealt  praguneb ning siis murdub

Kerge liivsavi – saab voolida rõngaks, kuid rõngasse keeramisel nöör murdub

Saviliiv – võimaldab endast  peos  vaid kuulikese veeretada, nööriks voolida ei saa

Liiv – tavaliselt ei ole võimalik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali.Mulla orgaanilise teke, 
lagunemine , ladestumine , bilanss .  
10. Orgaanilise aine muundumised mullas ja seda mõjutavad tegurid. 

mulla org aine lagunemise kiirus ja iseloom sõltuvad mitmest tegurist: 

1)õhustatus 

a) aeroobne  lagunemine( kõdumine ) lõppsaaduseks lihtsad ühendid mis rohelistele taimedele toiduks. kiire 
lagunemine nt: kompostimine 

b)anaeroobne lagunemine-mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide  kuhjumine .aeglane 
lagunemine.

tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja anaeroobne lagunemine paralleelselt, vahekord sõltum 
veerežiimist ja füüsikalistest omadustest

2)lähtematerjali koostis suhkrud ja  valgud lagunevad kiiremini kõige aeglasemalt ligniin(puit) 

valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks

valgurikaste taimejäänuste korral osa  aminohappeid laguneb lõpuni ja eraldub CO2 JA H2O

valguvaeste taimejäänuste korral kasutatakse vabanenud lämmast nikroorganismide poolt ära. võib ajuti 
tekkida N-defitsiit

3)niiskusest lagunemiskeskkonnast. niiskus suurendab taimejäänuste lagunemise kiirust seni kui on olemas 
küllaldane õhu juurdepäs

4)temperatuur

5)mulla  reaktsioon -happelises keskkonnas peamiselt seened (aeglane protsess) ja neutraalses keskkonnas 
bakterid (kiirem protsess)

6)Mulla füüsiklaistest, keemilistest ja füüsikaliskeemilistest tingimustest-suure savisisaldusega muldades 
lagunemine aeglasem kui kergemates muldades

7)mulla bioloogilisest aktiivsusest 
11. Orgaanilise aine vormid mullas.