Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Karl Ristikivi (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


KARL  RISTIKIVI
 Karl Ristikivi (ristitud eesnimega Karp, 
samuti on kasutanud eesnime Karl 
Konstantin) oli eesti kirjanik.
 Karl Ristikivi lapsepõlv ja noorus möödusid Läänemaal,  Varbla  
kihelkonnas, kus ta 16. oktoobril 1912 sündis.
 Varbla kuueklassilise algkooli lõpetamise järel avanes 14-
aastasele Karl Ristikivile siiski võimalus edasiõppimiseks.
 Tallinn oli esimene linn, kuhu  Läänemaa  kolkast pärit nooruk 
sattus.
Selles majas Pivarootsis elas 
Mälestustahvel Karl 
lapsepõlves ja noorusaastail 
Ristikivi 
kirjanik Karl Ristikivi (1912-1977)
lapsepõlvekodul
 Tallinna kaubanduskooli lõpetamise järel 1930. aastal ei olnud 
kerge leida tööd: oli majanduskriisi aeg.
 Küll oli  tulevane  kirjanik leidnud pisikese lisateenistuse 
võimaluse kirjatöödega. 
 Karl Ristikivi esimene jutuke  ilmus varjunime all  ajalehes  
"Uudisleht" 1928. aastal. Ajavaviiteliste jutukeste ja vestete 
avaldamine jatkus, olles enamasti ainukeseks 
teenimisvõimaluseks.
 See oli  kirjanduslik  õpipoisiaeg, kuid õpilane unistas meistriks 
saamisest ja muutus enda suhtes järjest nõudlikumaks.
 Haridusteed jatkus kõigi kiuste õhtugümnaasiumis - Tallinna 
Kolledzhis, mille 4-aastase kursuse ta lõpetas rekordiliselt ühe 
aastaga  1931  - 1932.
 Tallinna aeg oli Ristikivi vaimse kujunemise 
perioodiks. Noor Ristikivi huvitus 
enesekasvatusega seotud raamatutest,  luges palju, 
innustus stoilisest elule näkkuvaatamise ideest .
 Esimese tõelise tunnustuse saavutas Ristikivi 
lastekirjanikuna , raamatuga " Lendav  
maailm"(1935), mida auhinnati kirjastuse 
"Loodus" lastekirjanduse võistlusel. 
 Järgnesid auhinnatud lasteraamatud "Sinine 
liblikas" (1936), "Semud" (1936) ja "Sellid" 
(1938). Need raamatud, õigemini nende eest 
saadud raha avasid tee Tartu Ülikooli.
 Karl Ristikivi Tartu-periood kestis napilt  seitse  aastat. 
 Ta astus ülikooli 1936. aastal ja valis erialaks geograafia.
 Esialgu leidis ta tudengikorteri Narva tänaval, mille üüris 
kaasüliõpilasega kahe peale. 1940. aasta sügisel läks ta, ikka 
kahekesi, sest nii oli odavam, üüriliseks Tähtvere linnaossa, 
Hermanni  tänava vastvalminud majja. 
 Küllap oli üliõpilasaeg Karl Ristikivi elu õnnelikumaid aegu. 
Õppimisvõimaluse kõrval tõi see aeg häid sõpru eriti 
üliõpilasseltsist "Veljesto", mille liikmeks ta astus esimesel 
ülikoolisügisel.
 1938. aastal saabus tõeline kirjanduslik tunnustus. 
"Looduse" romaanivõistlusel sai Karl Ristikivi 
romaan "Tuli ja raud" esimese  auhinna . Nagu iga 
meistritöö, oli Ristikivi esikromaan omas ajas 
mõnevõrra tavatu, traditsiooniliselt  realistlik
maailmanägemiselt varavana, ometi teistest 
peajagu üle.
 Karl Ristikivi oli esimene tõeline linnakirjanik. 
1940. aastal valmis teine linnaromaan "Õige mehe 
koda", 1942. aastal järgnes romaan "Rohtaed". 
 1943. aastal kevadel astus Karl Ristikivi saksa sõjaväkke, 
vabatahtlikuna ootas teda esialgu staabitöö ja ta lootis, et ei pea 
minema rindele. 
