ÜHISKONNA MAJANDAMINE - Majandamissüsteemi põhitüübid (0)

3. ÜHISKONNA MAJANDAMINE
Majandamissüsteemi põhitüübid
Maj. 3 põhiküsimust on:
mida toota
Kuidas toota
Kellele toota
Olenevalt kuidas neile ühiskond vastab on tegemist 4 tüüpi majandussüsteemidega:
Tavamajandus- kõik toimub nii nagu alati, tavapäraselt
Käsumajandus- kogu majanduse toimimise aluseks on käsk(plaan)
Turumajandus - kõik küsimused reguleerib turg -: ostujõu(raha) ja ostuhuvi olemasolu või puudumine.
Segamajandus- esineb elemente mitmest maj. süsteemist.
Majanduslik käitumine.
MK on indiviidi, ettevõtte või riigi valik ehk otsus, kuidas kasutada enda käes olevaid ressursse.
Ressursid on alati piiratud. Vajadused (nii riigil, ettevõttel kui üksikisikul) alati suuremad kui nende rahuldamise võimalused.
Ressursid:
loodusvarad ,
Inimesed
kapital
Kuidas maj. süst. Toimib?
Maj.süst. on mehhanism , mis ühendab kõiki ressursse ning arusaamu ja teadmisi majandamise põhimõtetest.
Riik otsustab kuidas kasutada loodusressursse, inimressurssi e. tööjõudu (saab mõjutada tööjõu kvaliteeti ja töö motivatsiooni, kontrollib kapitali liikumist (vajadusel tekitab soodsad tingimused kapitali sissevooluks näit. Eestis madalate maksude kaudu)
Tänapäeval eristatakse ka neljandat ressurssi- ettevõtlikkust. See on omaduste kompleks , mis esineb arvatavalt ~10 % elanikkonnast: oskus kiiresti reageerida turumuutustele ja neid ette näha, riskivalmidus, suutlikkus taluda ja ületada kriise nii psühholoogilises kui rahalises mõttes. Ilma ettevõtlikkuseta ei saaks turumajandus toimida.
Tööturg.
Tööle hakkab inimene tingituna majanduslikust sunnist s.t. vajadus ennast elatada ja eneseteostuse vajadusest (soovitud sotsiaalse seisundi saavutamine, kuulsusejanu vmt.) ja ka missioonitundest.
Palk: tasu tehtud töö eest.
Palga vormid: ajapalk (tunni-, päeva -, kuupalk)- makstakse töö tegemiseks kulutatud aja eest
Tükipalk- makstakse tööga loodud toodangu koguse eest.
Brutopalk- kogupalk enne maksude maha arvamist
Netopalk- raha, mille saab inimene kätte pärast maksude mahaarvamist
Tööjõu nõudlus näitab kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga isikuid mingile alale tööle võtta.
Tööjõu pakkumine näitab kui palju on neid inimesi, kes soovivad mingi kindla palgaga mingile kindlale tööle minna.
Kui pakkumine on nõudlusest suurem, tekib tööpuudus
Kui nõudmine on pakkumisest suurem, tekib tööjõupuudus.(Siis tõstetakse tavaliselt palka)
Töötajad kaitsevad oma õigusi: kollektiivleping, ametiühingud, streik .
Tööturu seisukohalt on oluline elanikkonna struktuur:
Tööeast nooremad
Tööealised(15-69a)
Tööeast vanemad
Tööealine elanikkond jaguneb: aktiivne rahvastik ( Tööjõud)
Mitteaktiivne rahvastik
Tööjõud omakorda jaguneb: töötajad ja töötud.
Töötaja on isik, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu:
Palgatöötajad- töötavad lepinguga, saavad palka
Ettevõtjad- saavad ettevõtjatulu
Vabakutselised- ei käi kindlal töökohal, saavad sissetulekut honoraridest, esinemistasudest jms.
Töötu on inimene, kes soovib ja suudab tööd teha, kuid ei leia seda. (Eestis loetakse töötuteks neid, kes on registreerunud tööhõivetalitustes)
Tööjõust väljaspool olijad (mitteaktiivne rahvastik) on tööealised, kes ei soovi või ei suuda töötada (koduperenaised, õpilased, invaliidid) Mitteaktiivsete hulka kuuluvad ka nn. heitunud, kes sooviksid töötada, kuid ei looda enam tööd leida ja on otsingud lõpetanud.
Tööpuudus.
Oluline maj. probleem. Samas peetakse teatud % töötute olemasolu vajalikuks, et säilitada konkurents ja konkurentsi kaudu tagada tööjõu kvaliteeti.
Üle 10% töötuid peetakse juba ohtlikuks näitajaks.
Tööpuudust saab ületada1. uute töökohtade loomisega (selleks edendada ettevõtlust, vähendada ettevõtete makse)
2. Täiend- ja ümberõppega
3. Hädaabitöödega- vähest kvalifikatsiooni nõudvad üldkasulikud tööd.
Makromajanduse põhinäitajad
Mikromajandusteadus käsitleb maj. nähtusi, mis on seotud indiviidi ja üksikettevõttega.
Makromajandus analüüsib majandusnähtusi, lähtudes rahvamajandusest kui terviksüsteemist.
See võimaldab ette näha majanduse arengusuundi ja selle alusel kavandada edasist poliitikat.
Makromaj. Teaduse loojaks peetakse J.M. Keynes `i.
Arenenud rahvamajandust iseloomustavad kõrge tootmistase ja tööhõive, hindade stabiilsus ning väliskaubanduse positiivne bilanss.
Rahvamajanduses on kasutusel kaks peamist üldistavat näitajat:

rahvamajanduse kogutoodang /RKT/

sisemajanduse kogutoodang/SKT/
Eristamine on põhjustatud riigipiiridest väljunud ja rahvusvaheliseks väärtuseks muutunud kapitali tõttu.
RKT arvutatakse kodumaise päritoluga tootmistegurite ( kapital , tööjõud) järgi, olenemata sellest, kas nad asuvad oma riigis või välisriikides. RKT-d nimetatakse ka: riigi kogutoodang, rahvuslik kogutoodang, rahvuslik koguprodukt
SKT arvutamise aluseks on siseriigis asuvad tootmistegurid , sõltumata sellest, kas need kuuluvad väliskapitali või kodumaise kapitali koosseisu.
Kuna Eesti rahvusliku kapitali osa välisriikide majanduses on väga vähene, iseloomustab meie majandust SKT.
SKT d võib arvutada mitmel moel. Enamasti tehakse seda Rahvatulu kaudu.
Rahvatulu/RT/ on ühiskonna majandussubjektide (indiviidide, ettevõtete, valitsuse) toodetud kogutulu .
RAHVATULU = SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG – AMORTISATSIOONIKULUD -KAUDSED MAKSUD
SKT = RT +AMORTISATSIOONIKULUD +KAUDSED MAKSUD.
Välismajanduspoliitika.
Väliskaubandus on vajalik :siseressursside piiratus , +sotsiaalsed ja pol. huvid(tööpuuduse vähendamine jmt.)
Välismajandussuhteid reguleerivad seadused ja normatiivaktid. Nende normide kehtestamist ja välislepingute sõlmimist nimetatakse välismajanduspoliitikaks.
Välismaj. suhete intensiivsuse järgi eristatakse suletud ja avatud maj. riikideks. Täielikult avatud majanduse puhul on välismaised majandussubjektid kodumaistega täiesti võrdsetes tingimustes.
Import - kaupade ostmine välismaalt.
Eksport -kodumaiste toodete müük välismaale.
Vastastikku kasulik on selline väliskaubanduskäive, kus import ja eksport on tasakaalus.
Sissevedu tasutakse kas väljaveo või võlakohustustega. On arusaadav, et kui riik veab vähe välja, kasvavad võlad.
Enamsoodustusrežiim väliskaubanduses tähendab, et mõned riigid soosivad kaubandussuhteid mõnede teiste kindlate riikidega.
Kui enne 19.saj. funktsioneeris väliskaubandus vabakaubanduse vormis, siis 19. saj. võeti kasutusele tollid . (Saksamaal Bismarck)
Toll - maks, lõiv, mida võetakse kaubalt riigipiiri ületamisel, et kaitsta omamaist põllumajandust ja tööstust.
Tollimaks mõjutab majandust hinna kaudu., kuid ei piira kauba kogumahtu.
Mahulised piirangud kehtestatakse kaupadele kvootide ja litsentsidega.
Kvoot - määrab kauba sisse või väljaveo koguselise või hinnalise limiidi
Litsents – määrab konkreetsed ettevõtted, kes võivad mingeid kaupu teatud perioodil sisse- või välja vedada.
Eksporditõke- keelustab või piirab mingi kauba väljavedu. (kunstiväärtused, relvad vms.)
Väliskaubanduspiirangud on tavaliselt seotud riigikaitseliste huvidega .
Väliskaubandust ergutavateks meetmeteks on subsiidiumid ehk lisatasud. Neid saavad eksportijad eksporditud kauba mahu pealt. Eesmärk-soodustada teatud kauba väljavedu. Peetakse ebaausa konkurentsi võtteke, kuid kasutatakse palju.
Ebaausa konkurentsi võtete hulka kuulub ka dumping- kauba pakkumine välisturul odavama hinnaga kui siseturul.
Tollimaksude vältimiseks võib mingi riikide rühm sõlmida tolliliidu (liikmesriigid kaotavad omavahelised tollid, teistele riikidele kehtestatakse ühised tariifid .)
Vabakaubanduspiirkond - kaotatakse omavahelised tollid.
Maj. teadlased on erinevatel seisukohtadel kas tollid on maj. kasulikud või kahjulikud.
Nad mõjutavad kaupade hindu siseturul (mõtle- kuidas?)
Maailmamajandust mõjutavad organisatsioonid .
IMF- rahvusvaheline valuutafond
Tegutseb alates 1945.liikmed kohustuvad rakendama ühist valuuta - ja rahvusvahelist maksepoliitikat, abistama üksteist maksebilansi puudujäägi korral. Fond aitas tagada valuuta konverteeritavust ja korrastada valuutasuhteid.
WB- maailmapank
TULETA MEELDE JA VAATA ÜLE KONSPEKT, MILLE TEGID TUNNIS MAJ. KÜSIMUSTE KOHTA + LOE MEELDETULETUSEKS LÄBI MUST- ROHELISEST ÕPIKUST LK.78-84
4