Kristel Keskküla MT1-10 Kollektiivleping Kollektiiv lepinguks nimetatakse lepingut mis on sõlmitud tööandija ja töötaja vahel mis reguleerib nende suhteid. Kollektiivlepinguid sölmides annab see tööandjale suurema vöimaluse töötingimuste üle otsuseid teha. Kollektiivlepingu peamiseks eesmärgiks on kokkuleppe sõlmimine nendes küsimustes, mis ei ole seadusega üheselt reguleeritud või mille osas pooled peavad vajalikuks seaduse miinimumnõuetest soodsamate tingimuste kohaldamist kõigile ettevõtte/asutuse või
Kollektiivleping Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus. Kollektiivlepingu eelised töölepingu ees seisnevad peamiselt töötajate esindajate osalemises lepingu sõlmimisel. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena. Kollektiivlepingut saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad. Sõlmitud kollektiivlepingud registreeritakse Sotsiaalministeeriumi poolt peetavas andmekogus. Kollektiivlepingute registreerimise ja andmete täiendamise korra kehtestab sostiaalminister määrusega. Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud t...
Kollektiivlepingu olemus ja selle sõlmimise kord Kollektiivleping on vabatahtlik töötajate ja tööandja vaheline leping reguleerimaks tööalaseid suhteid ning tingimusi poolte vahel. Kollektiivleping sõlmitakse alati kirjalikult. Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu kehtivus on üks aasta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Sama tüüpi lepingu saab sõlmida ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse osapooled. Leping võib olla kahe- kui ka kolme poolne. Kollektiivlepingu sõlmib ametiühingu esindaja või töötajateusaldus isik tööandjaga. Töötajate esindaja on tavaliset tavatöötajast paremad juriidilised teadmised ning suurem kaitse töösuhtes,
Kollektiivlepingu mõiste ja sõlmimise kord Kollektiivleping sõlmitakse kahe – või kolmeosapoole vahel. Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötaja või töötajate ühingu või liidu ja tööandja vahel. Kollektiivlepingu eelised töölepingu ees töötajale seisnevad peamiselt töötajate esindajate lepingu sõlmimises osalemises. Kollektiivlepingu sõlmib ametiühing või töötajate usaldusisik, kellel on tavatöötajast paremad juriidilised teadmised. Tööandjal on kollektiivlepingu sõlmimisel mitmed eelised. Nagu näiteks: Korraga saab kindlaks määrata paljude töötajate töötingimused.
pool. Kollektiivlepingu kehtivus Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Kollektiivleping kehtib 1 aasta, kui selles ei ole teisiti kokku lepitud ja lõpeb kehtivuse lõppedes. Sõlmitud kollektiivlepingud on kohustuslik esitada 15 tööpäeva jooksul Sotsiaalministeeriumile kollektiivlepingute andmekogus registreerimiseks. Kollektiivlepingu tekst peab olema kättesaadav kõigile, keda see puudutab. Võb kindlaks määrata töötajate ringi, kellele kollektiivleping kehtib, kui seda määratud ei ole, siis kehtib kollektiivleping kõigile selle tööandja töötajatele. Kollektiivlepingust teada saamine Infot saab ametiühingult või töötajate usaldusisikult. Tööandjal on kohustus tutvustada kollektiivlepingut kõigile töötajatele, kui töötajaid puudutav uus kollektiivleping on sõlmitud. Samuti tuleb kollektiivlepingut tutvustada igale uuele töötajale tööleasumisel.
Kollektiivlepingu mõiste ja sõlmimise kord Kollektiivlepingu mõiste - vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid.Tõõandjate liit ühendab teatud tegevusharu füüsilisi isikuidm kes on tõõandjad lepingu tähenduses, samuti kaitseb liikmete huve tõõsuhtes. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Sõlmitakse tõõandja ja tõõtajate vahel või tõõandjate liidu ja tõõtajate ühingu vahel. Ettevõtetes sõlmib kollektiivlepingud tõõtajate ühing. Valitsusasustuses võib tõõandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Kollektiivlepinguga määratakse paika palgatingimused, tõõtingimused, puhkeajad, koondamise tingimused, hüvitised, tagatised, lepingu pikendamine ja muutmine, tõõohutuse tingimused jne. Kollektiivlepingu sõlmimine sõlmitakse vastastikuse usalduse ja informatsiooni alusel. Läbirääkimisi saab alustada sitsme päeva jooksul...
Pooled võivad alustada läbirääkimisi pärast teate saamist seitsme päeva jooksul. Läbirääkimise tulemusel kui nad on jõudnud ühisele kokkuleppele, siis nad võivad sõlmida ühise kollektiivlepingu. Läbirääkimisi peetakse kokkulepitud aegadel. Pooltel on õigus kaasata läbirääkimistele ja kollektiivlepingu projekti koostamisele asjatundjaid ja eksperte ja asjatundjate ja ekspertide kutsumisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool. Reeglina kehtib kollektiivleping 1 aasta aga võib olla kas pikem või lühem kui osapooled on saanud kokkuleppele. Tavaliselt jõustub kollektiivleping kohe sellest päevast, kui sellele on alla kirjutatud. Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste ajal. Kui kumbki kollektiivilepingu pool ei teata vähemalt kolm kuud enne
Koondamine töösuhetes Koondamine on töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel. Lisaks kuulub sinna alla ka see, kui tööandja lõpetab tegevuse, ehk sulgeb ettevõtte või teine variant, et tööandja on pankrotis. Ning et tööandja saaks töötajat koondada on sätestatud viis erinevat punkti, mis neid reegleid paika panevad. Esimene reegel on vägagi konkreetne ja üheselt mõistetav, nimelt võib tööandja töötaja koondada, kui kokkulepitud tingimusi pole enam võimalik täita töömahu vähenemise tõttu. Seega kui tööandjal pole enam töötajale tööd anda siis võib ta antud töötaja koondada. Aga sellisel juhul tööandja peab otsima töötajale uue töö või korraldama ümber tema töö. Kui seegi on võimatu siis tuleb tööandjal korraldada töötaja ümberõpe või muutma tema töötingimusi, juhul kui see ei põhjusta tööandjale liiga suuri väljaminekuid, mis on aga lahtine kuna konkreetset summat ei ole pai...
Samuti on võimalik selliseid lepinguid sõlmida ka tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel. Kollektiivleping laieneb nendele isikutele, kes kuuluvad sellise lepingu sõlminud organisatsioonidesse. Kollektiivlepinguga ei või ette näha tingimusi, mis oleks töötaja jaoks halvemad sellest, mis seadusega on ette nähtud. Kollektiivlepingu peab sõlmima kirjalikult. Selle peab sõlmima läbirääkimiste teel, mida peavad pidama poolte esindajad kokulepitud ajal. Kollektiivleping sõltub allakirjutamise päevast, kui just lepingus ei ole teisiti ette nähtud. Leppetrahvi mõiste ja kasutamine töösuhetes Leppetrahv on lepingus ettenähtud kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seda kasutatakse seega juhtudel, kus üks lepingupool on teist kahjustanud ning lepingus on ära märgitud kahju tekitamise eest mingi trahvisumma. Töösuhetes saab leppetrahvi määrata järgmistel tingimustel:
· kollektiivlepingu täitmise, kontrollimise vajaliku info hankimise korra · kollektiivlepingu muutmise, pikendamise ja uue kollektiivlepingu sõlmimise korra · täiendava vastustuse kollektiivlepingu täitmata jätmise eest · töötajate ja tööandaja esitamise nõude korra kollektiivse töötüli puhul · tingimused, mille reguleeritakse muud kollektiivlepingu poolte vahelised suhted Kollektiivlepingu pooled: Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Kollektiivleping sõlmitakse: · tööandja ja töötajate ühing, liit või volitatud esindaja, · tööandjate ühing või liit ja töötajate ühing või liit, · omavalitsusüksuste liit ning töötajate ja teenistujate ühing või liit, · tööandjate keskliit ja töötajate keskliit, · töötajate ühingute keskliit, tööandjate keskliit ja EV valitsus.
- töölepingu lõpetamisel järgima Eesti Vabariigi TLS § 79 - 82 nõudeid. 7.2. Tööandja kohustub: - kindlustama Töötajale töötingimused ja -vahendid, mis on Töötajale vajalikud tööülesannete täitmisel; - maksma töö eest tasu vastavalt töölepingus kokkulepitud korrale; - töölepingu lõpetamisel järgima Eesti Vabariigi TLS § 86, 87 nõudeid. 10.3. Mõlemad pooled on kohustatud järgima Eesti Vabariigi TLS § 48 - 50 nõudeid. 8. Kollektiivleping 8.1. Töölepingu sõlmimise momendil puudub kollektiivleping. 9. Lõppsätted 9.1. Käesolevas Lepingus sätestamata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ning Tööandja poolt kehtestatud töösisekorraeeskirjadest ja ametijuhendist. 9.2. Käesolevast Lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimistel kokkulepet ei saavutata lahendatakse
osavõtjatepoolse kokkuleppe tulemusena kaotada ettevõtjate vaheline konkurents ja leppida kokku seadusevastastes mängureeglites. Selle kokkuleppega kooskõlastatakse hinnapoliitika, piiratakse tootmismahte, jagatakse omavahel turge, boikoteeritakse või diskrimineeritakse mõnda ettevõtjat eesmärgiga ta turult välja tõrjuda, samuti kokkumängud hankemenetluses, millega saavutatakse sisuliselt monopol. 5. KOLLEKTIIVLEPING Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena ning seda saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad.
Kes saab töötajaid esindada, mismoodi see toimub? Mõisted, mida me töötajate esindamisel kasutame, on ühesugused. Võib olla Ettevõttenõukogu, töötajate nõukogu, võib rääkida ka personaliesindajast. Töötajate nõukogu sisuline külg on riigiti erinev. Ametiühingu puhul võib ka sisuline tähendus olla väga erinev. Miks töötajate esindamist on vaja? Kollektiivsete töösuhete areng ei ole olnud lihtne. 20. sajandi alguses, kui võeti vastu Hollandi tsiviilkoodeks ja kollektiivleping tunnistati kehtivaks. Seda peetakse normaalseks, et töötaja on kaasatud töötingimuste läbirääkimisse. Struktuaarne võrdlus 1. Ühe kanali süsteem ametiühing. On olemas vaid üks töötajate esindaja ametiühing. Ametiühingu pädevus sõltub sellest, mis riigis see on loodud. Ühe kanali süsteem on Rootsis, Soomes ja Ameerika Ühendriikides. 2. Kahe kanali süsteem ametiühing ja töötajate organid. See süsteem eeldab, et on
Karjäär - soovitud sotsiaalne seisund Palk - tasu tehtud töö eest Avanss - palga osaline ettemaksmine Ajapalk - tasu tehtud töö tegemiseks kulutatud aja eest Tükipalk - tasu tööda loodud toodangu koguse eest Brutopalk e kogupalk - väljateenitud palk enne maksude mahaarvamist Netopalk palk, millest on maksud maha arvatud, ja mille inimene reaalselt kätte saab NETOPALK=BRUTOPALK-MAKSUD Miinimumpalk - minimaalne töö eest makstav palga summa Tööjõu nõudlus näitab, kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga isikuid mingile alale tööle võtta Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes soovivad mingi kindla palgaga tööle minna Tööjõu pakkumine näitab töötajate soove, tööjõu nõudlus väljendab ettevõtjate huve Tööpuudus - tekib siis, kui tööjõu pakkumine on nõudlusest suurem ja osa inimesi jääb tööta Tööjõupuudus tekib siis, kui kui nõudlus on pakkumisest suurem Kollektiivleping kollektiivne tööleping, mis sätestab tööand...
Kollektiivlepingu olemus ja sõlmimise kord Kollektiiv leping on leping mis sõlmitakse kirjalikult. See leping reguleerib tööandja ja töötaja vahelisi töösuhteid. Selle lepingu lisad on lahutamatud osad ning nendel on samasugune juriidiline jõud nagu kollektiivlepingulgi. Kollektiivlepinguga saab kindlaks määrata nt. palgatingimused, töö-ja puhkeaja tingimused, töötingimused ning muud tingimused mis on vaja töötajal teada. Selle lepinguga määratakse palga alammäär ning selle korrigeerimise korra, tööohutuse lisaabinõud, tööhõivetagatised ning muud tööalased tagatised, mida peetakse vajalikuks töötajale teada andmiseks. Kollektiiv lepingu sõlmimisel peavad mõlemad osapooled olema nõus punkitega mis on lepingus toodud. Et mõlemad oleks nõus ning informeeritud võetakse inimesed kes teevad omavahel läbirääkimisi. Läbirääkimisi peetakse kokkulepitud ajal ning nende pidamiseks vabastatakse mõlema poole kokkuleppel nende esindajate põhitö...
viimase juhtimise ja kontrolli all. Mõisted: rendiagentuur, renditöötaja, kasutaja ettevõte. 19.Kollektiivleping, pooled, eesmärk ja selle tähendus Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused. Kollektiivlepingut reguleerib kollektiivlepinguseadus. Kollektiivlepingu eelised töölepingu ees seisnevad peamiselt töötajate esindajate osalemises lepingu sõlmimisel. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena ja seda saab sõlmida ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad. Kollektiivläbirääkimiste õigus on ametiühingul, selle puudumisel töötajate usaldusisikul. Kollektiivleping võib olla kahe või kolmepoolne. Kui kollektiivlepingu tingimused on seadusest halvemad, kohaldatakse seadust. Kollektiivleping võib sisaldada töötasu suurust, puhkuse kestvust,
kohustuslik, teiste puhul võib vastastikusel kokkuleppe alusel vastava sätte kohaldamisest loobuda. Seega võib kollektiivlepingus ja mõnedes teistes lepingutes otsustada teisiti, kui sätestatud seaduses. Rootsi Kuningriigis on kollektiivlepingud väga levinud ning need katavad suure osa tööjõuturust. Individuaalse töölepingu poolteks on töövõtja ja tööandja. Tööleping võib sisaldada seadustest ja kollektiivlepingust võetud sätteid ning lisaks veel muid tingimusi. Kollektiivleping siis on peamine alus töösuhetes Rootsi Kuningriigis. Kollektiivleping on kirjalik leping, mis sisaldab töölevõtu tingimusi sh. palk, puhkus, tööaeg ning kõik see, milles tööandja ja ametiühing on kokkuleppele jõudnud. Kollektiivleping täiendab tööõiguse alaseid seadusi ja võib neid asendada, juhul kui seadus seda lubab. Kollektiivlepingu alaseid läbirääkimisi tohivad pidada ainult vastavad pooled. Tööandja poolt võib läbirääkimisi pidada tööandja ise,
Töösuhe on oma olemuslikult võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguvabaduse põhimõte, st. lepingu pooled on sisu kujundamisel vabad. 2. Mis on tööõiguse allikateks. Tööõiguse allikateks on Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, Eesti Vabariigi põhiseadus, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivleping. 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale. On sätestatud üldreegel, et alla 15. aastase koolikohustusliku alaealise töötamine on keelatud. Siin on seadusandja näinud ette erandeid. Erandjuhtudel (vastavalt TõS) võib olla töötajaks ka alaealised. 1) 7-12 aastased võivad tehad kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami alal. On vajalik seadusliku esindaja, tööinspektori ja vajadusel ka lastekaitsetöötaja nõusolek.
huvide tasakaal. Kujunes välja koos industrialiseerimise ja masstootmise tekkimisega. Tööõigus hakkas arenema 19. sajandi lõpus. (Eestis baseerus tsiviilõiguslikul teenistuslepingul, mille sisuks oli teise isiku tööjõu kasutamine, mis oli olemas ka Balti eraseaduses.) Tööõiguse valdkonnad – 1) kollektiivne tööõigus – individuaalse tööõiguse alus on poolte sõlmitud tööleping; 2) individuaalne tööõigus – selle aluseks on töötajate esindusorganisatsiooni sõlmitud kollektiivleping. Töölepingu tunnused - 1) töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu; 2) kohustub tööandjale kokku lepitud tööd tegema isiklikult; 3) töötaja - füüsiline isik; 4) tähtajaline või tähtajatu; 5) orienteerutakse protsessile; 6) töötaja tööandjaga alluvussuhtes: kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile; 7) tööandja määrab, millal ja kuidas ; 8) töö tehakse tasu eest - tasuline; 9) tingimused lepingus ja seaduses
järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Töötaja kes leiab, et teda on ebavõrdselt koheldud soo tõttu võib pöörduda soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole või kohtusse. 4. OÜ Kiil ühines AS Kiviga. AS Kivi juht ei soovinud kõiki OÜ Kiil töötajaid tööle võtta ja käskis neil kirjutada lahkumisavaldused. Samuti ei sobinud talle OÜ Kiilis kehtinud kollektiivleping. Milliseid seaduse sätteid on rikutud. TLS § 112, ettevõtte üleandjal ja omandajal on keelatud tööleping üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu. Seega ei tohi AS Kivi nõuda, et töötajad kirjutaksid lahkumisavaldused. Juhul kui ettevõte ei soovi osasid töötajaid tööle, peaks nad kas koondamavõi lepingu üles ütlema poolte kokkuleppel. Niisamuti jääb ka kehtima ka kollektiivleping. VÕS § 180 lg 2, ettevõttesse kuuluvad
§ 4 ehk nõuete täitmise tagaja ranitsa lubatud kaal KT toimumise tingimused § 3 lg 4 ehk mis on KT § 11 ehk millal ei tohi anda koduseid ülesandeid § 12 ehk millal tohib pikapäevarühmas alata õppetöö Täiskasvanute koolituse seadus § 3 lg 2 § 8 lg 5 ehk kes finantseerib koolitust koolituse läbimise tõend mida võimaldab õpetada kutsealane koolitus kellele antakse õppepuhkust kes tasub vabaharidusliku koolituse eest tööandja osaluse sätestab töö- või kollektiivleping ! §8 lg 3 ehk mitmeks päevaks säilitatakse keskmine töötasu õppepuhkuse ajal ! § 9 ehk millisel juhul võib õppepuhkuse andmise edasi lükata Õpilase tunnustamise tingimused ja kord medaliga lõpetamine Mis on kooliastme hinne? Nt gümnaasiumi kursuse hinne; ei ole nt 4. või 11. kl vm suvaline hinne. Kuidas tunnustatakse põhikooli lõpetajat? Diplom või lõputunnistus või kiitusega lõputunnistus. Kiituskirja andmise tingimused otsustab kooli õppenõukogu.
poolt töötajate vajadusi, teiselt aga seda, et klientidel oleks mugav ja hea ettevõttet külastada. See on väga hea, et kogu töökeskkonnategevuse aluseks on Tallinna Kaubamajas riskianalüüsid. See on väga hea, et Kaubamaja teeb koostööd erinevate koostööpartneritega. See on mõlemale poolele hea. Kaubamaja saab töötajatele pakkuda kindlat kohta, kus nad saavad kasutada erinevaid teenuseid soodsamalt, partnerid aga omakorda saavad omale rojkem kliente. See on hea, et neil on kollektiivleping. Kõige tähtsam on, et kui on mingi probleem, siis kõik mõistavad, et kõige tähtsam on töökohtatde säilitamine, kui hüvede suurendamine. Kindlasti, kui tööandjad võimaldavad töötajatele selliseid tingimusi, kus need teevad oma tööd hästi, ei tunne stressi, ei tee vigu, tööandjatel läheb äri edukamalt ja paremini, kindlasti majanduskasumit on rohkem. Mida ergonoomilisem keskkond on, seda paremini teevad inimesed tööd ja seda suurem on majanduskasum.
· töötajale on kehtestatud tööajaregulatsioon ning ületunnitöö piirang käsundisaajalt võib töö tegemist nõuda 24/7; · töötajal on täistööajaga töötades õigus vähemalt miinimumpalgale ning tööandjal kohustus tasuda maksud käsunduslepingul miinimumtasu puudub ning maksude tasumises tuleb eraldi kokku leppida; · töötajal on õigus saada puhkust käsundisaajal ei ole; · töötajale kohaldub selle olemasolul kollektiivleping ning tal on õigus streikida käsundisaajale kollektiivleping ei kohaldu ning streigiõigus puudub; · töötaja vastutus on piiratud käsundisaaja oma ei ole; · töölepingu ülesütlemisel töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine) on sätestatud etteteatamise ning hüvitise miinimummäärad käsunduslepingu puhul need puuduvad;
lepingu järgi üleantu või täidetu tagastamist. Töötaja tagastab tööalaseks kasutamiseks saadud töö- ja isikukaitsevahendid. Kui töötaja pettis tööandjat asjaoluga, mis on olulise tähtsusega töötasu määramisel, võib tööandja töötajalt tagasi nõuda töötajale tasutud osa, mida tööandja ei oleks maksnud tegelikke asjaolusid teades. 18. Kollektiivlepingu pooled. Rakendusala Mõiste: Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Kollektiivlepingu pooled: Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. *) Kollektiivleping sõlmitakse: 1) tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel;
TÖÖLEPING NR 1 Tartu, 01.08. 2008 Tööandja .................., reg nr23522997, asukohaga /Tartu, Turu 24/, keda esindab juhatuse liige ................. Töötaja Jaan Tamm, /38012266538/, elukohaga Tartu Ringtee 25, sõlmisid töölepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU TÄHTAEG 1.1 Töötaja asub tööle 01.09.2008. 1.2 Leping on sõlmitud määramata tähtajaks. /või määratud tähtajaks koos tähtaja, põhjenduse ja viitega TLS vastavale §-le/ 1.3 Töötaja võetakse tööle katseajaga neli kuud. 2. TÖÖ SISU 2.1 Töötaja töötab autojuht/teenindaja ametikohal. 2.2 Tööülesannete täitmise kohaks on Tartu, mida võib muuta tööandja korraldusega tingimusel, et uus asukoht asetseb Eesti Vabariigi piires. 2.3 Tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib vahetu juht. 2.4 Töötaja ametikoha eesmärk ning tööülesanded on fikseeritud töötaja ametijuhendis, mis on käesoleva töölepingu lahutamatu osa. 3 TÖÖAEG 3.1 Töötaja tö...
Tööaja summeritud arvestused leitakse arvestutöö jooksul tööaja norm, üldjuhul sellesse perioodi jäävad kalendi järgsete tööpäevade liitmised ja saadud summa korrutamisel kaheksaga. Need normtunnid jagatakse tööaja kavades nii, et ühel päeval/vahetuses ei kestaks tööaeg üle 12 h ja vahetuste vahel oleks puhkeaeg vähemalt 11h jai gal nädalal puhkeaega 36h. Tööelpingu lõpetamise etteteatamis tähtajaks on vähemalt 3 Kollektiivlepingu sedause kohaselt on kollektiivleping vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Siit tulenevalt on kollektiivleping töötajate ja tööandjate vabatahtlik kokkulepe töösuhete täiendavaks reguleerimiseks.
läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega) Kollektiivne tööleping (ka: kollektiivleping) leping, mis sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastasti- kused kohustused ja õigused ETTEVÕTTE Tööläbirääki- AMETIÜHING ADMINISTRATSIOON mised KOLLEKTIIVLEPING Streik situatsioon tööturul, kus töötajad keelduvad töötamisest Lokaut situatsioon tööturul, kus ettevõtte administratsioon keeldub töölisi tööle lubamast ANDRES ARRAK 4 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööjõud
ja vabariigi valitsuse poole ettepanekuga alustada teinud, et öötöö rikub organismi tasakaalu ja võib läbirääkimisprotsessi uue üleriigilise viia tõsiste tervisehäireteni. Õed ei tohi oma töös kollektiivlepingu sõlmimiseks aastateks 2017-2018. eksida, ka siis, kui nad väga väsinud on. Hetkel kehtib üleriigiline kollektiivleping kuni Puhkepäeviti ja öösiti, kui perearstiga enam 2016. aasta lõpuni ning selle kohaselt on 2016. ühendust ei saa ning kiirabisse ei tihka helistada, aastal õdede alamtunnitasu 5,50 eurot ja leitakse ikka õde, kes head nõu annab või siduma hooldustöötajatel 3,30 eurot. tuleb. Õed tulevad ka siis appi, mõtlemata sellele, et
(5) Usaldusisikud võivad endi hulgast valida peausaldusisiku, kes korraldab usaldusisikute tegevust. (6) Üldkoosolek teatab tööandjale viivitamatult kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis usaldusisiku valimisest ja tema volituste kestusest ning usaldusisiku tagasikutsumisest. (7) Üldkoosolek teatab tööandjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis usaldusisikute õigusest töötajaid ühiselt esindada. KOLLEKTIIVLEPING § 2. Üldpõhimõtted (1) Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. (2) Tööandjate ühing või liit ühendab teatud tegevusharu või muul alusel juriidilisi ja füüsilisi
Usaldusisiku valimise ja tagasikutsumise tingimused ning kord peavad tagama kõigile töötajatele võimaluse osaleda usaldusisiku valimisel ja tagasikutsumisel. TUIS § 7 Usaldusisikul on õigus: 1) tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; 2) saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga; TUIS §-d 9 ja 10 52. Kollektiivleping mõiste, sõlmimine ja kehtivus Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. KLS § 2 Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Kollektiivleping sõlmitakse: 1) tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel;
Vastavus PS-ile. Sõltumatuse kusimus Kiirus vs kvaliteet Administratiivne alluvus XI. Kollektiivsed töösuhted Üldine palgatöötajate arv on ca 600 000. Kollektiivlepingud kajastatakse sotsiaalministeeriumi Riiklik lepitaja: õigus- ja huvikonfliktide puhul. Kõigepealt tuleb minna riikliku lepitaja juurde ja kui seal kokkulepet ei saavutata, siis on õigus streikida. Riiklik lepitus: transpordi aladel kõige enam. Laiendatud kollektiivleping: sektori tasandil on Eestis kehtiv kollektiivleping vaid tervishoiu- ja transpordisektorites (laiendamine kitsamas tähenduses, extension). Näide: EAL (Eesti Arstide Liit) --kollektiivleping-- EHL (Eesti Haiglate Liit) Töötasu, tööaeg, koolitus Töötasu peavad maksma need, kes kuuluvad EHL-i EAL-is töötavatele töötajatele. KLS § 4 lg 4: Laiendatud kollektiivleping: EHL ja EAL sõlmivad kollektiivlepingu ning
järelevalve töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete töökeskkonnas täitmise üle, üldsuse, töötajate ja tööandjate teavitamine töökeskkonna ohtudest ning individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtueelses töövaidlusorganis. Tööinspektsiooni kohaliku inspektsiooni juures tegutseb töövaidluskomisjon, mis juhindub oma töös «Individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest». 31. KOLLEKTIIVLEPING JA TÖÖLEPING Tööleoing on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustab tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle ettenähtud töötingimused Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Kollektiivleping sõlmitakse: 1
vasta nõuetele ja see tõttu pole neil tööd.Tööpuudus on siis kui oskused ja tahe on aga tööd pole .Netopalk on palk kust on maksud maha arvutatud.Miinimum palk on palga alammäär , millest vähem ei tohi maksta.Ametiühing on töötajate esindusorganisatsioon mis kaitseb töötajate huvisid ja esindab töötajas konda läbirääkimistel ettevõtte juhtkonna .Streik tähendab seda et töötajad keelduvad töötamisest.Streigiga sarnane lokaut on samuti töö katkestamine. Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused. ELANIKKO ND TÖÖEAST VÄLJAS 15-74 a. RAHVASTIK TÖÖJÕUD MAJ. M-AKTIIVNE HÕIVATUD TÖÖTUD PENSIONIEALISE D
g.) Jne... Võlaõiguslikus mõttes on töökorralduse reeglite näol tegemist tüüptingimustega. Kollektiivleping-vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuse või KOV-i vahel, mis reguleerib tööandjate ja tööötajatevahelisi töösuhteid. TL peab sisaldama viite kollektiivlepingule, kui konkreetsele töötaja laieneb see kollektiivleping. Laiendatud kollektiivleping- kollektiivleping, mis sõlmitakse.........vahel. Töötaja peamised kohustused töösuhetes: · Kohustus teha kokkulepitud tööd ja täita tööiseloomust tulenevaid kohustusi. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. · Kohustus teha tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal. · Kohustus täita tööandja seaduslikke korraldusi. Töötaja on kohustatud täitma õigel ajal
Netopalk- raha, mille saab inimene kätte pärast maksude mahaarvamist Tööjõu nõudlus näitab kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga isikuid mingile alale tööle võtta. Tööjõu pakkumine näitab kui palju on neid inimesi, kes soovivad mingi kindla palgaga mingile kindlale tööle minna. Kui pakkumine on nõudlusest suurem, tekib tööpuudus Kui nõudmine on pakkumisest suurem, tekib tööjõupuudus.(Siis tõstetakse tavaliselt palka) Töötajad kaitsevad oma õigusi: kollektiivleping, ametiühingud, streik. Tööturu seisukohalt on oluline elanikkonna struktuur: Tööeast nooremad Tööealised(15-69a) Tööeast vanemad Tööealine elanikkond jaguneb: aktiivne rahvastik( Tööjõud) Mitteaktiivne rahvastik Tööjõud omakorda jaguneb: töötajad ja töötud. Töötaja on isik, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu: Palgatöötajad- töötavad lepinguga, saavad palka Ettevõtjad- saavad ettevõtjatulu
tagatised ja hüvitused, mida pooled peavad vajalikuks kollektiivlepingu täitmise, kontrollimise vajaliku info hankimise korra kollektiivlepingu muutmise, pikendamise ja uue kollektiivlepingu sõlmimise korra täiendava vastustuse kollektiivlepingu täitmata jätmise eest töötajate ja tööandaja esitamise nõude korra kollektiivse töötüli puhul tingimused, mille reguleeritakse muud kollektiivlepingu poolte vahelised suhted Kollektiivlepingu pooled (1) Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. (2) Kollektiivleping sõlmitakse: 1) tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel; 2) tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu vahel; 10.3 Mis on kollektiivne töötüli ja kes on selle poolteks? Mõisted (1) Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu
kaitseriietuse ja vahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda, töötajapoolset aruandmise korda jne. Töökorralduse reeglitest teavitamiseks piisab, kui töölepingu dokumendis on esitatud viide dokumentide asukohale või allikale, kus dokumendid on kättesaadavad nt arvutivõrgus, sekretäri käes vms. 12) viide kollektiivlepingule on asjakohane vaid juhul, kui töötaja jaoks kohaldatakse kollektiivlepingut. Kollektiivleping võib kehtida konkreetse asutuse või äriühingu töötajatele või olla sõlmitud nt teatud tegevusala piires. Selline laiendatud kollektiivleping, mis võib kehtida mitme asutuse üleselt, võib töötajale laieneda ka nt ainult töötasu osas. Ka see peaks olema töölepingu kirjalikus dokumendis fikseeritud. ( vt osa XII p 3) TLS § 5 lõike 2 kohaselt peab tööandja andmed esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt.
kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 8. Mis on kollektiivleping? Mitmepoolne see on ja mida võib sellega kindlaks määrata? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. 9. Kas kollektiivlepingus sätestatut kohaldatakse võrdselt kõigile valdkonna
11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi; 12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi; 13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. 44. Kollektiivleping ja usaldusisik (kollektiivne töötüli). - Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Sõlmitakse: · töötajate/töötajate ühingu/liidu ja tööandja / tööandjate ühingu või liidu vahel · riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel Kollektiivleping laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse
Mõisted 1. Riskianalüüs Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskianalüüs on kohustuslik kõigile ettevõtetele. 2. Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. 3. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus. 4. Sisekontroll Töökeskkonna sisekontroll on tööandja järjepidev tegevus, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. 5. Töökeskkonnaspetsialist Töökeskkonnaspet...
üleantu või täidetu tagastamist. Töötaja tagastab tööalaseks kasutamiseks saadud töö- ja isikukaitsevahendid. Kui töötaja pettis tööandjat asjaoluga, mis on olulise tähtsusega töötasu määramisel, võib tööandja töötajalt tagasi nõuda töötajale tasutud osa, mida tööandja ei oleks maksnud tegelikke asjaolusid teades. 18.Kollektiivlepingu pooled. Rakendusala Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. (2) Kollektiivleping sõlmitakse: 1) tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel; 2) tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu vahel; 21) omavalitsusüksuste liidu ning töötajate ja teenistujate ühingu või liidu vahel; 3) tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel; 4) töötajate ühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahel, samuti
tööinspektorile töötaja taotlusel esindab töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist aitab kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on sõlminud usaldusisik Usaldusisikule tagatakse ülesannete täitmiseks aeg palga säilitamisega olenevalt töötajate arvust, keda ta esindab. Tagatised töölepingu lõpetamisel. Mall Gramberg Kollektiivleping Kollektiivleping (KL) on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib töö ja töötajate vahelisi töösuhteid KLga võib kehtestada normid, mis on töötajatele riiklikest normidest soodsamad Võivad olla kahe ja kolmepoolsed ning laiendatud KL Tagab töörahu ei tohi streikida Mall Gramberg
1.homo economicus - majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires ratsionaalne majanduslik käitumine - tähendab, et majandussubjektid maksimeerivad kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides majandussubjekt- Majandussuhetes aktiivselt osaleva füüsilise või juriidilise isiku üldnimetus majanduse kolm põhiküsimust: mida toota?kellele toota?kuidas toota? Erinevad majandussüsteemid: 1)Käsumajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele 2)nähtamatu käsi- Konkurents, mis hüviste suhtelistes hindades peituva informatsiooni alusel paigutab tootlikud ressursid ühiskonnas efektiivselt 3)robinson crusoe- Tootja ja tarbija ning tootmis-ja tarbimisotsus langevad kokku 4)tavamajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele, veendumusele või tavale võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) -...
24.oktoobril avaldatud artiklis ,,TÜ kliinikum uurib, kas streik on seaduslik" tuleb välja, et need õed, hooldajad ning arstid, kes tööl kollektiivlepinguga, ähvardab kohtusse kaebamine. Tööandjate keskliit on juhtinud Reili Kardmaa RM11 tähelepanu, et tervishoiutöötajad, kes töötavad kehtiva kollektiivlepinguga haiglates, ei saa streigist osa võtta. Nii on Tartu ülikooli kliinikumi töötajatel kehtiv kollektiivleping oma tööandjaga ning Delfile teadaolevalt arutab kliinikumi juhtkond võimalust streikijad kohtusse kaevata. Samuti streikisid pedagoogid, lootes, et neid märgatakse ning mõistetekase, mis saaks siis kui õpetajaid polekski. Üleriigiline streik toimus 7.9. märtsil 2012. Vastavalt õpetajate otsustele kohtadel toimus streik haridusasutustes üks kuni kolm päeva. Streik oli üleriigiline, hõlmates õpetajaid kõigis maakondades
Kehtestatud on vaid üks menetlustingimus – laiendatud sätete jõustamiseks tuleb nad avaldada Ametlikes Teadaannetes. Kui aga pooled ei jõua kollektiivlepingu laiendamises kokkuleppele, siis ei saa riik midagi teha. Sotsiaalministeeriumi sõnul tegutseb ta menetluses üksnes „kullerina”, saates sotsiaalpartnerite palvel lepingu teksti trükikotta. Selgub, et juba viie liikmega ametiühingul on lubatud sõlmida kollektiivleping, mis on laiendatud kogu sektoris. See, kui suur peab samal eesmärgil olema tööandjate ühing, on meie andmetel seadusega määratlemata, ent ühingu moodustamiseks on vaja vaid mõnda tööandjat. Sisuliselt on oma lepingut laiendada soovivate organisatsioonide esinduslikkus õiguslikult reguleerimata, välja arvatud juhul, kui asjaomase lepingu puhul on tegu üheainsa tööandja lepinguga. Sellel on veel teinegi tagajärg. Kollektiivlepingu seaduses ei mainita otseselt
Eelmenetluses selgitab kohus samuti välja menetlusosaliste taotlused ja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Samuti selgitab kohus välja, kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega või muul viisil määrusega või kirjalikus menetluses. Kahtlemata on eelmenetluse kõige olulisem eesmärk menetlusosaliste lepitamine või nende vahel kompromissi saavutamine. 26. Kollektiivleping, selle sõlmimise eesmärk ja tähendus, lepingu pooled Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või KOVide vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Tööandjate ühing või liit ühendab teatud tegevusharu või muul alusel juriidilisi ja
Majanduse eksami konspekt 1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud. Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektorid) vahelisi seoseid. Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele. Kasulikkuse teooria: tarb...
Kui hagiavaldus on võetud menetlusse, toimub eelmenetlus, mille jooksul selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nõuete suhtes. Kui kostja hagile kirjalikult ei vasta või ei ilmu kohtu kutsete peale kohtuistungile, võidakse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtuistungil toimub asja sisuline arutamine.Pärast kohtuvaidlust läheb kohus otsust tegema, teatades, millal ja mil viisil kohtuotsus avalikult teatavaks tehakse. 26. Kollektiivleping, selle sõlmimise eesmärk ja tähendus, lepingu pooled? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Selle eesmärgiks on reguleerida tööandja ja töötaja vahelisi töösuhteid.
kohustuste täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid või tööandja selgelt konfidentsiaalsena antud teavet. Usaldusisik ei tohi kasutada seaduse vastaselt volituste ajal ega pärast volituste lõppemist oma kohustuste täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid või tööandja selgelt konfidentsiaalsena antud teavet. Usaldusisik edastab konfidentsiaalsena saadud teabe teisele usaldusisikule või eksperdile selgelt konfidentsiaalsena. 339. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Tööandjate ühing või liit ühendab teatud tegevusharu või muul alusel juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kes on tööandjad töölepingu seaduse tähenduses, ning kaitseb
I Personalijuhtimise funktsioonid, eesmärgid ja valdkonnad Personalijuhtimine- inimeste praktilise juhtimise küsimused org-s., funktsioonid: töö analüüsist ja planeerimisest, värbamisest, valikust, hindamisest, hüvitamisest, arendamisest ja eestvedamisest. Personalijuhtimise eesmärgid: 1) efektiivne personal- töövaldkonnad: planeerimine, töö analüüs, värbamine, valik, arvestus 2) tööjõu säilitamine töövaldkonnad: töötasu, palgapoliitika, soodustused, suhted, karjäär 3) efektiivsuse suurendamine- koolitus, arendamine, hindamine 4) kooskõla saavutamine org. eesmärkidega kasum, tulemus, efektiivsus, sotsiaalne vastutus, org. kultuur, ühiskonna teenindamine. Personalijuhtimise valdkonnad: 1)strateegia planeerimine; 2)personali planeerimine; 3)töö analüüs 4)töökohtade hindamine; 5)personali värbamine; 6)personali valik; 7)personali hindamine; 8)koolitus ja arendamine; 9)karjääri planeerimine; 10)töötasu ja palgapoliitika; 11)personaliarv...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
