JOHN LOCKE (0)

JOHN LOCKE
ESSEE INIMARUST (kokkuvõte)
1. Ideed on mõtlemise objekt. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb ja, et ta tegeleb selle käigus vaimus olevate ideedega. Lihtsad ideed, väidab Locke , sobivad täielikult kokku asjadega. Üldtunnustatud õpetuse kohaselt on ideed kaasasündinud, kuid palju hõlpsamini nõustutakse, et ideed tulenevad kogemustest.
2. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Meie kogu teadmine, meie arutlusvõime ja ideed tulenevad kogemustest. Meie endi sisemine ning väline vaatlus ning tajumine moodustab terve meie ideede kogumiku. Locke võtab ilma vähimagi nurinata omaks traditsioonilise ettekujutuse aru passiivsusest.
3. Aistimise objektid on üks ideede allikas. Meelelised kogemused kanduvad vaimu ning tekitavad seal nende tajumused. Seda meeltest sõltuvat ideede allikat, kus ideed meelte poolt arusse viiakse, nimetab autor aistmiseks.
4. Ideede teine allikas on vaimu tegevused. Ühelt poolt on vaatlus, mille objektideks on välised esemed ja asjad, teisalt on meie sisemine vaatlus, mille objektiks on meie teadvuse olekud. On loomulik, et tegelik aistingute läbi tunnetamine eristatakse sisemisest enesevaatlusest, mille abil me saame teadlikuks oma meele tegevusest näiteks aistingute süstematiseerimisel. Seda kutsub Locke refleksiooniks, sest ta pakub ainult neid ideid, mis vaim saab reflekteerides omaenda tegevusi iseenda sees.
5. Kogu materjali annavad mõistusele kas siis väliselt tajutavate objektide või meie oma meele sisemiste toimingute, mida me ise tajume, vaatlused. Need kaks on teadmiste allikaks ja nendest sünnivad kõik meie ideed, mis meil on või mis meil võivad olla. Ideede omamine rohkematest allikatest ei ole Locke jaoks võimalik.
6. Locke väidab, et näiteks lapse ideede rikkalikust ja tavapärasust oleks võimalik kontrollida, kui laps poleks sündides ümbritsetud kehadega , mis neid pidevalt ja erineval moel mõjutavad. Näiteks, kui last hoitaks täiskasvanuks saamiseni kohas, kus
ta ei näeks midagi muud peale musta ja valge, tal ei oleks helepunase või rohelise ideed
7. Vastavalt erinevatele objektidele, millega inimesed kokku puutuvad, on nad
ideedega erinevalt täidetud. Inimesed tegelevad nii oma välisest maailmast tulenevate ideedega, kui ka vaimu omadega, see oleneb aga objektide mitmekesisusest ja ideede reflekteerimise hulgast. Locke ütleb, et inimene ei omanda kunagi selgeid ideid oma vaimu tegevustest, kui ta ei uuri oma mõtteid tähelepanelikult.
8. Refleksiooniideed tekivad hiljem, sest nad nõuavad tähelepanu. Kuigi vaim toimib pidevalt, on inimese meeled pidevalt ärritatud objektide mitmekesisuse tõttu. Vaimu tegevused jäävad hõljuvate nägemuste taoliseks ja ei tekita piisavalt sügavaid tundeid omaenda tegevuse reflekteerimiseks. Inimesed kasvavad üles, hoides tähelepanu all aistinguid ning mõtlevad harva järele selle üle, mis toimub nende sees.
Locke eristab teineteisest lihtsad ja komplekssed ideed. Keerulised ideed sünnivad lihtsatest , kui aru on neid töödelnud. Aru võib näiteks ühendada mitmed lihtsad ideed ja saavutada niiviisi komplekssed ideed, aga kõigil juhtudel on lõplikuks tugipunktiks üks või mitu lihtsat ideed, mis põhinevad aistingutel või enesevaatlusel. Locke puhul säilib alati range empiiriline baas, ta ei taha lubada arul kontrolli alt välja minna. Locke jaoks tundub aru olevat lihtsalt objekt, millele vaatlus infot annab. Mulle tundub Locke mõtteviis väga range ja kõhklev. Ta proovib tõestada kõike olemasolevat ning püüab vältida liigset indu või fantaseerimist.