KÕNE KOOSTAMINE Emakeeleõpetaja: Ivi Eiche Tallinna Hiiu Põhikool Juhendaja: Anne Tiits KÕNE EESMÄRGID MIKS? · Info edastamine · Suhtlemine · Kuulaja veenmine · Õnnitlemine · Teadmiste jagamine Mõttetera: "Sõna on õhk ning ometi võib ta õigel hetkel öelduna maailma pahupidi pöörata" Fr. Tuglas MILLEST? Kõnele ainult sellest, mida põhjalikult tunned, tead. KELLELE? Lapsevanemale Kolleegile Ülemusele Lapsele Sõbrale Võõrale Armsamale MILLAL? Hommikul Kõnele ainult siis, Lõunal kui sul on midagi Õhtul öelda! Öösel KÕNELEJA EDU ALUS: · Kuidas? hea hääl mõjus sõna innustunud esitus isikupära KÕNE LIIGID: Mõjutamine *veenmiskõne *poliitiline kõne *avaldus *deklaratsioon *reklaamkõne OSALEMINE *intervjuu *väitlus *vestlus *arutelu *koosolek *seminar TEADMISED *...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Objektorienteeritud disain" MOBIILTELEFONI TARKVARA Üliõpilane: Martti Remmelgas 010635 Eero Ringmäe 010636 Pärtel Lias 010617 Õpperühm: LAP 61 & LAP 62 Juhendaja: Ants Torim Tallinn 2004 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev projekt on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem esitatud. ........................ ........................... (ku...
KÕNE KOOSTAMINE Kõne eesmärgid: Miks? Info edastamine Suhtlemine Kuulaja veenmine Õnnitlemine Teadmiste jagamine Millest? Kõnele ainult sellest, mida põhjalikult tead, tunned Kellele? Lapsevanemale Kolleegile Ülemusele Lapsele Sõbrale Võõrale Armsamale Millal? Hommikul Lõunal Õhtul Öösel NB: kõnele aind siis kui sul on midagi öelda Kõneleja edu alus: Hea hääl Mõjus sõna Innustatud esitus Isikupära
Sisukord Sisukord....................................................................................................... 1 1Ettevalmistus............................................................................................. 2 1.1Teema kindlaksmääramine..................................................................2 1.2Ettekande eesmärgi fikseerimine;.......................................................2 1.3Esialgse plaani koostamine;.................................................................2 1.4Materjali kogumine.............................................................................. 3 1.5Materjali läbitöötamine........................................................................3 1.6Täpse plaani koostamine......................................................................3 1.7Ettekande vormistamine......................................................................3 1....
Mis on kõne? Referaat Koostaja: .. Juhendaja: .. Tartu 2008 SISUKORD Sisukord...................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................3 Mis on kõne?.............................................................................................4 Millest koosneb kõne? .................................................................................5 Kus kõnet peetakse? ....................................................................................6 Kuulsamaid kõnemehi..................................................................................7 Kokkuvõte................................................................................................8 Kasutatud allikad.................
Müra ja muusika mõju inimesele MIS ASI ON MÜRA ? Nähtamatu, lõhnatu, maitsetu, käegakatsutamatu. MÜRA, see on tänapäeva elu painaja. Masinamüra mõju hakkas ilmsiks kuulmiskahjustusi. Kuid isegi saama, kui linnakodanikud, kes ei elanud vabrikute vabrikutöölistel läheduses, kaebasid, et neil on aina tekkis raskem rahu leida. Teadete kohaselt on mürareostus praegu tuhat korda suurem kui ajal enne ühiskonna motoriseerimist. Inimkõrv on vähem tundlik madalatele sagedustele (alla 1000 Hz) ja tundlikum kõrgetele sagedustele. MÜRA TUGEVUSE KATEGOORIAD I KATEGOORIA - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad ...
1. Sissejuhatus Keeleteaduse alused Foneetika Mart Rannut [email protected] Teemad 1. Kõneakt 2. Foneetika koht keeleuurimises, uurimisvaldkond ja harud 3. Kõneloome 4. Kõne akustika 5. Kõnetaju ja tuvastus 6. Häälikute liigitus ja IPA Vokaalid ja diftongid Konsonandid Prosoodia (kvantiteet, rõhk, toon ja intonatsioon) Kirjandus 1. Ariste, Paul. (). Eesti keele foneetika 2. Karlsson, Fred. (2002). Üldkeeleteadus. Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn. 3. Hint, Mati. (1998). Häälikutest sõnadeni. Mentaalne leksikon Kuidas kõlab Mida tähendab Kuidas kirja pannakse Kus ja kuidas lauses esineb Keele dualistlik struktuur Abstraktne, diskreetne tasand ja ühik Konkreetne tasand ja ühik FÜSIOLOOGILINE TASAND Täht ortograafia Foneem, allofoon fonoloogia Poolsilp, häälik ...
KÕNE Eesti keel õp lk 35-42. KÕNE... ... on eesmärgistatud suuline esinemine, suhtlemine kõneleja ja kuulajate vahel. KÕNE (õp lk 35)... ... erineb tavalisest suulisest kõnest ja vestlusest selle poolest, et üks inimene esineb pikema, sageli varem läbi mõeldud sõnavõtuga. KÕNE... ... pidamise oskus tuleb kasuks igal elualal ja elus üldse, sest mida paremini oskame oma mõtteid, taotlusi ja plaane teistele selgitada, seda edukamad oleme. KÕNE... ... pidamise oskus tuleb kasuks elus üldse, nt: Olete ekslikult ostnud bussipileti Tartusse sõitmiseks vale kuupäevaga, vaja ümber vahetada: põhjendamine. On vaja juuksurile selgitada, millist soengut soovite: selgitamine. KÕNE... ... pidamise oskus tuleb kasuks elus üldse, nt: Soovite sõpru veenda minema vaatama kinno filmi, mida teie soovite: tuleb osata veenda e mõjutada. Tahate aidata õde või venda mingis õppeaines: tuleb osata selgitada. KÕNE pidamise oskus tuleb kasuks el...
TARTU ÜLIKOOL Eripedagoogika osakond PARANDUSÕPE JA SELLE RAKENDAMINE Referaat Maris Huopolainen TARTU 2010 Sissejuhatus Iga laps on erinev. Nii oma iseloomult, välimuselt kui ka intelligentsuse taseme poolest ja nad kõik vajavad õpetamist ja juhendamist vastavalt nende tasemele. Selleks, et tagada ühele osale lastest nende jaoks parimat õpet, on loodud parandusõpe. Referaadi ,,Parandusõpe ja selle rakendamine" koostamisel üritasin seletada parandusõppe mõistet ja eesmärke ja tuua välja ülesannete liike, mis sobiks eri valdkondade arendamiseks. Lisasin ka veidi näidismaterjalide linke Internetist, mida saaks kasutada parandusõppe tunnis. Referaadi koostamisel on aluseks võetud ,,Erivajadustega lapse ja noore t...
ETTEKANNE Erinevate puuete kajastamine ajakirjas NÕUKOGUDE KOOL: Vaimselt alaarenenud Minu uurimused põhinevad ajakirjale Nõukogude Kool aastatel 1977-1988. 1977. a detsembri numbris kajastatakse vaimselt alaarenenud isikute sotsiaalse adaptsiooni probleemi järgmiselt: ,,Anomaalsete isikute sotsiaalse kohanemise probleemi võib pidada defektoloogias üheks aktuaalsemaks. Erikoolide lõpetajate defekti kompensatsioon ei lõpe koolis, vaid jätkub ka hilisemas elus. On vajalik laiendada sotsioloogilisi uurimusi, mis selgitaksid välja anomaalsete isikute sotsiaalse adaptsiooni ja rehabilitatsiooni efektiivsed teed ning ühiskonna kohustused nimetatud isikute suhtes." Sotsiaalse adaptsiooni edukus sõltub suuresti töölesuunamise organiseerimisest. Abikooli lõpetajate töölesuunamine on sõltuv aga erinevatest asjaoludest nagu defekti sügavusest ja omapära...
ÕPIVILUMUSTE JAGUNEVAD 6 ALARÜHMA ARVUTAMISVILUMUSTE HÄIRE SPETSIIFILISED HÄIRED LUGEMISHÄIRE Puue hõlmab põhiliste arvutamisvilumuste valdamist Lugemisvilumuse arengu häirumine Algebra, trigonomeetria, geomeetria ja Mis see on ? Nõrk õpiedukus arvutusmeetoditega seotud abstraktsete Õpivilumuste häired (ÕVH) on krooniliste Ebaregulaarne osavõtt õppetööst matemaatiliste oskuste häired ei kuulu siia. häirete heterogeenne grupp, mis avaldub Individuaalselt ...
