lähtekivimid MULLAD Tundra gleimullad Leedemullad Mustmullad Sooldunud 1)Punamuld Turvastunud kõrbemullad 2)Kollamuld gleimullad MULLAS Gleistumine; Leetumine 1)Aktiivne 1)Aluselised 1)Keemiline TOIMUVAD Turvastumine; mikrobioloogiline reaktsioonid murenemine PROTSESSID Voolamine; lagundamistegevus 2)Keemiline 2)Mineralisatsi Krüoturbatsioon 2)Kamardumine murenemine oon Polügonaalpinnas 3)Mulla segamine (aktiivne elustik)
toitaineid , huumus-maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus, murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas tem, vee, õhu ja elusorganismide toimel., porsumine- keemiline murenemine, rabenemine- füüsikaline murenemine , murenemiskoorik-maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine, lähtekivim- pindmised peenemaks murenenud kivimid, aluskivim, gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, turvastumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerokes keskkonnas, leetumine-happeliseskesk. Toitained liiguvad vceega sügavamatesse kihtidesse, leostumine-lahustunud soolade ärakandumine lahustumise kohast , kamardumine-huumuse kogunemine mulda, sooldumine, ferralisatsioon-raua ja alumiiniumi kogunemine mulda kliima veereziim horisondid mullaprotsessid viljakus
Mullatüübid 1.soostunud SOOSTUMINE - looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine. Lihtsam definitsioon protsess, mille käigus toimub mulla orgaaniliste osade turvastumine. 2.leetunud LEETUMINE - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuva vee toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Lihtsam definitsioon - happeliste huumusainete vee toimel liikumine mulla sügavamatesse kihtidesse. Kõige rohkem levinud okasmetsas. 3.pruunmullad
5. tv lk 33 Kliima Mulla veereziim Mulla Peamised Iseloomulikud Sobivus iseloomustus paksus horisondid protsessid kultuuride viljeluseks Tundra - Tundragleimullad Suvel jahe, Liigniisked, Õhuke AT; BG; C Turvastumine, Ei sobi talvel külm, igikelts takistab gleistumine, sademeid läbiuhtelise solifluktsioon suvel rohkem mulla teket Okasmetsad Talv külm, Läbiuhteline Kuni 0; A; E; B; C Leetumine, Vähe
ROHTTAIMED VÖÖNDIS KAMARDUMINE LEETUMINE RIKAS MULLA- HAPPELINE ELUSTIK KESKKOND MULLAPROTSESSID KÕRGE TEMPERATUUR TURVASTUMINE SOOLDUMINE SOOSTUMINE VÄHE SADEMEID GLEISTUMINE AURUMINE SADEMED ÜLETAB ÜLETAVAD SADEMEID AURUMIST MULLAPROTSESSID ... KUJUNDAVAD JA MUUDAVAD MULDA. SÕLTUB KÕIGE ENAM SADEMETE JA AURUMISE VAHEKORRAST, TAIMKATTEST I
kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguritest: kliima, murenemise kestusest, kivimitüüpidest. Lähtekivim pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinud muld. Aluskivim kivim, mis on lähtekivimi all. Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes. Sellisele mullale on iseloomulikud sinakad või rohekad rauaühendite (glei) laigud, roosteplekid või pidev gleihorisont. Turvastumine lagunemata taimejäänuste rohke (>10 cm) kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, mille laskuv mullavesi ära kannab tekib leet- ehk väljauhtehorisont. Leostumine vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast. Kamardumine mullatekkeprotsess , mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne
SOOLDUMINE • sisaldab rohkelt vees lahustuvaid soolasid • aurustumine intensiivne SOOSTUMINE • pind liigniiske • taimed ladestuvad LEOSTUMINE • vees lahustuvate soolade väljauhtumine GLEISTUMINE • kui vettpidav kivimikiht on lähtekivimiks. • alumised mullahorisondid liigniisked hapnikuvaene keskkond Mullatekketingimused ja protsessid TUNDRA Kari kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed väheviljakad mullad - gleimullad. Gelistumine ja turvastumine OKASMETSAD Sademete hulk ületab aruamise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad. ROHTLA Kuiv kliima, sademete hul on tasakaalus auramisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad KÕRB Aurumine suur. Mullad on ssooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad. VIHMAMETSAD Palav ja niiske kliima. Paks mullakit. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla-ja punamullad) INIMTEGEVUS • Karjatamine liigne • Kasvatamine • Erosioon
ROHTLAMULLAD KATI AAVIK KP-13B PROTSESSID • SOOSTUMINE- Liigniiskus toob kaasa mulla õhusisalduse vähenemise, kahjustab mikroorganismide elutegevust. • GLEISTUMINE- Toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas. • TURVASTUMINE- Lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine kuhjub mulla pinnale. KASUTAMINE • Kasutatakse mitmesuguste söödakultuuride kasvatamiseks. TÜÜBID • Harilik • Tüüpiline • Leostunud • Karbonaatne • Lõuna LEVIK • Mustmullad on levinud Euraasia Lõunaosas. • Põhja-Ameerikas on mustmullad USA ja Kanada piiril. • Lõuna-Ameerikas on nad Argentina lõunaosas ha Tšiili lõunaosas eelmäestikutes. TÄNAN!
12. Mullaprotsessid: Leetumine-orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Kamardumine-mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Soostumine-mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide turvastumine ja horisontide gleistumine. Gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullal toimub protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Sooldumine-mullatekkeprotsess, kus aurumine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine väike, sisaldavad mullad rohkelt soolasid. 13.Mullatekke tingimused ja -protsessid.
Tundravööndi mullad Maapind sügavalt läbikülmunud, tekkinud igikelts. Mullaprotsessid toimuvad ainult ülessulavas osas. Kuna bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja hapnikust mullaõhus, siis mullateke on väga aeglane. Toimuvad gleistumine ja turvastumine. Okasmetsade mullad Läbiuhteline veereziim. Keerulise ehitusega mullad. Vähenõudlikud okaspuud tulevad toime väikese toitainete hulgaga. Mullapinnal on mitmekihiline kõduhorisont. Okasmetsavööndile kõige iseloomulikumad on leedemullad Huumushorisont puudub ja metsakõdule järgnevad kohe leet- Ja sisseuhtehorisont. Rohtlate mullad Kontinentaalses kliimas tekivad paksu huumushorisondiga mustmullad. Rohttaimede lehevaris ja taimejuurestik tekitavad rohukamara,
orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks.Mineralisatsoonil vabaneb energia,laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb.Humifitseerumine-taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks komleksühendiks huumuseks.Mullahorisont-mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse,läbimõõdu,tiheduse ja struktuuriga mullakiht.Turvastumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas.Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks.Voolamine-on püdela vesise mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. Nii tekivad solifluktsiooniterrassid, tavaliselt madalad kumeraservalised astmed kõrgusega 2-5m.Krüoturbatsioon-on mulla segamine külmumise teel.
Ferralsed happelised 1.Gleistumine- happniku 1.Leetumine 1.Kamardumine 1.Läbi kuivamine 1. Kivistumine puudumisel kasutavad 2.Mulla segamine 2. Soolade välja mikroorganismid kristalleerumine. oksüdatsiooni prot- sessides mineraalides rauaühendeid. Fe(III) >Fe(II). Mineraal horisont sinakashall 2.Turvastumine- orgaa- niliseaine mitte täielik lagunemine niiskes olu- des. 3.Voolamine 4.Krüoturbatsioon-mulla segunemine külmetamise teel. 5.Polügonaal pinnas- külmalõhedega hulknurkadeks jaotatud pinnas
Tundra Pikk külm talv, lühikese jaheda Liigniisked, igikelts takistab Õhuke AT-CG-Cd-D Gleistumine Vegetatsiooniperiood liiga suvega(t alla 10) läbiuhtelise veereziimi teket. 5-10 cm (igikelts) Turvastumine lühike ja külm, ei sobi igikelts ei sula, sademeid vähe kuid ka (solifuktsioon, põllumajanduseks. aurumine krüoturbatsioon, väike sellepärast pinnas liigniiske
väga õhuke alla 10 cm. cm. Mullahorisondid AT - BC - C O-A-E-B-C O-A-B-C A-B-C A-B-C O-A-E-B-C Iseloomulikud Gleistumine, Leetumine, Leostumine Kamardumine Sooldumine Ferralisatsioon (mullad mullaprotsessid turvastumine turvastumine (leetumise leebem (huumuse kogunemine) on punased) vorm). Sobivus taime- Ei kasva midagi Väetama ja lupjama Sobib väga. Kõige viljakamad Vajavad Ei ole üldse viljakad, kasvatuseks peab (happeline). mullad maailmas. kunstlikku toiteelementide vaesus.
kokkutõmbumise toimel. (kõrb, tundra). Keemiline murenemine e porsumine- keemiline koostis muutub, osa lahustuvaid aineid eraldub, väliskuju muutub esialgu vähe. Korrosioon, leostumine, karstumine. Niiskes, palavas kliimas. Alaliik bioloogiline murenemine (nt vetika/samblike kinnituvad kivimi pinnale) Tundra- gleistumine(toimub külmunud mulla ülessulamisel veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides), turvastumine (Pideva liigniiskuse kaasnev ainete puudulik lagunemine). Turv/glei muldi leidub ka teistes liigniisketes vööndites. Okasmets- leetmuld(hallikas-valge) Lehtmets- pruunmuld Rohtla- mustmuld Kõrb/poolkõrb- kuivad,heledad mullad Troopika- puna-või kollamuld Erosioon- mullaosakesed paigutuvad maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele. Pindmised, viljakad kihid kantakse veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla.
A- Huumusehorisont E- Välisuhtehorisont B- Sisseuhtehorisont C- Lähtekivim CG- Gleistunud lähtekivim Mulla hävimist põhjustavad Erosioon Kõrbestumine Sooldumine Hapestumine Raskmetallid mullas Inimtegevus Mulla tekke tingimused ja protsessid: TUNDRA- Mulla teke aeglane, karm kliima, gleimullad (õhukesed ja väheviljakad mullad) Toimub gleistumine ja turvastumine. OKASMETS- Sademeteuhulk ületab aurmise, jahe ja niiske. Toimub leostumine ja leetumine. ROHTLA- Kuiv kliima, sademeid ja aurumine on tasakaalus. Toimub kamardumine. (mustmullad) VIHMAMETS- Palav ja niiske kliima, paks mullakiht, huumust on vähe, sest aineringe on kiire. Ferraliitmullad (Kolla- ja punamullad) KÕRB- Aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Toimub sooldumine. (hallmullad) Kõrbestumise põhjused : Inimtegevus Ebaõige maaharimine Metsaraie
1) passiivsed-relieef,lähtekivim,aeg 2)aktiivsed-kliima,organismid,inimtegevus Horisondid: A-huumushorisont B-saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont) C-lähtekivim D-aluskivim E-väljauhtehorisont G-gleihorisont AT-toorhuumuslik horisont O-kõduhorisondid T-turvas Tsonaalsed iseärasused: läbiuhteline veereziim-sademed ületavad aurumise tasakaalustatud veereziim-sademed ja aurumine trasakaalus aurumise ülekaaluga veereziim-aurumine ületab sademed Maailma mullad: tundravöönd-turvastumine, tundra glei-või turvastunud gleimullad okasmetsad-leetmullad, pruunmullad rohtlad-mustmullad, kamardumine kõrbed ja poolkõrbed-sooladerikkadkuivad, liivased ekvatoriaalsed, niiske troopika alad-puna, kollamullad, ferraliitmullad, rauarohked,liigniisked
Paksus oleneb kliimast ja kivimitüübist. Lähtekivim C horisont. Aluskivim – D horisont Mullahorisont on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. mullaprotsessid ( gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid lagundavad mulda. Turvastumine – on protsess, mille käigus liigniiskes keskkonnas taimne orgaaniline aine koguneb, moodustades turba. Leetumine Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks Leostumine on mineraalainete väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel.
Muld on pidevalt liigniiske, sest igikelts ei lase veel maa sisse minna ja urumine on väike. Tundravööndis on mullateke väga aeglane. Gleistumine Pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbana. Turvastumine lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks. 2) Okasmetsade mullad. Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad auramise, toimib läbiuhteline veereziim. Mullad on siin sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sulamisvete ja vihmasadude mõjul uhutakse aluselised katioonid (Ca, Mg, K) mullast välja
Tundra, tundra Lähisarktiline Igikelts AT-BG-C Gleistumine, EI SOBI!!!! gleimullad kliimavööde, takistab vee raua oksiid ei suvel rohkem läbiuhtumist, oksüdeeru sademeid kui lihtsalt täielikult, talvel. Suvi liigniisked turvastumine lühike ja jahe, mullad. talv pikk ja külm. Esineb igikelts Okasmetsad, Jahe läbiuhteline Kuni 1m 0-horisont leetumine Sobib ka mingil leetmullad parasvööde, on üsna määral tüse, A-
isel. Tunnused Kliima Mulla veereziim Mulla Peamised Iseloomulikud Sobivus iseloomustus paksus horisondid protsessid kultuuride viljeluseks Tundra - Suvel jahe, talvel Liigniisked, Õhuke AT; BG; C Turvastumine, Ei sobi Tundragleimullad külm, sademeid igikelts takistab gleistumine, suvel rohkem Läbiuhtelise mulla solifluktsioon teket Okasmetsad Talv külm, suvi Läbiuhteline Kuni 0; A; E; B; C Leetumine, Vähe viljakad,
Vee ja orgaaniliste ainete rikas. Tuhavaene TURBAHORISONT (T) soomulla horisont. Muld põhjavee kõrge taseme tõttu suurema GELISTUNUD HORISONT (CG) osa aastast märg. Esineb õhupuudus. MAAILMAMULLAD TUNDRAVÖÖND Mullateke aeglane. Tüsedus alla 10cm. (tundra gleimuld, turvastunud gleimuld) Soostumine ja turvastumine. OKASMETS Keerukad mullad. Veereziim läbiuhteline. (kõduhorisont, väljauhtehorisont) Leetumine. LEHTMETS Ei teki tüsedat kõdukihti. Korralik huumus- (huumushorisont) horisont. Ei toimu väljauhtumist. Pastelse pruunika tooniga. ROHTLA Veereziim tasakaalustatud. Tüsedus üle 1m.
Mustajõe valgalal Puhatu soostik – Eesti suurim (570 km²). Selle eripära: vallilaadsed leedemuldadega männimetsased kriivad Endla nõgu (soostik) – väljavoolujõeks on Põltsamaa jõgi. Lääneosas suured allikad. Muld ja taimkate Kurtna mõhnastiku liivadel leetunud mullad → palu- ja nõmmemännikud Õhuheitmete tõttu on suurenenud rabade toitainete hulk ja liikide arv kasvanud Liigniisketes tingimustes gleistumine ja turvastumine → sinika- ja siirdesoo männikud ning rabad (kesk- ja idaosa) Lääneosas gleimuldadel soostunud metsad. Ojade läheduses lodusanglepikud Peipsi põhjarannikul luitevöönd – männimetsad Liigirikas Poruni ürgmets Vaatamisväärsused ja muud huvitavat Aidu karjäär, sõudekanal Kuremäe nunnaklooster Vaivara sinimäed Kiviõli tuhamäed, seikluskeskus Purtse kindlus Aidu karjäär http:// www.soudeliit
Aurumise ülekaaluga- kõrbetes, poolkõrbetes. 9. Millised mullad on levinud tundras, okasmetsas,lehtmetsas, rohtlas, kõrbes, vihmametsas kirjelda, põhjenda 10. Miks kujuneb leetmuldadel parasvöötmes väljauhte e.leedehorisont? 11. Miks ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad? 12. Millised mullad on maailma viljakamad, põhjenda? 12. Mõisted: Kamardumine- mulaprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Turvastumine- lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Leetumine- orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mula mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Sooldumine- mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. 14. Kuidas aitab inimtegevus kaasa muldade hävimisele? 15. Muldade kaitse, muldade hävimine (erosioon,deflatsioon, kõrbestumine,
kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, s. t. mille korral on olemas mullakamar. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme mandrilises kliimas kaltsiumirikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi, näiteks rohtlas. Soostumine - on looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine. Soostumist võivad põhjustada nii pinna- või üla- kui ka põhja- või üleujutusvesi. Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku taandumisvõimelistest mineraalühenditest Sooldumine on mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel.
väike. Igikelts ei lase veel maa sisse imbuda ja seetõttu on muld isegi suvel igniiske.Sellis- tes tingimustes on mulla teke väga aeglane, sest madalas temperatuuris ja väheses hapni- kus on keemilised ja bioloogilised protsessid aeglased. Huunuse kiht on kidurast taimestikust ja karmist kliimast tingituna väga õhuke, enamasti alla 100 cm. Igikeltsa ja ülessulanud veest küllastunud pinnases toimub gleistumine, liigniis- ketes kohtades (nõgudes) kaasneb turvastumine. Seega levivad tundra- ja metsatundra vööndis gleimullad või turvastunud gleimullad. Koos- nevad õhukesest tumedast huumuse - või turbakihist ja paksemast, heledast sinkjat värvi gleikihist. OKASMETSADE MULDADE KUJUNEMINE Okasmetsad kasvavad peamiselt parasvöötme jahedas osas. Jahedas kliimas laguneb okasvaris aeglaselt, seetõttu koguneb aja jooksul puude alla maapinnale kõduhorisont. Okastes oleva orgaanilise aine lagundajateks on seened, lagunemisel tekivad orgaanilised
oks jne) *Huumushorisont- tumeda värv. toitainerikas kiht, mis toimub org.aine kogunemine NB! maailma vilj mullad paiknevad rohtla vööndis(Venem, Ukr- stepp, Am-preeria, L-am- pampa, Eur, ung- pusta) Mustmullad kus huumuskihi paksus v.o üle 2m *Väljauhteh- heleda värv. kiht, kus sademete vesi on toitained sügavamale uhtunud. *Sisseuhteh- tumedam värv., allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemiskoht. PROTSESSID TUNDRAD- 1.turvastumine- org.aine mittetäielik lagunemine pideva liigniiskuse tagajärjel. 2.gleistumine- (savistumine) mulla mineraalosad muutuvad O-vaeses ja veerohkes keskk. savikaks (sinakas-, rohekashall) METSAVÖÖND- leetumine/leostumine- toitainete väljauhtumine sügavamale ja heleda väljauht horis. teke ROHTLAD- kamardumine- (huumusaine ladestumine mulda) NB! ainuke looduslik prots. mis tõstab mulla vilj
soojavajaduste rahuldamises ning sõltub mulla puhverdusvõimest läbilaskvusest ja neelamismahutavusest. Fütsanitaarne funktsioon seisneb mõjus taime tervisele ja sõltub kahjustavate ainete ja organismide sisaldusest mullasning nende kogunemise ja lagunemise dünaamikast. Tehnoloogiline funktsioon seisneb mõjust agrotehniliste võtete rakendamis võimalikkusele-tulimuslikkusele kultuurtaimede viljelemisel. MULLATEKKEPROTSESSID Orgaanilise aine akumulatsioon (kõdustumine, kamardumine, turvastumine) Leostumine Leetumine Gleistumine Lessiveerumine Savistumine Eesti mullad jagunevad: Automorfsed mullad: A põuakartlikud ja parasniisked mullad B Gleistunud e niisked mullad Hüdromorfed mullad: C Glei-e märjad mullad D Turvastunud mullad E Soomullad Lammimullad Sooldunud rannamullad Erosiooniala mullad Eesti muldi iseloomustavad : · Soode ja sostunud muldade osatähtsus · Masiivse pae esinemine mullaprofiilis küllalt suurel pinnal
Selgita veereziimi mulla kujunemisele *Läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette , mullaviljakus langeb. *Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. *Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. 8. Võrdle eri loodusvõõndite muldi *Tundras-madal temperatuur, igikelts. Muld pidevalt niiske, sest väike aurumine., mulla paksus enamasti alla 10 cm. Turvastumine, voolamine, polügonaalpinnas *Okasmetsas-jahe & niiske kliima, sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. *Rohtlas- kontinentaalne kliima, aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede. Toimub huumuse kogunemine e kamardumine.
OKASMETSA- ROHTTAIMED VÖÖNDIS KAMARDUMINE LEETUMINE RIKAS MULLA- HAPPELINE ELUSTIK KESKKOND MULLAPROTSESSID KÕRGE TEMPERATUUR TURVASTUMINE SOOLDUMINE SOOSTUMINE VÄHE SADEMEID GLEISTUMINE AURUMINE SADEMED ÜLETAB ÜLETAVAD SADEMEID AURUMIST BIOSFÄÄRI MÕJU TAIMKATE – ORGAANILISE KÕDUAINE HULK, AINERINGE KIIRUS TAIMKATE KAITSEB MULDA EROSIOONI EEST, KINNISTAB PINNAST
viljelemiseks mullatekkele. Madal temperatuur, Väga Gleistumine, Ei ole Tundravöönd Liigniiskus Gleihorisont (G) vähe sademeid, õhuke turvastumine viljakad liigniiskus Sademed Kuni ületavad Väljauhtehoriso Okasmetsad Läbiuhteline üks Leetumine Väheviljakad auramise, jahe, nt (ABCDEO) meeter niiske kliima
autokütus, reoveed, mineraalväetised Ehitustegevus Kaevandamine Bioloogiline mullaväsimus - sama kultuurtaim ühel mullal ,mitu aastat Mulla protsessid: Leetumine: sademed>aurumine, oksametsades ja vihmametsades Kamardumine: tekib huumushorisont- must muld, sademed=aurumine, rohlates Gleistumine: pidevalt liigniiske ja hapnikuvaene keskkond, sinakas horisont, tundrates Turvastumine: taimejäänused ei lagune lõpuni ja hakkab kuhjuma turvas, tundras Sooldumine: aurumine>sademete hulga, kõrbetes Ferralisatsioon: Muld rikastub raua- ja alumiiniumiühenditest, punamuld, savann, vihmametsades, viljatu muld sest need lähevad kohe ringlusesse Igikelts: pinnas ei sula täielikult üles Küsimused Väljauhtehorisont on valget värvi, see tekib liigniiskes keskkonnas
koostis, põhjavee seis ja taimkate. Leetumine – orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, need kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, viljakus langeb. Kamardumine – mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Soostumine - looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine. Gleistumine – pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse oksüdeerumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Sooldumine - mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. Et aurumine on nendes piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse, sisaldavad
protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kõrbestuminemuldade mattumine. Degratsioon-muldade hävimine(ehitus-teed,tallamine,maavarade kaevamine...bio-orgaanilise aine kogus mullas väheneb). Sooldumine tingitud põldude niiisutamisest. Turvastumine nim. pideva liigniiskuse s.t soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist. Tuuleerosioon e. deflatsioon - tuul kannab ära peeneid mullaosakesi. Läbiuhteline veereziim sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurumine on tasakaalus. Aurumise ülekaaluga veereziim aurumine ületab sademeid. Muld-maapinna pealmine kiht mis koosneb orgaanilisest osast.mullaprofiil-mulla
näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks Humifitseerumine- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks Mullatekketingimused ja -protsessid TUNDRA Karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad- gleimullad. Gleistumine ja turvastumine OKASMETS Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad Mullatekketingimused ja -protsessid ROHTLA Kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. KÕRB Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad VIHMAMETS Palav ja niiske kliima. Paks mullakiht. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla- ja punamullad) Mulla hävimist põhjustavad tegurid
veeks, ammoniaagiks Humifitseerumine- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks o TUNDRA Karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad- gleimullad. Gleistumine ja turvastumine o OKASMETS Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad o ROHTLA Kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. o KÕRB Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad oVIHMAMETS Palav ja niiske kliima. Paks mullakiht. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla- ja punamullad) MULLA HÄVIMIST MÕJUTAVAD TEGURID
tasakaalus , sademetevesi ei ulatu põhjaveeni, toitaineid välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange. (rohtlates,savannides,metsasteppides) Auramise ülekaaluga veereziim kui aurumine ületab sademed , mullavees lahustunud soolad liiguvad maapinna suunas, vesi aurustub, soolad jäävad mulda. (kõrbetes) Maailma mullad. Tundravöönd.(gleimullad, turbamullad)- igikelts- aasta läbi maapind külmunud; liigniiske veereziim;rohkem kui 10 cm ; A,G,T horisondid; turvastumine, gleistumine; ei sobi viljeluskultuurideks. Okasmetsad(leetmullad)- külm ja niiske; läbiuhteline, happelised mullad; u. 1 m; 0, A,E,B,C,D horisondid; leetumine; väheviljakad. Lehtmetsad(pruunmullad) - Soe ja niiske; tasakaaluline vr; u 1 m; A,B,C horisondid; leetumist ei ole, toitained jäävad mulda; viljakad. Rohtlad(mustmullad)- Kuiv ja suur temp. kõikumine, mulla lagunemine kiire; aurustumine natuke ülekaalus, u 2 m; A,B,C; kamardumine; kõige viljakamad mullad
see viia mullavijakuse vähenemiseni ja lõpuks isegi mulla täieliku hävinemiseni. 5. Mis on ja kuidas tekib huumus? Huumus on maapinna lähedale kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne kuju. Mis on tekkinud maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadusena. 6. Mullaprofiil – teada erinevaid mullahorisonte ja nende järjestust. Vihikust! 7. Iseloomusta lühidalt järgmisi muldades toimuvaid protsesse: kamardumine, leostumine, leetumine, turvastumine, gleistumine, sooldumine, ferralisatsioon Kamardumine-selle tulemusena tekib maapinna lähedale huumushorisont, kõige ulatuslikum rohttaimedega alal, eriti intensiivne parasvöötme rohtlates, koos kamardumisega toimub ka mulla taimejuurtega läbipõimumine kõikides muldades Leostumine-mineraalainete väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel, tühemad täituvad ülaltpoolt sisseuhutud ibe- ja tolmuosakestega
ei uhuta välja. Rohtlad, metsastepid, savannid, sest veereziim on kõikuv Auramise ülekaaluga veereziim lahustunud soolad liiguvad auramise suunas maapinna lähedale. Kõrbed ja poolkõrbed. Tundravööndi mullad Madal temp, mis põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Mullaprotsessid saavad toimuda vaid mulla ülessulavas osas. Muld on pidevalt liigniiske. Mullateke on aeglane.(sest protsessid sõltuvad mullaõhust ja temp) Kuni 10 cm. Toimub gleistumine ja turvastumine. Tundra glei- või turvastunud gleimullad. AT CG Okasmetsade mullad Jahe kliima, läbiuhteline veereziim. Niiskus ja temp on vahelduv. Mullad on sageli graniitsel murendil, mis on liivakas ja vett läbilaskev sügised vihmasajud ja kevadiste uhutakse aluselised katioonid mullast välja. (Ca, Mg, K) Seal saavad hakkama vaid okaspuud.Vähe toitained, okkavarisega tuleb toitaineid juurde, see ei lagune kiiresti, paks kõduhorisont. Happelised mullad, mis ei sobi elusorganismidele. Leetumine.
protsessid aeglased . Huumuse kiht on kidurast taimestikust ja karmist kliimast tingituna väga õhuke, enamasti alla 100 cm. Igikeltsa ja ülessulanud veest küllastunud pinnases toimub gleistumine , liigniisketes kohtades (nõgudes) kaasneb turvastumine . Seega levivad tundra ja metsatundra vööndis gleimullad või turvastunud gleimullad. Koosnevad
Mullad on õhukesed. Liigniiskes keskkonnas toimub soostumine. Liigniiskus toob kaasa mulla õhusisalduse vähenemise, mis kahjustab mikroorganismide elutegevust. Lähispolaarses kliimas. Gleistumine toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus mikroorganismid lagundavad orgaanilist ainet; võtavad vajaliku hapniku rauaühenditest. Raud(II)oksiidi ühendid on vees lahustuvad ja moodustavad mulla mineraalidega reageerides gleimineraale, mis annavad sinakashall-roheka horisondi. Turvastumine toimub liigniiskes keskkonnas, kus lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine kuhjub mulla pinnale. Orgaaniline aine on võimeline siduma suutes koguses vett, mis suurendab liigniiskust ja turvastumist. Okasmetsade leetmullad – kliima on jahe ja niiske, 4 aastaaega, sademete hulk ületab auramise. Mulla veerežiim on läbiuhteline ning paksus kuni 1m. Mullaprotsess on leetumine, mille käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks
(saastamine) c) Peamised mullaprotsessid: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine. LEETUMINE KAMARDUMI SOOSTUMINE SOOLDUMINE GLEISTUMINE NE Mullas liikuvate Protsess mille käigus Veega küllastunud Toimub kuiva Pidevalt liigniiskes vete toimel tekib maapinna keskkond. Toimub kliimaga aladel kus ja hapnikuvaeses uhutakse välja lähedale turvastumine auramine on muldkeskkonnas mineraalained huumushorisont. huumushorisondis ja intensiivsem. toimuv protsess. jamulla viljakus Eriti intensiivne mullapinnal ning Läbiuhtumist ei Sinakad või rohekad langeb. Esineb parasvöötme gleistumine toimu, seepärast glei mullad. okasmetsa vööndis. rohtlates, kus järgmistes sisaldavad mullad Väheneb mulla Valge leetevorm
saastumine jne. Mulla tähtsus: fotosünteesivad taimed, globaalne süsinikuringe Mulla hävimine: (veeerosioon 56%, tuuleerosioon 28%, keemiline 12%, füüsikaline 4%) erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine, raskmetallid mullas. 7.Maailma mullad. Tundrad madal temperatuur, maapinna läbikülmumine igikelts; aurumine väike, mulla teke aeglane, mulla paksus alla 10cm; toimub gleistumine, turvastumine, võimalik eristada vaid kahte horisonti (toorhuumuslik ja gleistunud lähtekivim); Okasmetsad läbiuhteline veereziim, sademed ületavad aurumise, temperatuuride vaheldumine, mullapinnal mitmekihiline kõduhorisont, väljauhtehorisont, toimub leetumine, mulla paksus u 1 m. Lehtmetsad neli aastaaega, sajab rohkem kui aurub, mulla paksus u 1m, pruunmullad; Rohtlad - viljakad mustmullad, huumuse kamardumine kamardumine; kontinetaalne kliima, sademed aurumisega
ja halvasti vett läbilaskvad. Iseloomulik tundraaladele · Sooldumine - Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine >, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles. Tekib põldude niisutamise tagajärjel. Iseloomulik kõrbetele. · Soostumine/turvastumine - liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas toimub orgaanilise aine mittetäielik lagunemine, moodustub turbakiht. Aurumine < sademed, alad on väga madalad, põhjavesi on liiga kõrgel jne. Liigniiskus toob kaasa mulla õhusisalduse vähenemise, mis kahjustab mikroorganismide elutegevust. Iseloomulik tundra ja metsavööndile. · Kamardumine on huumuse ja koos sellega mineraalsete ühendite kuhjumine tasakaalus veereziimiga mulla
Maailma mullad Maailma mullad Tundramullad Gleimullad, turvastunud gleimullad · Karmi kliima tõttu on mullateke väga aeglane. · Huumushorisont on väga õhuke (alla 10 cm). · Toimub orgaanilise aine puudulik lagunemine - turvastumine · Muld on pidevalt liigniiske ja seetõttu hapnikuvaene, toimub gleistumine, mille tulemusena tekivad mulda sinakad ja rohekad gleimineraalid. Gleimullad Polügonaalpinnas on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Külmumis-sulamistsükli tõttu külmuvad ja tihenevad pealmised mullakihid rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod. Suurem osa polügone on 3-7 m diameetriga. 500 m Polügonaalpinnasesse tekkinud lõhed Prudhoe Bay, Alaska. Gleimuld
tek veereziim paksus mullaprotsessid kultuuride viljelemiseks Tundravöönd Lähisarktiline, talv on Liigniiske Mullad Gleistumine, Ei sobi, pikk ja külm, suvi on igikelts, on turvastumine liigniiske, vähe tundragleimuld lühike ja jahe, sademeid takistab õhukes viljakas, muld vähe, maapind on läbiuhtumist ed õhuke liigniiske, auramine väike , igikelts Okasmets Parasvöötme põhja osa läbiuhteline -1m Leetumine, Väikse
· Leetumine -- happelise orgaanilise aine mõjul mullas toimuv mineraal- ja orgaaniliste ainete lagunemine ja lagusaaduste mullast väljauhtumine; · Gleistumine -- hapnikuvaeses ehk vee ülekülluse tingimustes sinakas- või rohekashallikate laikude ja kihtide teke, sest orgaanilise aine muundumiseks vajalik hapnik võetakse mineraalühenditest. Fe3+ ühenditest moodustuvad Fe2+ ühendid; · Turvastumine -- turba teke muldades, kusliigniiskuse tingimustes orgaaniline aine ei lagune 3 2.Eesti mullastiku iseloom Olulisemad muldade tunnused on mullatüüp, lõimis (savi ja liiva vahekord),struktuursus, happesus (reaktsioon), huumusesisaldus, huumushorisondi tüsedus, mineraaltoitainete sisaldus, vee, õhu ja soojuse olemasolu ning mullaelustik. Eestis on peamised muldade
• Leetumine — happelise orgaanilise aine mõjul mullas toimuv mineraal- ja orgaaniliste ainete lagunemine ja lagusaaduste mullast väljauhtumine; • Gleistumine — hapnikuvaeses ehk vee ülekülluse tingimustes sinakas- või rohekashallikate laikude ja kihtide teke, sest orgaanilise aine muundumiseks vajalik hapnik võetakse mineraalühenditest. Fe3+ ühenditest moodustuvad Fe2+ ühendid; • Turvastumine — turba teke muldades, kusliigniiskuse tingimustes orgaaniline aine ei lagune 3 2.Eesti mullastiku iseloom Olulisemad muldade tunnused on mullatüüp, lõimis (savi ja liiva vahekord),struktuursus, happesus (reaktsioon), huumusesisaldus, huumushorisondi tüsedus, mineraaltoitainete sisaldus, vee, õhu ja soojuse olemasolu ning mullaelustik. Eestis on peamised muldade
toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. aurumine > sademed, kõrbed Muldade sekundaarne sooldumine - tingitud muldade niisutamisest. Kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Turvastumine- taime jäänused ei lagune lõpuni, liigniiskus ja hapnikupuudus(sood) Ferralisatsioon- tugev keemiline murenemine, puna muld (vihmametsad) Igikelts- pinnas ei sula lõpuni üles Millised neist on kaks leetunud mulda iseloomustavat väidet? a. Tüüpiliseks levikualaks on parasvöötme okasmetsad b. Tüüpiliseks levikualaks on parasvöötme rohtlad. c. Leetumisprotsess vähendab mulla viljakust. d
Need protsessid kujundavad mulda (gleistumine)- pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud (III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. (turvastumine)- on protsess, mille käigus liigniiskes keskkonnas (harilikult soos) taimne orgaaniline aine koguneb, moodustades turba. Moodustunud turbakihi paksuse alusel eristatakse soostunud muldi ja soomuldi. Soostunud muldade turbakihi paksus ei ületa kokkuleppeliselt 30 cm. (leetumine)- - Orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja milleläbi mulla keemiline viljakus langeb.
annaabi.ee 
