Vastus leiad õppematerjalist: Matemaatika koolieelikutele

Matemaatika koolieelikutele (1)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millest lähtuda?
Mida ja milleks õpetada?
Kuidas õpetada?

Matemaatika koolieelikutele
Õpetajaraamat
Endel Noor, Ingrid Rohtla
Kokkuvõtte

Millest lähtuda?
Selles osas te võite näha kuidas Piaget` ja Bruneri järgi psühholoogiline areng seotud matemaatikaga. Ja miks me peame õpetama nii ja mitte teitmoodi.

Soovitatakse protsessi ja ainet käsitleda kontsentriliselt, s.o ühe ja sama tegevuse või mõiste juurde põhitõdesid korrates ja uusi teadmisi lisades tulla ikka ja jälle tagasi.
Väikestele lastele ei saa rääkida asjadest, mida nad oma meeltega ei taju.
Koolieelikute mõtlemist iseloomustab tsentreeritus, mittepööratavus ja objektide ja sündmuste halb säilitamine
Laps mõtestab mõisted ainult kindlate käelis-sõnaliste tegevuste teol .
Koolieelikud ei ole võimelised loogiliselt mõtlema isegi mitte konkreetsete operatsioonide tähenduses.
Matemaatika didaktika olemusest lähtuvalt ei ole otstarbekas esitada õpetamise tehnoloogiat liiga detaalselt.

Mida ja milleks õpetada?
Matemaatika õpetamise eesmärkide põhjalik analüüs ja sõnastamine avab nii õppesisu kui ka õpetamise põhisuunad võrdlemisi suure täpsusega.
Protsessid:

Järjestamune

Rühmatamine ja klassifitseerimine

Samaväärse hulga moodustamine

Hulga samaväärsuse säilitamine

Osa võrdlemine tervikuga

Loendamine

Mõõtmine

Modelleerimine
Matemaatika ehituses kasutatakse palju mõiste nagu: hulga mõiste, seose mõiste, arvu mõiste, suuruse mõiste ja kujundi mõiste.
Kuidas õpetada?
Et matemaatikat õpetada me peame teadma järgmisest:

Õppimeetodtest

Õppemeetodeid liigitatakse kahel erineval alusel:

Lähtudes õpetaja ja laste koostegevuse vormist , eristatakse selgitust, vestlust ja iseseisvat tööd.
Teadmiste allika jägi on meetodid sõnalised (jutustus, vestlus jne), näitlikud (piltide, filmide jms näitamine) ja praktilised (mõõtmised, mudelite valmistamine, esemete vaatlemine jne).

Õppevormidest
Õppetegevustest ja

Õppevahenditest

Loendamine
Eesmärgid:

Kujundada õiget loendamisoskus
Loendamise kaudu luua baas arvu ja arvude rea tähenduse mõtestamiseks

Kujundid
Eesmärgid:

Täpsustadakundimõistete tundmist
Kasutada kujundite nimetusi ümbruse kirjeldamisel
Arendada ruumikujutlust ning vaatlusoskust
Kujundi elementide arvu kindlaks tehes arendada loendamisoskust

Numbrite kirjutamise eelharjutused
Eesmärgid:

Õpetada orienteerumist ruudus ja ruudustikus
Valmistada lapse kätt ette numbrite kirjutamiseks
Treenida numbrite elemendite joonistamise oskust

Rühmitamine
Eesmärgid:

Esemete ühiste tunnuste otsimise kaudu arendada tähelepannu, vaatlus - ja võrdlemisoskust
Ühtlustada ja täpsustada suuruse-, asendi- ja ajatunnustel põhinevate ekvivalentsiseoste ja kasutamist
Arendada ruumikujutlust ja ajatunnetust
Õpetada esemete hulka jaotama kuni kolme eristava tunnuse alusel

Esemete hulkade võrdlemine
Eesmärgid:

Kujundada kahe hulga võrdlemise oskus esemetest paaride moodustamise teel
Luua esmane kujutlus hulga püsimisest(hulga püsimine iseenda suhtes ja ühe hulga püsimine teise hulga suhtes)
Luua esmane kujutlus terviku ja osa võrdlemisest

Tekstülesannete eelkursus
Eesmärgid:

Arendada loendamis,- vaatlus- ja väljendusoskust
Kahe antud esemete hulga järgi koostada matemaatilisi jutukesi
Luua esmane kujutlus tekstülesandest
Hulkadevaheliste seoste kaudu avardada kujutlusi ümbritsevast tegelikkusest

Arvudeõpetus
Valdkonnad:

Numeratsioon , kus selgitatakse arvude 1-10 saamislugu , tutvutakse arvude reaga ja uuritakse selles valitsevaid seoseid, õpitakse kirjutama numbreid ning otsitakse arvudele kasutamisvõimalusi igapäevategevustes
Arvutamist, kus tuletakse liitmese ja lahutamise ülesanded 5 piires, treenitakse nende meeldejätmist ning arvutamise toel õpitakse lahendama lihtsamaid ülisandeid

Numeratsioon
Eesmärgid:

Selgitada arvu tähendust loendamise ja värvilise pulga kaudu
Uurida ja kirjeldada arvude rea ehitust
Luua seos arvu ja numbri vahel
Õpetada kirjutama numbreid 1 kuni 10
Õpetada arve suuliselt ja kirjalikult võrdlema arvude rea toel
Kasutada arve ümbritseva tegelikkuse kirjeldamisel

Liitmine ja lahutamine 5 piires
Eesmärgid:

Tuletada liitmis - ja lahutamisülesanded värviliste pulkade abil arvude liitehituse kaudu
Osata liita ja lahutada sõrmede abil
Treenida arvutamisoskust võimalikult mitmekesise didaktilise materjali ja mängulise ainekäsitluse abil
Arvutamisega arendada laste tähelepanu ja mälu ning kasvatada tahteomadusi

Peastarvutamise oskuse kujundamine
Eesmärgid:

Treenida liitmis-ja lahutamisülesandeid nende meeldejätmiseks
Arendada laste mälu ja kasvatada tahteomadusi

Suurused
Eesmärgid:

Esemete pikkuse mõõtmise kaudu pulga või nöörijupiga kujundada õige mõõtmisoskus
Ühtulstada ja täpsustada laste kujutlusi enamkasutatavatest mõõtühikutest

Matemaatika seos teiste õppetegevustega
Lasteaiamatemaatika võib integratsiooniprotsessis oslaeda kolmel erineval viisil:

Kasutada matemaatikas omandatud teadmisi ja oskusi teistes õppevaldkondades, aidates nii avardada, süvendada ja tõlgendada vastavas valdkonnas õpitut
Kasutada ise teiste õppevaldkondadae (loodus, keskkond, suhtlemine , liiklemine, emakeel jm) ainestikku õpitu rakendamise , silmaringi avardamise, emotsioonidel põhineva huvi äratamise jm eesmärkidel
Osaleda aktiivselt lapse elu ja keskkonda käsitlevate teemade avamisel (temade loetelu antud raamõppekavas).

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 82 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

82 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Jashka Õppematerjali autor

Õpetajaraamat ``Matemaatika koolieelikutele`` kokkuvõtte

matemaatika esmane kujutlus Matemaatika Matemaatika koolieelikutele pedagoogika

Sarnased õppematerjalid

doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid

Eripedagoogika