Paula Luks a81852 Arengupsühholoogia SOPH.00.283 Stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Paula Luks Vaadeldav: Karl Vaadeldava vanus: 5 kuud Vaatluse koht: elutuba lapse vanemate kodus Vaatluse aeg: reede, 14 november, vahemik 10.00-10.45 Situatsioon: Alguses on laps vanema õe käes söögitoas, natukese aja pärast asetatakse elutuppa põrandale oma mänguasjade Inimesed: Laps, lapse vanem õde Keili ja vaatleja. Esemed: Põrandal olev tekk, lutipudel, kõristi, mängupall, pehmed mänguloomad (2 tk) Sündmused: 10.00 Laps ja õde istuvad köögitooli taga, laps näeb esimest korda vaatlejat. Alguses on uudshimuliku, kuid natuke segaduses ja hirmul näoga, seejärel keerab pea ruttu ära ja hakkab nutma. Õde rahustab ta maha ja laps keerab uuesti pea vaatleja poole. Kordub sama. Kolmandal korral laps enam nutma ei ...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Õpetajate seminar Bibian Luik LAPSE VAATLUS Juhendaja: Mairi Männamaa Tartu 2008 Bibian Luik KELA I /AÜ 20.11.2008 LAPSE VAATLUS Laps: Marvo 1a 8k Koht: Kodus Aeg: 9.30-10.30 Eesmärk: Lapse arengu hindamine Elutoas on põrandal maas hunnik mänguasju, laual pliiatsid ja valge paber joonistamiseks. Ema istub diivanil ja loeb ajakirju, televiisor mängib. Marvo mängib põrandal klotsidega, laob neid üksteise kõrvale, moodustades tühimiku keskele, kuhu ha...
Arengupsühholoogia SOPH.00.283 stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Vaadeldav: Anni 23 kuud, tüdruk Vaatluse koht: lapse kodus Vaaluse aeg: teisipäev, 16 november, vahemik 15.00-16.10 Situatsioon: laps tõuseb lõunaunest ning tuleb emaga kööki Inimesed: laps, lapse ema, lapse noorem õde (3 kuud) Eesmärk: lapse kõne areng Sündmused: 15.03 laps ärkab ning ema tuleb lapsega kööki ja küsib lapselt, kas ta on valmis mähkme ära võtma (kannab mähkmeid magamise ajal). Laps vastab ,,mkmkmm". Anni on ema süles edasi, samal ajal ema vaatab internetist toiduretsepti ja püüab õhtusöögiks valmistuda. 15.10 laps ütleb ,,kus Inda jäi?". Ema vastab ,,Linda magab õues. Anni lähme pissile ja võtme mähku ära" samal ajal kõnnib ise väikelaste poti juurde ja teeb seda, mida ütles. Laps on rahulik ning laseb emal tegutseda. Anni istub potil ning hetke pärast näitab käega raamatu riiuli poole ja ütleb ,,aamat". Ema tõuseb ja läheb riiuli juurde ise ...
Lapse vaatlus Lapse vanus: 1 aasta 9 kuud Lapse sugu: tüdruk – Liisa (nimi muudetud) Toimumise koht: lapse enda kodus Vaatluse aeg: 20.november, algus 18:05 – 18:52 Alustamise kellaaeg: 18:05 Situatsioon: Laps tuleb vanaisaga jalutuskäigult (käisid poes) 18.05 tuli laps vanaisaga jalutuskäigult. Nad käisid koos poes. Laps astub koridori ja märkab, et peale vanaema ja vanaisa seisan ka mina koridoris. Alguses oli ta veidi ehmunud, et temale tundmatu (mina) oli tema kodus. Ta vaatas ja uuris mind, ei julgenud eriti midagi öelda ega naeratada, laps lihtsalt uuris mind silmadega. Ma üritasin võimalikult palju naeratada, et ta harjuks minuga ära. Vanaisa hakkas last lahti riietama, sellel ajal lapsega koguaeg suheldes: „Liisa, mida me nüüd peame seljast ära võtma?“, laps vastab: „Ope (jope)“, kui jope on seljast võetud, küsib vanaisa: „Mida me nüüd võtame seljast ära?“, laps vastab: „aapa (saa...
Tartu Ülikool Eripedagoogika LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS Arengupsühholoogia kodutöö Tartu 2011 Vaatluskoht: lapse kodu - korter Tartu linnas Last vaatlesid: Antud protokolli koostaja ja analüüsija Millal toimus: 30.09.2011 Lapse vanus: 10 kuud ja 20 päeva Lapse sugu: naine Situatsiooni kirjeldus: Toas viibisid laps, lapse ema, naissoost isik (,,tudeng 1" - last varem kohanud), naissoost isik (,,tudeng 2" - pole last varem kohanud), meessoost isik (,,tudeng 3" - pole last varem kohanud), puuris olev koduloom küülik. Tähtsaimad objektid: diivan, laud, tool, mänguasjade kast, koduloom jänese puur. Situatsioon: Ema on just tulnud lapsega jalutamast, kus laps oli jalutamise ajal vankris ning magas osa jalutamise ajast. Ema tõi lapse ise kor...
Lapse vaatlus ja emotsionaalse arengu analüüs Vaatlusprotokoll Vaadeldav: Aleksander Vanus: 1 a. 11 k. Vaatluskoht: lasteaed Vaatlussituatsioonid: vaba mäng ja tegevus Vaatleja: Vaatluse aeg: esmaspäev, 5. oktoober 2015 kell 9:20 – 9:50 Eesmärk: lapse emotsioonaalse arengu analüüs Enne vaatlusele asumist ma suhtlesin lapse vanaemaga, kes on tema eestkostja ja tegeleb tema kasvatamisega ühest aastast. Lapse kasvatamisel lapsevanemad ei osale. Ma selgitasin talle minu vaatluse protseduri ja eesmärke ning palusin tema luba andmete kasutamiseks. Vanaemaga suhtlemisel ma sain teada, et enne, kui laps hakkas temaga elama, jäi ta tihti üksinda kodus ja haiglas ning mitte alati hoolitseti tema eest. Vaatlus ja analüüs Aeg Tegevus (ja kellega) Analüüs 9:20 Ise tuleb tutvuma minuga. Naera...
Lapse vaatlus- analüüs Lizett Käst Koolieelse lasteasutuse õpetaja I kursus Lapse vaatlus- analüüs Vaatlus toimus 2. Novembri õhtul ajavahemikus 19.20-19.40. Polnud kõige parem aeg, mil last vaadelda, sest õhtul on lapsed enamjaolt juba väsinumad ning jonnakamad, kuid kahjuks ei leidnud varasemat aega. Vaatlusaluseks oli aastane tädipoeg, kelle nimi on Enrik. Vaatlusest võtsid osa veel Enriku vanaema, ema, suurem nelja aastane vend ning onu. Vaatlus leidis aset majas, Enriku kodus. Vaatluse esimesed 5 minutit möödusid tegusalt. Enrik kõnnib mööda tub...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Erika Vederman LASTE MÄNGUDE VAATLUS JA ANALÜÜS Õpimapp Juhendaja: Aino Ugaste Tallinn 2016 Mängu vaatlus Kuupäev: 24.11.2016 Kellaaeg: 9.15- 9.50 Vaatlemisisik: Sebastian Vanus: 6 aastat ja 9 kuud Koht: lasteaed Kikas, rühm Linnapojad Teised inimesed: rühma kaaslased Vahendid: sulgpalliraketid,pall, kataloog, raamat, pulk, lego Pärast hommikuringi (kell 9.15) Sebastian võtab sulgpalliraketit ja hakkab mängima teise poisiga sulgpalli. (Liikumismäng, koosmäng) Algusel nad proovivad päriselt mängida sulgpalli, isegi seletavad teine teisele kuidas õigesti seda teha, aga varsti sulgpall hakkab tüütama ja nad mõtlevad välja uue mängu raketitega. Pall on kollase värvi ja poisid kujutavad ette, et see pall on pannkook mida ei tohi maha pillata. (L...
Lapse füüsilise arengu vaatlus Kuupäev: 23.10.2014 Vaadeldava nimi: Madis Vanus: 6 kuud ja 7 päeva Eesmärk: Lapse füüsilise arengu analüüs Õde/Vend: 1 õde (4 aasta ja 10 - kuune) Sugu: Mees Vaatluse koht: Lapse kodu (elutuba) Vaatlussituatsioon: ema mängib lapsega Üldinfo: Laps sündis õigeaegselt (päev pärast eeldatavat tähtaega) ning kaalub praegu 8200g ning on 70cm pikk. Pea ümbermõõt on 43,8cm. Vaatlus: Mäng: ema mängib lapsega - 21 minutit (17.58 - 18.19) Laps lamab selili mängutekil ning siputab käte ja jalgadega. Ema ulatab lapsele tema lemmikmänguasja (punane kummist rõngas, läbimõõduga 7cm) ning laps haarab iseseisvalt selle järgi. Samaaegselt toob laps ka jalad käte juurde nagu prooviks haarata nii käte kui jalgadega. Madis võtab mänguasjast mõlema käega kinni ning samal ajal üritab varvastega seda tõmmata. Seejärel asetab jalad maha ning paneb mänguasja suhu (ema kommenteeris pärast vaatlust, et se...
Arengupsühholoogiline analüüs lapse vaatluse kohta Vaatleja: Vaadeldav: Robert-Ruben S., 4-aastane poiss Vaatlus koht: Roberti kodu Vaatluse aeg: 31.10.2013, lõuna Analüüs on tehtud lapse kõne arengu kohta. Vaatlesin Robertit lõuna paiku tema kodus. Läksin tuppa, kus olid Robert ja tema ema ning istusin voodile. Esimene tegevus, mida jälgisin (15 minutit), oli mängimine. Robert mängis autodega. Roberti mängimist vaadata oli väga huvitav, sest ta tegi iga mänguasjaga mängides selle mängu asja häält, näiteks auto ''prõnn-prõnn'' ja kui mingi kokkupõrge toimus, siis ''tufffffff''. Mängides rääkis Robert väga palju oma emale, mida ta teeb. Ta näitas emmele, milline auto on ema oma ja milline isa oma. Tema jutt oli ladus, sorav ja ta hääldas ka kõiki häälikuid nii nagu peab, mis on 4- aastasele kohane. (Soopõld&Talvik, 2009) 4-aastasel lapsel peaks olema kujunenud monoloogi alged, st. laps räägib meelsasti oma ...
Tallinna Ülikool Epp Piir-Riikoja Täienduskoolitus Eelkoolipedagoogika kevad 2019 LAPSE ARENGU HINDAMINE Õpimapp Juhandaja: Kerstin Kööp Tallinn 2019 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Lapse arengu hindamise võimalused ja põhimõtted 5. Arenguvestluseks ettevalmistavad materjalid 6. Arenguvestluse läbiviimise plaan 7. Eneseanalüüs: Mina lapse arengu hindajana 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Kodus on iga laps ümbritsetud oma lähedaste armastuse ja tähelepanuga, vanemate tähelepanu on suunatud lapse saavutustele. Olgu need esimesed sammud, lause või mistahes muu uus oskus - iga edusammu üle tuntakse vaid suurt rõõmu. Lapse uutest oskustest antakse rõõmuga teada sugulastele-sõpradele ning neid demonstreeritakse sotsiaalmeedias. Kogu lapse kodune areng toimub positiivses õhkkonnas, kus lapse edule elatakse kaasa, edu märgatakse ja last...
Lapse vaatlus ja arengupsühholoogiline analüüs Vaadeldavlaps on 4aastane tüdruk Katja. Katja ema on koduperenaine, isa töötab ehitusel.Vaatlus toimub lapse kodus, kus elavad veel ema, isa, kaks koera ja kass. Laps käib lasteaias ning ta saab teiste lastega hästi läbi. Vaatluses osalesid lapse ema. Mina olen lapsele tädi. Vaatlesin, kuidas laps sööb ja mängib. Vaatlus kestab umbes 40 minutit. Kirjeldav osa Katja istub juba oma koha peal laua taga ja ootab süüa. Küsib emalt, kaua veel läheb. Ema vastab, et natuke veel. Laps noogutab ja hakkab rääkima mulle, et tal on uus lilla mänguhobune. Küsib ema käest, ksa ta tohib hobust mulle näidata. Ema keelab, sest kohe saab süüa, lubab hiljem näidata. Ema tõstab toidu lauale, annab Katjale lusika. Katja hakkab kohe sööma, ümiseb aegajalt mingit laulu. Pere koer tuleb laua juurde ja vaatab Katjale otsa. Katja ütleb koerale mkmmm. Ema ajab koera minema. Laps vaatab mulle ...
Arengupsühholoogia käitumuslike, kogemuslike muutuste uurimine vanuse suhtes (teaduslik uurimine) Tõestus+uurimismeetod+teoorial põhinevad+korrastav metoodika (keskmine/enamik) Teooria- süsteemne, loogiline, seletav ARENG- peegeldab muutusi indiviidi arengus /vilj-surmani/ Metodoloogia-õpetus tead uurimismeetodist Muutused KORRAPÄRASED, KINDLAD TUNNUSED MEETOD-teooria,hüpoteesi kinnitamiseks Biol+looduslik nähtus= erinevad mõjurid// keskkond - Uurida-seleteada konkreetset hüpeteesi 1. FÜÜSILINE-kehade erinevate struktuuride küpsemine o KIRJELDADA kas?kui palju? 2. MOTOORNE-/kirjaoskus/ oskuste progresserumine o SELETAMINE- miks?kuidas? 3. KOGNITIIVNE-/taju,mälu,keel,kõne,haisting/intel võimed tagajärgede, seoste analüüs, vastasmõjud 4. SOTSIAALNE(4a)-muutus viisides kuidas teisteg...
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I 1. Psühholoogia mõiste 2. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus 3. Psühholoogia ajaloost : Aristoteles, Hippokrates, Galenos, Descartes, Kant, Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Kraepelin, Galton 4. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 5. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 6. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 9. Närvisüsteemi evolutsioonist. 10. Refleks ja instinkt. 11. Käitumist mõjutavad tegurid: horm...
ÕPETAJA KUNSTITEGEVUSE VAATLUS Raaguspuude ja Mida teeb õpetaja: Mida teevad lapsed: Aeg lindude maalimine Enne tegevust Õpetaja otsib välja vajaminevad Lapsed panevad laudadele vakstud, kõrred. Paneb lauale valmis iga lapse värvitopsid, lapid. 4 min. jaoks paberi ja pintslid. Värvitopsidesse paneb musta ja punast värvi. Tegevuse sissejuhtus Küsib laste käest, millised on puud Lapsed vastavad, et talvel ei ole puudel talvel? Õpetaja seletab, et talvel on lehti. Lapsed tunnevad õpetaja näidatud 6 min. puud raagus, sest sügisel lehed linnu pildilt ära. langevad puult. Seejärel näitab lastele leevikese pilti ning küsib, mis ...
Lapse areng. Kordamisküsimused eksamiks. Pille Murrik Kasutatav kirjandus: Loengumaterjalid Kikas, E. (toimet) Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.TÜ Kirjastus, 2008 (kogu raamat) Valikuliselt: (vt. lk teemade juures) Blades, M., Cowie, H., Smith, P.K.Laste arengu mõistmine. TLÜ Kirjastus, 2008 Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Laps ja lasteaed, Atlex, 2005 või Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Lasteaialaps peres. Atlex, 2009 1. Arengu mõiste. Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Kasvamine,-aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Eelkõige füüsiline areng- keha välismõõtude ja elundite suurenemine. küpsemine.-osutab muutustele, mis leiavad aset viljastumise ja...
SOTSIAALTEADUSTE MEETODID Sotsiaalteadused Teaduse all peetakse silmas: süstemaatiliste meetodite kasutamist andmete hankimiseks; andmete süstemaatilist analüüsi; tulemuste kriitiline hindamist. Sotsiaalteaduste uurimisobjektiks on inimene ja inimühiskond. Nimetage sotsiaalteadusi! Mida nad täpsemalt uurivad? Sotsiaalteadused on erilised: Ühe nähtuse seletamiseks on tihtipeale mitu võrdselt aktsepteeritud teooriat. Sotsiaalteaduslike uurimisobjektide kohta on inimestel tavaliselt olemas tavaarusaam. Te istute õhtul sõpradega teelauas. Mille üle te arutate järgmistel teemadel: Valgu biosüntees? Intelligentsus? Sotsiaalteaduste terminoloogiasse kuuluvatel sõnadel on tavaliselt ka argikeelne tähendus. PS Teadusliku keele kasutamine ei tähenda automaatselt, et info oleks teaduslik Inimese ja inimühiskonna kohta saame me teavet ka teadust mitte appi võttes (ja ni...
Tartu Ülikool Eesti ja soome-ugri keeleteadus Merilyn Muru LAPSE VAATLUS JA SELLE ARENGUPSÜHHOLOOGILINE ANALÜÜS KOGNITIIVNE ARENG Arengupsühholoogia Tartu 2014 Lapse kognitiivne areng Vaadeldavaks lapseks valisin 3-aastase ja 10-kuuse Morten Hindrik Muru. Vaatlus toimus poisi vanema venna kodus 11.10.2014 kell 10.15-10.40. Poisil on suur pere: ema, isa, kaks vanemat venda (21-aastane ning 13-aastane) ning kaks vanemat õde (17-aastane ja 11-aastane), niisiis on Morten kõige noorem laps peres. Vaatluse eesmärgiks on välja selgitada, millised kognitiivse arengu etapid lapsel esinevad. Vaatlus Vaadeldav laps tuli külla oma kõige vanemale vennale. Morten tuli kohe peale riidest lahti võtmist jooksujalu tuppa ning pani oma kaasavõetud mänguasjad diivani peale. Võttis kaasavõ...
JOHN LOCKE ESSEE INIMARUST (kokkuvõte) 1. Ideed on mõtlemise objekt. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb ja, et ta tegeleb selle käigus vaimus olevate ideedega. Lihtsad ideed, väidab Locke, sobivad täielikult kokku asjadega. Üldtunnustatud õpetuse kohaselt on ideed kaasasündinud, kuid palju hõlpsamini nõustutakse, et ideed tulenevad kogemustest. 2. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Meie kogu teadmine, meie arutlusvõime ja ideed tulenevad kogemustest. Meie endi sisemine ning väline vaatlus ning tajumine moodustab terve meie ideede kogumiku. Locke võtab ilma vähimagi nurinata omaks traditsioonilise ettekujutuse aru passiivsusest. 3. Aistimise objektid on üks ideede allikas. Meelelised kogemused kanduvad vaimu ning tekitavad seal nende tajumused. Seda meeltest sõltuvat ideede allikat, kus ideed meelte poolt arusse viiakse, nimetab autor aistmiseks. 4. Ideede teine allikas on vaimu tegevused. Ühelt poolt on vaatlus, mi...
Arengupsühholoogia Arengubioloogia tuumaks embrüoloogia kolm põhiprobleemi, mida iseloomustab uuritavate protsesside pöördumatus: •. diferentseerumine, •. morfogenees, •. kasvamine. Arengu sünteesiteooria (developmental synthesis). Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess — fülogenees. Ontogenees – areng viljastumisest surmani. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1. Keskkond vs pärilikkus 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaa...
Ontogenees-muutused munaraku viljastamisest kuni surmani. ARENGUPSÜHHOLOOGIA*uurib arengulisi muutusi, *füüsiline, kognitiivne, sotsiaalne areng, *areng-kasvamise ja küpsemise protsess, *uurib, kuidas laps erineb täiskasvanust, lapse arengu seaduspärasus, PÄRILIKKUSE JA KESKKONNA MÕJU ARENGULE *inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus, *geneetiliselt ainulaadne, *keskkonnast sõltub mil moel saab pärilik info avalduda, *Jean Pignet kognitiivse arengu teooria., *Inimese psühhosotsiaalne areng(Erik H.Erikson) PÄRILIKKUS*23 paari( igas paaris üks emalt, üks isalt) annavad edasi pärilikke omadusi, *genotüüp-vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, *fenotüüp-genotüübi väljendumine konkreetsel inimesel, *Kromosoomid koosnevad geenidest, mis on pärilikkuse kandjad ning DNA struktuuri osa M=fy N=xy .Psühholoogia-kr keeles psyche-hing logos-teadus, õpetus. Hing=psüühika-inimest ümbritsevate ja inimeses toimuvate protsess...
Vaatlusuuring Loomulik vaatlus Vaadeldav: 1a 5-kuune poiss kodus. Aeg: enne lõunauinakut. Vaatleja: istub lapse ja vanemate magamistoas tugitoolis, kirjutab paberile üles. Täiendav informatsioon: Vaadeldav elab eramajas. Ema-isa käivad tööl ja vajadusel hoiab vanaema. Olemas täiskasvanud vend ja teismeeas õde. Uuritav käitumine: emotsioonide väljendamine Kirjeldus: Kell on 13.00. Laps (edaspidi L) kõnnib toa nurka, hakkab sobrama ajalehtede vahel ja valib välja Antila ajakirja. Otsib üles kõik naised ja joonistab nende näod pastakaga täis, korrutades "tädi, tädi, ..." L heidab pilgu vaatleja(minu) poole, sõnab: "tädi." Ema kutsub ta voodi äärele pildiraamatut vaatama. L kõnnib, heidab pilgu, hakkab protesteerima("ei-ei") ja ulatab emale riiulilt uue raamatu, avab meelepärase pildi. Seal on erinevad loomad, L teab neid nimetada:...
Õpetegevuste planeerimine Kel plaanis õppekava loomine või arendamine, peaks leidma vastuse küsimustele: - Milliseid hariduslikke sihte/eesmärke haridusasutus peaks toetama? - Millised hariduslikud kogeused võiksid aidata õppijatel neid eesmärke saavutad? - Kuidas neid kogemusi efektiivselt organiseerida? - Kuidas kindlaks teha/hinnata, kas eesmärgid on saavutatud? Õpikäsitlus- kirjeldab haridusteooriaid ja lapse arengu printsiipe, mõistmist kuidas laps areneb. Sihid ja eesmärgid- selgelt ja realistlikult sõnastatuna, haarates lapse arengu eri valdkondi. Aitavad plaanida tegevusi ja kogemusi ning hinnata lapse arengut. Füüsilise keskkona kirjeldus- ruumide ja õueala sisustamine, eakohased õppematerjalid jms. Rakenduskava- määratakse personali rollid. Metoodika kirjeldus- kuidas läbi viia tegevusi, mis toetavad lapse arengut, vastavad huvidele ja vajadustele. Lapsevanemate osalus ja rollid- kuidas kaasata vanemaid õpp...
Õpetegevuste planeerimine Kel plaanis õppekava loomine või arendamine, peaks leidma vastuse küsimustele: - Milliseid hariduslikke sihte/eesmärke haridusasutus peaks toetama? - Millised hariduslikud kogeused võiksid aidata õppijatel neid eesmärke saavutad? - Kuidas neid kogemusi efektiivselt organiseerida? - Kuidas kindlaks teha/hinnata, kas eesmärgid on saavutatud? Õpikäsitlus- kirjeldab haridusteooriaid ja lapse arengu printsiipe, mõistmist kuidas laps areneb. Sihid ja eesmärgid- selgelt ja realistlikult sõnastatuna, haarates lapse arengu eri valdkondi. Aitavad plaanida tegevusi ja kogemusi ning hinnata lapse arengut. Füüsilise keskkona kirjeldus- ruumide ja õueala sisustamine, eakohased õppematerjalid jms. Rakenduskava- määratakse personali rollid. Metoodika kirjeldus- kuidas läbi viia tegevusi, mis toetavad lapse arengut, vastavad huvidele ja vajadustele. Lapsevanemate osalus ja rollid- kuidas kaasata vanemaid õpp...
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi: X (5 aastane) Vaatlusaeg: 5.11.13- 8.11.13 Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng X X X X X Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng tase X X Ühismäng Tegevusetus/ Tegevused pealtvaataja Mittemänguline X X tegevus X Laste mängu vaatlus 1) luua tingimused, et laste mäng täielikult välja kujuneks · piisav m...
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliin...
Matemaatika koolieelikutele Õpetajaraamat Endel Noor, Ingrid Rohtla Kokkuvõtte Millest lähtuda? Selles osas te võite näha kuidas Piaget` ja Bruneri järgi psühholoogiline areng seotud matemaatikaga. Ja miks me peame õpetama nii ja mitte teitmoodi. · Soovitatakse protsessi ja ainet käsitleda kontsentriliselt, s.o ühe ja sama tegevuse või mõiste juurde põhitõdesid korrates ja uusi teadmisi lisades tulla ikka ja jälle tagasi. · Väikestele lastele ei saa rääkida asjadest, mida nad oma meeltega ei taju. · Koolieelikute mõtlemist iseloomustab tsentreeritus, mittepööratavus ja objektide ja sündmuste halb säilitamine · Laps mõtestab mõisted ainult kindlate käelis-sõnaliste tegevuste teol. · Koolieelikud ei ole võimelised loogiliselt mõtlema isegi mitte konkreetsete operatsioonide ...
Jaana Sisas 013-009 Minu kriis, mis oli tingitud minu tütre haigusest. Olukord. Kõik algas nii järsku. Minu tütar Stella 12 a oli koguaeg terve laps ja ühel päeval muutus meie elus kõik. Haigus algas ühest põlvevalust ja tursest, millele lisandus nädala pärast ka teine põlv. Käisime kohaliku kirurgi juures, ning saime valuvaigisteid mis meid sugugi ei aidanud. Lisandusid nädalapärast valud puusaliigestes ja edasi hüppeliigestes, lisaks meeletu nõrkus ja pahaolemised. Arstid kirjutasid erinevaid valuvaigisteid ,millest polnud kasu. Arstide arvates on põhjuseks lampjalgsus ja meile öeldi , et vaja tallatugesid, siis saab kõik korda. Ma olin väga kurb ja meeleheitel, lootsin ikkagi arstidele , et nad oskavad aru saada mis lapsel viga on. Mul puudusid kogemused ja ei osanud last kuidagi aidata. Olin lapse kõrval mitmeid öid üleval, lihtsa...
Psühholoogia aine ja struktuur Psühholoogia on vaimsete protsesside ja käitumise kirjeldamine tuginedes teaduslikele meetoditele Teaduslik kriteerium: defineerimine, ilma selleta ei saa selgelt midagi öelda empiiriline lähenemine, ilma selleta, kui pole proovinud, siis ei saa kindlalt väita hüpoteesi tuleb kontrollida katsega analüüs, katseid tuleb analüüsida, alles siis järeldused käitumise kohta. Kui on teooria, siis ei saa loota, et üksikjuhtum sellega alati kokku läheks Psühholoogia eesmärgid: 1. Kirjeldada ja seletada käitumist (loomade ja inimeste mõlema) 2. Teooriate loomine Psühholoogia valdkonnad: 1. Eksperimentaalpsühholoogia keskendub vaimsete protsesside uurimisele (nägemine, mõtlemine...). Uurimiseks kasutatakse katseid 2. Bioloogiline psühholoogia uurib kuidas bioloogiline pool mõjutab vaimset 3. Psühhofarmakoloogia uurib erinevate ainete mõju käitumisele (nt. erinevate ravimite ...
Kui laps saab 6-aastaseks on ta jõudnud eluetappi, kus ta on rahulikum kui varem ning sel perioodil suundub tema huvi üha enam sotsialiseerumise poole. Selles vanuses elavad suurem osa lapsi veel osaliselt muinasjutumaailmas, kus kujutlus ja tegelikkus võivad olla üsna põimunud. Niisiis on nende igapäevaelus olulisel kohal mäng ja sõbrad. Kuna 6-aastased lapsed on juba piisavalt iseseisevad, et mängida ning suhelda teiste lastega, valiksin mina oma uurimismeetodiks vaatluse, sest nii on lastel võimalik olla oma tavalises, loomulikus keskkonnas, mis toob välja siiruse ning loomulikkuse nende käitumises. Ühtlasi ei häiri see ka lapse igapäevatoimetusi. Samuti on lapsed selles eas väga koostöövalmid ning soovivad pigem teha asju koos teistega kui üksi ning vaba mäng on selleks suurepärane väljund. Viies uurimust läbi vaatluse vormis ei häiriks see laste tavapärast käitumist ning suhtlust mängu ajal. Vaatlust läbi viies tuleks jääda diskr...
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate...
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1 KEHALINE AKTIIVSUS JA SELLE MÕJU TERVISELE........................................... 3 1.1 Kehalise aktiivsuse vajalikkus................................................................................... 4 1.2 Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid........................................................................5 1.3 Lapse jalgade areng....................................................................................................6 1.4 Lampjalgsuse tekke põhjused ja ennetamine ............................................................7 1.5 Õiged jalatsid............................................................................................................. 8 1.6 Harjutusi pöiale.......................................................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond LAPSEVAATLUS Tallinn 2011 Mina jälgisin lapsevaatluse käigus oma sõbranna äsja 3 aastaseks saanud õde. Vaatlus toimus tema enda kodus, nädalavahetusel umbes kell 16.00, kui laps oli lõunauinakust ärganud. Kodus oli ka lapse vanem õde, kes vaatluse ajal vaatas elutoas telerit (vaatlusesse ei puutunud) ja ema, kes vaatluse ajal lubas oma toimetusi teha (käis vahepeal ka ruumis, kus last vaatlesin). Kuna laps on minusse kiindunud, üritasin vaatluse ajal olla võimalikult neutraalne, s.t. ütlesin, et teen paar minutit koolitööd ja siis hakkame mängima. Palusin lapsel niikaua oodata ja omi tegemisi teha (tegelikult hoidsin tal loomulikult silma peal). Kõigepealt tuli laps minu juurde ja üritas vaadata, mida ma kirjutan. Seejärel ütles ta, et toob oma joonistustarbed ja hakkab samuti joonistama. Laps kadus hetkeks mu vaateväljast ja tuli tag...
1.Inimese uurimismeetodid Eelnevalt on väljatöötatud teemad/küsimused, mille kohta tahetakse infot saada. Küsitlus ja vestlus-Vestlus on edukas siis, kui küsitleja ja vastaja omavahel isiksuslikult sobivad. Vaatlus: *introspektsioon-sisevaatlus/enesevaatlus *dokumendivaatlus *tegevustulemuste vaatlus. Vaatlus on väga subjektiivne, sest ta sõltub vaatleja isiksusest, hoiakutest ja ta väärtustest. Katse e. eksperiment Kui vaatlus kirjeldab, siis katse selgitab. *Laboratoorne katse- toimub kindlates tingimustes ja katse isikud on nõustunud selles katses osalemisega. *Loomulik katse, kus katseisikud on tavatingimustes ja vahendid võib koha peale viia. Ankeet-vestluse kirjalik vorm ja võib olla nimelina, võib olla anonüümne sõltumata sellest, mida teada tahetakse. Test-sellega tavaliselt mõõdetakse omadusi või võimeid. Küsimuste arv on suur ja tulemusi mõõdetakse mingil skaalal. 2. Temperament, kehamahlade teooria. Veri(sanguis) sangviinik ...
1. Assimilatsioon - sarnastumine. Assimilatsioon ehk sarnastumine, toimub keskkonnamõju organismile. 2. Akommodatsioon kohastumine. Tänu assimilatsioonile toimub akkommodatsioon ehk paindlik muutumine ehk kohastumine. 3. Nimeta 5 arengupsühholoogia põhiküsimust: 1) Kas arengus on olulisem KeskKond või pärilikkus? Mis on arengu muutuste peamine põhjus? 2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas olulisem on kvantitatiivne (taseme muutus) või kvalitatiivne (muutus loomuses) areng? Kas varasem ja hilisem areng on üldse omavahel seotud? 3) Inimese sünnipärased omadused (hea, halb, neutraalne)? 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Arenguliste muutuste universaalsus. Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinevad? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põh...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse valdkond Livia Jakobson LAPSE ARENGU HINDAMINE Essee Tallinn 2015 „Meie kiisul kriimud silmad, istus metsas, kännu otsas Piip oli suus ja kepp oli käes, kutsus lapsi lugema. Kes ei mõistnud lugeda, see sai tukast sugeda, Kes see mõistis, aru sai – sellele ta tegi pai…“ (vana eesti rahvalaul) Lapse arengu hindamine on aastasadu olnud perede ja kogukonna iseenesestmõistetav ülesanne. Tõsi, meetodeid selleks on kasutatud erinevaid ning seetõttu meenutaski mulle etteantud essee teema kõigepealt seda vana lastelaulu, mis annab aimu pikaaegsetest traditsioonilistest mõtteviiside...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond Marii Juht HEA ALGUS Referaat Juhendaja: Tea Välk magister Rakvere 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................................lk. 3 1. Hea alguse lähtealused ..........................................................................................................lk. 4-6 1.1. Konstruktivism ..................................................................................................................lk. 4 1.2. Arenguline sobivus ............................................................................................................lk. 4 1.3. Pidev õppimine ..................................................................................................................lk. 4 ...
Merepiiga lasteaed Piia Kreitsman Jaanika Press Annika Päev Tallinn Maja üldiseloomustus Õlgkatus Kolmekordne Palkmaja Maast laeni aknad Terass Spordisaal, saun, bassein Soklikorruse iseloomustus Lift Köök Töötuba Ladu Esimene korrus Kamin kaitseklaasiga Eesti kunstnike maalid (Valter, Pärn) Rahvuslikud kaltsuvaibad Raamatukogu koos laenutusega ja internetiga. Saal koos valge Estonia klaveriga Laste riietehoid koos kuivatuskappidega Juhtkonna kabinetid Teine korrus Rühmades perepildid Looduslik valge ruloo Sisselükatavad voodid Riiulid, toolid puidust Õhuniisutaja Magamisosas on tähed, mis pimedas helendavad Mängukeskused Nõudepesumasin Kolmas korrus Vaatega terass merele Akvaarium Puhketuba Lamamistooli...
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi : Markkus, 4-aastane Vaatlusaeg 15.11. 2012 Vaatleja: üliõpilane Kätlin Kattai Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng XX tase Ühismäng XX XXX X Tegevusetus/ Tegevused pealtvaataja Mittemänguline tegevus XXXX XXX Lapse mängu vaatlus: Kui Markkus hommikul lasteaeda tuleb, otsib ta endale koheselt rühmakaaslaste hulgast mängupartneri. 1. Koos asutakse õhinal raamatuid vaatama ja sirvima. See tegevus kestab m...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond ERIVAJADUSTEGA LAPSE VAJADUSED JA VÕIMALUSED REHABILITATSIOONIKS Essee Juhendaja: Tallinn 2017 Kõik inimesed erinevad üksteisest vaimsete, psühhomotoorsete võimete, tausta ja isiksuseomaduste poolest. Erivajadusega lapse puhul on tema individuaalsus ja vajadused tema eakaaslastest oluliselt teistsugused ja vajaksid muudatusi tema kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas. Lasteaialaste puhul saame rääkida arengulistest erivajadustest (AEV), koolilaste puhul aga hariduslikest erivajadustest (HEV) (Kõrgesaar, 2002.) Kuidas teha kindlaks, kas laps on erivajadustega või mitte? Lapse erivajadusi saab määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel, arvestades konkreetset kasvukeskkonda (Häidkind, 2007). Lapse ...
Kordamisküsimused 1. Millised on looduse tundmaõppimise eesmärgid koolieelses eas? et kujuneksid nö loodusteadusliku kirjaoskusega inimesed, kes on suutelised tegema inimühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ning vastutustundlikke otsustusi nii oma elus kui ühiskonna tasandil. Looduse tundmaõppimise eesmärkideks oskus: ümbritsevat maailma märgata (sh nimetada ja kirjeldada), märgatu kohta küsimusi esitada (probleeme püstitada), küsimustele vastuseid leida (oletusi teha ja neid kontrollida), märgatust ja kogetust järeldusi teha, õpitut igapäevaelus kasutada. 2. Milliste suurte alateemade alla saab liigitada loodushariduse sisu? Elu ja elusolendid (nt kodukoha taimed ja loomad ning nende eluks vajalik) Materjalid ja nende omadused ( millest asjad on tehtud ja kuidas need erinevates tingimustes muutuvad nt millest te...
Lapsevaatlus Katre Kikkas, Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Vaatlesin oma õe last Mattiast, kes on kolme aastane poiss. Vaatlus toimus lapse kodus, Valgas, 16. novembril. Leidsin internetist kriteeriumid, mida peaks oskama kolme aastane laps. Kuna neid lugedes ilmnes, et need tunduvad poisile liiga lihtsad, siis võtsin ka nelja aastaste kriteeriumid. Lasin lapse emal temaga tegeleda nö juhendi järgi, kus olid kirjas küsimused, mis vaatlemist vajaksid, samal ajal kirjutasin ise üles. Pärast seda vaatlesin last tund aega. Vastavalt koduleheküljel http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a välja toodud aspektidele, peaks kolme aastane laps kaaluma 13 20 kg (statistiline keskmine 15kg) ning olema 88 104 cm pikk (statistiline keskmine 97 cm). Nelja aastane laps peaks kaaluma 14 22 kg (statistiline keskmine 17kg) ning olema 95 112 cm pikk (statistiline...
Kordamisküsimused 1 Millised on looduse tundmaõppimise eesmärgid koolieelses eas? 2 Milliste suurte alateemade alla saab liigitada loodushariduse sisu? 3 Millised on loodusalased uurimuslikud tegevused lasteaias? Kuidas ning miks neid rakendatakse? 4 Kuidas juhtida loodusalast arutelu? 5 Miks ja kuidas lõimitakse loodusõpet teiste õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadega? 6 Millised loodusalased väärtushinnangud peaksid alushariduse käigus kujunema? 7 Milline on looduse tundmaõppimiseks sobiv keskkond? 1. et kujuneksid nö loodusteadusliku kirjaoskusega inimesed, kes on suutelised tegema inimühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ning vastutustundlikke otsustusi nii oma elus kui ühiskonna tasandil. Looduse tundmaõppimise eesmärkideks oskus: ümbritsevat maailma märgata (sh nimetada ja kirjeldada), märgatu kohta küsimusi esitada (probleeme püstitada), küsimustele vastus...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond JOHANNES KÄIS’I ÜLDÕPPE PÕHIMÕTTED JA TÄNAPÄEVA ALUSHARIDUS Referaat Juhendaja: Evelyn Neudorf, MA Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ELULUGU...............................................................................................................................4 2.ÜLDÕPETUSE PÕHIMÕTTED.............................................................................................6 1.1Lõimimine kui üldõpetuse alus..........................................................................................7 ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond Kertu Mölder X INIMESE ARENG X EAS Vaatlus Juhendaja: Tiiu Kamdron Pärnu 2016 Analüüsin enda õde, kes on hetkel 12aastane, vaatlen teda ühe aasta jooksul. Ta ei ole väga aktiivne ning armastab kodus televiisorit vaadata ning arvutis mängida nagu tavalised tänapäeva lapsed. Ta käib tantsutrennis. Hedli on keskmises lapseeas, mis vastab 7-12 aastastele. Selles eas tüdrukut iseloomustab tegutsemistahe. Naiselikkuse eitamine on väga paljudel juhtudel omane selles eas, poisilikkus on kõrgpunktis. Ollakse kadedad poiste peale kuigi ei näidata seda välja. Sellises eas süüdistatakse ema puudustes. Varateismelistel on piiritletud toidueelistus ning nad võivad hulkuda ringi. Neil on suur tegelikkusega kohanemise võime. Nad on aktiivsed, tugevalt väljapoole suunatud huvidega. Sellises eas on väga tähti...
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala KUIDAS SISUSTAVAD INIMESED OMA AEGA TAARAAUTOMAADI JÄRJEKORRAS Vaatluspraktika Juhendaja: Jüri Uljas PS-2-E-P-tal Kuidas sisutavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras 2 Tallinn 2008 Kuidas sisutavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras 3 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1. MEETODID....................................................................................................................... 5 2. TULEMUSED....................................................................................................................6 3. ARUTL...
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt...
PSÜHHOLOOGIA RIIGI EKSAMI KORDAMINE 1. Mis on psüühika ja kuidas jaguneb? · Psüühika elusolendi närvisüsteemi tulemus Tajumine teabe hankimine ümbritsevast maailmast Teabe tõlgendamine seletab tajumise tulemust Hindamine tõlgendamise teel saadud informatsiooni olulisuse määramine elusolendi jaoks Motivatsioon vastava tegevusmustri käivitamine teatud keskkonna nähtuse suhtes Informatsiooniedaspidiste tõlgenduste ja tegevuste lihtsustamiseks talletamine 2. Mis on psühholoogia? Psühholoogiateadus, mis käsitleb vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid 3. Psühholoogia suunad Psühhoanalüütilinevarajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele(S. Freud) Käitumuslikuuritakse vaid seda, mida saab objektiivselt vaadelda(J.B. Watson) Humanistlikinimlikud tunded, inim kogemust...
Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused 1. töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks näda Kohustuslikud tingimused: kirjalikult, 2 ekspemplaris, isikuliselt allakirjutatud, suuliselt võib t 2. töölevõtulepingu erisused Töövõtuleping: 1.tellimustöö ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega 2.kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada 3.tasu saab, kui töö valmis 3. töösisekorraeeskirja...
1. Kirjelda psühhoanalüütilist paradigmat. (Looja, idee, kuidas uuritakse inimest, esindajad) Looja- Sigmund freud Idee- Inimese käitumine on ajendatud mitmete seesmiste jõudude poolt. Varajaste eluaastate mõju isiksusele ja alateadvuse mõju käitumisele. Inimeste teadvustatud kogemus moodustab vaid jäämäe veepealse osa, vee all toimuvad protsessid, mida inimene ei saa välja elada moraalinõuete tõttu, aga otsivad väljendusvõimalust. Uuritakse- alateadlikkust ei saa uurida otse, seega kasutas Freud kaudset võtet: vabade assotsiatsioonide meetodit. Patsient ütles, mis tal parajasti pähe tuli, ilma loogikata. Freud kuulas ja lõi seoseid. Teine uurimise võimalus oli läbi unenägude, seetõttu arendas Freud välja unenägude analüüsi. Esindajad- C.G Jung ? 2. Humanistlik paradigma Looja- Abraham Maslow Idee- Rõhutab inimlikkuse olulisust ja neid omadus, mis eristavad inimest loomast. Kriitikud ei olnud p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
