August Gailit- romaan novellides „Toomas Nipernaadi“ (1928) Anton Hansen Tammsaare- realistlikud romaanid „Kõrboja peremees“ (1922) „Tõde ja õigus“ (1926-1933) 1-5 osa August Jakobson- romaan „Vaeste patuste alev“ (1927) PROOSA 1930ndatel – ajaloolised romaanid Mait Metsanurk „Ümera jõel“ (1934) August Mälk „Surnud majad“ (1934) Albert Kivikas „Nimed marmortahvlil“ (1936) Lühiproosa; novellistika: Peep Vallak „Maanaine“ August Gailit „Ekke Moor“ „Toomas Nipernaadi“ AEG TEGEVUSKOHT MILLEST RÄÄGITAKSE PEATEGELASED 1 1870- Vargamäe Võitlus maaga Mäe Andres, Oru . 1900 Pearu 2 1900 Mauruse kool, Võitlus usuga, oma Indrek, Mauruse . algus Tartus jumalaga tütar
Triik,Kristjan Raud 2.G.Suitsu luule eripära ja tähtsus luule on sütitav ja jõuline;proovib kasutada vabavärssi;luule lihtne,kõlav,lööv;luules kajastub armastust kodukoha vastu; kõrvale ei jää lembeluule;luuletuse stiil on nooreestlaslikult uuenduslik “elu tuli” “tuulemaa” 3.Johannes Aaviku tegevus rikastas eesti keelt;valdas 9 keelt;avaldas artikleid;andis välja ajakirja Keeleline Kuukiri 4.Edgar Allan Poe tähtsus Ameerika kirjanduse lühiproosa rajaja;põhiline žanr novell; õudusjuttude kirjutaja 5.Peet Vallak ja novelli tunnused Eesti omanäolisem novellikirjanik;kirjeldused tabavad ja täpsed;tegelased tekivad ja kaovad ootamatult;koomilised kirjeldused novell-lühike;1 põhisündmus;vähe tegelasi;ootamatu lõpp, püänt;napp keelekasutus;sissejuhatuses tutvustatakse tegevuspaika ja tegelasi 6.Friedebert Tuglase tähtsus novelli kirjanik;Eesti Kirjanike Liidu asutaja;kirjandusajakirja
õpilane“ (1967) Põimingute triloogia – „Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzea“ (1970), „Lohe hambad“ (1970), „Kahekordne mäng“ (1972) Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia „Imede saar“ (1964) ja novellikogu „Sigtuna väravad“ (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi „Rooma päevik“ (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. Postuumselt avaldati lühiproosa kogu „Klaassilmadega Kristus“ (1980). Rootsi- perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on „Eesti kirjanduse loo“ (1954) ja lühimonograafia „Bernard Kangro“ (1967) autor. Postuumselt avaldatud kogu „Viimne vabadus“ koondab esseid ja artikleid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast (7. raamat sarjast „Eesti mõttelugu“, Ilmamaa, 1996). Luulekogu: „Inimese teekond“ (1972) 2009. aastal avaldati Ristikivi Päevaraamat (1957-1968).
(1963) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972) Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. Postuumselt avaldati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi-perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor. Postuumselt avaldatud kogu "Viimne vabadus" koondab esseid ja artikleid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast (7. raamat sarjast "Eesti mõttelugu", Ilmamaa, 1996) . Luulekogu: "Inimese teekond" (1972) 2009. aastal avaldati Ristikivi Päevaraamat (1957-1968). Mõrsjalinik Autor: Karl Ristikivi
........................7 5. KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................8 2 1.Sissejuhatus Mart Raud (1903-1980) oli luuletaja, prosaist ja näitekirjanik. Debüteeris luuletajana (1919), teda peeti 1920. aastatel üheks lootustandvamaks nooreks autoriks. 1920. aastatel alustas M. Raud paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist. Samal perioodil katsetas kärarikkalt arvustajana. Sündinud on ta Viljandimaal, Aidu vallas külapoodniku pojana, õppis Heimtali vallakoolis (1912-1915), Paistu ja Viljandi kiheljkonnakoolis (1916-1917) ning Viljandi maakonna reaalgümnaasiumis (1919-1923). 1923-1924 õppias ka Tartu Kõrgema Muusikakooli viiuliklassis ja vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. Hiljem olnud kutseline kirjanik Tartus ja Tallinnas, oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige 1930.
Ta lõpetas Tartu 8. Keskkooli kirjanduse eriklassi. Aastatel 19711976 õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat ja ajakirjandust. 1976 1977 töötas toimetajana kirjastuses Eesti Raamat, 1977 1986 ajakirjas Looming algul kirjandusteaduse ja kriitika, pärast luule- ja lühiproosa osakonna toimetajana, 19861988 oli vabakutseline kirjanik, 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja, 19901991 EV Välisministeeriumi informatsiooni- büroo juhataja. 19911993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. 1997 2005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. Muti juhtimise
· "Arvid Silberi maailmareis" 1984, lühem variant 1981 · ''Üksildased ajas" I - 1983; II - 1985 · aforismikogu "Uksed kriuksuvad öösiti" 1977 · aforismikogu "Märklaud kilbiks" 1980 · aforismikogu "Tagasi tulevikku" 1985 · luulekogu "Kollasteks laikudeks laguneb" 1978 · luulekogu "Seniks" 1992 · "Retk ooboluste riiki" 1978 · "Ajaprintsess" 1981 · "Põhjanaela paine" 1983 · romaan "Rauakolina etüüdid" · lühiproosa "Rännak giidi saatel" 1988 · romaan "Masendus ja lootus" 1989 · "Muinasjutt Grandi leidmisest" 1976 · "Arvidi maailmareis" 1981 · "Vanad arved" 1981 · "Kiirustav kahetsus" 1989 · "Kirikutrepil" 1989 · "Kohtunikud ja kohtualused" 1990 · "Proovipildid" 1990 · "Üks tund Toledos" 1990 · "Kuninglik lõbu" 1991 · "Liisa ja Robert" 1993 · ''Kahekõned kohvikutes'' 2001 · "Liblikas, ilus ja paks" 2003 · Filmid: · mängufilm "Viimne reliikvia" 1969
HUGO RAUDSEPP ( 10. VII 1883 16. IX 1952 ) Sündis Tartumaal. Oli ajakirjanik "Postimehes", "Vaba Maa" arvustaja, vabakutseline kirjanik. Raudsepa sulest pärinevad lühiproosa kogud "Sidemed ja sõlmed" (1919), "Kirju rida" (1921), "Jumala veskid" (1936). Oma ilukirjanduslikus proosas on kirjanik piirdunud sageli anekdootlike karakterite ja situatsioonidega ning kriipsutanud alla erandlikku; novellide paremik ja samuti tema ainus romaan osutavad aga psühholoogilist läbinägemisvõimet ja eriti mitmesuguste inimlike nõrkuste mänglev-iroonilise eritlemise oskus. Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dratmaturgia. Raudsepp alustas kaasaegse inimese
"Mina- kommunistlik noor" 1953. 1950.aastate teisel poolel pettus Smuul Stalinis, tema luule hilisemates väljaannetes jääb üha rohkem kõlama see osa, kus esiplaanil on lihtsus, rahvuslikkus ja inimlikkus. Neis luuletustes on keskne romantiline suhe looduse, töö ja inimestega, sealhulgas oma perega. Sellel perioodil oli väga raske kirjutada romaani "hundid söönud, lambad terved" põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu dokumentaalses laadis. Vastukaaluks proosale tõusis esile näitekirjandus. Näidendeid kirjutasid varem romaane kirjutanud kirjanikud (August Jakobson). Hakkas hääbuma komöödia, asemele tuli lääne impearilismi ründav satiiriline draama. Näidendid muutusid jutustavateks. Põhiteemad
Alver on arendanud edasi eesti poeemi, jõudes lüürilise ja eepilise alge viljastava sünteesini. 8. Andrus Kivirähk Sündis 1970 ja on näitekirjanik. Õppis 19881993 Tartu ülikoolis ajakirjandust. Andrus Kivirähk on viljakas lastekirjanik ja stsenarist. Ta on osalenud joonisfilmide · ,,Tom ja Fluffy" (1997) · ,,Lotte reis lõunamaale" (2000) · ,,Lepatriinude jõulud" (2001) · ,,Leiutajateküla Lotte" (2006) loomisel. Tema lühiproosa paremik on ilmunud kogumikus: · ,,Pagari piparkook" (1999) Näidendid · ,,Vanamehed seitsmendalt" (1992) · ,,Eesti matus" (2002). 9. Doris Kareva Sündis Tallinnas 1958. Töötas ajalehes "Sirp ja Vasar" korrektorina, 1992. aastast UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Noorusluule on nürimeelne, hilisem looming on hapram ja tundlikum. Kareva luulele on omane sisemine intensiivsus, napp sõnakasutus ja siseriimiline vabavärss. 10. Jürgen Rooste
Fifth level Reisiromaan, mida võib lugeda ka armastusromaaniks. Räägib minevikuvarjudest, mis võivad inimest igavesti piinata. "Los Caprichos"(1976) · Teda on inspireerinud Francisco Goya kuulus sari "Los Caprichos". · Tema esimene ja ühtlasi ka kuulsaim näidend. Lavastati suure eduga Vanemuise teatris. Järgnevad aastad: "Üleannetu maa"(1977) suurim kogumik, kus on sees peaaegu kõik lühiproosa. "Tüdrukud taevast"(1979) Raamat räägib elust sõja ajal. "Else, Teeba prints" (1982) teda innustas saksa luuletaja Else LaskerSchüleri kannatusterohke elu. Luulekogumik "Õhtusel alleel" (1989) Üks tema parimaid luulekogumikke. Ülekaalus on jällegi romantiline luule. Leiab luuletusi ka kodumaast ja rahvast. "Iisabel"(1992) Käsitletakse mõisteid süü, kohusetunne ning andestamine. Viimane lause "Tundsin end enneolematult rikkana: nad kõik armastasid mind!"
Mats Traadi romaanid. (Kirjanik on olnud mehhanisaator, lõpetas Moskvas kirjandusinstituudi ja kõrgemad rezissööride kursused. Hiljem kutseline kirjanik) Romaanide ja lühiproosa peateemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. 1. Varasem maa-aineline proosa .Novellikogu ,,Koputa kollasele aknale" maaelupildid 50-st aastaist, rusuvad olud ja raskete aastate tusane atmosfäär. Paljud on põgenenud maalt linna, kohalejäänud elavad seesmiselt rahulolematult, tujutult, unistavad ja ei oska oma eluga midagi mõistlikku peale hakata. Traat tunneb muret hallilt ja loiult elatud elu pärast, hoiatab rutiini ja ükskõiksuse eest.
Juhan Liivi luulekogu lähivaatlus. Juhan Liivist natuke lähemalt: Juhan Liiv (Johannes Liiv) -- (1864-1913) luuletaja ja proosakirjanik. Kirjanduslikku tegevust alustas ta 1880. aastatel järelromantilises laadis keskpäraste värssidega. Seevastu 1890. aastate algupoolel kirjutatud ühiskonnakriitiliselt realistlik lühiproosa kogus "Kümme lugu" (1893) pälvib tähelepanu rahvapärase huumori, külamiljöö hea tundmise ja isikupäraste inimtüüpidega. Valisin tutvustamiseks ühe luulekogu nimega: ,,Rukkivihud rehe all." Tegemist on 1964 aastal välja antud luulekoguga. Luulekogu andis välja Eesti Riiklik Kirjastus. Selle on koostanud Paul Rummo ning kujundanud ja illustreerinud on Heldur Laretei. Raamat maksis väljaandmise hetkel 30 kopikat.
J.Peterson, O.W.Masing, J.Köler...võimekad, teotahtelised karakterid, ei ole oma ajaga rahul. Eralduvad oma kihist, rahvusest, keskkonnast. Tähtis on isiklik vabadus, piiride murdmine.Tavaliselt konflikt iseendaga, sisepiinad, õigel poolel olemise küsimus. Kirjanik kasutab palju sisemonoloogi tegelase nö vaimuilma ja psüühika avamises. Huvi keskendatakse tavaliselt ühele peategelasele, tema heitlusele ja arengule. Kõrvaltegelased nagu täiendavad teda. Varasem ajalooline lühiproosa kogumik ,,Klio silma all" Nt Pöördtoolitund"- J.Jannseni nn sobing rüütelkondadega, peeti rahvuslikuks reetmiseks, novell on esitatud Jannseni poja silmade läbi. Tegelase sisekonflikt-kas kaitsta isa au, või tõde jalgele seada. Lühiromaan ,,Taevakivi"- K.J.Petersoni ja O.W.Masingu konflikt, tänu millele Petersoni eestikeelne luule vajus sajandiks unustusehõlma. Eesmärk oli neil kahel küll ühine eesti kultuuri ja kirjanduse loomine, inimestena erinevad: Masing praktiline, P
o Kohe sõja järel 1946 - 1947 ilmusid Rootsis romaanid: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena) o "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt"). Karl Ristikivi teised teosed Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma o Postuumselt avadati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). ratsanikud" (1963) o Rootsi-perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) autor. Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" Ja veel lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor. (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse
,,Debüteeris luuletajana (1919), teda peeti 1920. aastatel üheks lootustandvamaks nooreks autoriks. Esimesed värsikogud "Kangastused" (1924) ja "Äitsmik" (1925) sisaldavad murdekeelt ja esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana. Lüürikueeldusi tõendasid looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. Kogus "Rusemed" (1927) leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule suunas. 1920. aastatel alustas M. Raud paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist, järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" (1924) ja "Uued inimesed" (1925). Samal perioodil katsetas kärarikkalt arvustajana."3 1 õpik ,,LÜHIKE EESTI KIRJANDUSLUGU" lk. 52 2 õpik ,,LÜHIKE EESTI KIRJANDUSLUGU" lk. 106 3 vaba entsüklopeedia ,,Wikipedia" -1-
(1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972) Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia "Imede saar" (1964, Eestis avaldatud Loomingu Raamatukogu sarjas, 1966 nr. 27-30) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. Postuumselt avaldati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi-perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor. Postuumselt avaldatud kogu "Viimne vabadus" koondab esseid ja artikleid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast (7. raamat sarjast "Eesti mõttelugu", Ilmamaa, 1996). Ristikivi ainus luulekogu "Inimese teekond" ilmus 1972. aastal. 2009. aastal avaldati Ristikivi "Päevaraamat (1957-1968)". Mihkel Mutt
2. periood 1950ndate keskpaik ? romaan ,,Taevavõtmed", Tartu sari (,,Jäälätted", ,,Emajõgi", ,,Kivisild", ,,Tartu", ,,Must raamat", ,,Keeristuli". 3. periood: 60ndad-80ndad. Joonatani triloogia loomingu tipp. ,,Joonatan kadunud veli", ,,Puu saarel on alles", ,,Öö astmes x". Mats Traat sünd 1936. üks 70ndate parimaid kirjanikke, prosaist, luuletaja, stsenarist, tõlkija. Hetkel vabakutseline kirjanik. Tuntuks sai proosaga. Lühiproosa kogu ,,Koputa kollasele aknale". Räägib eesti külaprobleemidest (majad tühjad, inimesed lähevad linna, külade tühjaksjäämine, kardab maakultuuri kadumist). Romaan ,,Tants aurukatla ümber" algselt mõeldud filmistsenaariumiks. Räägib ühest rehepeksjast, aga erinevates ajastutes. ,,Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" realistlik romaan kolhoosielust. Räägib erinevatest tõekspidamistest. Hakkab kirjutama ajaloost:
Lisa teostest: Väikesele eepilisele ja humoristlikus laadis luuletuskogule ,,Poeem Pärnu silgust" (1973) järgnes aastaid kestnud luulepaus. 1977-1979 kirjutatud hilisluule ilmus kogus ,,Antud ja võetud" (1981). Merilaasi rikka ja loomuliku keelega lastevärsid on ilmunud raamatutes ,,Kallis kodu" (1944), ,,Päikese paistel" (1948), ,,Turvas" (1950), ,,Veskilaul" (1959), ,,Lugu mustast ja valgest" (1962), ,,Lumest lumeni" (1982) ja valikkogus ,,Kui vanaema noor oli" (1983). Lühiproosa ,,Eilsete perest" (1975) sai 1976. aastal F. Tuglase auhinna. Merilaasi loomingusse kuulub draama ,,Kaks viimast rida" (1973), lastenäidend ,,Pilli-Tiidu" (1977) ja kolm libretot G. Ernesaksa ooperitele: ,,Tuleristsed" (1959 koos K. Irdiga), ,,Käsikäes" (koos P. Rummoga) ja ,,Kosilased Mulgimaalt" (E. Vilde ,,Vigaste pruutide" motiividel). Merilaas on tõlkinud G. C. Lichtenbergi ,,Aforisme" (1972 koos A. Sangaga), G. Maureri valikkogu ,,Maailm toimub" (1977 koos A. Kaalepiga), G
alkeemiku elulugu. Kolmas triloogia ("Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng"(1972) koosneb nn. kahekordsetest mängudest, romaanide üks tegevusaeg on minevikus, teine olevikus. Triloogiate vahel ilmus antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976). Postuumselt avadati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi- perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor. Kõik Karl Ristikivi romaanid tegelevad otsinguga, pärismina või päriskodu otsinguga. Õnn libiseb inimesel alati eest, kodu on peatuspaik, kus keegi on juba enne olnud ja kui ta ei jõua ise sinna, jõuab sinna keegi teine.
puhkenud musta katku eest linnalähedaase villasse lähevad. Igal õhtul räägib keegi neist novelli. Pilgatakse rumalust, vaimulike liiderlikkust, silmakirjalikkust, kohtunike äraostetavust, armuviha jne. Novell kui kirjanduszanri rajaja. Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ning lõpus on puänt. Novellizanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Lühiproosa zanr, uudisjutt. 5)Sonett on Petrarca loodud luulevorm. 14 värsirida, 4 salmi, 2 katrääni(4 rida), 2 tertsetetti(3 rida). Süliriim: riimiskeem a a c d b b d c b b e e a a 6)Commedia dell' arte
Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972) "Imede saar" (1964) "Sigtuna väravad" (1968) Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. Postuumselt avaldati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980), ning kogu "Viimne vabadus" (1996), mis koondab esseid ja artikleid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast. Luulekogu: "Inimese teekond" (1972) 3 3. Luulekogu ,,Inimese teekond" ,,Kojuigatsus kauguseigatsus" ,,Mis on mõisa metsa taga" ,,Ei, meie ei tule kunagi tagasi siia randa."
6 Essee · "Pahupool ja päripool" (1937) · "Pulmad" (1939) · "Sisyphose müüt" (1942; eesti keeles 1972, 1989; tõlkija Henno Rajandi) · "Mässav inimene" (1951; eesti keeles 1996; tõlkija Leena Tomasberg) · "Suvi" (1954) Novellikogu · "Pagendus ja kuningriik" (1957); eestikeelne samanimeline aastal 2004 ilmunud kogumik sisaldab kogu Camus' lühiproosa: lisaks novellidele ka lüürilised esseed raamatutest "Pahupool ja päripool", "Pulmad" ja "Suvi" (tõlkijad Tanel Lepsoo, Henno Rajandi, Triinu Tamm ja Krista Vogelberg) Camus' looming Eesti teatris · "Caligula", lavastaja ja kujundaja Linnar Priimägi, nimiosas Hannes Kaljujärv, esietendus Vanemuises 19. mail 1992 Albert Camus'e monument Prantsusmaa Villeblevin 7
Realism Ladina keeles res-asi; realis- tõeline, esemeline. Püüdleb reaalsuse tõepärase ja täpse kujundamise poole. Väldib idealiseerimist, fantaseerimist, müstilisi nähtuste, isikute ja kirgede kujutamist. Käsitleb reaalsust sellisena nagu see näib tavainimesele. Kindlapiirine kirjandusvool, mis algas Prantsusmaal 1830ndatel. Valitsev kirjanduse ajajärk romantismi ja modernismi vahel. MÕJUTUSED: Positivistlik filosoofia- konkreetsed faktid, reaalne, käega katsutav, täpne, kontrollitav Edusammud loodusteaduses (darvinism) Aastal 1831 ilumusid kaks teost: Victor Hugo romantiline romaan „Jumalaema kirik Pariisis“ ja Stendhal realismi alusteos „Punane ja must“. Žanritest valdavalt romaan ja novell. Levis kõige enam Prantsusmaal (Balzac), Inglismaal (Dickens) ja Venemaal (Tolstoi). Honore de Balzac (1799-1850) *õppinud j...
* "Kõrgemad kõrvad" (1985) * "Luuletused" (1999) * "Kohvikumuusikat" (2001) * "Vannituba" (2004) * "Kogutud luule" (2005) Tõlked: * "Antillide luulet" (1966) * "Piimmetsa vilus" (Dylan Thomas, 1970) * "Surmad ja sisenemised" (Dylan Thomas, 1972) * "Me pommitasime New Havenit" (Joseph Heller, 1973) * "Charlotte koob võrku" (Elwyn Brooks White, 1979) * "Luuletusi ja poeeme" (Aleksandr Puskin, 1977) * "Näidendid ja lühiproosa" (Aleksandr Vampilov, 1978) * "Omadega puntras" (Ronald David Laing, 1978) * "Aastad" (Tuomas Anhava, 1981) * värsside tõlge Lennart Meri raamatus "Hõbevalgem" (1984) * "Ajalaevad" (Stephen Baxter, 1997) * "Ahermaa ja teisi luuletusi" (Thomas Stearns Eliot, 1999) * "Puskin armastusest" (Aleksandr Puskin, 2001) * "Valitud luuletused" (Aleksandr Puskin, 2003)
Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. -Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. -Gailit suri 1960. aastal 5. novembril ning ta maeti Örebro Põhjakalmistule. Gailiti looming Lühiproosas 2 viljakat perioodi: I "Siuru"-aastad Novellikogud "Saatana karussell" 1917 "Rändavad rüütlid" 1919 Jutustus "August Gailiti surm" 1919 II 1920. aastatel "Idioot" 1924 "Vastu hommikut" 1926 "Ristisõitjad" 1927 Gailiti lühiproosa sarnaneb Tuglase loominguga. Tegevuskohtadeks on ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad. Tegelased on iseäralikud, ebamaised. Novellid on täis õudu, kuritegusid, tõbesid. Hilisemates novellides fantastilisus väheneb. Gailit läheneb realistlikule kujutluslaadile. Ülevaate Gailitist novellistina annab "Kogutud novellid" I III ( 1940 1942) Följetonilooming: 2 kogumikku: "Klounid ja faunid" 1919 "Aja grimassid" 1926
trubaduuri ja "Nõiduse õpilane" (1967) teadlase, alkeemiku elulugu. Kolmas triloogia ("Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng"(1972) koosneb nn. kahekordsetest mängudest, romaanide üks tegevusaeg on minevikus, teine olevikus. Triloogiate vahel ilmus antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976). Postuumselt avadati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi-perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor. Kõik Karl Ristikivi romaanid tegelevad otsinguga, pärismina või päriskodu otsinguga. Õnn libiseb inimesel alati eest, kodu on peatuspaik, kus keegi on juba enne olnud ja kui ta ei jõua ise sinna, jõuab sinna keegi teine. Kõik on kõigega
ajakirjandusele meelelahutuskirjandust ja teenima raha. III saagumine kirjandusse 1929 aastal, kui ilmub ta esimene novellikogu, pigem on ta psühholoogiliste novellide meister, aga samas ei saa romaane kõrvale jätta. Draama Eesti draama käekäik seoses teatriga. 20ndatel aastatel võib rääkida ekspressionistlikust või sümbolistlikust teatrist, aga see pole liiga selge. Uusromantiline proosa ja eksperimentaalne lühiproosa (1917-25) Autorid: Tuglas; Gailit; Hiir; Kivikas; Aleksander Tassa domineerib lühiproosa; Karl Rumor / Ast uusromantiliste tekstideni jõuab enne IMS, 1919 Tuled sügisöös, 1929 Kui Saara naerab, 1960 Krutsifiks (väga omapärane eesti kirjanduses, teemaks äärmuslikud usuliikumised Brasiilias); Juhan Jaik kokku pandud neljast asjast: Võrumaa, muinasjutt, õudus, lapsed. Maalähedane jutustustiil, inspiratsioon folkloristikast, oluline ka lastekirjanduses
· 1960. aastail pöördutakse tagasi vorminõudlikumate zanrite (novell, miniatuur jms) juurde. · Noorem põlvkond kasutab palju sisemonoloogi ja kogemusi elust enesest. · Teemadeks on möödunud aegade analüüs · 1960. aastate noorsoo lemmikuks sai Mati Unt noorte elu käsitlevate lühiromaanidega. Proosa · Debüteerivad Arvo Valton, Enn Vetemaa, Mati Unt, Mats Traat, Teet Kallasj, Aimée Beekman jt. · Uute stiilidena tulevad lühiromaan, modernistlik lühiproosa. · Märksõnadeks eksistentsiaalsed küsimused, inimese koht maailmas, vastuoluline elutaju, sisemonoloogid. Mati Unt · 1944-2005. · Tugevalt modernistlik. Rõhk on inimese mõtte- ja tunnetemaailmal. · Peetakse 60ndate tundlikuimaks portreistiks. Mati Unt · Minategelased ihkavad täiuslikku armastust ja mõtestatud elu, unistavad paremast maailmast. · Tuntuimad teosed on "Tühirand. Love
"Järvesuu poiste brigaad" 1948, "Poeem Stalinile" 1949, "Mina- kommunistlik noor" 1953. 1950.aastate teisel poolel pettus Smuul Stalinis, tema luule hilisemates väljaannetes jääb üha rohkem kõlama see osa, kus esiplaanil on lihtsus, rahvuslikkus ja inimlikkus. Neis luuletustes on keskne romantiline suhe looduse, töö ja inimestega, sealhulgas oma perega. Sellel perioodil oli väga raske kirjutada romaani "hundid söönud, lambad terved" põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu dokumentaalses laadis. Vastukaaluks proosale tõusis esile näitekirjandus. Näidendeid kirjutasid varem romaane kirjutanud kirjanikud (August Jakobson). Hakkas hääbuma komöödia, asemele tuli lääne impearilismi ründav satiiriline draama. Näidendid muutusid jutustavateks. Põhiteemad
Modernismis kerkib esile autori ja lugeja ehk kaasautori suhe tekstiga. Modernistlikule luulele on omane traditsioonilise meetrumi kadumine, mida asendavad vabavärss ja vabarütm neis saavad tähtsaks suulisest kõnest pärit intonatsioonid, rõhud ja pausid. Siiski ei taotle modernism suulise kõne sarnasust, vaid lihtsalt võitles varasemate keelerituaalide vastu, otsides uut keelelist väljendust. Modernismi peamisteks väljendusvormideks said luule ja lühiproosa. Vene kirjanduses ongi võimalik esile tuua modernistlikke poeete. Poeedid järgisid aga avangardistlikke suundi. Kõige varem kujunes neist välja futurism, mis kujuneski välja Venemaal (ja ka Itaalias) enne Esimest maailmasõda. Futuristid eitasid minevikutraditsioone, halvustasid endist kultuuri ja senist keelekasutust. Isegi kirjandusklassikuid, nagu Dostojevski ja Tolstoi, tehti maha. Hea futuristliku luuletaja näide on Vladimir
teada, et see mees oli tema poja tapja. Teine tähtis temaatiline ring on ohjeldamatu lõbujanu, priiskav nauding. Novellis "Maailma lõpus" satub noor meremees hiiglasneiu armukeseks. Et hukust pääseda tapab mees oma partneri. Pärast nimetatud novellikogude ilmumist on loomingus kümneaastane vahe. 30-ndate aastate keskel kirjutab Tuglas novelle, marginaale ja romaani "Väike Illimar", mis kuulub juba poeetilise realismi perioodi. See jätkub Teise maailmasõja ajal lüürilise lühiproosa koguga "Unelmate maa". Uusrealism Tuglas on kirjutanud tuhandeid lehekülgi kriitikat, esseesid, portreteerinud maailmakirjanikke nagu Ibsen, Shakespeare, Aleksis Kivi jt. Ta on kirjutanud ka reisikirju. Temalt ilmusid "Teekond Hispaania", "Teekond Põhja-Aafrika", "Ühe Norra reisi kroonika" jms. Ta hakkas kirjutama marginaale. Marginaalid on tabavas sõnastuses mõtisklused mitmesuguste elunähtuste kohta: looduse, kunstiküsimuste või päevasündmuste kohta
Noor-Eesti juhttegelast. Oluline mõju oli ka pärast 1905. aastat Pariisis pagulastena elanud kirjanikel ja kunstnikel. Kunstiloomingu rõhutatud teadlikkuse nõue tõi kaasa vahetu kokkupuute Euroopa modernismiga (impressionism, sümbolism, juugend), varasemate Eesti kirjanike (Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Juhan Liivi) ümberhindamise, stiili- ja vorminõudlikkuse kiire kasvu ning keeleuuenduse. Kõrgtasemeni jõudsid lüürika ja lühiproosa (novell, essee, kirjanduslik manifest); kirjandusteadust avardati voolu- ja vaimuloolise, sotsioloogilise ja biologistliku mõistestikuga. 6 Noor-Eesti juhtmõtted suunasid tugevasti ka kujutavat kunsti, raamatukujundust ning kunsti- ja teatrikriitikat. Korraldati neli kunstinäitust (1910–11, 1912, 1913 ja 1914), kus esinesid Nikolai Triik, Konrad Mägi, Jaan Koort, Kristjan Raud, Aleksander Uurits, Aleksander
hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis. Ta üritas Dante eeskujul luua filosoofilis- allegoorilist poeemi („Armunägemus“). Samuti tõi ta proosasse pastoraalse teema („Amfeto nümfid“). Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida näitab lühiromaan „Fiammetta“ – seda peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Boccaccio oli novelli viljeleja. Novelli peeti renessansiajastul romaanist madalamaks žanriks. Boccaccio tõi lühiproosa vormi uue kvaliteedi, tema mõjud ulatusid kaugele. Peateose „Dekameron“ kirjutas Boccaccio küpse kirjanikuna. Tõukeid selleks sai ta nii elust kui kirjandusest. See oli tolle aja tõeline erootiline avastus. Nõukogude ajal seda siiski ei tsenseeritud. Boccaccio ühendas novellid raamjutustusega, mis ühendas novellid tervikuks. Teemades leidub sarnasusi keskaegse linnaproosaga: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste patud ja nõrkused
Kahe inimese vahelised suhted, kõik siuke suht klišeene ja dramaatiline geiteema. Erik Tohvri – üks loetumaid tänapäeva autoreid peale Kivirähi. *Fantastilis-sümbolistlik nüüdiskirjandus 20.saj üldine vastandus: Vilde (reaalne, sotsiaalne, adekvaatne maailmakujutus) ja Tuglas (sümbolitele rajanev, lihvitud, väljamõeldud). Viimast suunda ühendab kõneallolevaga: kujutlusvõime domineerimine st luuakse uued maailmad, reeglid (nt Andrus Kivirähnu lühiproosa); üleloomulik maailm, ei kehti füüsikalise maailma seadused, pigem muinasjutuline, müütiline, maagiline, võib olla sürrealismile kalduv, fantaasiarikas; tekstid rajanevad sümbolitel, nt allegooria, unenäolisus, eksootiline element; idealistlik maailmavaade, romantilise hingeeluga tegelased; fakti ja väljamõeldise põimumine (nt Urmas Vadi elugu+fiktsioon). Sedamoodi kirjandus ei kujuta sotsiaalse probleemi asetusega maailma, vaid loob uusi, kujutlusvõimel baseeruvaid maailmaid.
1963 Ääremail * 1958 Kogutud luuletused 2006 Lauluga ristitud 2007 Luule 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1917 - 28. Uusromantiline proosa. Eestvedaja Tuglas. Proosa voolusuundumus ei olnud algul nii sümbolistlik kui luule oma, kuid sümbolistlikud taotlused hakkasid esile tulema Tuglase ja Tammsaare teostes. Tuglase "Kahekesi" ja Tammsaare "Pikad sammud" ning "Noored hinged". Suundumine uusromantilistele radadele tõi valitsema lüürilise elemendiga lühiproosa. Keskse koha haaras novell. Uusromantilise proosa kujutuslaad läheneb mõneti luule omale. Sündmustik ja plastilised karakterid muutuvad vähetähtsaks, neid asendab tegelaste hingeseisundite ja hoiakute esitamine, just sellel pinnal sünnivad ka novelli käivitavad konfliktid. Tegelaste reageeringud ja käitumine ei vasta tavaloogikale, nende taga varjub inimloomuse varjatud keerukus. Inimhingega seotut võimendab loodus. Sümbolistliku
impressionism, sümbolism ja ekspressionism tähistab eesti kirjandusteaduses koodnimetus uusromantism. Novellikogu "Hingede rändamine" (1925), kus leidub muuhulgas ka vaimukas kaitsekõne saatanale, essenovell "Poeet ja idioot", lõpetas Tuglase uusromantilise loomingutsükli. Tema sel perioodil kirjutatud novelle on tõlgitud väga palju. Tuglase poeetilise realismi periood algas romaaniga "Väike Illimar" (1937) ja jätkus Teise maailmasõja ajal lüürilise lühiproosa kogus "Unelmate maa", romaanikatkendis "Käsu Hansu noorus", novellis "Viimne tervitus", novelletis "Keiserlik kokk" jt. Kirjaniku ainukesed romaanid "Felix Ormusson" ja "Väike Illimar" on loodud niisiis paarikümneaastase ajavahega ja teine teisel meetodil. Mis neid ühendab, on autorilähedane kangelane. Nimitegelased peegeldavad kaht järku autori enese isikuloos, mõistagi üldinimlikult tähendusrikkaid järke. Illimar avastab maailma n-ö puhta lehena, lapsesilmadega
Ühiskonnakriitika, poliitiliselt kahtlane. Teisel perioodil rohkem huumorit ja eri stiilide paroodiat (parodeerib nt eepost või teadusteksti). Traagilise ja koomilise sulandumine. Mihkel Mutt („Fabiani õpilane“, „Hiired tuules“). Tekst on ülbe ja kindla käega kirja pandud. Nali teostes on terav, jõhker, absurdne, totaalne. „Hiired tuules“ on eeskujulik postmodernistlik romaan, teksti struktuur kisutakse paljaks. „Fabiani õpilane“ – lühiproosa kogu. Iseloomulikuks tunnuseks haritud inimeste maailma kujutamine absurdses võtmes. 21. Nikolai Baturini looming. „Karu süda“, „Kentaur“. Alustas luuletustega, neis teatav lõunaeestiline renessanss, traditsioonilähedus. Mulgi murdes luule paralleelselt või põimuvalt kirjakeelsega. Väga tugev keeleuuenduslik hoiak. Sümbolistlik põhi nii luules, proosas kui ka draamas. Proosa ajastub noore proosa lainesse, aga ei ole sellega samasugune (psühholoogiline,
Peäro Pitka jäi teadmata kadunuks I maailmasõjas. Teosed ,,Murueide tütar" (näidend), Jurjev (= Tartu) 1900; 2. trükk Tartu 1905 ,,Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud", Tartu 1901; 2. trükk: redigeerinud Daniel Palgi, EKS, Tartu 1926 ,,Matsil unes, teistel ilmsi", (näidend) Tartu 1901 16 ,,Wõimlemise ehk gümnastika õpetus kooliõpetajatele, koolidele ja iseharjutamiseks", Tartu 1904 ,,Elu-pudemed" (lühiproosa), Tartu 1909 ,,Sõja päiwilt" (lühiproosa), Tartu 1910 ,,Lastejutud", Tartu 1911; 2. trükk Tartu 1925 ,,Sõjamehe sõnastik", Tallinn 1914 ,,Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud ja teisi jutte". Koostanud, redigeerinud ja järelsõna: Ants Järv. Sari Eesti lastekirjanduse varamust, ER, Tallinn 1979; kordustrükk: ER 2008 ,,Tondi-Tônu"; ,,Kivialused" ,,Hundil on need hullud jutud: eesti lastekirjanduse antoloogia", 3. köide, koostaja Andres Jaaksoo. Steamark, Tallinn 1998, lk 1038
Mitte ainult Eesti aines). Lennart Meri (peateos ,,Hõbevalge" (1976), siis ,,Hõbevalgem" (1984). Ajaloolise esseistika ja ilukirjandusliku proosa ühendamine. Aajalugu ümbervormiv sisendusjõud proosakirjanduses, annab eestlastele nende suure esiajaloo. Laseb poeetilisel fantaasial lennata). Kaksikvennad Ülo Tuulik ja Jüri Tuulik (ajalooline proosa. Ülo dokumentaalromaan ,,Sõja jalus" (1974). Jüri ka reisikirju 1960-70ndatest ja lühiproosa kogu ,,Meretagune asi" (1976) uus värvikas rannakirjandus. Juhan Peegel (rannaaineline proosa ,,Kolm tahedat lugemist" (1973) Saaremaa miljöö realistlik jutustamine. Vetemaa algatas följetonistlik proosa, kuid Peegel teeb sama. Stiilimäng. Eriti oluline panus ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" (1979) üks olulisemaid sõjaromaane, isiklik tagapõhjaga). Heino Kiik proosa fenomeni ettekuulutajaks 1960ndate lõpul, mil tehti skandaalne romaanivõistlus
loo. ,,Flandria päevik" mõtted ja läbielamised seoses eluga Belgia kirjanikemajas. Kultuuripessimism jätkub. Teise kihina religiooniteema ühe 14. sajandi munga sisekaemus. ,,Paradiis" päeviku ja kirjade vahepeal. Religioonist pärit mõte, et kirjutada valmis 7 päevaga. Armastus on ajend Hiiumaale minna. ,,Mina ja kevad ja" päevik värsivormis. Algul pessimistlik, hiljem rõõm leidnud armastuse. 10. Andrus Kivirähu proosa. Alustab novelli- või lühiproosa zanris. Võib jagada kaheks: a) meedia jaoks kirjutatud lühilood, b) kunstiline lühiproosa. Esimesed keskenduvad mingile päevasündmusele, andes sellele vildaka ja üllatusliku paroodilise vaatenurga, need on poliitiliselt ebakorrektsed testivad ühiskonna tolerantsipiiri. Teist iseloomustab see, et neis on rohkem kirjeldusi, tegelased kannad mingit elufilosoofiat, lõppevad puändiga. On väga kriitiline kristluse suhtes. Olulisim osa tema novellidest kogumikus ,,Pagaripiparkook" (1999)
algataja 1920ndate alguses. Tammsaare oskab üsna kohe kirjutada ja üsna kohe suudab ta kirjutada kaunis tähenduslikke tekste. Ka kõige varasemast perioodis leiame mõned tähtteosed. Nt lühike novell 1903. aastast pealkirjaga "Tähtis päev" Karjapoiss saab vaba päeva, aga ta ei oska selle päevaga midagi peale hakata. Unistus saab tegelikkuseks ja kui ta on tegelikkuseks saanud, siis ta hakkab tuhmuma. 1907 "Raha-auk" 1913 "Vanad ja noored" koondab T varasemat lühiproosa loomingut 1907 "Uurimisel" siitmaalt hakkab nihe uute kirjeldamisvõimaluste suunas Varane ja realistliku dominandiga looming ei kao päriselt. Selgemaid muutusi on näha jutustustes "Pikad sammud", "Noored hinged", "Üle piiri" n-ö üliõpilasnovellid. Kui me vaatame seda, kuidas vararealistlik T hakkab uusromantiliseks muutuma, siis pikad sammud küll, aga ikkagi samm-sammult. Siin ei ole järsku jalahoopi traditsioonile, pigem
5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 191728. UUSROMANTILINE PROOSA ja/või EKSPERIMENTAALNE LÜHIPROOSA (kõrgaeg u 1909 25) Uusromantilise proosa tuli Eestisse 1908-1909.a, mil ilmusid Tuglaselt novellikogu ,,Kahekesi" ja Tammsaarelt ,,Noored hinged" ning ,,Pikad sammud". Psühholoogilise impressionismi katsed (Tuglas ,,Toome helbed") ja väljaarendamata sümbolistlikud taotlused (Tuglase ja Tammsaare miniatuurproosa). Uusromantiline proosa tõi endaga kaasa lüürilise elemendiga lühiproosa, peamiselt novellid, mis olid klassikalised ja modernistlike kujundivõtetega. Tegelaste hingeseisundite ja hoiakute esitamine, inimloomuse varjatud keerukus. Loodus, mis vihjab kõiksusele ja saatusele. Olulisele kohale tõuseb esseistlikkus, tegelaskõnes hargnev arutlus. Ajaluulega liikus proosasse ekspressionism (Kivikase tekstid). Impressionistlikud katsetused (Tammsaare lühiproosakogu ,,Pöialpoiss" (1923)), ,,Noor-Eesti" ja ,,Siuru"-vaimuline uusromantism
1. aastast 1908: Endre Ady, Géza Csáth, Margit Kaffka, Frigyes Karinthy, Zsigmond Móricz, Mihály Babits, Dezs Kosztolányi, Árpád Tóth, Gyula Juhász, Aladár Schöpflin jt. 2. kahekümnendate esimesest poolest: Attila József, Lrinc Szabó, Gyula Illyés jt. 3. kolmekümnendate algusest: Miklós Radnóti, Sándor Márai, Sándor Weöres Endre Ady (1877-1919) luuletaja, ajakirjanik, luule uuendaja, tema luule ja lühiproosa on ungari lüürikat sügavalt mõjutanud · Eesti keeles on ilmunud: luuletused kogus Valimik ungari kirjandusest 1897: õppis Budapesti ülikoolis õigusteadust, ajakirjanik Debrecenis ja Nagyváradis Ady luulekogud 1906 Új versek Uued luuletused · Loomingust Baudleaire'i eeskuju järgi: luulekogudes on tsükklid · modernse ungari lüürika esimene, võimas esindaja ja selle teerajaja, ta lüürikat iseloomustab sümbolistlik vaateviis
Naiselikkus avaldus Underi luules. Alverit ei saa naiselikkusega defineerida. 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1917–28 Uusromantiline proosa. Eestvedaja Tuglas. Proosa voolusuundumus polnud algul nii sümbolistlik kui luule oma, kuid sümbolistlikud taotlused hakkasid esile tulema Tuglase ja Tammsaare teostes. Tuglase “Kahekesi” ja Tammsaare “Pikad sammud” ning “Noored hinged”. Suundumine uusromantilistele radadele tõi valitsema lüürilise elemendiga lühiproosa. Keskse koha haaras novell. Uusromantilise proosa kujutuslaad läheneb mõneti luule omale. Sündmustik ja plastilised karakterid muutuvad vähetähtsaks, neid asendab tegelaste hingeseisundite ja hoiakute esitamine, just sellel pinnal sünnivad ka novelli käivitavad konfliktid. Tegelaste reageeringud ja käitumine ei vasta tavaloogikale, nende taga varjub inimloomuse varjatud keerukus. Inimhingega seotut võimendab loodus
17. Hugo Raudsepa elu ja loomingu ülevaade Alustas 1910 aastal novellisti ja vestekirjanikuna. Esimese näidendi 40 aastaselt andis välja. Enne seda tegutsed teatrikriitikuna. Tal ka normid ajakirjanikukogemused. Ta sündis tartus, varjunimeks milli mallikas. Haigestus tuberkuloosi ja tömbus tagasi, saadeti siberisse ja seal suri. Sündis Tartumaal. Oli ajakirjanik "Postimehes", "Vaba Maa" arvustaja, vabakutseline kirjanik. Raudsepa sulest pärinevad lühiproosa kogud "Sidemed ja sõlmed" (1919), "Kirju rida" (1921), "Jumala veskid" (1936). Oma ilukirjanduslikus proosas on kirjanik piirdunud sageli anekdootlike karakterite ja situatsioonidega ning kriipsutanud alla erandlikku; novellide paremik ja samuti tema ainus romaan osutavad aga psühholoogilist läbinägemisvõimet ja eriti mitmesuguste inimlike nõrkuste mänglev-iroonilise eritlemise oskus. Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dramaturgia. Raudsepp alustas kaasaegse
aastatel oli kirjanduse keskmesse tõusnud realistlik proosaeepika, kirjandusse tekkis juurde uusi realiste-prosaiste, uued ainealad, uued kirjanikunatuuri. Kriitilise realismi viimane kaalukas etteaste oli 1905. aasta revolutsioon, milelle annavad täiendavaid värve juba naturalistlikud kujutluselemendid, romantilised meeleolupaisutused. 1908-1909 kriitilise realismi osakaal vähenes, juhtivale kohale tõusis uusromantiline lüürika ja lühiproosa. Otsustava pöörde uusromantilisele (sümbolistlikule ja impressionistlikule) kujundlikkusele teostasid "Noor-Eesti" põlvkonna luuletajad. Murrang sündis eelkõige väljastpoolt saadud kirjanduslike mõjutuste toel. 1905. aasta revolutsiooniga seoses sündis propagandistlik tööliskirjandus, siis selleski küündis esile lüüriline pool - romantilise häälestusega värssdeklaratsioonid. "Noor-Eesti" rühmitus tekkis noore haritlaskonna eneseotsingute tulemusel. Sajandialguse
nüüd tuli uus kaanon: väline ilu pole täielik, kui kangelanna on laisk. Tuntumad poeedid oli sel ajajärgul H. Alimdzan, G. Guljam, Aidõn. Sõjaastatel kujunes poeesia.jälle juhtivaks zanriks. Sõjajärgse poeesia juhtivad nimed on maailmaski tuntud, oma luules armastust ja ühiskonnaprobleeme käsitlenud Zulfija Israilova (1915- 1995) ning Rauf Parfi (1943-2005), kelle luule on sotsiaalselt tundlik, vormiga eksperimenteeriv. Proosa. Revolutsiooni alguseks oli usbeki kirjanduses juba lühiproosa näiteid (Hakimzade Hamza, Abdullah Kadõri (1894-1940) jutustused), ent alles 30. aastatel sai proosa juhtivaks zanriks. Algul oli peamine novellizanr, esileküündivaimad nimed olid Abdulla Kahir (1907-1968), Gafur Guljam said järjest kogenumaks. Pikema proosa arengus mängis olulist rolli Aini (1878-1954) triloogia (Odina, 1927; Dohunda, 1930, Orjad, 1934). Selles on juttu mitme põlvkonna elust aastail 1800- 1925.
tuntav, tüüpiline, aga mitte kõigis. Peategelane, mis on autori lähedane, või annab peategelasse muudmoodi sisse elada. Kutsub sisse elama. Hilisem Unt on midagi, mille puhul ei saa sisseelamist rõhutada. Mattias ja Kristiina ühtpidi Mattias võiks Unti meenutada. Raamatu jaoks tehti seeriafotosid, kus nad ise mängivad raamatu tegelasi. Väga filmilikult arenev lugu. Undi iroonilisus ka juba kohal. 70ndatel iroonia valitseb mängu. Üleminek tuleb lühiproosas. Lühem lühiproosa on kiirem tekkima ja seal muutused kiiremad tekkima. "Mustas mootorratturis" on lühiproosat. Üks väga väike ja ilmekas novell "Lehekülg eesti kultuuriajaloost" jutustab Kreutzwaldi ja Koidula kohtumise lugu. Areneb edasi Undilikult. Kohtuvad, aga ilmub välja Kalevipoeg, hakkavad sünima kurjad asjad. Ilmuvad välja libahundid. Unt tunneb end libahundina. Tekstid mitmesugused. Tähelepanuväärne tekst, et kas on hea või mitte
Roomlased piiravad linna, keldid peavad vastu., tugeva isamaa armastuse motiiviga. Allegooriline näidend. Abstraktsed tegelased. Näidendid idamaistel teemadel. Süzee nagu rüütliromaanides. Aleksander Kurtna tõlkis teoseid. Lõbusad palad, milles ei puudu filosoofiline iva. ,,Salamanca koobas``, ,,Imeteater`` sama motiiv kui ,,Keisri uued rõivad``. Cervantest paelus metakirjandus (romaan romaanis, teater romaanis jne.) jutustav proosa oli kõige olulisem, lisaks lühiproosa, lope de vega oli pigem rohkem lüürik lisaks näitekirjanikule. ,,Novelas ejemplares`` näitlikud jutustused. Cervantes mängib vaatepunktidega, läheb ühel võttelt üle teisele. Don Quijote romaan, mis kirjeldab teist romaani. 1585. pastoraalromaan ,,Galatea``ulatuslik luuletus kirjanduse teemal, ,,Persilesa Segismundo``. ,,Viaje del Parnaso``. 1605. ilmub ,,Don Quijote`` I osa. 1614 ilmus vale Don Quijote. Rüütliromaanide paroodia. Nähtamatu Dulcinea de Toboso paneb kogu teose liikuma
annaabi.ee 
