Mats Traadi romaanid (0)

Mats Traadi romaanid . (Kirjanik on olnud mehhanisaator, lõpetas Moskvas kirjandusinstituudi ja kõrgemad rezissööride kursused . Hiljem kutseline kirjanik)
Romaanide ja lühiproosa peateemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade.
1. Varasem maa- aineline proosa
. Novellikogu „Koputa kollasele aknale“ – maaelupildid 50-st aastaist , rusuvad olud ja raskete aastate tusane atmosfäär. Paljud on põgenenud maalt linna, kohalejäänud elavad seesmiselt rahulolematult, tujutult, unistavad ja ei oska oma eluga midagi mõistlikku peale hakata. Traat tunneb muret hallilt ja loiult elatud elu pärast, hoiatab rutiini ja ükskõiksuse eest. Kogumikus kordub sageli unistuste ja tegelikkuse lahkuminemise teema.
.Teine proosaraamat „Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga“ – peategelane Ruttar pumpab sovhoosis lehmadele vett ja saab töö nüristavast ringist välja ainult unistades. Inimesed on allaheitlikud, saatusega leppijad. Ruttar saab aru, et ta peab teiseks ise saama, et igas inimeses on varjus „õunapuu“, mis ootab oma võimalust ja kuigi lõpus sõidab traktor puu puruks, jääb lootus, et sellest ringist murtakse välja. Traat väärtustab töö toimet inimesele.
. „Irdinimene“ – teos käsitleb eetilisi probleeme, eelkõige inimese kohast ühiskonnas. Ollimar Arvik on teistest peajagu üle-nii vaimsete võimete kui ka eluraskustest läbirühkimise poolest. Teose skeem on üksikisiku ja kollektiivi suhe. Ei leia kellegagi kontakti ( irdub ), kiindub ainult masinatesse.
2. Lühiromaan
. „Tants aurukatla ümber“
3. Polüfooniline (ajalooline+traditsiooniline) romaan.
. „Puud olid, puud olid hellad velled“(ajalooline romaan) – tegelase elavad hallis orjaajas. Lõuna-Eesti möödunud sajandi keskpaigas. Teoorjuslik ühiskond. Peategelane, renditalu peremees , Hind Raudsepp on unistaja ja hea. Ja saab pidevalt peksa elult ja inimestelt. Teos on sünge, valdav on elule allajäämine, inimeste viha ja alatus. Väga täpselt on loodud tolleaegne vaimsus ja maailmapilt.
. „ Karukell , kurvameelsuse rohi “ – peetakse parimaks, samas kõige raskemeelsemaks ja masendavamaks. Keskmes on põllumees ja kirjanik, sisse tuuakse veel liivlasest vaimulik aastast1212. inimesed on meeleheite piiril, neid tabavad igasugused löögid ja hädad. Aus romaan vastutusest elu ja iseenese ees, elule annab mõtte inimlikkus.
„Tants aurukatla ümber“
Kirjaniku proosaloomingu esimene suur õnnestumine, kasvas välja tegelikult filmistsenaariumist. Põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik 20.sajandil. Kõigi viie peatüki ehk tantsu tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev aastatest 1914, 1929, 1943, 1949, 1957. Suur tükk ajalugu – elu ja inimesed oma suurte ja väikeste probleemidega. Inimesed on nii maa isandad , kui ka vangid. Romaanis valitseb argine õhkkond – selle maatöö ja tegelaskonna tõttu. Pidulikum on rehepeks kui kokkuvõte põllumehe aasta töö tulemustest. Kolmes tantsus lahkub keegi või valmistub lahkuma, õhus on nagu pidevalt tuntav traagilisus, viiendas tantsus on domineeriv saabumine- taavet Aniluik tuleb Siberist tagasi. On naljakat, samas on elutants siiski tõsine tegevus. Töö käib vilja, eelkõige leiva pärast. Palju muutub romaani vältel maa ja inimese suhetes, maaharimise viisis, aga jäävad maa ja töö, mis on kirjaniku teostes põhiline. Samas peetakse romaani ka Eesti elu allakäigu looks (okupatsioonid, küüditamised, inimeste hävitamine, ajuloputus; aurukatel on tegelikult jäänuk, tehnoloogia areneb), allakäik ka inimlikul pinnal: Aiaste talu vanaperemees Mats Aniluik on täis väärikust ja vaatab tulevikku, pärija Taavetist ei ole enam peremeest, kolhoosijuhid on aga juba päris saamatud. Mida viletsamaks muutusid olud, seda viletsamaks mehed.