 Puhkuse saanud, põgenes Ristikivi sama aasta novembrikuus 
Soome ja siirdus 1944. aasta septembris edasi Rootsi.
 Algas Ristikivi pagulusperiood. 
 Ta oli üks ligikaudu 80 tuhandest eesti 
põgenikust, vaba, kuid taas võõras, "teine".
 Esialgu elas ta lühemat aega  Sigtuna  
põgenikelaagris, seejärel elas ja töötas 
Uppsalas. 
 Alates 1947. aastast töötas ta Stockholmis
1950. aastast kuni surmani elas Ristikivi 
Karl Ristikivi põgenemine 
Stockholmi eeslinnas Solnas, töötas pikemat 
reisides
aega haigekassa ametnikuna. 
 Puhkused  kulusid tavaliselt reisides, kuid 
suvest  sai ka kõige parem kirjutamiseaeg. 
 Kohe sõja järel 1946 - 1947 ilmusid Rootsis  romaanid  
"Kõik mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi", milles 
jutustatakse 1939 - 1940. aasta sündmustest ja 
meeleoludest Eestis.
 Järgnes paus, kuni 1953. aastal ilmus kõikide 
üllatuseks esimene tõeliselt modernistlik romaan 
"Hingede öö", mis on jäänud kirjandusteadlaste 
eriliseks maiuspalaks ja mille tõlgenduste maht ületab 
juba teose lehekülgede arvu. 
 Selles eksistentsiaalses romaanis  jutustatakse inimese 
teekonnast, irreaalsetest rännakutest, süüst, 
süüdimatusest ja süüdimõistmisest, eksistentsi 
raskusest, sellest, kuidas inimene tunneb end maailmas 
üldse võõra ja pagulasena.
 Pärast pikemat vaikimist hakkas alates 1961. aastast ilmuma 
Ristikivi 11 teosest koosnev ajalooliste romaanide sari, mis 
jaotub triloogiateks. 
 Tema loomingu  keskseks teemaks on Õhtumaa saatus alates 
ristisõdade ajastust 13. sajandil kuni tänapäevani.
 Esimest triloogiat (" Põlev   lipp " (1961), "Viimne linn" (1962), 
"Surma ratsanikud" (1963) on nimetatud ajalookroonikateks. 
 Teine  triloogia  koosneb ajaloolistest biograafiatest 
(" Mõrsjalinik " (1965) on pühaku, "Rõõmulaul" (1966) on 
kunstniku, trubaduuri ja "Nõiduse õpilane" (1967) teadlase, 
alkeemiku elulugu. 
 Kolmas triloogia ("Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes" 
(1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng"(1972) 
koosneb nn. kahekordsetest mängudest, romaanide üks 
tegevusaeg on minevikus, teine  olevikus
 Triloogiate vahel ilmus  antiutoopia  "Imede saar" 
(1964) ja novellikogu  "Sigtuna  väravad " (1968). 
Ristikivi  viimaseks   romaaniks  jäi " Rooma  
päevik" (1976). Postuumselt avadati lühiproosa 
kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi-
perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta 
on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja 
lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor.
 Kõik Karl Ristikivi romaanid tegelevad otsinguga, pärismina 
või päriskodu otsinguga. 
 Õnn libiseb inimesel alati eest, kodu on peatuspaik, kus keegi 
on juba enne olnud ja kui ta ei jõua ise sinna, jõuab sinna keegi 
teine. 
 Kõik on kõigega seotud, kõik on kusagil alles: iga jalatäis maad 
on kellegi jälg, iga peotäis mulda on kellegi käsi, mis 
pudenenud kellegi käest.
 Karl Ristikivi suri 19. juulil 
1977.a. Stockholmis.
Ristikivi bareljeef endise Karl Ristikivi 
muuseumi ukse kõrval Tartus.

Document Outline



  • Slide 1

  • Slide 2

  • Slide 3

  • Slide 4

  • Slide 5

  • Slide 6

  • Slide 7

  • Slide 8

  • Slide 9

  • Slide 10

  • Slide 11

  • Slide 12

  • Slide 13

  • Slide 14

  • Slide 15

  • Slide 16


Vasakule Paremale
Karl Ristikivi #1 Karl Ristikivi #2 Karl Ristikivi #3 Karl Ristikivi #4 Karl Ristikivi #5 Karl Ristikivi #6 Karl Ristikivi #7 Karl Ristikivi #8 Karl Ristikivi #9 Karl Ristikivi #10 Karl Ristikivi #11 Karl Ristikivi #12 Karl Ristikivi #13 Karl Ristikivi #14 Karl Ristikivi #15 Karl Ristikivi #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor _arna Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Karl Ristikivi

Karl Ristikivi "Meie juured ei ole lapsepõlves, kodumullas ja maakamaras, murukoplis, kus aabitsalapsed mängivad. Meie juured on igas paigas, kust me kunagi mööda käinud." Karl Ristikivi lapsepõlv ja noorus möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus ta 16. oktoobril 1912 sündis. Vanaisa Madis oli Võipsi talu noorema pojana leidnud ümbruskonnas rendikoha. Ema Elisabet Ristikivi, Madis Ristikivi kolmest lapsest noorim, oli teenijapiigaks sugulaste, enamasti aga võõraste juures. Kui ta oli 33 - aastane, tõi ta Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ilmale poeglapse, kes sai nimeks Karl. Teenijatüdruku vallaspojana tundis tulevane kirjanik end lapsepõlvest peale "teisena". Varbla kuueklassilise algkooli lõpetamise järel avanes 14-aastasele Karl Ristikivile siiski võimalus edasiõppimiseks. Tallinn oli esimene linn, kuhu Läänemaa kolkast pärit nooruk sattus

Kirjandus
thumbnail
3
doc

Karl Ristikivi elust ja loomingust

4.Elust ja loomingust Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril aastal 1912 Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus. Tema esimesed eluaastad möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus õppis 6-klassilises algkoolis. Ema Elisabet Ristikivi töötas teenijana sugulaste ning võõraste juures. Pealinna kolis Ristikivi juba 14-aastasena. Hiljem on kirjanik meenutanud, et ükski linn pole talle rohkem muljet avaldanud kui Tallinn.1930.aastal lõpetas ta Tallinna kaubanduskooli, kuid majanduskriisi tõttu oli raske tööd leida. Tema ainukeseks teenimisvõimaluseks oli jutukeste ja vestete avaldamine. Karl Ristikivi esimene jutuke ilmus varjunime all ajalehes ,,Uudisleht" 1928.aastal. Tagasihoidliku kirjanikuna unistas Karl Ristikivi juba 18-aastaselt meistrks saamisest

Kirjandus
thumbnail
9
pptx

Karl Ristikivi

o Sündinud 16. oktoobril 1912. aastal vallaspojana. o Sünnikoht Läänemaal, Varbla Kihelkonnas, Saulepi vallas. o Lõpetanud Varbla 6-klassilise algkooli. o 14-aastaselt asus õppima Tallinna Kaubanduskoolis, mille lõpetas 1930. aastal. o Esimene jutuke, millega teenis lisaraha ilmus aastal 1928 ajalehes ,,Uudisleht" o Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932) Karl Ristikivi vaimse kujunemise periood o 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. o Esimese tõelise tunnustuse saavutas Ristikivi lastekirjanikuna: ,,Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) o "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) o Kuulus üliõpilasseltsi "Veljesto", mille liikmeks ta astus esimesel ülikoolisügisel.

Kirjandus
thumbnail
4
doc

Karl Ristikivi

KARL RISTIKIVI Referaat Koostaja: Maarja Säälik Klass: 10 Mustvee 2009 Eluaastad: Karl Ristikivi sündis 1912 aastal Läänemaal ning suri 1977 Stockholmis. Ta oli eesti kirjanik. Haridus: Tema hariduseks oli Varbla 6 klassiline algkool,Tallinna kaubanduskool, õhtugümnaasium Tallinna kolledz, (4 aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932. 1936 aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia ning lõpetas cum laude 1942. Tema looming: Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936)

Kirjandus
thumbnail
7
doc

Karl Ristikivi; Nõiduse õpilane

NOAROOTSI GÜMNAASIUM Karoliine Mellis 12.I KARL RISTIKIVI Referaat Pürksi 2010 1 Elukäik Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril 1912. aastal Varblas Sipka talus. Ema Elisabet Ristikivi oli taluteenijanna, isa andmed puuduvad. Tema lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Läänemaal, kus ta õppis Varbla kuueklassilises algkoolis. Juba 14-aastasena suundus Karl pealinna edasi õppima. Tallinn avaldas kirjanikule tugevat mõju, mida võib märgata ka tema hilisemates romaanides. Ta õppis Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis, kus keskenduti keeleõpetusele - see tuli kirjandushuvilisele Karlile kasuks, sest nii laienesid lugemisvõimalused. Pärast kaubanduskooli lõpetamist ei olnud suurt võimalust tööle saada, kuna oli kriisiaeg. Küll aga leidis ta võimaluse veidi oma kirjatöödega teenida. Karl Ristikivi esimene jutustus ilmus

Kirjandus
thumbnail
8
docx

Eesti kirjanikude kogumik

Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. 1945. aastal Talvik arreteeriti ja saadeti peale mõne ajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal. Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu - "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937). Teosed: "Luuletused" (koostaja ja järelsõna autor Karl Muru), Eesti Raamat,Tallinn 1988 "Mu südamelt murti pitsat: luuletused" (koostaja ja järelsõna autor Karl Muru),Tänapäev, Tallinn 2006 "Legendaarne" (koostanud Karl Muru ja Hando Runnel),Ilmamaa, Tartu 2004: Karl Ristikivi Karl Konstantin Ristikivi õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz..1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto".

Kirjandus
thumbnail
21
doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

keerukus. Loodus, mis vihjab kõiksusele ja saatusele. Olulisele kohale tõuseb esseistlikkus, tegelaskõnes hargnev arutlus. Ajaluulega liikus proosasse ekspressionism (Kivikase tekstid). Impressionistlikud katsetused (Tammsaare lühiproosakogu ,,Pöialpoiss" (1923)), ,,Noor-Eesti" ja ,,Siuru"-vaimuline uusromantism. 1920ndate I pooles domineeris novell romaani üle. Uusromantiline proosa vähenes järk-järgult realismi pealetulekuga. Autorid: Tuglas, Gailit, Hiir, Kivikas, Oks, Tammsaare, Karl Rumor, Aleksander Tassa, Juhan Jaik. Karl Rumor ­ novellikogu ,,Sammud kaduvikku" (1928) kuulub tolleaegse novellistika paremikku. Tegelastekesksed novellid, sotsiaalse suunaga, naturalismilähedane õhustik. Hiir Erni Hiir ja Albert Kivikas koostöös ilmunud teos ,,Ohverdet konn" (1919). Need polnud ainult naljategemisega teosed, vaid neis oli ka kirjanduslik tähendus. Kivikas ja Hiir olid Eesti futurismi rajajad ­ esimesed futuristlikud katsed. Gailitil on nö kindel süzee, nende lugude

Kirjandus
thumbnail
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

Luuleinnustus tuleb saksa keelest esimesed Underi luuletused on saksakeelsed. Otustavaks keelevalikus saab see, et ta läheb tööle Tallinnas ajalehe ,,Teataja" talitluses, mis aga oli tollaegne Eesti kultuuriline keskpunkt. Seal ta kohtub oluliste mõjutajatega ­ E. Vilde. Vilde mõju on kirjanduslik, samuti ka Ants Laikmaa mõju ­ mõlemad soovitavad tal kirjutada eesti keeles. Armulood Underil jätkuvad (ise ka kirglik armuja). Natuke ülepeakaela abiellub Karl Hakkeriga. Kolib 1905. Moskvasse ja jääb Eesti kultuurielust mõneks ajaks kõrvale. Tallinnasse jõutakse tagasi I maailmasõja eel. Underi kodust kujuneb kultuurisalong, sealt kasvab välja Siuru rühmitus ja ka uued isiklikud sidemed. Hiljem abiellub Uner Artur Adsoniga. Under ja Adson on elanud nii Tallinnas kui ka Tartus, sõja lõpul lahkuvad aga Rootsi ­ Stockholmi eeslinna. Underi majja, mis Tallinnas Nõmmel asus, kolis Tuglas, tänaseks asub seal Tuglase ja Underi kirjastuskeskus.

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun