Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lapse vaatlus ja emotsionaalse arengu analüüs (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lapse vaatlus ja emotsionaalse arengu analüüs

Vaatlusprotokoll
Vaadeldav: Aleksander
Vanus: 1 a. 11 k.
Vaatluskoht: lasteaed
Vaatlussituatsioonid: vaba mäng ja tegevus
Vaatleja:
Vaatluse aeg: esmaspäev, 5. oktoober 2015 kell 9:20 – 9:50
Eesmärk: lapse emotsioonaalse arengu analüüs
Enne vaatlusele asumist ma suhtlesin lapse vanaemaga , kes on tema eestkostja ja tegeleb tema kasvatamisega ühest aastast. Lapse kasvatamisel lapsevanemad ei osale. Ma selgitasin talle minu vaatluse protseduri ja eesmärke ning palusin tema luba andmete kasutamiseks. Vanaemaga suhtlemisel ma sain teada, et enne, kui laps hakkas temaga elama, jäi ta tihti üksinda kodus ja haiglas ning mitte alati hoolitseti tema eest.
Vaatlus ja analüüs
Aeg
Tegevus (ja kellega)
Analüüs
9:20
Ise tuleb tutvuma minuga. Naeratab ja annab kätt.
Kontaktne, ei karda võõrast inimest ja usaldab kohe võõrast.
9:23
Läheb kiikuma kiige hobusega , naeratab ja vaatab ringi. Võtab kolm sõrme suhu .
Uudishimulik ja vaatlik.
9:25
Kiikudes näeb, et tüdrukut solvatakse ja reageerib (vaatab ja ei naerata rohkem). Õpetaja näeb tema reaktsiooni ja ütleb, et ta läheks ja haletseks teda ja Aleksander läheb tüdruku juurde, kallistab teda ja teeb pai.
Saab aru teiste inimeste emotsioonidest ja saab haletseda. Saab aru, et ei tohi liiga teha.
9:28
Võtab autod nööriga ja ise mängib.
Iseseisev. Oskab üksinda midagi teha.
9:30
Poiss võtab Aleksandrilt mänguasja ära. Aleksander, võtab sõrmed suhu ja hakkab nutma . Vaatab õpetaja poole.
Oskab väljendada solvamist. Vaatab täiskasvanu reaktsiooni, otsib kaitset. Õpetajalt sain teada, et laps võtab sõrme suhu stressisituatsioonides ja see rahustab teda.
Õpetaja ja poiss, kes solvas Aleksandrit haletsevad teda. Aleksander kiiresti rahuneb ja naeratab ning hakkab tegema pai poisile .
Meeldib, kui teda haletsetakse ja siis kiiresti rahuneb. Suhtub inimestesse hellusega.
9:35 – 9:50
Algab tegevus õpetajaga. Kõik lapsed istuvad pingi peale ja vaatavad pilte juurviljadest, mida näitab õpetaja. Aleksander vaatab tähelepanelikult, naeratab, hoiab sõrmed suus . Õpetaja palus näidata pildi porgandiga, Aleksander näitab õigesti.
Tunneb rõõmu, vaadates värvilisi pilte. Seltskondlik, suhtlev eakaaslastega ja õpetajaga.
Õpetaja kiidab teda, Aleksander on rahulolev ja rõõm.
Reageerib positiivselt täiskasvanu kiitusele.
Ei istu rahulikult , kui vastavad teised lapsed. Pöörab oma tähelepanu teistele asjadele. Hüppab ja plaksutab.
Ei oska kaua hoida tähelepanu ühele asjale, kuid on ikka rõõmsameelne.
Õpetaja toob juurvilju (mänguasju) ja potti selleks, et keeta suppi nukkule. Lapsed rõõmuga panevad juurvilju potti aga Aleksander ei saa rahulikult oodata oma korda.
Võtab osa õpetaja poolt organiseeritud mängust ja tegevusest. Tahab võtta osa mängust.
Algab liikumismäng . Võtab osa mängust, naerab , jookseb .
Aktiivselt näitab oma emotsioone.
Kokkuvõtlik analüüs
Laps on väga seltskondlik, rõõmsameelne ja ei karda võõrast inimest. Oskab emotsioone väljendada žestide, miimika ja tegevuste abil ning oskab ära tunda teiste inimeste emotsioone ja oskab haletseda. Reageerib loogiliselt erinevates olukordades . Reageerib positiivselt kiitusele. Laps on uudishimulik teiste laste suhtes. Suhtleb ja mängib teistega .
Lapse emotsionaalne areng on normis, vaatamata sellele, et tal oli raske periood sünnist ühe aastani. Üksik asi, mis võiks valvaks teha on see, et laps paneb sõrmed suhu. Võib olla see on stressi tagajärg.
Allikad:
  • Peter K. Smith, Helen Cowie , Mark Blades „Laste arengu mõistmine“ Tallinna Ülikool 2008
  • Henry Gleitman , James Gross, Daniel Reisberg „Psühholoogia“ Hermes 2014
  • George Butterworth , Margaret HarrisArengupsühholoogia alused“ Tartu Ülikooli karjastus 2002
  • http://www.oppekava.ee/images/4/4d/III_Yldoskused_Mang-vene.pdf (lk 8-15, 17.10.2015)
  • Lapse vaatlus ja emotsionaalse arengu analüüs #1 Lapse vaatlus ja emotsionaalse arengu analüüs #2 Lapse vaatlus ja emotsionaalse arengu analüüs #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 111 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Homkada Õppematerjali autor
    Lapse vaatlus ja emotsionaalse arengu analüüs

    Sarnased õppematerjalid

    LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS
    80
    docx

    LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

    Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad zestid ja miimika, intonatsioon, pausid, poos, naer, nutt jms. (1996) Oluline roll on eneseteadlikkusel kuna õpetajad peavad olema võimelised analüüsima oma emotsioone, väärtusi, motiive, mõttemudeleid jne. (Simanson, 2009) Keele õpetamisel ja töötades kakskeelses keskkonnas lasub õpetajal suur kohustus end pidevalt analüüsida ja kontrollida, kuna vastutab ta ju lapse soovi või tahte ees võõrkeelt omandada. Mitte kontrollides enda intonatsiooni, zeste või miimikat võime väga lihtsalt lämmatada lapses huvi õppida. Aju blokeeriv hoiak on kiire tulema, kui ei tunta end õpetaja väärilisena. Oma emotsionaalsete reageeringute tundmaõppimine aitab tuua emotsioonid teadvuse kontrolli alla. Sedalaadi kontroll annab meile suurema vabaduse ja senisest tunduvalt rohkeim valikuid. (Simanson, 2009)

    Alushariduse pedagoog
    Õpetajaraamat
    120
    pdf

    Õpetajaraamat

    6 Õpetajaraamat 1. SISSEJUHATUS Õpetajaraamat on koolieelsete lasteasutuste eesti keele kui teise keele õppemater- jali osa, mille eesmärgiks on anda õpetajale metoodilist nõu ja soovitusi. Laps õpib koolieelses eas ka keelt uurides, küsides, võrreldes, kuulates, arutledes ning iseennast ja ümbritsevat vaadeldes, seetõttu tuleb tema uudishimu eesmärgi- päraselt suunata. Koolieelses vanuses lapse mõtlemisele on iseloomulik piltlikkus, kontrollimatus ja voolavus. Lapse mõtlemine on fantaasiarikas, alati ei järgita loo- gilisi struktuure, faktid leiavad seletuse ja moodustavad terviku, toetudes lapse fan- taasiale. Lapse meelest on esemed ja nähtused hingestatud. Mälu, taju ja tähelepanu iseärasused mõjutavad seda, kuidas laps teavet vastu võtab, ning õpetaja peab seda materjalide esitamisel arvestama.

    Eesti keel
    Arengupsühholoogia
    524
    doc

    Arengupsühholoogia

    ....................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson......................................................................................................................27 Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arenguteooria taust........................................27 Arenguväljakutsed arengu edasiviijatena.............................................................31 Põhitundmused kriisi tulemusena.........................................................................33 Mahler......................................................................................................................37 Normaalne autism.................................................................................................37 Sümbioos............................................

    Arengupsühholoogia
    Mängud
    102
    doc

    Mängud

    Mängud alates sünnist: KALLI-KALLI · Hoia last süles ja kiiguta teda · Kiigutades ütle: "Kalli-kalli, oled kallis." vms, · Sõna "kallis" juures anna lapsele musi - pealaele, ninale, varvastele. · Laps võib soovida seda mängu ka siis kui ta on pisut suuremaks saanud UURINGUTE ANDMETEL on laps suuremaks saades seda enesekindlam ja iseseisvam, mida rohkem teda imikuna süles hoiti ja kallistati. See mäng tugevdab sinu ja lapse vahelist sidet HOIDEKEEL · Ütle: "Küll sa oled armas laps!" või "Kelle väikesed varbad need on?" vms · Hoidekeelt kasutades hoia last oma näo lähedal ja vaata talle silma. UURINGUTE ANDMETEL reageerivad imikud hoidekeelele - kõrgele hääletoonile, mida täiskasvanud imikuga suheldes kasutavad. Hoidekeeles rääkimine võimaldab imikuga suhelda ning julgustada teda häälekalt vastama. See omakorda soodustab tema keelelist arengut. RAHUSTAV MUUSIKA

    Mäng
    Lapsehoidja koolituse eksami küsimused-vastused
    37
    pdf

    Lapsehoidja koolituse eksami küsimused-vastused

    ● iiveldus 5-6 t pärast; ● pulss ja hingamine varieeruvad; ● oksendamine 19. Millal on vaja palavikku alandada? Kui kehatemperatuur tõuseb üle 38kraadi 20. Kuidas alandada väikelapsel ja imikul palavikku? Laps riietuda lahti, nahk naha kontaktis hoida, palju tarbida vett, manustada „nurofen“siirupit või paracetamoli küünla. 21. Mida teen kõrge temperatuuri foonil tekkinud krampide korral? Krambi esmaabi, palaviku alandamine, kutsun kiirabi. 22. Sündmuskoha vaatlus näitab sulle, et laps on saanud elektrilöögi. Mis on esimene asi, mida pead tegema? Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil ● Väldi enda sattumist vooluahelasse! (vabasta puust kepiga, oksaga, teibaga, enda jalga kummikud, kätte kummikindad jne) ● Pea meeles, et niisked riided, niiske maapind ja niiske keskkond juhivad hästi elektrit ● Eemalda kannatanu ohuallikast ja pane lamama ● Kontrolli kannatanu hingamist ja pulssi

    Kategoriseerimata
    Arengupsühholoogia loengukonspekt
    15
    docx

    Arengupsühholoogia loengukonspekt

    J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine

    Arengupsühholoogia
    SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL
    404
    pdf

    SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

    TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks

    Pedagoogika
    KASVATUSE KLASSIKA
    152
    docx

    KASVATUSE KLASSIKA

    vastavalt vanaks ja kõlbmatuks juba sajand tagasi. Ja ehkki esimesed hoiatavad kirjutised ja arutelud ilmusid juba pea nelikümmend aastat tagasi (vt Mustad kirjutised; Suur koolidebatt), puudutasid need siiski enamasti vaid koolis toimuvaid protsesse: õppeedukust, distsipliini, õpetaja autoriteeti jms. Ent on tähelepanuväärne, et ka tollased kriitikud nägid kõige suurema ohuna ette just seda, millest räägib Michael Winterhoff oma raamatus - lapse sotsiaalset (kõlbelist) alaarengut. George Steineri arvates on praeguse hariduse ning kultuuri valitsev joon mälu kõhetumine. Traditsioon, mille järgi teati olulisi tekste peast, katkes siis, kui koolist kaotati tuupimine. Kui meil pole, mida meenutada, on meie siseelu vaene. XX sajandi haridusreformijad sellele ei mõelnud, kirjutab Toomas Paul (2009) oma raamatus "Seitse sabasulge. Katse kirjeldada inimeselooma". Inimese liigitunnus on vaimsus

    Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun