50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
51 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
susannerajang
Õppematerjali autor
MILLEST? Kõnele ainult sellest, mida põhjalikult tunned, tead. KELLELE? Lapsevanemale Kolleegile Ülemusele Lapsele Sõbrale Võõrale Armsamale MILLAL? Hommikul Kõnele ainult siis, Lõunal kui sul on midagi Õhtul öelda! Öösel KÕNELEJA EDU ALUS: · Kuidas? hea hääl mõjus sõna innustunud esitus isikupära KÕNE LIIGID: Mõjutamine *veenmiskõne *poliitiline kõne *avaldus *deklaratsioon *reklaamkõne OSALEMINE *intervjuu *väitlus *vestlus *arutelu *koosolek *seminar TEADMISED *teadaanne *aruanne *kuulutus *ettekanne *loeng *referaat *kommentaar KOKKUVÕTTEKS Arenda oma vaimu Valitse oma karakterit Õpi tundma teisi kõnelejaid Ära ütle, et sa pole valmistunud Ära hiilga rahulolust endaga Iga söök ei kõlba süüa, iga kõne ei kõlba kõnelda! · Tänan tähelepanu eest!
Mis on kõne? Referaat Koostaja: .. Juhendaja: .. Tartu 2008 SISUKORD Sisukord...................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................3 Mis on kõne?.............................................................................................4 Millest koosneb kõne? .................................................................................5 Kus kõnet peetakse? ....................................................................................6 Kuulsamaid kõnemehi..................................................................................7 Kokkuvõte..........................................................................
Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega.
mõjutamiseks. Kõneleja püstitab endale eesmärgi mõjutada teist inimest, panna ta soovitud viisil tegutsema või viia teatud arusaamisele. Kõnepidamine nõuab spetsiaalseid oskusi. Kõneleja peab oma sõnumi ette valmistama, loogiliselt üles ehitama ja selle veenvalt esitama. Kõnelejal tuleb esmalt endale küsimus esitada: milleks ma räägin? See on põhiküsimus. Mida ma tahan saavutada? Mis on minu kõnelemise eesmärk? Nii nagu hingamine elustab meie keha, nii elustab eesmärk meie kõne ja äratab tunded, olgu siis tegemist igapäevase- või kohtukõnega. Kõnelejal tuleb endalt küsida: mis juhtub siis, kui eesmärk ei täitu? Mis on kaalul? Kui oluline on mulle, kõnelejale, konkreetse eesmärgi saavutamine? Suurt rolli mängib kõnelemisel auditoorium st. kellele ma räägin. See, kellele ma räägin on ju kõige otsesemalt seotud eesmärgiga miks ma üldse räägin. Kõnelemine on tegelikult dialoog. Sellest pole midagi, et teine pool on vait, on kuulaja
Teema: kõne funktsioonid Mis on kolme kõne vormi erinevused funktsioonide ja vahendite osas? Suulise kõne peamiseks funktsiooniks on partnerite vahetu suhtlemine. Kõne on süntaktiliselt vähe hargnenud, oluline on intonatsioon, paralingvistilsed vahendid.Kasutatakse enimkasutatavaid sõnu, esineb sõnakordust ja palju asesõnu. Mõistmist soodustab situatsioon. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine ja reguleerimine ning vaimse tegevuse teenindamine. Sisekõne areneb suulise kõne baasil ja on sellega võrreldes veelgi vähem hargnenud. Ei vaja täpset artikuleerimist, toetub ainult kujutlestele sõna hälikkoostisest.
sõnumi moodustamiseks. Dekodeerimine on vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine. 24. Mis tingib ümberlülitumise ühelt kodeerimisviisilt teisele? Selle tingib eri kodeerimisviiside eri funktsioonid(esteetiline, praktiline, ametialane, sooline, vanuseline, staatuseline). Seega valib inimene erinevates situatsioonides erinevaid kodeerimisviise. 25. Mis on egotsentriline kõne? Sisekõne, endale rääkimine 26. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles(Sapir-Whorfi hüpotees). Et mingit rahvast mõista, tuleb ära õppida nende keel. Seega vajame erinevaid keeli maailma mõistmiseks. 27. Millised on keele probleemid maailma mõistmisel? Keeled on abstraktsed, faktid ja järeldused, mida tuleb keelt rääkides teada, on palju polaarseid sõnu, eufemisme ja mitmetähenduslikke sõnu
See määrab palju kuidas me teda enda jaoks määratleme. Esmamuljes on põhilised välimus ja esimesed sõnad. Meie mõtetes on ka palju stereotüüpe mis loovad esmamulje. Me vaatame kuidas teda ümbritsevad inimsed suhtuvad temasse ja kujundame oma arvamuse vastavalt sellele. 18.Mida tähendab esmamulje efekt?Tähendab seda et esimene informatsioon on kiõige otsustavam mulje tekkimisel, nt see kuidas isik riides käib, tema kehaehitus, isiksus, milline on tema kõne jne. 19. Mis on stereotüübid? üldistused kultuuriga seotud inimeste, objektide või sündmuste kohta 20. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust?Konteksti mõju - grupi mõju Tundlikus - mitteverbaalne kommunikatsioon. Vastuvõtja enesekindlus .Muud mõjutegurid - intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus, 21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis?sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega 22
kasuks elus üldse, nt: Aruandmine oma tööülesannete täitmisest firma koosolekul: aru andmine. Teie parim sõber abiellub, teie peaks pidama õnnitluskõne: lõbustamine. Sõbra sünnipäevakõne, JNE! KÕNE Vastavalt sellele, miks mingit kõnet peate, on kõnel erinevad eesmärgid. Kõne eesmärk on see, mida kõnega saavutada tahetakse. KÕNE eesmärgid info edastamine õpetamine mõjutamine ehk veenmine lõbustamine aruandmine Kõnel võib olla ka mitu eesmärki korraga. Hea kõne on see, mis igale kuulajale midagi ütleb. Et hästi kõnelda, peaks kõneleja teadma ja arvestama, kes on kuulajad. KÕNE koostamine on... ... loominguline protsess, mis koosneb: 1. teema valikust 2. eesmärkide määratlemisest 3. mõtete/materjali kogu- misest (küs vastamine õp lk 36, mandala, nimekiri) ja läbi töötamisest 4. teksti välja mõtlemisest (must, puht) 37): Kõne algab kõnetlusega, ehk publiku poole pöördumisega
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid