Magneesium - referaat (5)

Rakvere Reaalgümnaasium
NIMI
9. klass
MAGNEESIUM
keemia referaat
Juhendaja : Nimi
Rakvere 2007

SISUKORD

SISUKORD 2
1. SISSEJUHATUS 3
1. Avastamine ja nimetus 4
2. Aatomi ehitus 5
2.1 Asend perioodtabelis 5
2.2 Aatomi ehitus ja Elektronskeem 5
4. TÄHTSAMAD SULAMID JA NENDE KOOSTIS 6
Magnaalium 6
5. Magneesiumi keemiline aktiivsus. Reaktsioonivõrrandid 8
6. Tähtsamad ühendid 9
7. Leidumine looduses 10
8. Magneesiumi kasutusalad 11
KOKKUVÕTE 12
KASUTATUD ALLIKAD 13

1. SISSEJUHATUS

Ma valisin keemia referaadi teemaks magneesiumi. Magneesium paistab olevat üks huvitavamaid metalle , ta on tuleohtlik, aga inimorganismile eluks vajalik. (teatud koguses) Oma töös üritan anda ülevaate magneesiumi põhilistest omadustest ja kasutusvaldkondadest. Loodan, et saan palju uut ja huvitavat teada sellest põnevast metallist.

1. Avastamine ja nimetus

Magneesium on oma nime saanud Vana-Kreeka linna Magnesia järgi. Selle metalli avastajaks on sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808. aastal saada seda metalli puhtal kujul. Ka mangaani ja magnetiidi nimed pärinevad sellest piirkonnast . Nimed on tuletatud linna järgi. (2)
Joseph Black Šotimaal avastas magneesiumi, kui eraldi elemendi 1755 . Sir Humphry Davy isoleerise 1808.a elektrolüütilisel teel puhast magneesiumi metalli.
Antoine Alexandre Brutus Bussy eraldas 1831 magneesiumi sidusal kujul. (4)

2. Aatomi ehitus

2.1 Asend perioodtabelis

Magneesium asub keemiliste elementide periodilisustabelis kolmandas perioodis , IIA rühmas. IIA rühmas asuvad leelismuldmetallid . Ühes perioodis asuvatel ainetel on sarnased omadused. Lisaks Magneesiumile kuuluvad sinna berülleum, kaltsium, strontsium , baarium ja raadium . Magneesiumi järjekorra number on 12. (4)

2.2 Aatomi ehitus ja Elektronskeem

Elektron skeem +12| 2) 8) 2)
Paiknevus perioodilisuse tabelis: 3 periood, 2A rühm.
Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. (2)
Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2
Elektrone: 12
Prootoneid: 12
Tuumalaeng : 12
Elektronkihte: 3
Joonis 1.
4. Füüsikalised omadused
 Aatommass : 24,305
 Sulamistemperatuur : 648,8 °C
 Keemistemperatuur : 1090 °C
 Tihedus: 1,738 g/cm3
 Värvus: hõbevalge
 Agregaatolek toatemperatuuril: tahke
 Kõvadus Mohsi järgi: 2
(5)
Magneesium on väga kerge metall . Temast valmistatud detailid on terasdetailidest üle kahe korra kergemad. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. (6)

4. TÄHTSAMAD SULAMID JA NENDE KOOSTIS

Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. Seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. Edukalt tarbivad magneesiumi sulameid raketi-, lennuki-, autotööstus ja mitmed masinatööstusharud. (5)

Magnaalium

On üks tähtsamaid Magneesiumi sulameid.
Koostis: Alumiinium, 5-50% Magneesiumi, väikeses kogustes teisi elementi et suurendada kõvadust. Kasutamine: Kasutatakse ehituses ja pürotehnikas. (4)

5. Magneesiumi keemiline aktiivsus. Reaktsioonivõrrandid

Magneesium kuulub aktiivsete metallide hulka, mis on ka tuleohtlik. Seega ei maksa sellega naljatada.
Magneesium on keemiliselt aktiivne, kuivas õhus püsiv (kattub õhukese, kuid tiheda oksiidikihiga), temp° 600 – 650° C süttib õhus, moodustades oksiidi ja nitriidi, põleb süsinikdioksiidis, külma veega reageerib aeglaselt, kuumast veest tõrjub kergesti välja vesiniku, kõrgemal temp° ühineb väävli, süsiniku, läämastiku, halogeenide, vesiniku jt. Mittemetallidega, reageerib kergesti hapetega, metallidega moodustab sulameid. (1)
Reaktsioonivõrrandeid:
Mg + Co2 = MgO + C
2HCl + 2 Mg → 2MgCl + H2
Mg + 2 H2O → Mg(OH)2 + H2
( Magneesium tõrjub vesiniku veest välja. ) (4)

6. Tähtsamad ühendid

Ühendeis on magneesiumi oksüdatsiooniaste II. Tähtsaimad ühendid on magneesiumoksiid MgO, magneesium-karbonaat MgCO3, magneesium-koriidiheksahüdraat MgCl2 * 7H2O. Looduses leidub magneesiumi ainult ühendeina (nt. Magnesiidis MgCO3 ja karnalliidis KCl * MgCl2 * 6H2O) (1)

7. Leidumine looduses

Magneesium - looduses leidub magneesiumi: magnesiidis, dolomiidis, silikaatides (oliviin, augiit, asbest, talk , sepioliit). Magneesium on klorofülli vajalik koostisosa . Kui magneesium asetada tuleleeki, siis põleb see ereda leegiga, tekitades tiheda valge suitsu - magneesiumoksiidi. Seejuures eraldub hulgaliselt ultraviolettkiiri ja soojust. Soojusega , mis eraldub ühe grammi magneesiumi põlemisel, võib sulatada 100 g jäävett 50 kraadini. Fotograafias kasutati magneesiumiplahvatust loomuliku valgusallika puudumise korral. Temast moodustub elektron. (2)
Maakera kõikide taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Ilma magneesiumita ei oleks klorofülli, ilma klorofüllita aga ei oleks elu. Magneesiumi leidub kõikides elusorganismides. Kui inimene kaalub 60 kg, siis on tema kehas 25 g magneesiumi. (3)

8. Magneesiumi kasutusalad

Magneesium on väga kerge metall. Temast valmistatud detailid on terasdetailidest üle kahe korra kergemad. Selle omaduse tõttu võiks ta olla suurepärane materjal mitmesuguste konstruktsioonide tarvis. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. Seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid paremate mehaaniliste omadustega. Edukalt tarbivad magneesiumi sulameid raketi-, lennuki-, autotööstus ja mitmed masinatööstusharud.
Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus- ja signalisatsioonirakettides ja süütepommides. Küllap on paljudel veel meeles välklambieelne aeg, mil fotomees tegi pilti magneesiumisähvatuse valgusel. (3)
Ka arstiteadus ei saa magneesiumita läbi. Magneesiumsulfaati kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi aga maohappesuse vähendamiseks. Magneesiumi ühendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises.
Magneesiumi varusid meie organismis aitavad täiendada puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud aga ka tomatid ja kapsas jt.). (6)

KOKKUVÕTE

Sain teada palju uut ja huvitavat magneesiumi kohta. Sedagi mida võib-olla pole keemia tunnis teada saanud. Referaadi koostamine oli aeganõudev ja see polnud kergemata killast, aga mul on hea meel, et see sai lõpuks tehtud. Kindlasti kulub selline kogemus ära. Sai üle pika aja uuesti arvutis midagi mahukamat tehtud ja küllap see ka lihvis ja tuletas meelde mu arvutikasutamis oskusi. Üks huvitavamaid asju, mis ma teada sain referaati koostades oli see, et magneesium on inimorganismile väga vajalik, eriti sportlastele. Sain teada kuidas ta täpselt inimesele mõjub ja mis kasu sellest on.

KASUTATUD ALLIKAD

1. EE 6, Tallinn: Valgus, 1992
2. http://uus.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/magneesium.ht m
3. http://et.wikipedia.org/wiki/Magneesiu m
4. http://en.wikipedia.org/wiki/Magnesium#History
5. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/magneesium_janikapalu.ht m
6. http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/2keemia/magneesium.ht m
13