KORDAMISKÜSIMUSED Millised on teenuste põhiomadused? Teenus on mittemateriaalne Teenuseid ei ole võimalik säilitada ega ladustada Teenused on sõltuvuses välisteguritest, nad on varieeruvad Teenust ei saa eraldada selle osutajast ja tarbijast Millistest osakondadest koosneb Rooms Division? Front Office Housekeeping Night Audit Reservations Milliseid erinevaid ametikohti võib olla vastuvõtu osakonnas? Vastuvõtujuht Vahetuse vanem Vastuvõtu admistraator Telefonioperaator Concierge Portjeeteenindus Night audit Millistest etappidest koosneb klienditsükkel? Saabumiseelne etapp(klient valib hotelli) Saabumisetapp(sisseregamine ja majutamine, tellimusega ja walk-in kliendid, registreerimiskaardi täitmine, toa määramine, hinna kinnitamine, lahkumise täpsustamine, maksmisviis, võtme andmin...
1) Akt on dokument, millega saab tuvastada mingit seisu või fakti ( dok. Üleandmist, vastuvõtmist arhivaalide hävitamist jne) Akti vormistatakse mitmel puhul : · valminud objektide kohta. · Inventari mahakandmiseks. · Üleandmisakt, kui töötaja lahkub töölt (tehnika, dok, pitsat) Akti vormistatakse üldplangile. Asutuse juht määrab käskkirjaga komisjoni koosseisu ja suuruse. komisjon peab olema pädev, sinna kuuluvad inimesed, kes on oma kvalifikatsiooni poolest võimelised orienteeruma küsimustest, mida uuritakse. valitakse komisjoni esimees, kes vastutab komisjoni töö eest. vormistab komisjoni liige, kelle määrab komisjoni esimees või kes valitakse komisjoni poolt. Tekst peab sisaldama fakte. Tekst koosneb kahest osast : a) sissejuhatav algab akti aluse trükkimisega. Siia trükitakse käskkirja kuupäev ja number, millega komisjon moodustati. b) Konstateeriv osa esitatakse tuvastatud faktid, jär...
ARVUTILINGVISTIKA ALUSED. Kordamisküsimused. 1. Missugused korpused on loodud Tartu Ülikoolis? · Eesti kirjakeele korpus 1890-1990 · Morfoloogiliselt ühestatud korpus · Ühestatud sõnatähendustega korpus · Süntaktiliselt ühestatud korpus · Tasakaalus korpus (ajakirjandus+ilukirjandus+teadus) · Eesti keele koondkorpus · Inglise-eesti ja eesti-inglise paralleelkorpus · Vana kirjakeele korpus koostatakse Tartu Ülikooli vana kirjakeele uurimisrühmas · Eesti murrete korpust koostatakse Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivis · Multext-Easti projekt George Orwelli «1984» · Eesti kõnekeele korpust haldab TÜ suulise kõne uurimisrühm 2. Mida võimaldab eesti kirjakeele korpuse kasutajaliides? Võimaldab otsida eesti keele korpusest sõnade konkordantse. 3. Tehke üks päring eesti kirjakeele korpusele. Mida küsisite ja millise vastuse saite? Päritud märgijad...
Rakvere Reaalgümnaasium NIMI 9. klass MAGNEESIUM keemia referaat Juhendaja: Nimi Rakvere 2007 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. Avastamine ja nimetus.......................................................................................................4 2. Aatomi ehitus......................................................................................................................5 2.1 Asend perioodtabelis.........................................................................................................5 2.2 Aatomi ehitus ja Elektronskeem..............
Arvestuskontrolltöö küsimused 2015 INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega kommunikatsioon, tahtlikud või tahtmatud. 2. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Sõnadeta või sõnadele lisaks, tahtlikud või tahtmatud. 3. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Tehnilised, semantilised. 4. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamisel pöörad tähelepanu räägitavale, saad sellest aru ja jätad meelde. 5. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Reaktsioon sinu käitumisele. 6. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Mittepööratav ja mittekorratav. 7. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see, mis saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 8. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kohaneda esinemisstiili...
Väitlus Mis on väitlus? Teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Väitlus õpetab kriitilist mõtlemist, oma mõtete selget väljendamist ja avalikku esinemist. Erinevused vaidlusest: 1. Etteantud teema 2. Teema suhted loositud rollid 3. Enne väiltust kokkulepitud reelgid 4. Väitlus lõppeb erapooletu kohtuniku tehtud otsusega Väitlemine Teema ja väitlusreeglite valik ja tutvustamine Ettevalmistusaeg Väitlemine ise Hinnangu andmine ehk kohtunikutöö Väitluse teemad Väitlusteema sõnastatakse reeglina jaatava lihtlausena. Väärtusteemad on sellised, kus mingi nähtusega seostatakse mingi üldine väärtus, kõige tihedamini küsimus, kas nähtus on halb/hea. nt. Abort on ebanormaalne. Plaaniteemad on sellised, kus jaatav pool esitab mõne konkreetse plaani. nt. Eestis tuleb kasutusele võtta tulumaks. Väitluseks valmistumine Teem...
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond . AMETIPROFIIL JA AMETIJUHEND Iseseisev töö Juhendaja Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud iseseisva töö eesmärgiks oli koostada ametijuhend ja profiil. Töö ülesanne oli lihtsuse poolest keskmine, tuli vaeva näha ja uurida erinevaid ametiprofiile. Antud teema puhul iseseisva töö tegemine on vajalik erialaseks tööks. Töös sai kirja pandud sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutused. 1. AMETIPROFIIL JA AMETIJUHEND Struktuurüksuse nimetus Tartu Linnavalitsus Ametikoht Sekretär Ametisse nimetamine Osakonna juhataja Ametikoha põhieesmärk Osakonna juhataja tehniline teenindamine, abistami...
1.Mis on ametikiri? Ametikiri on dokument, mis koostatakse infovahetuse eesmärgil ning saadetakse adressaadile posti, e-posti või faksi teel. 2.Kes võivad olla kirja saajaks ? Mitmes eksemplaris trükitakse ? Adresseeritakse juriidilisele või füüsilisele isikule ja saadetakse adressaadile posti, faksi või e-posti teel. Trükitakse kahes eksemplaris. 3.Milline peab olema ametikirja tekst ? Mida tähendab lühend KISS? Ametikirja tekst peab olema, lühike, täpne ja selge, keeleliselt ja juriidiliselt õigesti sõnastatud, loogiliselt üles ehitatud. K-eep I-t S-hort and S-imple 4.Kuidas trükitakse ametikirja tekst? Tee kaks näidet. Kirja tekst trükitakse plokkstiilis, mitmuse esimeses või ainsuse kolmandas pöördes kindlas kõne viisis. (mitmuse I pööre-nt Me käisime eile linnas. Ainsuse III pööre- nt Isa käis eile linnas. Buss väljub kell 10). 5.Mis mõjutab kirja loetavust ? Põhjenda. Kirja loetavus mõjutavad lausete ja lõikude pikkust (10-12 sõna...
Müügistrateegiad ettevõttes 1. Müügisuhtlemine ja klientide teenindamine Eesmärk on anda ülevaade juhtimiskäitumisest müügitöös ja meeskonnatöös. Harjutada selge kommunikatsiooni (suhtlemise) ja korralduse andmise võimalusi. Õppida konstruktiivse positiivse ja negatiivse tagasiside meetodeid koostöö situatsioonides respekteerides nii ennast kui klienti. Harjutada koostööpartneri motiveerimist, innustamist ja lisamüügi võimalusi videotagasiside meetodil. Suhtlemisviisid: 1. verbaalne informatsioon 2. vokaalne informatsioon 3. mitteverbaalne informatsioon (kehakeel) Isikuomadused ja võimed: 1. suhtlemisvalmidus 2. teenindusvalmidus 3. tolerantsus (sallivus) 4. füüsilise koormuse taluvus, vastupidavus 5. kohanemisvõime, pinge- ja stressitaluvus 6. koostöövalmidus 7. vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohu...
Kõneanalüüs Vabariigi President iseseisvuse taastamise 26. aastapäeva vastuvõtul presidendi roosiaias Taasiseseisvumise aastapäeva kõne koostamine ei pruugi olla kergete killast. Sihtrühmaks on ju sellel puhul terve eesti rahvas. Samas on see ka oma laia ja suure publiku tõttu hea võimalus juhtida tähelepanu nii ajaloole, arutleda tulevikust kui ka viidata päevapoliitika kitsaskohtadele. Kuigi sellise laiahaardelise võimalustega kõne koostamiseks võib sisu leida üsna hõlpsalt ja ei tohiks probleeme tekkida, leidmaks seda, mida öelda, on palju raskem ülesanne panna sisu tasakaalu ning esitada see maitsekalt. Püüan käesoleva kirjutisega analüüsida, kuidas Kersti Kaljulaiu kõne seekord õnnestus. Ettekanne algab äramärkimisega, mille puhul üldse kokku on tuldud ja mis minevikus toimus. Üsna pea seotakse minevik ja praegune poliitiline olukord ning “antakse tuld”. Kõigep...
Nädala teema: Minu sõber arvuti.......................................................Laste vanus 6-7 a. ....................... Eesmärgid Üldoskused: Laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd Mina ja keskkond: Laps teab mida arvutiga teha saab, mõistab arvuti vajalikkust. Laps teab ohtusid arvuti kasutamisel (võõraste inimestega suhtlemine; võõrad interneti leheküljed, arvutiviirused). Oskab käsitseda mõnda meediaga seotudseotud tehnilist vahendit (arvuti, iPad). Keel ja kõne: Laps kirjutab klaviatuuri kasutades trükitähtedega õigesti 1-2 silbilisi sõnu. Matemaatika: Laps liidad ja lahutab 5 piires ning kasutab vastavaid sümboleid (+,-,=) Kunst: Laps kasutab joonistamisel eritehnikat (Paint programm). Laps lõikab väiksemaid detaile ja kleebib neid süsteemselt alusele. Liikumine: Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel. Muusika: Laps suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu Teg...
Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda...
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
Tartu Ülikoool/Filsosoofia teaduskond/Kunstide osakond Pedagoogika alused, VI moodul, õppejõud Jaan Mikk Põhikooli (IX kl.) õpilase ühe tunni õppematerjal: Valguse ja varju märkamine Johannes Vermeer´i kahte maali jälgides Õppevara koostamine Monika Sepp 2011 Madalmaade maalikunstnik Johannes Vermeer on meister valguse-varju kujutamises. Tema teos ,,naine kaaluga" on üheks suurepäraseks näiteks efektsetest valguse kujutamisest maalil (foto 1) . Otse läbi akna ning oranzi kardina paistev valgus peegelgub tagasi sintelt, laual lebavailt ehteilt, naisterahva näolt, rinnaes...
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides or...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tegevusjuhendaja õppekava Diana Michelson Moonutavad puuded Iseseisev töö Juhendaja: Tiiu Lepp, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 Sissejuhatus Puudeid on mitmeid, kuid minu arvates oleme loengutes käsitlenud mitmeid erinevaid vaimu- ja intellektipuude tüüpe, mistõttu on antud referaadi koostamine veel eriti huvitav. Soovin antud lühikeses kirjatöös käsitleda põhiliselt kahte tüüpi kehapuudeid- amütroofne lateraalskleroos, mis on tuntud ka kui ALS ning tserbraalparalüüs, mis on tuntud lühendi järgi PCI. Eelnimetatud puuded on just sedavõrd huvitavad, et need mõjutavad vaid inimese keha, mitte vaimu. Tahaksin käsitled antud puuete tekkepõhjuseid ning millised on määratud prognoosid kummagi h...
Õppepraktika ,,Geriaatriline õendusabi" ÕDE III Patsiendi funktsionaalne seisund ja jõuvarud Tegemist on 85 aastase naispatsiendiga, kes on olnud juba 15 aastat lesk. Pensionär, kes sattus haiglasse peaaju infarkti tõttu. Haiglahoolduse eest tasub haigekassa ja mingi osa ka kohalik omavalitsus. Haige ametlikuks esindajaks on tütar. Tulevikujuhised antud haigel puuduvad. Haige on teadvusel. Lähi- ja pikaajaline mälu on normaalne. Suudab meenutada praegust aastaaega, oma asukohta, tunneb nägude järgi ära personali ja teab, et viibib peaaju infarkti tõttu haiglas. Haigel on igapäevaste otsuste tegemine raskelt häiritud, kuna ta ei ole iseseisvalt suuteline neid tegema või ei tee neid ise üldse. Esinevad tähelepanuhäired, kuna on märgata raskuseid tähelepanu koondamisega ja küsimise ajal tähelepanu tihti hajus. Samas esi...
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne, aga kui sa kuulad inimest, siis sa pöörad tähelepanu ta jutule, kuuled ta jutu, saad aru ja jätad ta jutu meelde. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasi...
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õpp...
Keeleteaduse alused Kordamine kontrolltööks LOENG I Keel on LOOMULIK Ei ole tehissüsteem Esimese keele omandavad kõik loomupäraselt keskkonnast Millest keel koosneb? Olles ise süsteem, koosneb keel omakorda paljudest alasüsteemidest Ta on struktuuride ja reeglite kogum, kuid osa neist reeglitest on abstraktsed, kõik korraga ei realiseeru Ferdinand de Saussure Keel ja kõne on erinevad mõisted Langue vs parole: abstraktne reeglite kogum vs nende konkreetne esinemine IDIOLEKT Individuaalne keelekuju Sõltub olukorrast FORMAALKEELED Formaal ehk tehiskeeled on kunstlikult loodud märgisüsteem Väldivad mitmetähenduslikkust, mida loomulik keel ei suuda Sümbolite arv piiratud-kitsa kasutusalaga NT programmeerimiskeel, liiklusmärgid, morsetähestik Rahvusvahelised abikeeled Volapük, ido , novial, esperanto Ludwig Zamenhof Mitteverbaalsed keele...
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. See on võime luua ja kasutada sümboleid, millest inimkommunikatsioon koosnebki. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimene vajab inimkommunikatsiooni füüsilise heaolu jaoks. Selle läbi toimub ka enesemääratlus st iga inimene peab tundma, et ta kuulub kuhugi sotsiaalsesse rühma, et ta pole üksi. Selline enesemääratlus toimub inimkommunikatsiooni abil. Inimkommunikatsiooni on vaja ka tööalaselt, näiteks tööjaotuse ja ülesannete edastamise jaoks või ülesannete vastuvõtmise jaoks. Samuti igapäevaselt me puutume iga päev kokku teiste inimestega ja ilma inimkommunikatsioonita ei saaks me teineteisega koos eksisteerida. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? · Arusaamine meil on vaja kuidagimoodi meid ümbritsevatest inimestest ja nende soovidest või vajadustest aru sa...
AS KATZ & PARTNERID KINNITAN AMETIJUHEND Toomas Tobu Juhatuse esimees 13.05.2009 1. ÜLDANDMED 1.1. Ametikoha nimetus sekretär. 1.2. Otsene ülemus on juhatuse esimees või teda asendav juhatuse liige. Korralduslikes küsimustes töötab sekretär tihedas koostöös juhatuse liikmete, partnerite ja juhatajaga. 1.3. Sekretäriga sõlmib ja lõpetab töölepingu juhatuse esimees või teda asendav juhatuse liige. 1.4. Sekretäri asendaja määrab juhatuse esimees või teda asendav juhatuse liige. 1.5. Asendaja määramiseks peab sekretär oma võimalikest puudumistest ette teatama vähemalt 7 päeva, v.a puudumine haiguse tõttu. 1.6. Sekretär juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusest ja korra...
Täida abimaterjale kasutades tabelid. Ristiga lahtrid jäävad täitmata. RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA OLULISEMAD SÜNDMUSED JA VÄLJAANDED ÜRITUS AEG, KOHT JUHID, VÄLJAANNE, SEISUKOHAD TÄHTSUS RÄ's ELLUVIIJAD VÄLJUND LAULUPIDU 18.-20. Juuni Johann Voldemar Eesti hümni esimene Andis tõuke uute kooride 1869, Tartus Jannsen ja esitamine, esimene tekkimisele ja algupärasele Aleksander üldlaulupiu üldse heliloomingule. Suurendas Kunileid, eestlaste ühtekuulu...
Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerul...
Turundus- ja Müügitöö MIS ON MÜÜMINE? · Müük on juhitav protsess , mis koosneb vabatahtlikest ja teadlikult sõlmitud kokkulepetest ostja ja müüja vahel. · Klient laseb müüjal meelsamini ja kergemini protsessi juhtida, kui ta saab aru, miks kokkulepped talle kasulikud on ning miks ja mida müüja protsessi vältel teeb. · Edukalt juhitud protsessi tulemusena saab ostja oma vajadustele kõige paremini vastava toote või teenuse. o Milline kavatsus on seda eesmärki lihtsamini saavutada on? o Aidata ennast ja oma firmat täita müügiplaani ning teenida oma palka? o Aidata kliendil saada häid emotsioone ja rahuldada tema vajadusi. MIKS? · Nõudliku müügi paradoks: o Keskendudes eelkõige kliendi aitamisele, tema eesmärkide saavutamisele, saavutame omi eesmärke hoopi...
Lapse arengu etapid 23.01.13 24.01.13. 25.02.13. 27.02.13. 02.04.13. - REFERAAT 10 akadeemilist tundi Referaat (kolmestes meeskondades) Kirjalik esitlus ja suuline presentatsioon Teema teatada 25.02.13.koos meeskondadega Hindamine Referaat on probleemi lahendusel põhinev uurimusliku sisuga lühike kirjalik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikatele. Referaadi eesmärk on õpetada kirjaliku väljendusoskuse kaudu tõstatama probleeme ja kirjandusallikatele toetudes otsima lahendusvõimalusi. Refereerimine tähendab alusteksti valikulist lühendamist olulisuse printsiibist lähtuvalt. Alustekstis sisalduva informatsiooni töötlemine eeldab täielikku objektiivsust. Nii võõrkeelse kui ka eestikeelse teksti refereerimisel tuleb olla hoolikas, et algupärane mõte ei muutuks. Lisada ei tohi ka omapoolseid seisukohti. Referaat http://www.ttk.ee/public/ut_koostjuh.pdf Peatükk 3 Üliõpilastööde koostamine ja v...
Keeleuurimise meetodid, sügis 2014 Eksamiks kordamine 1. Mõista teema, uurimisküsimuse ja hüpoteesi olemust ja nende iseärasusi keeleteaduses. Osata leida neid teiste uurimustest ja sõnastada ise. Miks on küsimus uurimustööks oluline? Küsimusest oleneb, milliseid andmeid on vaja, mis meetodeid ja andmeanalüüsi kasutada. Konkreetselt sõnastatud küsimused tagavad uurimuse parema kvaliteedi. Mis vahe on küsimusel, teemal ja hüpoteesil? Hüpotees on oletuslik põhjendus mingi nähtuse olemuse ja toimumise seletamiseks. Sõnastatud väitena, mida tuleks uurida ja kinnitada või ümber lükata. Küsimus on laiem ja uurivam kui hüpotees. Küsimus peaks olema sõnastatud nii, et sellele saaks vastata ainult lähemalt uurides. Teema on laiem valdkond, mida uuritakse. Kuidas/kust leida küsimus (3 võimalust)? Kirjandusest – küsimuse võib leida lugedes või oma teemaga seonduvatest raamatutest arvustust kirjutades Eelnevalt olemas...
Klienditeenindus s Service Olemus Teenindus Tolerantsus Klient Hoiak Roll Klienditeenindaja tüüp SÜGAVKÜLMIK Klienditeenindaja tüüp SÕBRALIK LOOMAAED Klienditeenindaja tüüp TEHAS/KONVEIER Klienditeenindaja tüüp KVALITEET-TEENINDUS Spetsiifiliste vajadustega kliendid Erivajadustega kliendid Sümbolid Iidolid Rituaalid Väärtused Püsikliendid Juhukliendid Veel –mitte -kliendid Endised kliendid Apostlid Palgasõdurid Pantvangid Terrorist Teenindusmenetlemisega liituvad tegurid Klienditeenindusega liituvad tegurid Teenindusolukorra tajumisega liituvad tegurid Demograafilised tunnused Geograafilised tunnused Psühholoogilised tunnused Vertikaalne alla suunatud teave Vertikaalne üles suunatud teave Horisontaalne teave Riski vähendamine Riski ülekandmine Riski aktsepteerimine Riskist hoidumine Finantsaudit Tulemusaudit Vastavuse audit T...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine': Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (001546) Pärtel Lias (010617) Eero Ringmäe (010636) Õpperühmad: LAP51 ja LAP 52 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2003 Autorideklaratsioon: ...
Väitlus Väitlus on laias laastus öeldes teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Tavalisest vaidlusest eristab väitlust kolm asja: 1. Etteantud teema, mille suhtes loositakse eitav ja jaatav võistkond/väitleja Hea väitlusteema on selline, kus mõlemalt poolelt on võimalik sisulisi asju väita. Väitleja peab oskama leida teema mõlemalt poolelt asjalikke argumente, hoolimata sellest, mida ta ise kõnealusest asjast arvab. Ka ei ole kummagi võistkonna ülesandeks leida teise poolega kompromiss, vaid lõpuni välja kaitsta oma seisukohta. See ei tähenda, et väitlus oleks üks suur valetamine ja musta valgeks rääkimine. Nagu öeldud, on väitlusteemad alati sellised, kust saab leida häid argumente mõlemalt poolelt. Valetamine on reeglitega sõnaselgelt keelatud. Põhiosa väitlusest moodustavad kõned Jagame järgneva õpetuse kolme osasse: ettevalmistustöö, väitlemine ise ning väitluse hindamine II osa: Ettevalmistumine Väitluseks ettevalmistumine toi...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Evelina Karpova TH1 TEENINDUSKEEL KUI ORGANISATSIOONI TEENINDUSKULTUURI KANDJA Seminari eeltöö Dr Heli Tooman Pärnu 2018 SISUKORD 1.Teeninduskeele olulisus...........................................................................................................3 1.1.Hea teeninduskeele tunnused...........................................................................................3 1.2.Tüüpilised teeninduskeele vead........................................................................................5 2.Iseenda teeninduskeele analüüs...............................................................................................6 1.3.Kriitiline hinnang kasutatavale teeninduskeelele.............................................................6 1.4.Ettepanekud i...
Väitlema! Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele Kajar Kase 2006 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 I peatükk: Mis see väitlus nüüd täpselt on? .........................................................................................4 II osa: Ettevalmistumine.......................................................................................................................5 Jaatav kaasus....................................................................................................................................5 Definitsioonid..................................................................................................................................5 Kriteerium......
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõ...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond RAAMATUTE KOKKUVÕTE Õppejõud: prof. M. Veisson Tallinn 2010 Lühikokkuvõte raamatutest: Kõrgesaar, J.(2001). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Kirjastus. ( 85 lk ) Lapse arengu hindamine ja toetamine (2008). Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus. Kirjastus Studium. ( 72 lk) Rogers, B.(2009). Taasleitud käitumine. ( 259 lk) Unt, I.(2005). Andekas laps. Kirjastus Koolibri. ( 110 lk) Veisson, M.(2009). Lapsevanemale erivajadustega lastest II. Tartu: AS Atlex ( 61 lk ) Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste insti...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Mari-Liis Tarto RIIKLIKE ÕPPEKAVADE VÕRDLUS Analüüs Juhendaja: Maire Tuul Tallinn 2013 1987.a õppekavast võib arvata, et laste loovusele ei pööratud üldse tähelepanu, sest neid arendati väga varakult kindlaid tegevusi tegema (nt.konstrueerima). Õppekava oli väga põhjalik, sest seal kirjutati välja iga vanuserühma (sünnist-5. aastaseni) kohta üldiseloomustused, mis aitasid õpetajal kasvatusülesannetes orienteeruda. Konkreetsed kasvatusülesanded näitasid ära lõppeesmärgi, millen...
Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine ...
II loengu kokkuvõte Mitmekeelseteks võib lugeda ka neid lapsi kes omandavad murret või dialekti . Ka see on kakskeelsus kui laps õpib lisaks emakeelele kõrvale viipekeele. Kakskeelsena peab omandama kõike topelt : erinevate sõnade hääldamine ( kirjutamise puhul ka ortograafia), sõnavara ja sõnavormid, oskuse moodustada lauseid ning oskuse moodustada mõlemas keeles teksti. Teksti loomine on oluline, sest teksti abil saame suhelda ja teksti abil saame omandada ka uusi teadmisi. Keele omandamises on tähtis ka kultuuriga seotud oskused ning kakskeelsel lapsel tuleb tähhele panna kahe keele omavahelisi mõjusid. Edukal keeleomandajal on vaja häid auditiivseid ja motoorseid võimeid (Kui esimene keel on omandatud loomulikult aga teine keel omandatakse juurde õppides klassis). Oluline on ka hea kuulmismälu, tähelepanu ja keskendumine, enesekontroll, soov suhelda, vigade kartmatus ja muidugi motiveeritus ni...
KOOL MÜÜJA-KLIENDITEENINDAJA NIMI EDUKAS MÜÜGIPROTSESSI JUHTIMINE JA ERIVAJADUSTEGA KLIENTIDE TEENINDAMINE Referaat LINN 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on edukas müügiprotsessi juhtimine ja erivajadustega klientide teenindamine. Sellest lähtuvalt uurisin nende teemade kohta ja sain teada palju uut ning huvitavat informatsiooni. Tõin oma töös välja, kuidas juhtida müügiprotsessi edukalt ning selgitasin, mis see üleüldse on. Protsessi järgimine aitab saavutada nelja eesmärki. Erivajadustega kliente on erinevaid, on spetsiifiliste vajadustega kliendid ja erivajadustega ehk puuetega kliendid. Nende klientide puhul on vaja rahulikku ning kannatlikku käitumist. Sellistest inimestest tuleb alati välja teha ja neile abi pakkuda, kui nad seda vajavad. 1 1. ...
Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend Tartu Gümnaasiumi õppekava järgi on üks eksami sooritamise vorme õpilase kirjutatud teaduslik töö, mille eesmärgiks on omandada: · teadusliku kirjandusega töötamise kogemus; · teaduslik väljendusoskus; · vormistusoskus. Gümnaasiumi eksamitöö on uurimistöö, mis on oma laadilt uurimus, mille tunnused on: · teoreetiline taust (kokkuvõte seni uuritud materjalist antud teema kohta); · erinevate uurimismeetodite kasutamine; · uurimistulemuste analüüs ja järeldused. 7.-9. klasside ja 10.-11. klasside eksamitöö võib olla ka referaat, mis on kokkuvõtlik teaduslik ülevaade mingist probleemist või teemast. Uurimistöö on pikaajaline protsess. Üht teemat on võimalik uurida või edasi arendada mitu aastat. Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend on õpilasele abiks töö teema valimisest kuni lõpliku viimistluse ja vormistuseni ning annab võimaluse objek...