Rakvere Reaalgümnaasium
NIMI
9. klass
MAGNEESIUM
keemia referaat
Juhendaja : Nimi
Rakvere 2007
Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. MAGNEESIUM...............................................................................................................................4 1. Magneesiumi asend perioodilisustabelis......................................................................................5 2. Magneesiumi aatomi ehitus..........................................................................................................6 2. LEIDUMINE LOODUSES................................................................................
Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Magneesium on perioodilisussüsteemi tabeli II A rühma element. Looduses esineb teda ainult ühendites, põhiliselt kas dolomiidis või magneesiumkloriidis, mida leidub merevees. Magneesium põleb õhus heleda valge leegiga. Magneesiumhüdroksiid (Mg(OH)2) on valge tahke, vees vähelahustuv aine. Ta on alus ja neutraliseerib seetõttu happeid. Magneesiumsulfaat (MgSO 4) on valge tahke aine, mida kasutatakse lahtistina, naha töötlemiseks ja tulekindlates materjalides. Magneesiumoksiid (MgO) on valge tahke aine, vees vähe lahustuv aine, hapetega reageerimisel moodustab magneesiumisooli. Tal on väga kõrge sulamistemperatuur, seetõttu kasutatakse teda ahjuvoodrite koostises.
........................................... 9 Biotoime .................................................................................... ...... 10-11 2 AJALUGU Magneesium on oma nime saanud Vana-Kreeka linna Magnesia järgi. Selle metalli avastajaks on sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808 aastal saada seda metalli puhtal kujul. Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 3 SAAMINE Metallist magneesiumit toodetakse tema ühendite keemilise või elektrolüütilise redutseerimise teel. Keemilise redutseerumise korral saadakse dolomiidi lagundamisel MgO, mis pannakse 1200°C juures reageerima raua ja räni sulamiga. Elektrolüütilise meetodi korral sadestatakse mereveest Mg(OH) 2, mis lahustatakse seejärel
· Ühendid: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Magneesium on väga kerge metall. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. Edukalt tarbivad magneesiumi sulameid raketi, lennuki, autotööstus ja mitmed masinatööstusharud. Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus ja signalisatsioonirakettides ja süütepommides. Magneesiumsulfaati kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi aga maohappesuse vähendamiseks
vähepüsivad ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biometallidel on tähtis roll mitmetes biokeemilistes protsessides. Inimesed saavad biometalle toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. MESOMETALLID Mesoelementide hulka kuuluvad Na, K, Ca ja Mg. Organismis esinevad peamiselt kloriididena, karbonaatidena ja fosfaatidena. Mesoelemente vajatakse üle 100mg ööpäevas. Ülesanne: Valisin metalli: Magneesium Iseloomusta valitud metalli järgmiste kavapunktide alusel: 1. Eesti- ja ladinakeelne nimetus, sümbol, avastamise aasta ja avastaja, foto Eesti keelne nimetus on Magneesium ja ladinakeelne nimetus on Magnesium, sümbol on Mg. Avastaja, avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia. 2. Füüsikalised omadused (keemis- ja sulamistemperatuur, tihedus, tugevus jmt) · Aatommass: 24,305 · Sulamistemperatuur: 648,8 °C
Magneesiumi tööstuslik tootmine algas 1857 Prantsusmaal Henri Étienne Sainte-Claire'i ja H. Caroni menetlusel. Deville'i- Caroni protsessi käigus taandatakse veevaba magneesiumkloriidi ning kaltsiumfluoriidi segu naatriumiga. Inglismaal alustas firma Johnson Matthey 1860. aasta paiku magneesiumi tootmist sarnasel menetlusel. Aga kahjuks need varajased katsed magneesiumi tööstuslikult toota ei tasunud end majanduslikult ära. Magneesiumi olemus Magneesium on keemiline element mille järjekorranumber on 12. Ta tähis on Mg ja tema suhteline aatommass on 24,305. Magneesiumi asukoht perioodilisustabelis on kolmandas perioodis IIA rühmas. Ta on s- element ning asub teise rühma peaalarühmas. Omadustelt on magneesium metall. Mõnikord arvatakse ta leelismuldmetallide hulka. Sellel juhul on ta nende seas berülliumi järel teine element. Metallide elektrokeemilises pingereas on magneesium aga vesinikust eespool.
Põlula Gümnaasium Pilvi Mets MAGNEESIUM Referaat Põlula 2015 ÜLDISELT Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. Magneesium asub kolmandas perioodis. Tema elektronkonfiguratsioon on [Ne]3s2. Magneesiumi ioonilMg2+ on sama elektronkonfiguratsioon nagu neoonil, sest kaks 3s-elektroni on ioonil puudu. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26 (magneesium-24, magneesium- 25 jamagneesium-26). Saadud on ka tehisisotoope.[1]
Eliisabet Merete Leppoja MAGNEESIUM Magneesiumi tähis on Mg ning paikneb perioodilisustabelis IIA rühmas ja 3. perioodis. Selle aatomnumber on 12 ning aatommass 24,31. Magneesiumi nimi pärineb kreeka keelsest sõnast magnesia, mis tähendab metalli. Avastamine Magneesiumi avastas sotlane Joseph Black aastal 1755. Ta võrdles lubjakivi muundumist põletatud lubjaks ja siis edasi kustutatud lubjaks ning jälle tagasi lubjakiviks magneesiumi ühendite vastavate reaktsioonidega, selle käigus avastas ta element magneesiumi
Kõik kommentaarid