ÜHISKONNA MAJANDAMINE - Majandamissüsteemi põhitüübid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Ühiskonna majandamine

· Majanduse ülekuumenemise põhjuseks on liigne nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. - Majanduspoliitka ülesandeks on sel juhul piirata tarbimis, tõsta maksumäärasid, vähendada riiklikke kulutusi. Maksupoliitika Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab makukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. Maksukoormus sõltub riigi funktsioonidest (riigi funktsioon on ühiskonna valitsemine). Mida rohkem funktsioone on riik võtnud kanda, seda kõrgemad peavad olema maksud (paks riik). Mida madalamad maksud, seda õhem riik (riik on vähem funktsioone enda kanda võtnud). Eestis on tegu liberaalne heaoluriigiga. Kõige rohkem on maksustatud tööjõud, tarbimismaks on ka suur, kõige madalam on kapitalimaks. Maksupoliitikal on kaks aspekti: · Majanduslik aspekt: kogudes rohkem maksutulusid tugevneb riigi võime sekkuda

Ühiskonnaõpetus

6

doc

Ühiskonna majandamine

ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonnal on piiramatud soovid ja piiratud ressursid, sestap peab iga ühiskond vastama küsimustele, mida (ja kui palju) toota, kuidas toota ja kellele toota. Nende küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosnevad loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne.), reaalkapitali ressurssidest (tehased, masinad, seadmed, inventar jne.), inimestest (töötav elanikkond mitmesuguste teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni ja juhtimisvilumustega), finantskapitalist (esindab teatud kogust füüsilist kapitali, nt firmakapitali, ning on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali), ettevõtlikkusest (niisugused teadmised ja oskused, mida on vaja selleks, et mõista vajadust mingi uue toote valmistamise järele või osata toota paremat, täiuslikumat kaupa). Ressursse võib tootmisprotsessis kaupade ja teenuste ehk hüviste valmistamiseks kombineerida mitmeti. Et ressursid on piiratud, on piiratud ka hüvised ise. Hüvis on piir

Ühiskond

5

doc

Tööturg ja hõivepoliitika

Tööturg ja hõivepoliitika. Majanduslikult aktiivne rahvastik e tööjõud on osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Kõik töötajad (hõivatud) ja töötud. Majanduslikult passiivne e mitteaktiivne rahvastik on osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Koduperenaised, tudengid ja õppurid. Lapsed, vanurid, kodused. Heitunud. Töötu- inimene, kes soovib tööd teha ja on selleks võimeline, kuid ei leia tööd. Tööealine rahvastik- 15-74 aastane elanikkond. Tööjõu nõudlus- näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine- näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tööjõu puudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. Tööpuudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu näudlus ja osa inimesi jääb seetõtt

Ühiskonnaõpetus

6

doc

Majanduse konspekt

Riiklik maks on ka raskeveokimaks. raskeveokimaksu seadus sätestab raskeveokimaksu, millega maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoauto ja autorong. Raskeveokimaks on riiklik maks. Veoauto ja autorong (raskeveok) maksustatakse sõltuvalt registri- või täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile. MAJANDUS Ühiskonnas toimuvaid protsesse mõjutab majandus ja majanduse areng. Majanduse keskseks küsimuseks on püüd rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi. Paraku on inimese soovid piiramatud, ressursside hulk, mille abil soove rahulda, aga piiratud. Tuleb teha valikuid, otsustada mida ja kuidas toota, keda toetada, keda mitte. Sõltuvalt sellest, kuidas ühiskond vastab kolmele küsimusele- mida, kuidas ja kellele toota -, on üles ehitatud kogu riigi majandussüsteem. Ajalooliselt tuntakse nelja tüüpi majandussüsteeme: tava, käsu (plaani)-, turu- ja segamajandus. Iga

Ühiskond

2

docx

Majandus 12. klass / spikker

toetus, sotsiaalmaks-rahaline toetus; vaesus kui sotsiaalne probleem tähendab kõige üldisemalt rahaliste vahendite olemasolu Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absoluutne e primaarne-inimese tulu jääb allapoole riiklikult riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil määratud vaesuspiiri,suhtline e sekundaarne-inimese elatustase on allapoole ühiskonna tunnetatavat kehtestavahest kohalikest maksudest.Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega.(riiklikud keskmist;vaesusriski suurendavad:isikuomadused,madal haridustase,tervslik seisund,vähesed ameti- on:tulu,sotsiaal,maa,hasartmängu,käibe,tolli,raskeveoki,aktsiisimaks. k.a kohustuslikud ja toimetulekuoskused,ebasoodne elupiirkond,suhtlemisringkond,pere puudmine;paks riik- kindlustusmaksed)Riiklike maksude maksuhalrud on maksu-ja tolliamet

Ühiskonnaõpetus

14

docx

Makroökonoomika I 1. teema konspekt

1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad ­majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad majandusnäitajaid ja sellega ka aluseid, mille põhjal võetakse vastu kogu ühiskonda puudutavaid rahvamajanduslikke juhtimisotsuseid. Enamasti tegeleb M�

Makroökonoomika

9

doc

Makroökonoomika I kontrolltöö, Nuuter

· Osalise tööajaga töötajad · (heidutatud töötajad- inimesed kes on loobunud töö otsimisest) · väärinfo TÖÖTUSE HIND MAJANDUSELE *Kui majandus ei suuda luua piisavalt töökohti kõikidele soovijatele, langeb potentsiaalne kogutoodang. Kaotatud kogutoodang on SKT lõhe. OKUN' i Seadus (Arthur Okun) *Iga protsent, mille võrra tegelik töötuse määr ületab loomulikku, tekitab 2,5% SKT lõhe. TÖÖTUSE SOTSIAALNE HIND Töötus mõjutab erinevaid ühiskonna klasse erinevalt: esmalt kannatavad noored, hariduseta inimesed, muust rahvusest töötajad. MUU HIND Tsükliline töötus sotsiaalne katastroof. TÖÖTUSE TEOORIA Klassikaline suund: Teooria eeldused: arvati, et täistööhõive kogutoodangu saavutamiseks ebapiisavat tarbimist ei esine ja kui ka esineb, siis hinna/palga kohanemine toimub kiiresti Say seadus: pakkumine tekitab nõudlust ­ tarbimine ja säästmine on seotud tootmise ja investeerimisega

Mikroökonoomika

37

docx

Ühiskonna valitsemine

segatüüp: Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Presidendil palju võimu. Parlament valib peaministri, peaminister valib riigikogu. (Prantsusmaa, Soome, Venemaa) Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia funktsioonid: 1. annab hinnangu eksisteerivale olukorrale 2. loob pildi ideaalsest ühiskonnast, pakub teed selle saavutamiseks 3. Vasakpoolsus: rohkem ühiskonna kui terviku kesksed, tegutsevad selle huvides. Indiviidi huvid tagaplaanil (Sotsid, Keskerakond). Vasakäärmus- kommunistid Parempoolsus: Indiviidid ja tema vabadus oluline. (Reformierakond, IRL). Paremäärmus- natsionaalsotsialistid (Saksamaa) ja fasistid (Prantsusmaa). Esimesed poliitilised ideoloogiad tekkisid keskaja lõpul (utoopiad). On ka mittepoliitilisi ideoloogiaid (budism, feminism, asketism). Kõik parteid ja liikumised tuginevad tänapäeval mingile poliitilisele ideoloogiale,

Ühiskond

Kommentaarid (0)