Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus siis teised jäid?

Tartu Ülikool
Eesti ja soome- ugri keeleteadus
Merilyn Muru
LAPSE VAATLUS JA SELLE ARENGUPSÜHHOLOOGILINE ANALÜÜS
KOGNITIIVNE ARENG
Arengupsühholoogia
Tartu
2014
Lapse kognitiivne areng
Vaadeldavaks lapseks valisin 3-aastase ja 10-kuuse Morten Hindrik Muru. Vaatlus toimus poisi vanema venna kodus 11.10.2014 kell 10.15-10.40. Poisil on suur pere: ema, isa, kaks vanemat venda (21-aastane ning 13-aastane) ning kaks vanemat õde (17-aastane ja 11-aastane), niisiis on Morten kõige noorem laps peres. Vaatluse eesmärgiks on välja selgitada, millised kognitiivse arengu etapid lapsel esinevad.
Vaatlus
Vaadeldav laps tuli külla oma kõige vanemale vennale. Morten tuli kohe peale riidest lahti võtmist jooksujalu tuppa ning pani oma kaasavõetud mänguasjad diivani peale. Võttis kaasavõetud mänguasjade hulgast välja suupilli , mida hakkas kohe oma vanemale vennale demonstreerima. Peale minutilist mängimist pani suupilli tagasi karpi ning läks vennale oma teisi mänguasju näitama. Vend, püüdes oma huvi üles näidata, rääkis Morteniga, mida nende mänguasjadega teha saab. Laps jäi vaiksemaks ning küsis siis vaatlejalt, kus tema eelmisel korral oli (eelmisel nädalavahetusel oli laps samuti vennal külas käinud). Saanud vastuse, et vaatleja oli oma vanematel külas, jäi laps rahule.
Siis tärkas Mortenil äkitselt soov peitust mängida (venna sõnul mängivad nad seda pea iga kord, kui laps külas käib). Laps tahtis, et vend loeks mingi numbrini, et ise peitu minna, kuid ei pannud samal ajal tähele, et ta läks peitu enne, kui vend jõudis hakata üldse lugemagi. Morten peitis ennast diivani taha, kuhu läks venna sõnul ka eelmisel korral. Vend, kes algul teeskles, et ei näinud, kuhu laps end peitis, otsis Morteni mõningase aja möödudes ülesse. Laps oli õnnelik ning hüüdis rõõmsalt, et soovib veel ennast ära peita . Vend hakkas samamoodi numbreid lugema ning Morten peitis ennast samal ajal täpselt samasse kohta ära. Kui vend küsis, et kas Morten peitis ennast samasse kohta, vastas laps peidus olles kõva häälega, et ei. Kui vend oli vaadeldava üles leidnud, oli lapsel samasugune rõõmutunne nagu ennist. Järgmisena üritas laps end peita voodi alla, aga kuna vend mainis talle, et seal võib olla väga tolmune ning et sinna ei ole mõtet peita, siis laps sai sellest koheselt aru ning hakkas uut peidukohta otsima . Niiöelda kolmandaks peidukohaks valis laps endale vannitoa , kuhu eelmine kord oli tema vend end peitnud ning laps ei olnud teda üles leidnud. Ülesleidmisel reageeris vaadeldav samamoodi nagu varem. Siis pakkus aga laps välja, et vend ennast ise ära peidaks. Laps hakkas seal samas venna juures numbreid lugema, aga vend ütles talle, et laps ikka kuskile eemale nurka lugema läheks, kuna muidu näeks laps, kuhu suur vend end peidab . Laps täitis korraldust ning vend peitis ennast koridori , mille ukse tõmbas kinni (seda oli tegelikult kuulda). Vaadeldav lõpetas lugemise ning hakkas igast võimalikust kohast oma venda otsima (isegi nendest kohtadest , kuhu vend ära ei mahuks). Peale mõningast otsimist läks laps vaatlejale kaebama, et ta ei leia oma venda üles. Vaatleja üritas jääda erapooletuks ning ütles, et laps veel otsiks. Laps kiikas mõnel korral isegi aknast välja, kuna arvas , et vend peab kindlasti olema korterist väljunud, kuna tema oma venda üles ei leidnud. Lõpuks tuli vend ise koridorist välja ning laps küsis kohe, et kus vend ennast peitis. Saanud vastuse oma küsimusele, tahtis laps küll edasi mängida, kuid vend ütles lapsele, et praeguseks aitab peitusest.
Laps ei kurvastanud, vaid leidis endale väikese tabureti, millega hakkas mängima. Istus, lamas selle peal ning mitmed korrad istus sellest möödagi. Tooliga mängides, küsis ka laps küsimuse: „Ja kus siis teised jäid?“ (Samal päeval olid lapse kodus külas tema tädi ja tädipoeg, kuid arvatavasti pidas silmas pigem ema-isa, kes olid ta autoga venna juurde toonud .) Kui vend vastas, et nad peaksid hiljem neile järgi tulema ning siis lapse koju minema, mängis laps tooli peal edasi. Mõne aja pärast läks vend vannituppa, et habet ajada. Kui venna nägu oli vahune, küsis laps imestusega, et mis asi see venna näo peal on. Vend, seletanud lapsele ära, millega tegu on, hakkas habet ajama . Laps tundis huvi ning kui vend küsis, kas laps hakkab ka tulevikus habet ajama nii nagu venna, vastas laps, et ta hakkab habet ajama nagu tema isa (isa ajab elektripardliga habet).
Vaatluse analüüs

Esiteks tooksin välja, kuidas vaadeldav laps kasutas niinimetatud sümbolilist mõtlemist. Lapsele tuli vaatleja kohalviibides meelde, et eelmisel korral, kui laps vennal külas käis, siis vaatlejat ei olnud. Lapsed nimelt ei pea olema sensomotoorses kontaktis eseme, inimese või kohaga, et sellest mõelda (Papalia, Feldman, Martorell 2012). Muidugi võib öelda, et tänu vaatlejale tuli lapsele meelde, et ta eelmisel nädalavahetusel külas käis, kuid siiski tuli talle ka meelde, et vaatlejat ei olnud, mida võib samuti vaadelda sümbolilise mõtlemisena. Paremini oli aru saada sümbolilisest mõtlemisest vaatluse lõpus, kui laps uuris teiste pereliikmete kohta, kuigi neid temaga samas ruumis ei olnud.

Peitusemängus vennaga ilmnes lapsel palju egotsentrismile viitavaid olukordi. Kõigepealt ei suutnud laps oodata, kuni vend lugema hakkab, vaid hakkas juba varem peidupaika otsima. Piaget` egotsentrismi teooria järgi võib oletada, et laps mõtles juba selga keerates, et vend loeb ning ei pane teda enam tähele. Tuleb välja sama olukord, mis Piaget´ katsetes, kus laps ei suuda mõelda teise inimese vaatenurgast (Hetherington, Parke 1986: 356). Samas võib ka väita, et laps oli tol hetkel lihtsalt rahutu, kuna oli õhinal peitusemängust. Arvatavasti ei saa aga rahutuse alla ajada asjaolu, et kui Morten ei leidnud venda üles, vaatas laps kohe aknast välja, eeldades, et vend on korterist välja läinud, kuna laps ei leidnud teda seest. Lapse loogika kohaselt on temal alati õigus ehk kui tema inimest korterist üles ei leia, pole teda ka kindlasti seal. Sellest tulenes ka lapse küsimus vennale, et kus ta peidus oli, kui vend oli äsja peidust välja tulnud.

Peitusemängust tuli välja ka see, et laps on hea õppimisvõimega. Laps peitis sel korral samasse kohta, kust eelmine kord ta ise oma venda üles ei leidnud. Järelikult toimetas laps loogika järgi, et kui ta venda eelmisel korral üles ei leinud, siis järelikult ei saa ka vend teda üles leida. Siin võib tegemist olla isegi akkomodatsiooniga ehk kohandamisega, kus laps muudab oma tegevusi vastavalt keskkonna nõudmistele (Allik, Rauk 2002: 143). Selles olukorras oli keskkonna nõudmiseks see, et laps ennast võimalikult hästi ära peidaks, kus ta võttis õppust oma vanemast vennast.

Vygotsky arvates toimub õppimine pigem oskusliku inimesega suheldes, kui et üksinda. Juhendaja näitab, kuidas on õige käituda ning suunab last suuliste juhistega. Laps üritab aru saada täiskasvanu juhistest ning nendele ka reageerida. (Eddy 2010) Seda situatsiooni võis väga hästi näha olukorras, kus vend soovitas lapsel tolmuse voodi alla peitu minemise asemel uut kohta otsida, mille järgi laps ka uut peidukohta hakkas otsima. Selline oskuslik reageerimine võib tulla nii heast käitumisest kui ka sellest, et lapsel on oma pere näol palju juhendajaid, kellega ta on alates sünnist pidanud arvestama.

Samuti oli huvitav olukord, kus laps samastas ennast tulevikus pigem oma isaga kui vennaga. Kuigi see olukord ei käi niivõrd kognitiivse arengu alla, on see soolise identiteedi kujunemisel oluline. Lapsed samastavad ennast tihti samast soost vanemaga (Butterworth, Harris 1994: 202). Kognitiivse arengu puhul on soolise identiteedi kujunemine samuti oluline, kuna laps samastab ennast samasooliste inimestega, suudab mõelda, kes on poisid ning kes on tüdrukud.


Kasutatud kirjandus


Allik, J. ja Rauk, M. 2002. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Butterworth, G. and Harris, M. 2002. Arengupsühholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Duskin, E., Martorell, G. and Papalia, D. E. 2012. Piagetian Approach: The Preoperational Child. Online. Sine loci: McGraw- Hill , 2012. Available https://www.inkling.com/read/human-development-diane-papalia-ruth-feldman-12th/chapter-7/ch07-section-3 , 2014, Oct 25.

Eddy , S. J. 2010. Theories of Cognitive Development : Lev Vygotsky. Sine loci: 2010. Available http://psychohawks.wordpress.com/2010/11/03/theories-of-cognitive-development-lev-vygotsky , 2014, Oct 25.

Hetherington, E. M., Parke, R. D. 1986. Child Psychology: A Contemporary Viewpoint. New York: McGraw-Hill.

Vasakule Paremale
Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 241394 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Lapse vaatlus- analüüs
4
docx

Lapse vaatlus- analüüs

Lapse vaatlus- analüüs Lizett Käst Koolieelse lasteasutuse õpetaja I kursus Lapse vaatlus- analüüs Vaatlus toimus 2. Novembri õhtul ajavahemikus 19.20-19.40. Polnud kõige parem aeg, mil last vaadelda, sest õhtul on lapsed enamjaolt juba väsinumad ning jonnakamad, kuid kahjuks ei leidnud varasemat aega. Vaatlusaluseks oli aastane tädipoeg, kelle nimi on Enrik. Vaatlusest võtsid osa veel Enriku vanaema, ema, suurem nelja aastane vend ning onu. Vaatlus leidis aset majas, Enriku kodus. Vaatluse esimesed 5 minutit möödusid tegusalt. Enrik kõnnib mööda tuba ringi, õhupall käes, ise rõ?

Arengupsühholoogia
Lapsevaatlus
8
pdf

Lapsevaatlus

Lapsevaatlus Katre Kikkas, Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Vaatlesin oma õe last Mattiast, kes on kolme aastane poiss. Vaatlus toimus lapse kodus, Valgas, 16. novembril. Leidsin internetist kriteeriumid, mida peaks oskama kolme aastane laps. Kuna neid lugedes ilmnes, et need tunduvad poisile liiga lihtsad, siis võtsin ka nelja aastaste kriteeriumid. Lasin lapse emal temaga tegeleda nö juhendi järgi, kus olid kirjas küsimused, mis vaatlemist vajaksid, samal ajal kirjutasin ise üles. Pärast seda vaatlesin last tund aega. Vastavalt koduleheküljel http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a välja toodud aspektidele, peaks kolme aastane laps kaaluma 13 ­ 20 kg (statistiline keskmine 15kg) ning olema 88 ­ 104 cm pikk (statistiline keskmine 97 cm). Nelja aastane laps peaks kaaluma 14 ­ 22 kg (statistiline keskmine 17kg) ning olema 95 ­ 112 cm pikk (statistiline keskmine 104 cm). Mattias kaalub 1

Psühholoogia
Armukadedad lapsed
11
doc

Armukadedad lapsed

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis

Psüholoogia
Arengupsühholoogia lapsevaatluse analüüs
6
docx

Arengupsühholoogia lapsevaatluse analüüs

Arengupsühholoogia SOPH.00.283 Stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Vaadeldav: Vaadeldava sugu: naine Vaadeldava vanus: 13 kuud Vaatluse koht: lapse kodu, köök Vaatluse aeg: 31. oktoober, neljapäev, vahemik 18.05-18.30 Köögi põrandal on paar mänguasja, laual viinamarjad ja Debora vanema õe kauss õhtusöögiga. Vaadeldav istub põrandal ja vaatab ringi, ema istub toolil ning jälgib vanema tütre söömist, Debora õde sööb õhtusööki ja kaks suuremat venda käivad köögi ja elutoa vahet edasi-tagasi. Debora, rahuliku ja hea tujuga, palub emalt viinamarja. Tüdrukule maitsevad väga viinamarjad, ta tahab neid üha veel ja veel. Natukene aega ei pöörata enam minule tähelepanu ja laps vestleb oma emaga. Vestlemine ei toimu sõnadega, mis oli minu jaoks natukene üllatav, kuna oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. elukuul (Allik & Rauk,

Arengupsühholoogia
Helga nõu noorsooromaan-Kuues sõrm
3
doc

Helga nõu noorsooromaan "Kuues sõrm"

Kuues sõrm Helga Nõu Pärt otsis oma õde Kerlit. Algul nad elasid lastekodus, aga siis pandi ühte peresse elama. Pärt ei olnud printsi välimusega. Ta passis õde kooli värava juures, aga õde ei tulnud. Poiss arvas, et tüdrukut varjatakse tema eest. Politsei viis ta ära, sest tüdrukute vanemad kartsid ahistamist. Ta on seal kooli juures juba seitse aastat passinud ja tüdrukuid nuusutanud. Karina, kes on pärit usklikust perekonnast, oli teel opile. Nimelt pidi ta oma neeru loovutama haigele vennale, Anarile. Karina oli armukade oma venna Anari peale, kes oli kiuslik poiss. Vend häbistas teda pükste allatirimisega, kui ta spordiolümpiaadil võitis. 13-a. armus Karina Viktorisse ja tegeles lennundusega, et poisiga koos olla, aga sellest ei tulnud midagi välja. Vend saatis talle ise kirjutatud armastuskirja, et Karina Viktoriga kohtama läheks. Läkski, aga Viktor oli koos oma pruudiga ja vend koos sõbraga irvitas tema üle. Anari vajas uut neeru ja loodeti Karinale. Ta

Laste- ja noortekirjandus
LAPSE VAATLUS
8
doc

LAPSE VAATLUS

Lapse vaatlus Lapse vanus: 1 aasta 9 kuud Lapse sugu: tüdruk – Liisa (nimi muudetud) Toimumise koht: lapse enda kodus Vaatluse aeg: 20.november, algus 18:05 – 18:52 Alustamise kellaaeg: 18:05 Situatsioon: Laps tuleb vanaisaga jalutuskäigult (käisid poes) 18.05 tuli laps vanaisaga jalutuskäigult. Nad käisid koos poes. Laps astub koridori ja märkab, et peale vanaema ja vanaisa seisan ka mina koridoris. Alguses oli ta veidi ehmunud, et temale tundmatu (mina) oli tema kodus. Ta vaatas ja uuris mind, ei julgenud eriti midagi öelda ega naeratada, laps lihtsalt uuris mind silmadega. Ma üritasin võimalikult palju naeratada, et ta harjuks minuga ära. Vanaisa hakkas last lahti riietama, sellel ajal lapsega koguaeg suheldes: „Liisa, mida me nüüd peame seljast ära võtma?“, laps vastab: „Ope (jope)“, kui jope on seljast võetud, küsib vanaisa: „Mida me nüüd võtame seljast ära?“, laps vastab: „aapa (saapad)“. Van

Sissejuhatus kasvatusteadusesse
Alfred Adleri sünnijärjekorra teooria
10
docx

Alfred Adleri sünnijärjekorra teooria

TALLINNA ÜLIKOOL ALFRED ADLERI SÜNNIJÄRJEKORRA TEOORIA Referaat aines ,, Arengupsühholoogia" Õppejõud: Kristiina Uriko Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Arengupsühholoogia on üks psühholoogia harudest, mis uurib inimese arengut alatest viljastumisest ning lõppedes inimese surmaga. Arengupsühholoogia otsib üldistades vastust küsimusele ­ mis on see jõud, mis paneb inimese arenema? Alfred Alder oli arengupsühholoogiat uuriv teoreetik ning individuaalpsühholoogia koolkonna rajaja. Tema õpetajaks oli tuntud psühhiaater Sigmund Freud. Adler oli üks esimesi, kes hakkas tähelepanu pöörama lapse sünnijärjekorra ja tema isiksuse vahelistele seostele. Tänapäeval on tavaline, et esmasündinut ,,poputatakse" rohkem, ta saab palju rohkem tähelepanu ning tema peal teevad värskelt vanemateks saanud inimesed paratamatult erinevaid katseid, e

Psühholoogia
Marja-Leena Tiainen-Kallis Mikael
6
rtf

Marja-Leena Tiainen "Kallis Mikael"

Marja-Leena Tiainen "Kallis Mikael" 1.-4.ptk Minu nimi oli Mikael, hüüdnimega Mikke. Oli sellepärast, et ma surin mõned sekundid tagasi. Arstid küll proovisid mind elustada kuid asjatult. Vanem doktor tuli minu juurde. Ta tundis mu ära. Ta teab mu isa ja ema. Ta küsis õe käest, kas mu vanemad juba teavad, et mind enam ei ole nendega. Kuna õde ütles, et ei tea, siis otsustas doktor ise vanematega ühendust võtta. Aga tal ei õnnestunud mu vanemaid kätte saada. Doktor hankis mu venna Toumase telefoni numbri. Mu vend oli Maareti, ta tüdruku juures. Tummpi telefon helises. Ta ei ärganud. Maaret ajas ta üles. Tummpi võttis vastu. Doktor Aropohja räägib Tummpile kõik ära. Kui doktor kõne lõpetab avaldab ta kaastunnet ja lõpetab siis kõne. Tummpi on pikka aega vait. Maaret küsib mis juhtus. Tummpi ütleb kurvalt: "Mikke on surnud". Maaretil hakkab Tummpist kahju. Ta kallistab teda. Ma surin jalgratta avariis. Kõik toimus silmapilkselt. Ma sõits

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun