Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas sisustavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kuidas sisutavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras 11
MAINORI KÕRGKOOL
Rakenduspsühholoogia õppesuund
Personalijuhtimise eriala
KUIDAS SISUSTAVAD INIMESED OMA AEGA
TAARAAUTOMAADI JÄRJEKORRAS

Vaatluspraktika
Juhendaja : Jüri Uljas
PS-2-E-P-tal
Tallinn 2008
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. MEETODID 4
2. TULEMUSED 5
3. ARUTLUS 8
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 10
Lisa 1. Vaatlusprotokoll 11

SISSEJUHATUS


Vaatluse eesmärgiks on uurida, kuidas sisutavad oma aega taaraautomaadi järjekorras olevad inimesed. Teemat uuritakse, sest soovitakse teada, millega tegelevad inimesed järjekorras oodates ja kas ajaliselt pikalt järjekorras seismine võib tekitada konflikte. Varasemalt pole antud teemat uuritud.
Läbiviidud vaatlus kinnitas, et joogipakendite tagastamine on laialt levinud igas vanuses ja andis ülevaate, millega inimesed oma aega sisustavad taaraautomaadi järjekorras.
Järgnevas töös võib leida meetodeid kuidas, kus ja millal vaatlus teostati , mille põhjal on tehtud erinevaid kokkuvõtteid ja järeldusi. Vaatlust teostati 10 tunni jooksul Tallinna erinevate joogipakendite vastuvõtu kohtades. Valimi suuruseks oli 123 inimest, kelle andmete analüüsimisel on välja toodud soo, vanuse ja rahvuse erinevused.
Töö koosneb kahest peamisest osast. Esmalt keskendutakse valimi kirjeldamisele ja arvulistele kokkuvõtetele. Uurimuse teises pooles keskendutakse arutlusele.
  • MEETODID


    Vaatluses jälgiti inimesi, kes ootasid joogipakendite vastuvõtukohas oma järjekorda. Ei vaadeldud neid inimesi, kellele avanes võimalus taaraautomaati kasutada ilma eelneva järjekorrata. Vaatlus toimus Tallinna erinevates joogipakendite vastuvõtukohtades: Ülemiste Kaubanduskeskus, Sikupilli Kaubanduskeskus ja ostukeskus Mustikas Mustamäel.
    Vaatlust teostati 10 tunni jooksul, erinevatel kuupäevadel ja kellaaegadel. Valimi mahuks kujunes 123 inimest.
    Vaatlus teostati vaatlusprotokolli abil, millele oli märgitud vaadeldavate inimeste rahvus, sugu, vanuse, meeleolu. Samuti on lisatud ka vaatluse alguse kellaaeg ja vaatluse lõpu kellaaeg. Tegevused oli vaatlusprotokolli ette antud, mis olid järgnevad:
  • Vestlus kaaslasega
  • Pudelitelt korkide eemaldamine
  • Mobiiliga rääkimine
  • Kilekotis pudelite korrastamine
  • Enda kohendamine
  • Pudelite korrastamine kärus
  • Suitsetamine
  • Lapsega tegelemine
  • Muu (mis)........
    Andmete analüüsimine toimus Microsoft Office Excel `s, kus keskenduti vanuse ja soo erinevustele ning tegevustele, mida sooritati taaraautomaadi järjekorras.
  • TULEMUSED


    Tulemused näitavad, et kõige rohkem kasutavad taaraautomaati eestlastest mehed 62% ja kõige vähem venelastest naised 11%. Vaadeldava isiku keskmine vanus oli 38 aastat.
    Vaatlusprotokollis sai ka hinnatud joogipakendite vastuvõtu ootavate inimeste meeleolu skaalal 1- 5, kus üks oli halb ja viis väga hea. Vaatluse käigus selgus, et enamus meeste ja naiste meeleolu asus skaalal kolm.
    Uurimusest selgus, et järjekorras ootamise aeg on lühike, keskmiselt 4 minutit ühe inimese kohta. Vaatleja eeldus, et järjekorra pikkus ja kestvus tekitab konflikte, ei esinenud .
    Vaatluse põhjal selgus, et kõige enim levinum tegevus, taaraautomaadi järjekorras, oli vestlus kaaslasega 22,8%. Teiseks levinud tegevuseks on mobiiliga rääkimine 13,8% ja kolmandaks plastpakendilt korkide eemaldamine 12,2%, kuigi plastpakendilt pole nõutud korgi eemaldamist (Eesti Pandipakend 28.11.2008 )
    Ilmnes ka muid tegevusi, mida ei olnud vaatlusprotokollis. Suurimaks üllatajaks oli, et 4,9% inimestest otsib taarautomaadi kõrval olevast prügikastist pudeleid, mida teised inimesed on ära visanud või taarautomaat pole vastu võtnud. Sellise inimgrupi keskmine vanus on 39 aastat.
    Järgnevad tabelid uurimuse kokkuvõttest.
    Tabel 1. Meeste ja naiste osakaal
    SUGU
    KOKKU INIMESI
    PROTSENT
    Mees
    76
    62%
    Naine
    47
    38%
    Tabel 2. Eestlaste ja venelaste osakaal
    SUGU
    EESTLANE
    VENELANE
    KOKKU INIMESI
    Mees
    43
    33
    76
    Naine
    34
    13
    47
    Eestlastest mehi oli 35% ja naisi 28% , venelastest mehi 27% ja naisi 11%. Muid rahvusi ei täheldatud.
    Tabel 3. Meeste ja naiste keskmine vanus
    SUGU
    KESKMINE VANUS
    MEHED
    40
    NAISED
    34
    MEHED JA NAISED
    38
    Meestel oli maksimum vanus 67 aastat ja naiste maksimum vanus oli 70 aastat. Miinimum vanus oli nii meestel, kui ka naistel oli 15 aastat. Antud vanused on vaatleja subjektiivsed hinnangud , mis kujunesid vaadeldes inimeste välimusi, käitumisi ja hoiakuid.
    Tabel 4. Meeleolu järjekorras. Selgitus: 1(halb) - 5(väga hea).
    Tegevused järjekorras
    Meeleolu EST
    Meeleolu
    RUS
    Üldine meeleolu
    mõlemal rahvusel
    Vestlus kaaslasega
    3,5
    3,4
    3,5
    Mobiiliga rääkimine
    3,2
    3,1
    3,2
    Korkide keeramine
    3,2
    3,2
    3,2
    Kilekotis pudelite korrastamine
    3,1
    2,4
    3,1
    Pudelite korrastamine kärus
    3,2
    3,0
    3,2
    Enda kohendamine
    3,1
    3,1
    3,1
    Suitsetamine
    2,8
    3,3
    3,2
    Lapsega tegelemine
    3,2
    3,3
    3,2
    Otsib prügikastist tühje pudeleid
    3,2
    2,5
    3,2
    Infosiltide lugemine
    3,5
    3,1
    3,1
    Käekella vaatamine
    3,0
    3,0
    3,0
    Turvamehega vestlemine
    4,0
    3,0
    3,8
    Alkoholi tarbimine
    2,0
    2,0
    2,0
    Tabel 5. Meeste ja naiste ootamise aeg taaraautomaadi järjekorras
    SUGU
    KESKMINE AEG (MINUTITES)
    MAKSIMAALNE AEG (MINUTITES)
    MINIMAALNE AEG
    (MINUTITES)
    MEES
    4
    10
    1
    NAINE
    4
    8
    1
    Tabel 6. Enim levinud tegevused taaraautomaadi järjekorras
    TEGEVUS
    PROTSENT %
    Vestlus kaaslasega
    22,8
    Mobiiliga rääkimine
    13,8
    Plastpakendilt korkide eemaldamine
    12,2
    Kilekotis pudelite korrastamine
    8,9
    Pudelite korrastamine kärus
    8,9
    Enda kohendamine
    7,3
    Suitsetamine
    7,3
    Lapsega tegelemine
    5,7
    Muu: Prügikastist pudelite otsimine
    4,9
    Muu: Infosiltide lugemine
    4,1
    Muu: Käekella vaatamine
    2,4
    Muu: Turvamehega vestlemine, alkoholi tarbimine
    0,8
  • ARUTLUS


    Vaatluse põhjal selgus, et enamus taaraautomaadi järjekorras olevatest vaadeldavatest olid mehed. Seda võib tõlgendada ka sellena , et mehed joovad alkohoolseid jooke keskmiselt rohkem kui naised.(Eesti Konjunktuuriinstituut 28.11.2008)
    Vaadeldavate inimeste seas oli nii eestlasi kui venelasi . Vaatlusest selgus, et eestlaste osakaal oli suurem pakendite tagastusel. Samu andmeid kinnitab ka Postimehe uuring, mis näitab, et eestlased on agaramad prügi sorteerijad. Uuring näitas, et eestlastest sorteerib prügi juba 86 protsenti ning vene keelt kõnelevatest inimestest 66 protsenti.
    ( Postimees 28.11.2008)
    Vaatluses selgus, et erinevalt tutvusringkonna arvamusest, et pakendi tagastuskohtades on järjekorrad pikad ja venivad, oli keskmine järjekorras seismise aeg 4 minutit. Seda võib tõlgendada mitmeti: Tallinnas leidub piisavalt pakendi tagastuskohti, inimesed tagastavad korraga vähe pakendeid või inimeste arv, kes tagastavad pakendeid on väike. Viimast väidet lükkab ümber Eesti Pandipakend, mis kogus 2007. aastal 204 miljonit pandipakendit, mis on 23% enam kui 2006. (Eesti Pandipakendi majandustulemused 28.11.2008)
    Selgus, et kõige enim levinum tegevus järjekorras on vestlemine kaaslasega. Tõlgendada võib seda kui eestlaste head sotsiaalsust, sest 22,8% inimestest käib koos kaaslasega joogipakendeid tagastamas. Vaatlusest selgus ka meeldiv fakt, et 7% vaadeldavatest käisid koos lapse(lastega) pakendeid tagastamas, andes nii edasi oskusi ja teadmisi pakendiringlusest.

    KOKKUVÕTE


    Kokkuvõtvalt võib öelda, et vaatluse tulemused on positiivsed. Enne vaatluse tegemist arvas vaatleja, et inimesed on pigem närvilised ja rahutud pakendite vastuvõtu järjekordades Selgus, et inimesed on kannatliku meelega ja sisustavad oma aega meeldivate tegevustega nagu kaaslasega vestlemine, pudelite korrastamine ja lastega tegelemine.
    Eesmärk antud vaatlusega on saavutatud. Tegevused, millega inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras on selgitatud, levinum on kaaslasega vestlemine. Samuti selgus, et järjekorrad ei tekita probleeme ega konflikte inimeste vahel.
    Omalt poolt annan soovitused, et pakendite tagastus kohtades võiksid olla pingid , et inimesed saaksid puhata ja vanemad inimesed istuda. Hetkel on küll keskmine järjekorras seismise aeg lühike (4 minutit), aga tuleb arvestada ka lastega vanemaid ja eakamaid.
    Vaatlust saab edasi arendada, kui suurendada valimi mahtu ning vaatlust läbi viia erinevates linnades. Samuti tasub uurida taaraautomaadi kasutajate rahulolu.

    KASUTATUD ALLIKMATERJALID


  • Eesti Konjunktuuriinstituut (01.2006). Alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika .
    [www. agri .ee/public/juurkataloog/UURINGUD/eki_alkoholiuuringud/Alkoholi_tarbimine_ja_alkoholipoliitika_2005.pdf].
  • Eesti Pandipakend. (12.05.2008). Eesti Pandipakendi majandustulemused. [www.eestipandipakend.ee/est/news/press/Press2008/index.php?articleID=458].
  • Koch , T. (28.01.2008). Seadus pani eestlased prügi sorteerima. [www.postimees.ee/280108/esileht/siseuudised/308633.php?seadus-pani-eestlased-prugi-sorteerima].

    Lisa 1. Vaatlusprotokoll

    VAATLUSPROTOKOLL
    Vaatleja andmed
  • Ees- ja perekonnanimi ………………
  • Vanus................................................................
    Vaadeldavate tunnused
    A. Mees
    B. Naine
    3. 1
    2
    3
    4
    5
    6
    14-20
    21-30
    31-40
    41-50
    51-60
    60-......
    1 4.
    2
    3
    4
    5
    6
    5.
    1
    2
    3
    Rahvus:
    Eestlane
    Venelane
    Muu (kes)
    6.
    1
    2
    3
    7. Kellaaeg (algusaeg).............
    8. Taaraautomaadi järjekorras ootava inimese meeleolu Teie arvates on......
    väga hea 5 4 3 2 1 halb
    9.Tegevused
  • Vestlus kaaslasega
  • Pudelitelt korkide eemaldamine
  • Mobiiliga rääkimine
  • Kilekotis pudelite korrastamine
  • Enda kohendamine
  • Pudelite korrastamine kärus
  • Suitsetamine
  • Lapsega tegelemine
  • Muu (mis)........
    10.Kellaaeg (lõpp)................
    Muud märkused ......................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
  • Vasakule Paremale
    Kuidas sisustavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras #1 Kuidas sisustavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras #2 Kuidas sisustavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras #3 Kuidas sisustavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras #4 Kuidas sisustavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras #5 Kuidas sisustavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras #6 Kuidas sisustavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras #7 Kuidas sisustavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras #8 Kuidas sisustavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras #9 Kuidas sisustavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras #10 Kuidas sisustavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras #11 Kuidas sisustavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras #12
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 128 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor stern Õppematerjali autor
    Uurimus, kus vaadeldi inimesi taaraautomaadi järjekorras 10h. Tulemustes analüüsiti vanust, meeleolu, tegevusi jne.

    Töö sobib selleks, et vaadata kuidas enda uurimust vaatluspraktikas üle ehitada.

    Juhendaja Jüri Uljas.

    Sarnased õppematerjalid

    Sportimisharjumused jaansoni rajal
    13
    docx

    Sportimisharjumused jaansoni rajal

    Vaatluspraktika Juhendaja: Jüri Uljas Pärnu 2009 SISUKORD Millised on inimeste sportimise eelistused Jaansoni terviserajal SISSEJUHATUS Vaatluse eesmärgiks on uurida , millised on inimeste sportimise eelistused Jaansoni terviserajal Pärnus.Uurimus viidi läbi selletõttu,et näha ,mis sorti füüsilist tegevust inimesed eelistavad vabal ajal harrastada.Varasemalt pole sellist vaatlust läbi viidud. Vaatlus näitas ,et üha rohkem inimesi peab oma tervist oluliseks ning käib peale tööd õhtul terviserajal oma füüsilist vormi parandamas. Järgnevas töös võib leida meetodeid kuidas, kus ja millal vaatlus teostati ning mille põhjal on tehtud erinevad kokkuvõtted ja järeldused. Vaatlust teostati 10 tunni jooksul Pärnus Jüri Jaansoni terviserajal

    Vaatluspraktika
    Sportimisharjumused jaansoni rajal
    12
    pptx

    Sportimisharjumused jaansoni rajal

    Fourth level Fifth level Käesoleva vaatluse eesmärk on uurida tervisesportlaste sportimiseelistusi Jaansoni terviserajal Pärnus, s.t. saada teada,milliseid spordialasid inimesed terviserajal harrastavad.Vaatlus toimus 10 h jooksul erinevatel päevadel. Meetod Vaatluses käigus osalesid kõik need inimesed,kes Jaansoni terviserajal mingit füüsilist sportlikku tegevust harrastasid. Ei vaadeldud lapsi vanuses kuni 14 eluaastat,kes olid vanematega kaasas või lihtsalt niisama rajal aega veetsid.Vaatlus toimus Pärnus Jüri Jaansoni terviserajal . Vaatlust viidi läbi 10 tunni jooksul, erinevatel kuupäevadel ja kellaaegadel. Valimis osales 153 inimest. Vaatlus viidi läbi erinevatel õhtutel kella 68 vahel , sest sellel ajal oli terviserajal kõige rohkem inimesi. Tegevused rajal

    Vaatluspraktika
    OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES - Vaatlus
    12
    docx

    OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES - Vaatlus

    Kuni 20 a 21 23 21-40 111 137 41-60 84 98 61-80 17 11 80-100 4 3 Kokku 237 272 *Vanused on vaatlejate poolt hinnatud subjektiivselt. Selveris ja Maximas inimesed vanuses 21-40 aastat ostavad rohkem, kõige väiksem ostjate arv on vanureid üle 80 aastat. 5 Oksana Bondarenko, Deniss Vaskin ­ JU-2-joh Tabel 1.3. Maksmise teostamise viis. Maksmise viis Maximas Selveris sularahas 170 189

    Sotsiaalpsühholoogia
    Lotode ostmine
    23
    doc

    Lotode ostmine

    ................................................................... 14 Lisa 1. Täidetud vaatlusprotokollid.......................................................................................... 15 2 Kes panustavad oma raha õnnemängudele SISSEJUHATUS Vaatluse eesmärgiks on uurida, millised inimesed panustavad oma raha õnnemängudele ehk loteriidele. Uurimuseks valitud Eestis tegutseva Eesti Loto arvloteriide piletite müük ­ Viking Loto ja Bingo Loto piletite ostmine inimeste poolt. Õnnemäng kuulub inimese loomuse juurde, sest inimene juba on kord selline, kellele meeldib, kui head asjad suurema pingutuseta juhtuvad. Fortuuna naeratus paneb iga inimese näo särama ning võidust saadud rahulolu kestab mõnda aega. Eestis on juba 91 lotomiljonäri.

    Vaatluspraktika
    Andmeanalüüsi konspekt
    466
    doc

    Andmeanalüüsi konspekt

    Statistics – Summarize – Frequencies Variable(s): millistest muutujatest sagedustabelit soovitakse Statistics: võimalus tellida muutuja(te) kohta statistikuid (kvartiile-min/max, keskmist, standardhälvet jne) – ainult rangelt arvandmete korral! Charts: võimalus tellida muutuja kohta graafikuid (histogrammi) Format: peamiselt muutujate järjestus (ei taha koos histogrammiga töötada): Ascending values: muutuja väärtuste kasvavas järjekorras Descending values: sama kahanevas järjekorras Ascending counts: muutujad esinemissageduste suurenevas järjekorras Descending counts: sama kahanevas järjekorras Tulemuseks saame Output-aknasse taolised tabelid: Kodakondsus Valid Cumulative

    Andmeanalüüs i
    Turundusuuringud
    84
    pdf

    Turundusuuringud

    personaalintervjuuga. Nõrgad küljed – puudulik representatiivsus, sest paljud ei avalda oma numbreid telefonikataloogides ja puudub võimalus demodeks (logod, reklaamikatked jne) Telefoniküsitluses kasutatakse spetsiaalseid arvutiprogramme, mis võimaldavad genereerida telefoninumbreid ja programmeerida küsimustikku ja selle töötlust arvutisse (CATI – computer assisted Telephone Interviewing). CATI võimalused - küsimuste järjekorra muutmine, vastuste analüüsimine reaalajas jne. Näited telefoniküsitlustest: 1. EMOR pakkumine – 24 hr. telefoniküsitlus. ... on kiireim võimalus pöörduda otse eestimaalaste poole Teile huvipakkuvate küsimustega ja koguda täiendavat infot nende arvamuste, hoiakute ja käitumise kohta. 24h telefoniküsitlus on sobiv turu-uuringute vahend,kui Teil on vaja teha kiireid, operatiivseid otsuseid konkurentide

    Turundus
    Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007
    150
    pdf

    Transport, keskkond ja elukvalitreet Tallinnas, 2007

    (Hiscock, MacIntyre, Kearns, Ellaway, 2002). Tänapäeva maailma transpordipoliitikas on täheldatav uus realism, mis väljendub järgmistes arusaamades (Banister 1997): transpordi areng ei ole säästlik; uute teede rajamine ei paranda olukorda, kuna lahendused ei suuda nõudmistele järgi jõuda; olukorra lahendamiseks otsitakse võimalusi piirata auto kasutamist; vajadus vähendada transpordist tulenevaid keskkonnamõjusid; ainsaks võimalikuks viisiks, kuidas lahendada nii liiklusummikud kui ka keskkonnaprobleemid, on kasutada vähem autosid. Paljud inimesed näevad linna elamiseks vaenuliku, räpase, ohtliku ja mitteturvalise keskkonnana. See tingib kolimise äärelinnadesse, sealt maale ja omakorda tagasi linna. Samas on linnadel tohutu potentsiaal pakkumaks sõbralikku, puhast, ja turvalist keskkonda (Banister, 2000). Toetudes väliskeskkonna võimalustele, propageerib ühiskond uusi väärtusi muutmaks elulaade keskkonnasõbralikumaks

    Keskkond ja säästev areng
    Uurimismeetodid psühholoogias kordamisküsimused-2018
    15
    docx

    Uurimismeetodid psühholoogias kordamisküsimused (2018)

    kestused saadakse lahutamise teel. Kriitika: peamine komistuskivi oli see, et nt. C aja puhul ei saa välistada vastuse valiku staadiumi - ka siin tuleb valida, kas üldse reageerida või mitte. Seega - pole võimalik leida ülesandeid, mis erineksid üksteisest just ühe mentaalse protsessi võrra, poleks interaktiivsed. Dondersi peamine panus: leid, et taju ja tunnetus ei ole momentaalsed aktid, vaid teatavat aega kestvad protsessid. Sternberg Sternbergi (1969) uus lähenemine ­ aditiivmeetod ehk lisanduva faktori meetod (additive-factor method): Küsimus oli varem põhimõtteliselt valesti püstitatud. Tuleb teha eksperimendi-situatsioonis muutusi, mis mõjutaksid töötlusulatust (e. operatsioonide hulka) ühe töötlustaseme sees (kas siis identifikats. või vastuse valiku staadiumi sees, ja vaadata, mis tulemustega juhtub. Valitakse sõltumatud muutujad-,

    Uurimismeetodid psühholoogias




    Kommentaarid (4)

    kariibitar profiilipilt
    kristel sarapuu: Väga põhjalik töö,aitab hästi enda isiklikku tööd kokku panna.Soovitan.
    13:31 07-10-2009
    kerdni profiilipilt
    kerdni: Väga põhjalik töö. Aitas mind küll
    01:52 20-04-2011
    Iti7 profiilipilt
    Iti7: Põhjalik ja ülevaatlik!
    23:01 05-01-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun