Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus siis teised jäid?

Lõik failist


Tartu Ülikool
Eesti ja soome- ugri keeleteadus
Merilyn Muru
LAPSE VAATLUS JA SELLE ARENGUPSÜHHOLOOGILINE ANALÜÜS
KOGNITIIVNE ARENG
Arengupsühholoogia
Tartu
2014
Lapse kognitiivne areng
Vaadeldavaks lapseks valisin 3-aastase ja 10-kuuse Morten Hindrik Muru. Vaatlus toimus poisi vanema venna kodus 11.10.2014 kell 10.15-10.40. Poisil on suur pere: ema, isa, kaks vanemat venda (21-aastane ning 13-aastane) ning kaks vanemat õde (17-aastane ja 11-aastane), niisiis on Morten kõige noorem laps peres. Vaatluse eesmärgiks on välja selgitada, millised kognitiivse arengu etapid lapsel esinevad.
Vaatlus
Vaadeldav laps tuli külla oma kõige vanemale vennale. Morten tuli kohe peale riidest lahti võtmist jooksujalu tuppa ning pani oma kaasavõetud mänguasjad diivani peale. Võttis kaasavõetud mänguasjade hulgast välja suupilli , mida hakkas kohe oma vanemale vennale demonstreerima. Peale minutilist mängimist pani suupilli tagasi karpi ning läks vennale oma teisi mänguasju näitama. Vend, püüdes oma huvi üles näidata, rääkis Morteniga, mida nende mänguasjadega teha saab. Laps jäi vaiksemaks ning küsis siis vaatlejalt, kus tema eelmisel korral oli (eelmisel nädalavahetusel oli laps samuti vennal külas käinud). Saanud vastuse, et vaatleja oli oma vanematel külas, jäi laps rahule.
Siis tärkas Mortenil äkitselt soov peitust mängida (venna sõnul
Vasakule Paremale
Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 241394 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Lapse vaatlus- analüüs

Lapse vaatlus- analüüs Lizett Käst Koolieelse lasteasutuse õpetaja I kursus Lapse vaatlus- analüüs Vaatlus toimus 2. Novembri õhtul ajavahemikus 19.20-19.40. Polnud kõige parem aeg, mil last vaadelda, sest õhtul on lapsed enamjaolt juba väsinumad ning jonnakamad, kuid kahjuks ei leidnud varasemat aega. Vaatlusaluseks oli aastane tädipoeg, kelle nimi on Enrik. Vaatlusest võtsid osa veel Enriku vanaema, ema, suurem nelja aastane vend ning onu. Vaatlus leidis aset majas, Enriku kodus. Vaatluse esimesed 5 minutit möödusid tegusalt. Enrik kõnnib mööda tuba ringi, õhupall käes, ise rõ?

Arengupsühholoogia
thumbnail
8
pdf

Lapsevaatlus

Lapsevaatlus Katre Kikkas, Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Vaatlesin oma õe last Mattiast, kes on kolme aastane poiss. Vaatlus toimus lapse kodus, Valgas, 16. novembril. Leidsin internetist kriteeriumid, mida peaks oskama kolme aastane laps. Kuna neid lugedes ilmnes, et need tunduvad poisile liiga lihtsad, siis võtsin ka nelja aastaste kriteeriumid. Lasin lapse emal temaga tegeleda nö juhendi järgi, kus olid kirjas küsimused, mis vaatlemist vajaksid, samal ajal kirjutasin ise üles. Pärast seda vaatlesin last tund aega. Vastavalt koduleheküljel http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a välja toodud aspektidele, peaks kolme aastane laps kaaluma 13 ­ 20 kg (statistiline keskmine 15kg) ning olema 88 ­ 104 cm pikk (statistiline keskmine 97 cm). Nelja aastane laps peaks kaaluma 14 ­ 22 kg (statistiline keskmine 17kg) ning olema 95 ­ 112 cm pikk (statistiline keskmine 104 cm). Mattias kaalub 1

Psühholoogia
thumbnail
11
doc

Armukadedad lapsed

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis

Psüholoogia
thumbnail
6
docx

Arengupsühholoogia lapsevaatluse analüüs

Arengupsühholoogia SOPH.00.283 Stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Vaadeldav: Vaadeldava sugu: naine Vaadeldava vanus: 13 kuud Vaatluse koht: lapse kodu, köök Vaatluse aeg: 31. oktoober, neljapäev, vahemik 18.05-18.30 Köögi põrandal on paar mänguasja, laual viinamarjad ja Debora vanema õe kauss õhtusöögiga. Vaadeldav istub põrandal ja vaatab ringi, ema istub toolil ning jälgib vanema tütre söömist, Debora õde sööb õhtusööki ja kaks suuremat venda käivad köögi ja elutoa vahet edasi-tagasi. Debora, rahuliku ja hea tujuga, palub emalt viinamarja. Tüdrukule maitsevad väga viinamarjad, ta tahab neid üha veel ja veel. Natukene aega ei pöörata enam minule tähelepanu ja laps vestleb oma emaga. Vestlemine ei toimu sõnadega, mis oli minu jaoks natukene üllatav, kuna oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. elukuul (Allik & Rauk,

Arengupsühholoogia
thumbnail
3
doc

Helga nõu noorsooromaan "Kuues sõrm"

Kuues sõrm Helga Nõu Pärt otsis oma õde Kerlit. Algul nad elasid lastekodus, aga siis pandi ühte peresse elama. Pärt ei olnud printsi välimusega. Ta passis õde kooli värava juures, aga õde ei tulnud. Poiss arvas, et tüdrukut varjatakse tema eest. Politsei viis ta ära, sest tüdrukute vanemad kartsid ahistamist. Ta on seal kooli juures juba seitse aastat passinud ja tüdrukuid nuusutanud. Karina, kes on pärit usklikust perekonnast, oli teel opile. Nimelt pidi ta oma neeru loovutama haigele vennale, Anarile. Karina oli armukade oma venna Anari peale, kes oli kiuslik poiss. Vend häbistas teda pükste allatirimisega, kui ta spordiolümpiaadil võitis. 13-a. armus Karina Viktorisse ja tegeles lennundusega, et poisiga koos olla, aga sellest ei tulnud midagi välja. Vend saatis talle ise kirjutatud armastuskirja, et Karina Viktoriga kohtama läheks. Läkski, aga Viktor oli koos oma pruudiga ja vend koos sõbraga irvitas tema üle. Anari vajas uut neeru ja loodeti Karinale. Ta

Laste- ja noortekirjandus
thumbnail
8
doc

LAPSE VAATLUS

Lapse vaatlus Lapse vanus: 1 aasta 9 kuud Lapse sugu: tüdruk – Liisa (nimi muudetud) Toimumise koht: lapse enda kodus Vaatluse aeg: 20.november, algus 18:05 – 18:52 Alustamise kellaaeg: 18:05 Situatsioon: Laps tuleb vanaisaga jalutuskäigult (käisid poes) 18.05 tuli laps vanaisaga jalutuskäigult. Nad käisid koos poes. Laps astub koridori ja märkab, et peale vanaema ja vanaisa seisan ka mina koridoris. Alguses oli ta veidi ehmunud, et temale tundmatu (mina) oli tema kodus. Ta vaatas ja uuris mind, ei julgenud eriti midagi öelda ega naeratada, laps lihtsalt uuris mind silmadega. Ma üritasin võimalikult palju naeratada, et ta harjuks minuga ära. Vanaisa hakkas last lahti riietama, sellel ajal lapsega koguaeg suheldes: „Liisa, mida me nüüd peame seljast ära võtma?“, laps vastab: „Ope (jope)“, kui jope on seljast võetud, küsib vanaisa: „Mida me nüüd võtame seljast ära?“, laps vastab: „aapa (saapad)“. Van

Sissejuhatus kasvatusteadusesse
thumbnail
10
docx

Alfred Adleri sünnijärjekorra teooria

TALLINNA ÜLIKOOL ALFRED ADLERI SÜNNIJÄRJEKORRA TEOORIA Referaat aines ,, Arengupsühholoogia" Õppejõud: Kristiina Uriko Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Arengupsühholoogia on üks psühholoogia harudest, mis uurib inimese arengut alatest viljastumisest ning lõppedes inimese surmaga. Arengupsühholoogia otsib üldistades vastust küsimusele ­ mis on see jõud, mis paneb inimese arenema? Alfred Alder oli arengupsühholoogiat uuriv teoreetik ning individuaalpsühholoogia koolkonna rajaja. Tema õpetajaks oli tuntud psühhiaater Sigmund Freud. Adler oli üks esimesi, kes hakkas tähelepanu pöörama lapse sünnijärjekorra ja tema isiksuse vahelistele seostele. Tänapäeval on tavaline, et esmasündinut ,,poputatakse" rohkem, ta saab palju rohkem tähelepanu ning tema peal teevad värskelt vanemateks saanud inimesed paratamatult erinevaid katseid, e

Psühholoogia
thumbnail
6
rtf

Marja-Leena Tiainen "Kallis Mikael"

Marja-Leena Tiainen "Kallis Mikael" 1.-4.ptk Minu nimi oli Mikael, hüüdnimega Mikke. Oli sellepärast, et ma surin mõned sekundid tagasi. Arstid küll proovisid mind elustada kuid asjatult. Vanem doktor tuli minu juurde. Ta tundis mu ära. Ta teab mu isa ja ema. Ta küsis õe käest, kas mu vanemad juba teavad, et mind enam ei ole nendega. Kuna õde ütles, et ei tea, siis otsustas doktor ise vanematega ühendust võtta. Aga tal ei õnnestunud mu vanemaid kätte saada. Doktor hankis mu venna Toumase telefoni numbri. Mu vend oli Maareti, ta tüdruku juures. Tummpi telefon helises. Ta ei ärganud. Maaret ajas ta üles. Tummpi võttis vastu. Doktor Aropohja räägib Tummpile kõik ära. Kui doktor kõne lõpetab avaldab ta kaastunnet ja lõpetab siis kõne. Tummpi on pikka aega vait. Maaret küsib mis juhtus. Tummpi ütleb kurvalt: "Mikke on surnud". Maaretil hakkab Tummpist kahju. Ta kallistab teda. Ma surin jalgratta avariis. Kõik toimus silmapilkselt. Ma sõits

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun