Argumentid RT (0)

Argumentide väljavõtuleht
Õe eriala on eesti ühiskonnas ja tervishoiusü steemis väärtustatud.
Õe eriala ON eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud
Õe eriala EI OLE eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud
1. Argument
Eesti Õdede Liit hindab läbirääkimistel saavutatud miinimumtunnitasu tõusu suureks edasiminekuks õendustöötajate töötasu osas.
«Põhimõtteliselt on asi selles, et õdede tööd ei väärtustata,» tõdes tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik.
“Saavutatud tunnipalga alammäära lepe on kindlasti märk, et Eesti ühiskond on hakanud tervishoiutöötajate tööd senisest enam väärtustama. Loodetavasti julgustab see noori õeks õppima ja motiveerib neid ka pärast kooli lõpetamist valitud kutsealal tööle asuma,” ütles Eesti Õdede Liidu president Ester Pruuden
Kui hooldusõde töötab Eestis täiskoormusega kahe koha peal ehk nädalas keskmiselt 80 tundi, siis jääb tema kahe koha palk ikkagi alla Eesti keskmise ehk 700-800 euro vahele. Selline kahe koha peal töötamine tähendab aga 24-, 34- ja mõnikord ka 48-tunniseid vahetusi.
Leppes fikseeritud miinimumtunnitasu õdedele ja ämmaemandatele on 2007. aastal 52 krooni ja 50 senti (ca 8820 krooni kuus) ja 2008. aastal 60 krooni (ca 10 080 krooni kuus). Täna kehtib õdedele miinimumtunnitasu 39 krooni (ca 6500 krooni kuus).
«Tegelikult on kohad täidetud vaid tänu õdedele, kes madala palga tõttu lisatööd võtavad. Kui mõnest haiglast aga lahkuksid need, kes mitme koha peal töötavad, siis jääks kuni kolmandik kohti täitmata. Õdede madalaid palku lihtsalt kasutatakse ära,» ütles Luik.
Viide allikale
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/oed-palgalepe-vaartustab-meid?id=15357242
http://www.kesknadal.ee/uudised?id=19493
2. Argument
Alustasime üleriigilise kollektiivlepingu läbirääkimiste protsessi
Sõltumata sellest, mis on õel kodus juhtunud, peab ta alati kuulama ja mõistma patsientide muresid .
Pöördusime koos arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliiduga haiglate liidu, kiirabi liidu, haigekassa ja vabariigi valitsuse poole ettepanekuga alustada läbirääkimisprotsessi uue üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimiseks aastateks 2017 -2018. Hetkel kehtib üleriigiline kollektiivleping kuni 2016 . aasta lõpuni ning selle kohaselt on 2016. aastal õdede alamtunnitasu 5,50 eurot ja hooldustöötajatel 3,30 eurot.
 
Paljud õed töötavad hilistel õhtutundidel ja öösel. Füsioloogid on ammu uuringute käigus selgeks teinud, et öötöö rikub organismi tasakaalu ja võib viia tõsiste tervisehäireteni. Õed ei tohi oma töös eksida, ka siis, kui nad väga väsinud on. Puhkepäeviti ja öösiti, kui perearstiga enam ühendust ei saa ning kiirabisse ei tihka helistada, leitakse ikka õde, kes head nõu annab või siduma tuleb. Õed tulevad ka siis appi, mõtlemata sellele, et nemadki võivad läbi põleda. Eks ka õed peavad hakkama rohkem enda tervisele mõtlema.
Läbirääkimisprotsessi käivitamiseks esitasime ühise kollektiivlepingu projekti, milles on olulisel kohal tervishoiutöötajate töötasu- ning  töö-ja puhkeajaga seotud küsimused. Kollektiivlepingu projektiga tegime ettepaneku tõsta alamtunnitasud alates 01.01.2017 õdedel  6,45 euroni ja hooldustöötajatel 3,90 euroni ning alates 01.01.2018 õdedel 7,20 euroni ja hooldustöötajatel 4,30 euroni.
Ühesõnaga, õed teevad heameelega tööd, neil on hinges soe tunne, kui nad saavad kellelegi raskel hetkel toeks olla ja kuulata patsientide muresid. Mitmed haiglaarstid on öelnud , et ilma õdede hea tööta muutub ka nende määratud ravi mõttetuks, sest õed viivad ju selle ellu. Õed on need, kes on haiglas kõige rohkem patsiendi kõrval. Juba pikemat aega on õed imestusega vaadanud, mis ühiskonnas toimub. Paljudel ametialadel on palgad järjest tõusnud. Õdede tööd pole aga peetud piisavalt vääriliseks, et töötasu inimväärseks tõsta. Siinjuures ei soovi me enam kuulda riigijuhtide jutte rahapuudusest. Ühiskond lihtsalt kasutab õdede vastutulelikkuse ära.
Eestis on suur õdede puudus. Vaja on riiklikku mõtlemist. Maksumaksjate raha on kulutatud ju õdede koolitamiseks, samas sõidavad paljud neist madala palga pärast Eestist ära ja meie jääme nende abist ilma. Järelikult on maksumaksja raha mitteotstarbekalt kasutatud.
Viide allikale
http://www.ena.ee
http://www.ena.ee/images/stories/attachments/article/830/2015_12_30_EAL-ETK-EOL_kollektiivlepingu_projekt_1.pdf
http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=3942
*NB! Argument on eraldiseisev mõte, mis näitab MIKS väide on tõsi või MIKS väide ei ole tõsi.
Argument koosneb kolmest osast:

Väide - Mida väidetakse?

Seletus - Miks väide tõsi on?

Tõestus/näide - Viide päriselule.