Majandusõpetus (0)

Majandusõpetus
Rikkus on vara mida mõõdetakse rahas ja teatud kindlal ajahetkel.
Raha ja pangandus
Raha
1.Mis on raha?
Üldiselt võib raha defineerida, kui hüviste vastu vahetamiseks mõledud korduvkasutatavat üldtunnustatud instrumenti.
2.Mida kasutati vanasti raha asemel ?
Nendeks olid erilised teokarbid, trofeed ja ehted .
3.Tänapäeva maksevahendid
Sularaha, sendid ,pangakaart, krediitkaart ,ülekanded,tšekk,mobiilimakse
4.Raha ülesanded
raha võimaldab bartertehingutele, kus vahetatakse kaup kauba vastu, läbiviia vahetust universaalse maksevahendi vastu.
5. intress , inflatsioon ja valuuta
*Valuuta on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma.
*Intress( näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest.
*Inflatsioon on seega üldise hinnataseme (H) tõus või sruve selleks , millega kaasneb raha väärtuse vähenemine.
6.Raha omadused (milline peaks olema raha)
Stabiilsus,kaasaskantavus,kulumiskindlus,ühtlus,jagatuvus,äratuntavus.
7.EURO +/-
*vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulu
*vähenevad kulud pangateenustele ja raamatupidamisele
*ühtlustuvad intressimäärad ja inflatsioon, mis omakorda stimuleerivad majanduskasvu ning investeeringuid.
*eurol pole pikka ajalugu ning stabiilse valuuta kuulsust
*valitseb struktuurne tööpuudus
*uute numbrite ja rahadega kohanemine valmistab inimestele probleeme
Pangandus
Pangandus süsteemide toimisel on oluline roll keskpangal. Keskpanga ülesanded on riigiraha,rahapoliitika,statistika jagamine, stabiilsuse tagamine , kommerts pankade järelvalve ja kontroll .Keskpangal on ainuõigus välja trükkida raha.
Kommertspangad
Kommertspankade teenused : Laenu võtta,raha vahetada,hoiustada ja makseid teostada.Panga kasum tekib sellest et ta maksab väiksemad protsendi intresse hoiustajatele , võrreledes välja laenutavate summadega .
Tööturg

On turg kus töötaja müüb oma tööd ja tööandja ostab tööd makstes selle eest palka.Töö puudus tekib siis kui töö pakkumine on väiksem kui töö nõudlus.Siirde tööpuudus tekib siis kui inimene vahetab töökohta.Struktuurne tööpuudus tekib siis kui inimeste oskused ei vasta nõuetele ja see tõttu pole neil tööd.Tööpuudus on siis kui oskused ja tahe on aga tööd pole .Netopalk on palk kust on maksud maha arvutatud.Miinimum palk on palga alammäär , millest vähem ei tohi maksta.Ametiühing on töötajate esindusorganisatsioon mis kaitseb töötajate huvisid ja esindab töötajas konda läbirääkimistel ettevõtte juhtkonna . Streik tähendab seda et töötajad keelduvad töötamisest.Streigiga sarnane lokaut on samuti töö katkestamine. Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused.
ELANIKKOND
S
15-74 a. RAHVASTIK
TÖÖEAST VÄLJAS
TÖÖJÕUD
MAJ. M-AKTIIVNE
HÕIVATUD
TÖÖTUD
PENSIONIEALISED
(TÄIEND) ÕPPIMAS
HOOL. PERELIIKM. EEST
ekundaarsektor
töötlev tööstus energeetika ehitus
*puidu/paberi ( Baltic Log Cabins gaasi ja veevarustus
*toiduaine( MAAG ) *Eesti Energia *AS Antares
*masina-metalli *Eesti Gaas *
aparaadi(Würth) *Eesti Veevärk *
*mööblitööstus(BELLUS) * *
*keemia t( Fairy ) * *
Tertsiaarsektor
*hulgi ja jaekaubandus – OÜ Elektra
*hotellid ja restoranid – Villa Theresa
*transport, laondus ja side – Pärnu Bussipark
*ilu ja isikuteenindus – OÜ Kristina Matsiselt
* finants vahendus ,kinnisvara ja muu äriteenus – OÜ UUSMAA
*riigi valitsemine,sotsiaaltöö, haridus ja tervishoid - Väike-Maarja Gümnaasium
Ülesanne
Vilja kasvatus ( primaar sektor ) (põllumajandus)
vilja jahvatamine ( sekundaar sektor) (
leiva küpsetamine(tertsiaarsektor)
leiva müük(tertsiaarsektor)

Avalik sektor
1)Avalik sektor on riigi asutused ja kohalikud omavalitsused .Kelle ülesanne on pakkuda erinevaid ühis hüvisid(riigi poolt pakutavad kaubad ja teenused).Valitsusena käsitleme me selles peatükis laiemalt kogu avalikku sektorit , mis koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mitteataotlevatest organisatsioonidest ning riiettevõtetest.
2)Tänapäevastes demokraatlikes ühiskondades võib valitsuse majanduslikud ülesanded kokku võtta järgmiselt:
*majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine
*vaba konkurentsi tagamine turul
*majandusarengu soodustamine
*tulude ümberjaotamine
3)Tööandjate ja töövõtjate põhikohustuste reguleerimisel on olulisel kohal Töölepinguseadus, Puhkuseseadus , Töö- ja puhkeajaseadus ja Palgaseadus .
4)Teguriturgudelt palkab valitsus nii tööjõudu, kapitali kui maad. Valitsus pakub inimestele tööd avalikus sektoris.
5)kujutab endast plaani, mille alusel valitsus kasutab riigi raha.Eelarvesse on kirja pandud kõik riigi tulud ja kulud.
6)Kõige suurema osa riigieelarve kuludest on suunatud sotsiaalkuludeks, millest suure osa moodustavad pensionid ja sotsiaaltoetused . Sotsiaalne kaitse 31% , Muud 20%, Riigivalitsemine 5%, Korrakaitse 6%, Transport ja side 6%, Haridus 11%, Tervishoid 16%.
Suurema osa riigieelarve tuludest moodustavad mitmesugused maksud. Sotsiaalmaks 39%, Käibemaks 28%, Aktsiisid 11%, Füüsiliseisiku tulumaks 10%, Tulud varadelt 4%, Ettevõtte tulumaks 2%, Muud 6%.
Valitsuse kulud võib jagada nelja suurde rühma:
1) Tarbimiskulutused (ostetud kaubad ja teenused mida riigiasutused vajavad, palgad avaliku sektori töötajatele)
2)Riiklikud investeeringud (haiglate,koolide ehitus)
3)Toetused
4)Riigi võla intressid
Maksusüsteem
Selleks et tagada piisava hulga raha laekumine riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi.
Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku ülesannet:
1)Rahaline ülesanne , see tähendab ühishüviste pakkumiseks mis seisneb vajalike ressurside kogumises riigieelarvesse.
2)Reguleeriv ülesanne , majandussubjektide käitumise mõjutamine
Maksudeliigid
Liigitada saab mitmeti , nt maksud sissetulekutelt(tulumaks), maksud kulutustelt (käibemaks ja aktsiisimaks ), maksud omandilt ( maamaks )
Otsesedmaksud
On need maksud mis võetakse otse sissetulekutelt või omandilt.
1. Üksik isiku tulumaks
2.Ettevõtte tulumaks (maksab ettevõtte kasumi pealt kui see võetakse välja ja jaotatakse dividenditeks)
3.Sotsiaalmaks (tööandja maksab töötaja palgapealt)
4.Töötus kindlustus maks(töötaja ja tööandja maksavad)
5.Maamaks(maaomanikud maksavad)
Kautsed maksud(toote hinnasisse lülitatud ja tarbija maksab)
1.Käibemaks(kaupade ja teenuste müügihinna lisand)
2.Aktsiisimaks(see kehtestatakse kaupadele , mille tootmist ja tarbimist tahetakse riiklikult mõjutada)[ Alkohol ,küte, tubakas ]
3.Hasartmängumaks
4. Tollimaks
Lisaks on kohalikulomavalitsusel õigus kehtestada erinevaid makse (nt kohalik tulumaks,müügimaks,loomapidamis maks,reklaami ja kuulutuse maks ).
Proportsionaalne maks -
Progresseeruv maks – mida suurem on kulu seda suurem on ka maksu protsent
ÜLESANNE
tulumaks – 21%
sotsiaalmaks – 33%
töötuskindlustusmaks – töötajal 2,8% ja tööandjal 1,4%
käibemaks – 20%
kogumispension – 2%
Ülesanne
Marge prutopalk kuus on 1000 eurot.Milline on Marge sissetulekutelt arvestatav tulumaks,sotsmaks,töötuskindlustusmaks,kogumispension?
Pruto-tulumaks miinimum-kogumispension-töötuskindlustusmaks*tulumaks=
1000x2%= 20€